Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prügi sorteerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mahuti, plast, metall, taara, kinnistu, plastik, tekitaja, patareid, kompostida, pudelid, seadmed, akud, tuhk, klaastaara, kogumismahuti, määrdunud, papp, kemikaalid, taaskasutada, pakendid, pakendite, elamute, kodumajapidamises, sisaldada, mürgid, ravimid, mänguasjad, dokumendid, tuhka, külmikud, soojusisolatsioon, orgaanika, kartong, paberidTTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud,
E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Paber ja papp Paberi valmistamiseks kasutatakse
tahked toidujäätmed. Toataimed ja lõikelilled. Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid. Vedelikke. Suuri konte. Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. Eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia jäätmejaamadesse. Pakendikonteinerisse tuleb panna: Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja
· Vedelikke. · Suuri konte. · Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. · Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. · Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. · Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule . Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:
· Vedelikke. · Suuri konte. · Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. NB! Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25kg nädalas. Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule (Rahumäe tee 5a). Pakendikonteinerisse tuleb panna:
võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi
Vedelikke. Suuri konte. Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. NB! Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib. Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia jäätmejaamadesse (eraisikutelt võetakse tasuta vastu ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liitrist kotitäit).
1 TERAS 1 203 3176 2 TERAS 2B 187 2926 3 TERAS 3 175 2738 4 TERAS 3/ romu 125 1956 TERAS 3/ romu ohtlik 5 TERAS 4 115 1799 6 MALM 1 180 2816 7 MALM 13 145 226 2. Taara Pakendite ja taara kogumine Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia tühjalt selleks ettenähtud kogumispunktidesse või jäätmejaama. Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ (TVO). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · plastpakendite jäätmed (jogurti- ja võitopsid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid,
Tänapäevane jäätmekäitlus kujutab endast keerukat jäätmete kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise süsteemi, mida nimetatakse kompleks- ehk tervikjäätmekäitluseks. Lihtsalt öeldes püütakse igale jäätmeliigile leida sobivaim käitlusviis. Biolagunevad jäätmed nagu aiapraht ja köögijäätmed kompostitakse, et saada väärtuslikku kompostmulda ja vähendada prügilast tulenevat keskkonnareostust. Taaskasutatavad jäätmed nagu metall, klaas ja paber kogutakse eraldi ning võetakse uuesti kasutusse. Ohtlikud jäätmed nagu vanaõli, autoakud, kemikaalid ja elavhõbedalambid töödeldakse selleks sobilikes seadmetes. Ja see prügi, mida teistmoodi kasutada veel ei osata, ladestatakse kaasaegsetes keskkonnale ohututes prügilates. Jäätmekäitluses rakendatakse põhimõtet “saastaja maksab”, mis tähendab, et igaüks maksab oma tekitatud jäätmete eest ise.
Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Elanike jäätmehooldusalased kohustused: Liitumine korraldatud jäätmeveoga. Juhul kui omavalitsuse korraldatud jäätmevedu piirkonnas ei ole, peab jäätmevaldaja ise korraldama jäätmete käitlemise seadusega sätestatud korras: 1) viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama; 2) kasutama prügiveoettevõtte teenust. Pakendite ja taara kogumine Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda tühjalt üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse või viia jäätmejaama. Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ (TVO). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · plastpakendite jäätmed (jogurti ja võitopsid, kosmeetika ja hooldustoodete
Tänapäevane jäätmekäitlus kujutab endast keerukat jäätmete kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise süsteemi, mida nimetatakse kompleks- ehk tervikjäätmekäitluseks. Lihtsalt öeldes püütakse igale jäätmeliigile leida sobivaim käitlusviis. Biolagunevad jäätmed nagu aiapraht ja köögijäätmed kompostitakse, et saada väärtuslikku kompostmulda ja vähendada prügilast tulenevat keskkonnareostust. Taaskasutatavad jäätmed nagu metall, klaas ja paber kogutakse eraldi ning võetakse uuesti kasutusse. Ohtlikud jäätmed nagu vanaõli, autoakud, kemikaalid ja elavhõbedalambid töödeldakse selleks sobilikes seadmetes. Ja see prügi, mida teistmoodi kasutada veel ei osata, ladestatakse kaasaegsetes keskkonnale ohututes prügilates. Jäätmekäitluses rakendatakse põhimõtet "saastaja maksab", mis tähendab, et igaüks maksab oma tekitatud jäätmete eest ise.
paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, papp, lainepapp, puhtad paberkotid, kaanteta raamatud, vihikud, pappkastid ja -karbid jm puhtad paberpakendid. (vt.Joonis 9 .2) Pakendid saab viia kogumispunktidesse tasuta. Pakendid peavad olema puhtad, tühjad ja kokkupressitud (v.a klaaspakend). Tagatisraha märgiga metall-, plast- ja klaaspakendid tagasta taaraautomaatidesse kaupluste juures või taarapunktides. Eraldi peaks koguma ohtlikud jäätmed: akud, patareid, vanad ravimid, vanaõli, õlifiltrid, õlised pühkematerjalid, värvi-, liimi- ja lakijäätmed, saastunud taara, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, aerosoolpudelid. Ohtlikud jäätmed tuleks toimetada kogumispunkti või jäätmejaama. Ideaalne oleks, kui inimesed koguksid eraldi 7 liiki jäätmeid: metallpakendid, klaaspakendid, plastpakendid, paber ja papp, biojääde ja kompost, ohtlikud jäätmed ja elektroonikajäätmed
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5
varale ega keskkonnale. Jäätmetekke vältimine - Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele. Probleemtoode - Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. ajalugu Jäätmete ajaloo võib põhimõtteliselt jagada kolme erinevasse ajajärku: 1. Enne asulate tekkimist kui igal pool valitses naturaalmajandus, mis tähendas seda, et inimesed tarbisid nii palju kui neil eluks vajalik oli. Kõik jäätmed mis tekkisid olid pärit loodusest ja nende vähesuse tõttu suutis loodus ka tekkinud jäätmetega toime tulla. 2
Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. Third level Fourth level Fifth level Taaskasutatavad materjalid: 1) Vanapaber 2) Klaas 3) Plastmass 4) Puit 5) Metall Materjalide kasutamine PABER JA PAPP - Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla ja munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud. KLAAS - Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist
3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4
Sellele rakendusuuringule järgnesid mitmed tööd, mis määrasid ära programmi tehnilised vajadused, regionaalse ja institutsionaalse arengu suunad ning finantseerimise jaotuse programmis osalejate vahel. Tootjavastutus ja probleemtooted Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted on: 1) patareid ja akud 2) mootorsõidukid ja nende osad 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad 4) rehvid Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja. Tootjal on kohustus koguda ja edasisele käitlemisele suunata ka sellest probleemtootest
5 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid Inimese tegevuse tulemusena tekiba akati jäätmeid. Varasematel srgadel, kui inimesioli vähe, ei olnud see probleemiks, sest ka jäätmeid olivähe. Põhiliselt olid need toidujäätmed. Sellised jäätmed on loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti mingi aja jooksul. Hiljem hakkas inimene valmistama ka töö-, jahi- ja sõjariistu, mille metall osad jäid samuti pikemaks ajaks loodusesse. Need aga ei rikkunud ega saastanud looduskeskkonda, sest nedi polnud palju. Väljakaevatud esemete ja luude järgi on arheloogidel olnud võimalik kirjeldada tolleaegsete inimeste tegevust ja toidumenüüd. 6 Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid Inimeste arvu kasv, linnastumine, paremad elutingimused jms on põhjustanud prügi kuhjumise, millega on üsna raske toime tulla
Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli
kõikunud. Tähelepanu äratab olmejäätmete koguse kiire kasv 2006. ja 2007. aastal, kui kogutud segaolmejäätmete kogus on olnud suhteliselt stabiilne. Jäätmekoguste kasvu on põhjustanud ladestatud pinnase ja kivide arvamine olmejäätmete hulka. 2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis Kõige suurema osakaalu segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed (köögijäätmed aiajäätmed ja muud biojäätmed). Järgneb plast (eelkõige plastpakendid) ning paber ja papp. 2007. a koguti ühe elaniku kohta kokku ca 378 kg sortimata segaolmejäätmeid. Koos sorteeritud jäätmeliikidega tekkis 2007. a ca 486 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Antud kogus on võrreldav Eesti keskmise segaolmejäätmete tekkega elaniku kohta (400 6 kg/el/a) (Keskkonnaministeerium, 2008). Tartu linnas jäätmete koostise uuringuid läbi viidud pole
Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli
poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. · Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. · Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele
(1) Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, ära visanud, kavatseb seda teha või on kasutatud karastussoolad; 8) Q8 tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; kohustatud seda tegema
TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992), II(1998), III(2004)) JÄÄTMED ON MISTAHES VALLASASI, MILLE NENDE VALDAJA ON ÄRA VISANUD VÕI KAVATSEB SEDA TEHA VÕI ON KOHUSTATUD SEDA TEGEMA (RT I 2004). Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha/toota annab (materjal, energia) Recycling- ümbertöötlus, taaskasutamine, ringlus (olenevalt kontekstist) Prügi (prügimäele) jäätmed (ressurss) Pakend taara Prügi ladestamine (lademesse asetamine) prügi ladustamine (lattu panemine) Jäätmed, mida saab kasutada, sõltub jäätmete koostisest jäätmematerjal (vanaraud) loomasööt ehitus- ja täitematerjal Eesti prügilad: 1. kui palju? - kaardistatud 540 prügilat KESKKONNAMÕJU kasvuhoogegaasid osoonikihi hävimine ÕHK hais müra (vältimatu) linnud, putukad, närilised tolm
• Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse ja põletamine ilma energiakasutuseta. Kõiki jäätmeid ei saa uuesti kasutada: – Majanduslikud piirangud (ei tasu ära, kallis, energiamahukas) – Tehnilised piirangud (ei ole võimalik) – Keskkonna- või tervisekaitsest tulenevad piirangud (ei tohi) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. • Patareid ja akud • Romusõidukid ja nende osad • Vanarehvid • Elektroonikaromu (WEEE) – Elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, nt kodumasinad. – WEEE on uus jäätmeliik, mis sisaldab ohtlikke aineid, terast, plasti, värvilisi ja väärismetalle (rear earth elements – REE). • UUS: põllumajandusplast (silokile ja võrgud) RoHS märgis – Restriction of the use of certain Hazardous Substances in
väikestes kogustes. Eelneva tõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, kui oluline on eristada ohtlike jäätmeid tavajäätmetest ning viidaks vastavasse kogumispunkti. Kus toimub ohtlike jäätmete käitlus õigel viisil, mitte ei ladestata viimaseid loodusesse. Ohtlike jäätmete käitlus on oluline ka seetõttu, et vältida terviseriski oma kodus. SLAID2 Tüüpilised ühe hariliku inimese elustegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid, õlijäätmed (vanaõli, õlifiltrid, õlised kaltsud), elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lambid), vananenud ravimid, värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustid ning mitmesugused muud erinevad kemikaalid, elektroonika seadmed. ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid tühjana ei ole meile ohtlikud, kuid küll on ohtlikud pakenditesse jäänud kemikaalide jäägid, mida ei ole võimalik enam kasutada, siis tuleb viimased viia vastavasse kogumispunkti. SLAID3
tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne); värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne); saastunud pinnas. Ohlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata käitlemiseks litsentsiomavale ettevõttele. Need on: ● Naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt
Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmehoolduseeskiri kohustab asutusi koguma liikide kaupa eraldi vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning alates 01.01.2003.a. ka teisi biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib üle 50 kg. nädalas. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb neid jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema jäätmetekke korral. Vastavalt võimalustele ja otstarbekusele tuleb eraldi koguda ka klaas, metall, plast ja komposiitpakendeid ning teisi jäätmeliike. JÄÄTMETE TEKKIMISE VÄLTIMINE Jäätmekoguse vähendamine on parim keskkonnakaitse. Töökohal tulekski püstitada selged eesmärgid tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks. Jäätmekogust võiks vähendada hankeid ja tegevusviise muutes. Suureneb ökotõhusus ja hoitakse kokku raha. Motivatsiooni lisab see, kui meetmed on ühiselt kavandatud ja heaks kiidetud.
Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu. 2) Energia säästmine. Näiteks: 1 alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist. 3) Prügilate arvu vähenemine, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem.
Ravimijäätmed Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuseaeg on möödas(aegunud) või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Kemikaalide jäätmed Elavhõbedajäätmed Purunenud , vanad termomeetrid ning elavhõbedat sisaldavad reagendid Kasutatud elavhõbedalambid Kasutusest kõrvaldatud halogeentorud, päevavalguslambid ning elavhõbeda (luminessentslambid) lambid valgustitest Ohtlike jäätmete nimistu Kasutatud (vananenud) või riknenud akud ja patareid Garaazijäätmed Õlijäätmed , seadmete, sõidukite hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed, kasutatud liiklusrehvid, õli ja õhufiltrid Radioaktiivsed jäätmed Kasutusest kõrvaldatud ravi-ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained Tsütostaatilised jäätmed Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad, mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütostaatiliste ravimitega Ohtlike jäätmete pakendamine Kanister Kanister kindlalt suletav
.........................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd.........................................................10 4. Rahvusvahelised kruiisilaevad toidavad vetikate õitsenguid Läänemerel......................12 5. Milline poekott valida?..........................................
Getlin Meetua 11B Sorteerida või mitte Ma olen kuulnud inimesi küsimas, et kas ikka on vaja prügi sorteerida? On inimesi, kes ütlevad, et: "Ei ole mõtet, milleks seda ikka". Selliseid vastuseid kuuldes hakkab süda verd tilkuma ning paneb mõtlema, et maailmas on osad asjad paigast ära. Sel on üks ja ainus vastus - jah, prügi on mõtet sorteerida. Prügi peab sorteerima. Kõigil tekib jäätmeid ja mida paremini inimestel läheb majanduslikus mõttes, seda rohkem neid tekib, kuna ostetakse aina enam tooteid juurde. Selleks, et keskkond oleks puhas ja inimestele elamiskõlblik ka tulevastele põlvedele, peab aina rohkem pöörama tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, selle ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Kõik tooted, mida ostetakse, muutuvad kunagi jäätmeteks ning need asendatakse seejärel uutega. Kuid see-eest väga suurel hulga toodete
annaabi.ee 
