AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. Duron on Eestis praegu üks populaarseim protsessor, sest ta on võrreldes kõigi teiste protsessoritaga palju odavam. Millist protsessorit oma koduarvutis kasutada? Kui soovite arvutit ehitada ainult kirjatööks ja tabelarvutuse tegemiseks (ühesõnage tavalist tööarvutit) Piisab 100- 200 Mhz Pentium protsessorist. Sellisega töötab hästi nii Windows 95 ja 98 kui ka Office 98 ja 2000. Kui soovite ehitada arvutit lastele õppimiseks, mängimiseks ja soovite ka ise internetist uudiseid lugeda ning muid multimeedi tooteid kasutada, siis soovitaks umbes 300-400 Mhz Pentium II protsessorit. Suurtele mänguritele üheks parimaks on 600 Mhz Pentium III protsessor. Sellised variandid on soovitatavad, kui teil uute osade jaoks raha kulutada pole ja soovite ehitada endale odavamat arvutit
Riistvara ... 11.klass Protsessorist Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks
? Peter Shor kavandas algoritmi, mis laseb kvantarvutitel kindlaks määrata suure hulga täisarve kiiremini. See on esimene huvitav probleem, mis lubas kvantarvutitele imepärast kiirendust ja seepärast tekitas palju huvi kvantarvutite vastu. ? Kirjutati Netscape Navigator 1.0 alternatiiv brauserina NCSA Mosaici jaoks. ? Lasti välja Motorola 68060 protsessor. Märts 7 Intel lasi välja 90 & 100MHz-ise versiooni Pentium protsessorist. Märts 14 Linus Torvalds lasi välja 1.0 Linux tuuma. Aprill 29 Commodore International kuulutas pankroti. September Lasti välja PC-DOS 6.3 IBM-i poolt, millega oli kaasas uus kokku köidetud tarkvara Stacker ja anti-viiruse tarkvara. Oktoober Intel lasi välja 75MHz-ise versiooni Pentiumist. 10 1995 Aeg Sündmus Märts Linus lasi välja Linux tuuma v1.2.0 (Linux 95). Märts 27 Intel lasi välja 120MHz-ise versiooni Pentium protsessorist.
1.1.Protsessori kirjeldus Assembler keeles programmeerimine on arvutikeel, mis mõnede asjatundjate meelest ei klassifitseerugi keeleks. Assembler on järgnevus sisuliselt masinkeelseid protsessori käske mida esitatakse masinkeele omadega ekvivalentsel kujul kuid inimesele paremini meeldejäävate mnemoonikutena (mov, jmp ...). Need masinkeelsed käsud juhtivad protsessori tööd kõige madalamal tasemel. Assembleris saab tõepoolest võtta konkreetsest protsessorist välja viimast, kuid puuduseks on see, et too assemblerprogramm töötaks siis vaid valitud kokreetsel protsessoril millele ta on mõeldud. Igal protsessoril oma käsustik, uuemad protsessorid erinevad vanematest just selle poolest, et neil on olemas rohkem käske (samuti registreid) mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt töötada mingit sorti andmetega (arvutada, näidata pilti ...). Samuti määrab protsessori tüüp ära kuidas ta mälule juurde saab
kaua aega. Arvutit võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi kalkulaatoreid nimetatakse samuti arvutiteks. Tänapäeva elektronarvuti võimaldab informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Elektronarvuti koosneb :protsessorist, muutmälust vahemälust , ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine . Arvuti koosneb : klaviatuurist , hiirest , kuvarist . Kuidas arvuti sündis Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi arvutamise abivahendeid. Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus . See leiutatud 3000 aastat enne kristust
Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor. Tema suurim leiutis on võrguprotokolli World Wide Web loomine. Häkker Tudengina Oxfordi ülikoolis jäi Tim Berners Lee koos oma sõbraga vahele häkkimisega ning tal keelati tegeleda asutuse arvutitega. Selle tulemusena (mõnedel allikatel lihtsalt igavusest) ehitas ka kättesaadavatest asjadest (muuhulgas M6800 protsessorist ja vanast telekast) endale töötava arvuti. Tehnoloogiline innovatsioon näis olevat Tim Berners Lee'l geenides, sest ta vanemad olid matemaatikud, kes töötasid Manchester Mark1-ga, ühest esimestest elektroonilistest arvutitest. Suur saavutus 25. detsembril 1990 õnnestus tal luua esimene toimiv ühendus HTTP kliendi ja serveriga internetis Robert Cailliaui ja Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN abiga. 1994 asutas ta ettevõtte World Wide Web Consortium, mis jälgib
lihtsam, maksab vähem, võtab vähem voolu ja sobib hästi just kaasaskantavatesse arvutitesse. Uus protsessor sobib hästi Linuxi operatsioonisüsteemile, ent ka Microsoft Windowsile. David Ditzeli sõnul valmis Crusoe-protsessor tihedas koostöös IBMiga. Arvutitootja on uued protsessorid juba tootmisesse võtnud ning kinnitab, et järgmise põlvkonna kergete väikearvutite lainet on turule oodata kevadel. Meedia väitel on uuest protsessorist huvitatud ka Compaq. Uudne lahendus võib kujuneda praegu 83 protsendiga turgu valitsevale Intelile samasuguseks väljakutseks nagu Microsofti hegemooniat kõigutav Linux. Kuid mitte üksi Linus Torvalds, keda Ditzel nimetab «maailma parimaks programmeerijaks», pole Transmetale kuulsust toonud. Seni veel börsil noteerimata firma suuremate investorite hulgas on näiteks Microsofti kaasasutaja Paul Allen. Oma firma Vulcan Venture kaudu on Allen teinud juba
ise genereerib juhtprogrammi. Keskmise keerukusega detailide töötlemise programmeerimiseks. • CAD/CAM orienteeritud programmeerimine. Detaili geomeetriainfo on CADkeskkonnast, CAM-keskkonnas lisatakse tehnoloogiainfo ja genereeritakse juhtprogramm. Võimaldab genereerida juhtprogramme keeruliste kujupindade töötlemiseks. 10. Programmeeritava loogikakontrolleri struktuur. Programmeeritav loogikakontroller on seade, mis koosneb: ○ korpusest ○ protsessorist ○ mäluseadmest ○ sisenditest ja väljunditest ○ siinisüsteemist 11. Ajamite valiku kriteeriumid 12. Tööstusrobotite puhul kasutatavad koordinaadistikud Juhtivad põhikoordinaadid moodustavad robotite tööruumid: Eristatakse viite põhilist koordinaadisüsteemi või tööruumi: ● TKS - täisnurkne koordinaatsüsteem ● SKS - silindriline koordinaatsüsteem ● SFS - sfääriline koordinaatsüsteem
töödeldakse. Lähijärjesti – tegeleb otseselt protsessoris käivitavate protsesside väljavalimisega kõigi põhimälus resideerivate protsesside seast. Jaoturi - (dispetšeri) ülesandeks on lähijärjesti poolt välja valitud protsessi edastamine protsessorisse ja protsessi poolt vajatavate registrite ettevalmistamine tööks. Protsesside järjestamine võib toimuda kas mittetõrjuvalt (protsess on jõudnud juba töötluse staadiumisse, siis seda ei kõrvaldata protsessorist seni, kuni tema töötlus on täielikult lõpule viidud) või tõrjuvalt (protsesside töötluse korraldamisel nende prioriteetidest, FIFO, SPN, RR, jt). 16. Arvutite jõudluse hindamine ja jõudlusnäitajad (jõudlus, töötlusaeg, kiirendus, kiirendus rööptöötlusel , rööptöötluse efektiivsus). Arvuti, arvutisüsteemi või arvuti allsüsteemi jõudlus (P) //performance// on seotud informatsiooni töötlusajaga (Tex) vastavas süsteemis: P=(Tex)-1.
kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)-
osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile.[1] Mike Markkula, kes oli mulitmiljonär, kuna tegeles aktsiaturul, aitas Jobsi ja Wozniaki hädast välja, inversteerides firmasse 250 000 dollarit. Tänu sellele sai ta kolmandiku firma omanikuks ja Apple Inc. kolmandaks töötajaks.[2] [3] 1.1. Esimesed arvutid Arvuti nimega Apple I oli käsitsiehitatud Steve Wozniack poolt ning koosnes vaid emaplaadist, protsessorist ja muutmälust. Apple I hakati müüma 1976. juulis ning toote hinnaks oli 666.66 dollarit (arvestades inflatsiooniga, hetkel oleks selle hind 2548 dollarit). [1] Joonis . Apple I Tänu Mike Markkula tehtud investeeringutele, oli võimalik Apple Inc. Välja anda järgmine arvuti, mis kandis nime Apple II. Apple II tutvustati 16. aprillil 1997. Oma senistest rivaalidest erines ta värvilise graafika omamise poolest ning see oli ka esimene tabelarvutusprogrammiga arvuti
Erinevate katkestuste täitmiseks on eraldi alamprogrammid OS'is. API poole pöördumine toimub kasutajarakendustel süsteemikutsete (System Call) abil. Turvakaalutlustel ei saa rakendused süsteemikutseid otse välja kutsuda, vaid vajavad selleks katkestuste mehanismi, millega tekitatakse tarkvaraline katkestus protsessorile, mis omakorda põhjustab katsetuste halduri käivituse OS'ikernelireziimis. Käsk, millega süsteemiteenus välja kutsutakse sõltub protsessorist. Näiteks kaasaegsetel Inteli protsessoritel on see käsk sysenter ja selle väljakutse kasutamiseks salvestab OSkerneli süsteemihalduri alamprogrammi aadressi spetsiaalses registris MSR (MachineSpecific Register), mis on seotud selle käsuga. Käsu käivitamine tekitab lülituse kernelireziimi ja süsteemiteenuse haldurprogrammi käivituse. Süsteemiteenuse number loetakse läbi protsessori EAX registri ja läbi EDX registri antakse edasi väljakutse argumendid
Need on suured numbrid, mis tõmbavad paljude inimeste tähelepanu. Järgmine loogiline küsimus aga on see, et kui palju siis ikkagi ühe emaplaadi ja protsessori eest võimalik saada on? ,,Ühest komplektsest 486 protsessoriga varustatud arvutist saaks keskmiselt järgmistes kogustes väärismetalle: kulda 0,42 grammi kulda, hõbedat 1,84 grammi, pallaadiumi 0,91 grammi. 2 Ühest Pentiumi protsessorist saaks ligemale 0,17 grammi kulda ja 0,25 grammi hõbedat." Eesti Postimees, Digitark (11.05.2010). Kõik see kokku liites ei tundu see nii väga väärtuslik. Kui sul on aga paari tonni jagu emaplaate, mis on toodetud enne 1990'dat aastat, kus kulla hind oli vaevalt 500-600 USD ehk ~5500-6500 EEK ning seetõttu kasutati seda rohkem, siis võid saada kokku päris korraliku varanduse. Nüüd siis küsimus kuidas seda tehakse? Põletamine pole ainus moodus. Paljudel juhtudel
(petabyte) ning maksimum võimsus on 17,59 petaFLOPS'i LINPACK'i testi andmetel (teoreetiline kiirus on 27 petaFLOPS'i). Voolu kulutab see 8,2 megavatti. Jack Dongarra on väitnud, et Tianhe-1A superarvuti Hiina Rahvuslikus Superarvutuskeskuses Tianjinis on 1,4 korda kiirem kui AMD-Opteron'il põhinev Cray XT5 Jaguar. Nvidia väidab, et Tianhe-1A on saavutanud töötlemiskiiruse 2,507 petaFLOPS LINPACK'i jõudlustestis. Tianhe-1A koosneb 14 336 Intel Xeon Protsessorist ja 7 168 Nvidia Tesla M2050 GPU'st koos uute Hiinast pärit ühendustega. Tianhe-1A asub 103 korpuses, kaalub 155 tonni ja tarvitab 4,04 megavatti elektrit. Eelmine kiirem superarvuti Cray XT5 Jaguar on saavutanud kiiruse 1,759 petaFLOPS'i. Ettevõtte Fujitsu ja Jaapanis paikneva RIKEN-i instituudi teadlaste poolt loodud superarvuti K Computer saavutas aga 2011. aastal kiiruseks juba 8,162 petafloppi ning kukutas sellega hiinlaste superarvuti maailmas teisele kohale
reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse,
board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest:
24. integraallülitus- pisike vooluahel, mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule. 25. IP- ehk internetiaadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks avalikus arvutivõrgus vajalik ülemaailmselt või kohtvõrgus unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. 26. jadaliides- arvutite füüsiline liides ühendamiseks jadasiiniga. 27. juhtplokk- osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud. 28. kalkulaator- kalkulaatori abil saate sooritada lihtsaid arvutustehteid (nt liita, lahutada, korrutada ja jagada). Samuti võimaldab kalkulaator kasutada programmeerimise, teaduslike ja statistiliste kalkulaatorite võimalusi. 29. kasutaja terminal- isik, kes pakub või korraldab haldusteenust. 30. kiipkaart- väike plastikkaart, mis sisaldab arvutikiipi. 31
Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev Käsurealiides (Command line interface või CLI) operatsioonisüsteemid kasutavad arvuti juhtimiseks ainult klaviatuuri. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad juhtimiseks ka hiirt ja omavad graafilist kasutajaliidest (graphical user interface GUI). Operatsioonisüsteemi valik sõltub süsteemi arhitektuurist, peamiselt protsessorist. Ainult Linux ja BSD töötavad peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile.
on kiip mis Inteli süsteemides (AMD, VIA, SiS ja teised kasutavad lõuna silda) tegeleb aeglasemate ühendustega emaplaadil. Lõuna silla erinevus põhja sillaga on see, et lõuna sild ei ole otseselt ühendatud protsessoriga. Põhja sild seob lõuna silla protsessoriga. Kasutades kontrolleri integreeritud kanali skeemi andmete kontrolliks ja ligipääsuks saab põhja sild ühendada signaale I/O seadmetest protsessorini. Kuna lõuna sild on füüsiliselt kaugemal protsessorist, siis lõuna sild tegeleb arvuti aeglasemate ühendustega. Üks kindel lõuna sild võib töötada erinevate põhja sildadega, aga need kaks kiipi peavad olema kavandatud koos töötamiseks. Traditsiooniliselt oli lõuna ja põhja silla vaheliseks liideseks PCI BUS, aga selle poolt põhjustatud nn pudelikaelast kasutavad uuemad kiibistikud erinevat liidest kõrgema jõudluse saavutamiseks. Lõuna silla nimetus tuleb selle arhitektuuri jooniselt, mis meenutab kaarti,
Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev Käsurealiides (Command line interface või CLI) operatsioonisüsteemid kasutavad arvuti juhtimiseks ainult klaviatuuri. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad juhtimiseks ka hiirt ja omavad graafilist kasutajaliidest (graphical user interface GUI). Operatsioonisüsteemi valik sõltub süsteemi arhitektuurist, peamiselt protsessorist. Ainult Linux ja BSD töötavad peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile.
jagatakse. Täiendavalt jagatakse saadud taktisignaali olenevalt reziimist veel 2, 8 või 16-ga. Probleem on selles, et kõiki taktsagedusi ei saa jagada nii, et tekiks standardne boodikiirus. Mõnede mikrokontrolleri taktsageduste puhul on boodikiiruse erinevus soovitust ligikaudu 10%. AVR andmelehtedes on toodud tabelid tüüpilistest taktsagedustest, boodikiirustest ja nende saamiseks vajalikust jagamistegurist ning tekkida võivast veast. Kuna andmete edastus toimub protsessorist sõltumata ja oluliselt aeglasemalt, tuleb enne saatmist veenduda, et liides on valmis uut sõna edastama. Selleks tuleb jälgida saatepuhvri valmisoleku olekubitti, mis näitab, kas sinna võib saatmiseks uue sõna kirjutada või mitte. Kui mikrokontroller käivitada, on see luba vaikimisi kohe olemas. Niipea kui sõna on saadetud ja puhvrisse pole uut sõna saatmiseks kirjutatud, muudetakse saatmise õnnestumise olekubitt kõrgeks. Watchdog Watchdog on mikrokontrollerites levinud lahendus
Läbivasetusega vahemälu korral asetseb vahemälu (vahemälu kontroller) protsessori ja põhimälu vahel. Sellisel juhul näeb vahemälu kontroller protsessori poolt protsessorsiinile edastatavad informatsiooni enne, kui see jõuab süsteemisiinile. 24. Vahemälu üldistatud struktuurne mudel. Vahemälud koosnevad järgmistest põhisõlmedest: 1. Kiiretoimeline suuremahuline andmemälu. Selles säilitatakse nii põhimälust saadud informatsiooni kui ka protsessorist väljastatud tulemeid; 2. Ülikiire sildikoodi mälu (sildimälu); 3. Spetsiaalne juhtmälumälu vahemälu iga mälurea tunnusbittide säilitamiseks; 4. Loogikalülitused, mille abil toimub vahemälusse talletatud informatsiooni asendamise ohje; 5. Juhtseade, mille abil ohjatakse kõiki vahemälus toimuvaid protsesse. Informatsiooni vahetatakse põhimälu ja vahemälu vahel plokkide //block// kaupa. Ühe ploki
Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1. Käsukoodi laadimine ja dekodeerimine (IF - Instruction Fetch + Instruction Decode) 2. Operantide laadimine (OF - Operand Fetch) 3. Operatsiooni täitmine ALU-s (OE - Operand Execute) 4. Tulemuse salvestamine (OS - Operand Store) Ilma konveierita täidetakse käske jadamisi ning igal taktil on hõivatud vaid 25% protsessorist. Kui need neli käsutäitmise etappi on sõltumatud, ligilähedaselt sama kestvusega ning iga käsuga käib ümber teatud osa riistvarast, saab käskude täitmise efektiivsuse tõstmiseks kasutada konveierit, mis täidab käske paralleelselt. See ei suurenda käsu täitmise kiirust, kuid tänu sellele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, saab alustada teise käsu juures esimese etapi täitmist
Programm on mingi tegevuse paljudelt sisenditelt vastavalt mällu salvestatud formaliseeritud eeskiri. protsessorisse ja vastupidi programmile. Seejuures juhitakse Programm koosneb üksikutest protsessorist paljudesse arvutusprotsessi ehk aritm- instruktsioonidest, mida nimet. väljunditesse, lugeda mälust loogikaploki, mälu ja registrite käskudeks. Programmi täidetakse käske ning salvestada sinna töid mikroprogrammautomaadi
Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud. Protsessorist peab tulema aadress mis näitab millisesõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel – assembler – masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo, mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo, mis vastab väärtusele 0
Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. 21.MIKROPROTSESSORI ÜLDSTRUKTUUR (monoliitprotsessor,akumulaator, registermälu, ALU, siinipuhvrid, pinumälu osuti ). Mikroprotsessoriks nim. ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nim. ka
pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)-
Suure kiirusega siinide tootmine on kulukas ja keeruline, sest sadadesse megahertsidesse ulatuva sageduse korral põhjustavad isegi mõne sentimeetri pikkused metallist rajad emaplaadil ajalisi probleeme, sest nad töötavad miniatuursete raadioantennidena, mis kiirgavad teisi elemente mõjustavat elektromagnetilist kiirgust. Segava mõju vähendamiseks püüavad arvutit kujundavad insenerid paigutada kiired siinid emaplaadil võimalikult väiksele pinnale ning aeglasemad siinid protsessorist ja operatiivmälust kaugemale. 12 Järgneval joonisel on näha microATX-tüüpi emaplaat AMD Athlon 2 protsessoriga. AGP Välisühenduste pesa pesad
Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga. Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi - lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude
aastat valmistatud sõidukite heitgaaside saasteainesisaldust ei normeerita. Mootor ei tohi suitseda ühelgi töörežiimil. 2. Kui katalüsaatorseadmega ottomootori küttesegu koostist reguleeritakse l-anduri vahendusel, siis: • alates 1998. aastast valmistatud sõidukite puhul ei tohi CO-sisaldus ületada tühikäigul 0,5 % ja pöörlemissagedusel 2000 min-1 0,3 %. l väärtus peab olema 1,00 ±0,03. l- anduri kontrollimisel, ühendades selle protsessorist lahti, peab l esialgne väärtus muutuma vähemalt 2%; • alates 1996. aastast valmistatud sõidukite korral ei tohi süsivesinike (CH) mahuline sisaldus tühikäigul ületada: - 4 silindriga mootori puhul 1200 ppm; - enam kui 4 silindriga mootori puhul 3000 ppm ja pöörlemissagedusvahemikus 2000 min-1 kuni 0,6 nnimi: - 4 silindriga mootori puhul 600 ppm; - enam kui 4 silindriga mootori puhul 1000 ppm; • enne 1998
Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse out-itesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajaliku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas (protsessori ja in/out seadme vahel, mälu ja käsud). Siinidraiver-element, mis eraldab mingi seadme siinist. PILET 16. Printerid ja värviline trükk. Andmevahetus mikroarvutis: einevad siinid (AB,DB, CB) ja nende osa andmevahetuses. Pinumälu PILET 17. Vahemälu. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja
mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)
(andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud. Protsessorist peab tulema aadress mis näitab millisesõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel assembler masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo, mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo, mis vastab väärtusele 0. Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik
nõuavad kohest tähelepanu, samas kui on teisi väliseid seadmeid, millega nii kiire ei ole (näiteks klaviatuur). Täpsuse huvides tuleks mainida, et protsessori katkestuste päringute sisend on ühendatud välisseadmete liidesega, mitte välisseadme endaga otse. VI. Konveier protsessoris ja mälus /163-167/ Kui käsk on jagatud neljaks etapiks ja käske täidetakse konveierita, oleks igal taktil hõivatud ainult 25% protsessorist. Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldab täita käske paralleelselt. Konveier ei kiirenda üksiku käsu täitmise kiirust, kuid ajaühikus täidetakse rohkem käske. Tootlikust tõstab konveier ainult siis, kui seda pole vaja vahepeal peatada või uuesti käivitada. Tõhusust vähendavad: siirdekäsud(hargnemise korral tuleb konveier uuesti käivitada), operandide laadimine
Neli varianti: siiret eeldati & see tuli --> T siiret eeldati & seda ei tulnud --> F siiret ei eeldatud & see tuli --> F siiret ei eeldatud & seda ei tulnud --> T Keerulised valemid reaalsetes protsessorites. 18. Cache: Vahemälu e peidikmälu protsessori sees. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik, kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Seepärast salvestatakse viimatitöödeldud andmed ka cache-s. Cache'i kontroller analüüsib protsessorist mälu poole minevaid aadresse, juhul kui mälusõna leitakse cache'ist (hit), võetakse see sealt. line min cache'iga vahetatav infohulk Cache'i organiseerimise viisid: otsevastavusega (direct-mapped) cache'is määratud mälu 'set' (segment) ja 'line' +lihtsa organisatsiooniga +selle poole pöördumisel saab korraga pöörduda nii cache'i kui põhimälu poole -igast segmendist saab korraga sees olla 1 line +andmete update põhimälus lihtne
Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne Vahemälu e peidikmälu protsessori sees. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik, kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Seepärast salvestatakse viimatitöödeldud andmed ka cache-s. Cache'i kontroller analüüsib protsessorist mälu poole minevaid aadresse, juhul kui mälusõna leitakse cache'ist (hit), võetakse see sealt. Cache'i organiseerimise viisid: otsevastavusega (direct-mapped) cache'is määratud mälu 'set' (segment) ja 'line' +lihtsa organisatsiooniga +selle poole pöördumisel saab korraga pöörduda nii cache'i kui põhimälu poole -igast segmendist saab korraga sees olla 1 line +andmete update põhimälus lihtne associatice mapped mälus on aadresside asemel teat. osad line'st (tag) + line
Neli varianti: siiret eeldati & see tuli --> T siiret eeldati & seda ei tulnud --> F siiret ei eeldatud & see tuli --> F siiret ei eeldatud & seda ei tulnud --> T Keerulised valemid reaalsetes protsessorites. 18. Cache: Vahemälu e peidikmälu protsessori sees. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik, kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Seepärast salvestatakse viimatitöödeldud andmed ka cache-s. Cache'i kontroller analüüsib protsessorist mälu poole minevaid aadresse, juhul kui mälusõna leitakse cache'ist (hit), võetakse see sealt. line min cache'iga vahetatav infohulk Cache'i organiseerimise viisid: otsevastavusega (direct-mapped) cache'is määratud mälu 'set' (segment) ja 'line' +lihtsa organisatsiooniga +selle poole pöördumisel saab korraga pöörduda nii cache'i kui põhimälu poole -igast segmendist saab korraga sees olla 1 line +andmete update põhimälus lihtne
nihutusoperatsioone (kahendarvu bitid nihutatakse oma senise positsiooni suhtes kas vasakule või paremale). VAHEMÄLU(CACHE) ORGANISEERIMINE: OTSEVASTAVUSEGA, ASSOTSIATIIVNE JA KOGUMASSOTSIATIIVNE Vahemälu e peidikmälu protsessori sees. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik, kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Seepärast salvestatakse viimatitöödeldud andmed ka caches. Cache'i kontroller analüüsib protsessorist mälu poole minevaid aadresse, juhul kui mälusõna leitakse cache'ist (hit), võetakse see sealt. Cache'i organiseerimise viisid: otsevastavusega (directmapped) info lugemine mälust toimub gruppidena (LINE). Mälu on jagatud segmentideks (SET). Vahemälu kontroller võrdleb mälu poole pöördumisel, kas vastava grupi juures on soovitud segmendi number. Kui on kokkulangemine (hit), siis pöördub protsessor vahemälu poole. Kui aga ei lange kokku, asendatakse vastav grupp teisega
õiged väärtused iga arvujärgu jaoks. d) ALU väljund clockitakse tagasi kas protsessori andmeregistrisse või suvapöördusmällu. 2. VAHEMÄLU (Cache) ORGANISEERIMINE: OTSEVASTAVUSEGA, ASSOTSIATIIVNE JA KOGUMASSOTSIATIIVNE Ehk peidikmälu. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Salvestatakse viimatitöödeldud andmed. Cache'i kontroller analüüüsib protsessorist mälu poole minevaid aadresse juhul, kui mälusõna leitakse Cache-st (hit), võetakse see sealt. OTSEVASTAVUSEGA lihtsaim. Info põhimälus jaotatud ridadeks (Line), mis omakorda paiknevad segmentides (Set). Vahemälus sisaldub vaid üks pesa iga järjekorranumbriga reale (Line). Selleks, et kindlaks määrata, millise segmendi vastav rida parasjagu vahemälu positsiooonis paikneb, on vahemälus iga rea kõrval hetkel kasutatava segmendi number
T Qt 0 Qt-1 1 ^Qt-1 2. Konveier protsessoris ja mälus. Käsu täitmist protsessoris saab jagada sõltumatuteks etappideks. Käsk on jaotatud neljaks etapiks: käsukoodi laadimine IF (Instruction Fetch), operandide laadimine OF (Operand Fetch), operatsiooni täimine ALU-s OE (Operand Execute), tulemuse salvestamine (OS, Operand Store) IF OF OE OS Kui iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistavara, siis hõivatud on igal taktil vaid 25% protsessorist. Konveier aitab koormata kogu protsessori riistavara maksimaalselt. Konveieriga saame esimese käsu juures läbides esimese etapi, alustada juba teise käsu esimese etapi täitmist. Seejärel on esimene käsk kolmanda etapi juures, teine käsk teise etapi juures ja alustada kolmanda käsu esimese etapiga jne. Käskude paralleelsusele täidetakse keskmiselt ajaühikus rohkem ja protsessor on pidevalt koormatud. Konveier tõstab oluliselt protsessori tootlikust, kuid ainult siis kui seda pole
objekt-fail (.o) Range (hard dealine): tuleb täielikult ja alati Ajalised Petri võrgud (aja aspektide · protsessori initsialiseerimine eraldi tabel märgendite jaoks (lahendab linkur) saavutada. modelleerimiseks) · programmi initsialiseerimine Kompilaatori tüüp sõltub protsessorist Mittesaa tamine õib t a katast oofilised tagajä jed · Ülekannetega on seotud ajad (aja intervallid) programm tsüklis erinevad OS-d võivad kasutada sama Nõrgad ja ranged reaalaja süsteemid · Märgid kannavad ajamärgistust süsteemipöördused kompilaatorit Mittesaavutamine võib tuua katastroofilised
Signaalide kvantimine ja kodeerimine võimaldab rakendada numbrilise infotöötluse meetodeid ja programmjuhtimise põhimõtteid ning kasutada selleks universaalseid mikroprotsessorseadmeid. Selle tulemusena vähenevad seadmete mõõtmed, mass ja hind. Tänapäva arvutustehnika on kujunenud hiigelpüramiidiks, mille vundament on mikro- protsessorid, selle peale aga kerkivad üha uued tarkvarakorrused. Paljukihiline hierarhiline tarkvarasüsteem on lahutanud inimese protsessorist ning vaevalt suudab arvutiklahvistikul klõbistav operaator tunnetada oma tegevuse seost protsessori registrite ja siinidega ning kahendsõna bittide ja baitidega. Universaalarvutite riist- ja tarkvara arendavad tänapäeval vähesed tippspetsialistid, nende tööd kasutavad peaaegu kõik. Ja vaevalt et enamikule arvutioperaatoreist pakub lähemat huvi mikroprotsessorite ehitus Tehniliste seadmete ja tehnoloogiaprotsesside juhtimisel on riist- ja tarkvaraprobleemid
tavaliselt 4kB. Lehekülgedel pannakse vastavusse loogilised aadressid (mäluaadressid, mida näeb ja saab kasutada protsess) ning füüsilised aadressid (mäluaadressid, mida mäluseade tegelikult näeb ja kasutab). Tegelikult on sellise tegevuse jaoks olemas lausa riistavaline seade MMU (Memory Management Unit), mis tegelebki riistvara tasemel loogiliste ja füüsiliste aadresside ühendamisega. MMU on näiteks Inteli protsessoritel sisseehitatud alates protsessorist 80386. Virtuaalmälu abil on võimalik protsessile anda virtuaalselt järjestikust mäluruumi, ilma, et see info tegelikult üldse järjestikuliset mälus asetseks. Sellised leheküljed moodustavad omakorda segmente ning ühe protsessiga seotud mälu lehekülgi nimetatakse töökomplektiks (working set). Tegelikult võivad erinevad leheküljed kuuluda veel lisaks ka erinevate protsesside töökomplektide hulka.
valida vastavalt arvuti kasutusotstarbele ja kasutatavatele rakendustele. Taktsagedus: iseloomustab protsessori poolt täidetavate käskude arvu sekundis. Energiatarve ja soojusenergia eraldumine: Tehnoloogia arenedes on saanud võimalikuks protsessorite taktsageduse tõus gigahertsidesse, mis omakorda on toonud kaasa protsessorite energiatarbe tõusu ja samuti soojusenergia eraldumise protsessorist. Protsessorite töötemperatuuri hoidmine ettenähtud piirides on tõsine väljakutse. Käsukonveieri astmete arv: mida rohkem astmeid on käskukonveireil, seda rohkem käske on võimalik samaaegselt töös hoida ja seda väiksemad on viivitused käskude täitmise vahel. Kõige lihtsamal juhul on tegemist 4-astmelise konveieriga: käsu lugemine, dekodeerimine, käivitamine ja salvestamine. Kaasaegsetes protsessorites on käsukonveieri etappe oluliselt
nägema? · Economy of Large-Scale Development kui palju vaeva peab programmeerijate meeskond nägema? · Economy of Language Features kui palju vaeva on vaja keele õppimiseks? 66. Assembler, selle eelised ja puudused RAS korral. 1. Masinkeel 2. Eelised Täidab protsessori instruktsioone Kõige kiirem Ei kompileerita sisuliselt Kõik süsteemi võimalused vahetult kättesaadavad 3. Puudused Sõltub protsessorist, `porditavat' koodi raske luua Silumine ja vigade leidmine vaevaline Ülevaadet programmist raske saada Raske õppida 4. Kasutada `kõrgemat' keelt `raami' valmistamiseks muutujad, funktsioonid, pöördumised jne 67. Milliseid programmeerimiskeele omadusi on vaja teada ja arvestada RAS korral? RAS korral pakub huvi: · Parameter Passing Techniques - Erinevad parameetrite edastamise meetodid
232 = 4, 294,967, 29610 264 = 18, 446,744,073,709,551,61610 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 58 instituut. 29 Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted SÕNA (WORD) on seotud protsessori registri (siini) laiusega. Üheks sõnaks loetakse infot, mis on kirjutatud ühte registrisse. Sõltivalt protsessorist võib sõna sisaldada: 1 baiti (8 bitine protsessor) 2 baiti (16 bitine protsessor) 4 baiti (32 bitine protsessor) 8 baiti (64 bitine protsessor) Ajalooliselt levinuim sõnapikkus on 16 bitti a15 ...........a8 a7 ..............a0 | Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 59 instituut. Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted, koodid
Backbone jaotur ühendab omavahel LAN segmente, võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad (tugevdab Organisatsiooni sisemise võrgu isoleerimine suuremast internetist, lubades siiski mõnedel pakettidel minna läbi, teistel mitte. Neid sissetulevatest väljaminevateks. Ruuter koosneb: sisend- ja väljundportist, protsessorist ja switching fabric'st. Ruuterisse tulevad paketid signaali). Kui väikeses osas on kokkupõrge, siis saab andmeid saata see, kes peale jääb (kes valib parema uuesti saatmise aja ja kasutatakse, et hoida ära DOS rünnakuid, hoida ära andmete ebaseaduslikku muutmist, kaitsta siseinfot sissetungijate eest. On kahte
*Samal põhimõttel käituvad ka mitmedimensionaalsed alamprogrammid: käsuloenduri väärtused paiknevad üksteise otsas pinumälus ning niipea, kui kõige madalam alamprogramm lõpetab oma töö, pöördutakse tagasi üks aste kõrgemale - kõrgema astme ,,jätkamise" aadress saadaksegi pinu tipust. 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] *Vahemälu töö üldine kirjeldus: Cache'i kontroller analüüsib protsessorist põhimälu poole minevaid aadresse ning juhul kui protsessori poolt nõutav mälusõna leitakse ka cache'ist , toimub sündmus ,,hit", mispeale peidikmälu paneb mälusõna siinile ning protsessor saab selle kätte hoopis kiiremini kui ta oleks selle saanud suvapöördusmälust. *Peidikmälu jagatakse oma tüübi poolest veel: a). Otsevastavusega peidikmälu See on lihtsaim vahemälu organiseerimise viis. Oletame, et info on põhimälus jaotatud
Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode (ja dekodeerimine) 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine) 3) OE Operand Execute ( Operatsioni täitmine ALU-s) 4) OS Operand Store ( Resutaadi salvestamine) Programmi täitmine ilma konveierita: Eeldades, et iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistvara, siis igal taktil on hõivatud vaid 25% protsessorist. Oleks aga otstarbekas koormata kogu protsessori maksimaalselt. Selleks vaja teha protsessori nii, et need neli käsutäitmise etappi oleksid kõik sõltumatud ja ligilähedaselt sama kestusega. Paralleelsuse tõttu täidetakse käske keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti kogu protsessor on pidevalt koormatud. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): Konveieri kasutamine tõstab oluliselt protsessori tootlikkust, kuid ainult siis, kui see töötab järjest, ilma et konveierit
Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori, vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number), mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristada, kus on andmed ja kus käsud. Protsessorist peab tulema aadress, mis näitab, millise sõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma, kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Mälu juhtimiseks on veel vaja mõningaid juhtsignaale. Täpsemalt vaatleme neid mälude juures, aga minimaalselt tuleb määrata, kas toimub lugemine või kirjutamine. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise
annaabi.ee 
