Jäätmed kui ülemaailmne keskkonna probleem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

odp

Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem

JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM  JÄÄTMED ● Ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik ● Liigitatakse: – Biolagunevad jäätmed – Ohtlikud jäätmed – Taaskasutatavad jäätmed  MIKS SEE PROBLEEM ON? ● Koos rahvastiku kasvuga suureneb nii olme- kui ka tööstusjäätmete hulk ● Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu  PROBLEEMI TAGAJÄRJED ● Palju suuri prügimägesid ● Pinnas, vesi ja õhk saastuvad ● Põhjustab kliimamuutusi ● Mõjutab otseselt paljusid ökosüsteeme ja liike  PROBLEEMI LAHENDUS ● Populariseerida jäätmete taaskasutust

Keskkonnageograafia

5

odt

Jäätmeprobleemid

4. Tagajärjed  Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada loomade, taimede, inimeste mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa aratud pinnase väga suuri kahjustusi. Prügimägedes tekib juurde gaasilisi ühendeid ja suures koguses mürgist nõrgvett. Väga suur kogus prahti jõuab ookeanidesse. 5. Mida teha? Inimesed ise on prügi tekitajad ning selleks, et hoida oma elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, pekasime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Jäätmeprobleemide kõige esmane lahendus on vähem toota ning tarbida, eriti veel selliseid tooteid, millest tekkivaid jäätmeid ei saa taaskasutada ega töödelda. Et prahiuputusega toime tulla, on inimesed hakanud kasutama mõningaid jäätmeid mitmekordselt seega kasutavad paljud inimesed korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale.

Geograafia

15

ppt

Jäätmeprobleemid

Jäätmeprobleemid esitlus Probleemi põhjused · Rahvastiku arvu suurenemine · Tarbimise ja tootmise suurenemine · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu  Tagajärjed · Linnade ümber kasvavad prügimäed · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega Mida saab ette võtta? · Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega · Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni · Eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks Meil Eestis · Umbes 300 prügilat · 300 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas + tööstusjäätmed · Kokku 10 tonni jäätmeid aastas eestlase kohta Mõned suuremad jäätmekäitlusettevõtted Eestis · Epler & Lorenz AS · Keskkonnaehitus AS · Masp

Bioloogia

4

docx

Jäätmeprobleemid

Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult kahjustunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikema vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, mis prügimäe ümber levitavad hingematvat lehka. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks ka kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata nö mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti tuhandeid), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv umbes 20. Aastas tekib ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka

Bioloogia

9

doc

Rahvastiku-, jäätme- ja globaalpobleemid

1 Rahvastikuprobleemid Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2006. aastal oli Maa elanike arv 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka suremus, siis tekkis negatiivne

Geograafia

17

doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus;

Keskkonnaökoloogia

36

doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

Mida saab ette võtta:  Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega;  prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni;  eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks;  prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed;  kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;  ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused:  Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%;  Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine;  Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;.  Naftareostus;

Bioloogia

33

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)