Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Protokoll nr 1 - Mineraalväetiste kvalitatiivanalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
katseklaas, väetis, proov, viitab, proovid, fosforit, protokoll, filtri, kolmes, filteeritud, vahekord, ettevaatlikult, bacl2, happelist, naoh, portselankaussi, eraldumamoodustub polaarne tsenter. Amfifiilsuse tõttu saavad glütserofosfolipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure. Steroolide ehituslik alus on steraanituum ja nad on võimelised moodustama rasvhapetega estreid. Enam levinud loomne sterool on kolesterool, mida leidub paljudes loomsetes rakumembraanides ja mis tagab membraanide läbitavuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone, sapphappeid ja D-vitamiini. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõike lipiide iseloomustab see, et nad on lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti ausutumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates muust paberist tumedam. Töö käik · Võtsin 2 kuiva katseklaasi, millesse panin ~ 1 g (kummassegi erinevat) tahket ainet.
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Süsives
liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Steroolid on võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim on kolesterool, mida leidub loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Sama funktsiooni taimerakkudes täidab fütosterool. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel jääb paberile rasvaplekk. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Töökäik: Uurisin kahte tahket proovi. Võtsin kummastkist väikse koguse proovi ning panin nad eraldi kuiva katseklaasi. Mõlemasse katseklaasi lisasin 0,5 ml atsetooni. Loksutasin ja lasin proovil settida
Kompleksühendid Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1. Katsed FeNH4(SO4)2 lahusega a) 1. Töö eesmärk o Fe3+ ioonide olemasolu kontrollimine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, 1 M H2SO4, NH4SCN. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. Lisasin tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. 4. Katseandmed Lahus värvus punaseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone ning moodustus [Fe(SCN)]2+ kompleks.
Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: · Uuritav proov oli petersell,mida võeti 0,04 g. · Proovi peenestamine toimus uhmris. Selleks panin väljakaalutud proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse ning lisasin väike kogus pestud liiva ja hõõrutasin nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Seejärel kisasin segusse veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda,jätkates samal ajal massi hõõrumist. · Massi hõõrumine lõpeb, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass.
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldav
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Nimi KATB41 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: värvusreaktsioonid, väljasadestamine , väljasoolastamine.Kvalitatiivsed reaktsio
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina.
Biokeemia laboratoorne töö No 1 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Õppejõud: Ly Villo Eda Türi 142281 YAGB21 Eda Türi 142281 YAGB21 1.1. Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur. Kui valgumolekul koosneb mitmest polüpeptiidahelast, siis on valk oligomeerne ja osamoleku
Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet proteogeensed aminohapped. Mõningates valkudes on ka ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevin
naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt valja sadeneb. Töö käik Valasin kasteklaasi 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-list lahust ja lisasin tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiva Pb(OH)2 sade kaotamist ja lahuses naatriumplumbaadi Na2PbO2 moodustamist. Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja Panin sooendama kuni pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumise algust. Seejärel panin katseklaas jäävanni, kus pidi jätkuma sade formeerumine. Töö tulemus Pärast ainete segamist ja kuumutamist segu värvus muutus tumepruuniks, kuid PbS sadet ei tekkinud. Saan teha järeldusi, et minu poolt oli tehtud viga ainete koguse määramisel. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroaadikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest valjasadestav reagent, kuid TKA ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla10 000. Seetottu saab trikloroaadikhapet
keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Oluline on meeles pidada, et järeldusi saab teha kuiva(tatud) proovidega paberit uurides, sest niiske paberi
Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga: X = A · 4000 · 200 / 80 kus A erütrotsüütide hulk 80 väikeses ruudus; 80 ruutude arv; 1/4000 ühe ruudu maht mm3; 200 vere lahjendus Erütrotsüütide hulk ruutudes : 1. 112 2. 108 3. 116 4. 120 5. 111 A = 567 X = 567 · 4000 · 200 / 80 = 5 670 000 Järeldus Punased verelibled e. erütrotsüüdid - norm naistel 3,8-5 milj./l veres, meestel 4,3-5,3 milj./l veres. Vähene punaliblede arv viitab kehvveresusele e. aneemiale, liigne punaliblede arv aga verehaigustele. Minu tulemus ületas meeste ülemist piiri. Katse viga tuli kindlasti erütrotsüütide lugemisest, sest mu silmad muutuvad valusaks ja uduseks kui pingutan neid sellistes tingimustes. ( Lähedale vaatamine, väikeste osakeste lugemine) Kolesterool Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere kolesteroolisisaldust testribade abil, kasutades
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Juhendaja: Kaie Martverk Tallinn 2013 C vitamiin Teooria · C-vitamiin on tähtsaim vees lahustuv vitamiin. · Looduses esineb kolmes vormis: L-askorbiinhape, dehüdroaskorbiinhape, askorbigeen. · Askorbiinhappe põhiline funktsioon organismis on seotud redokstoime ja valgu metabolismiga. · C-vitamiin aitab säilitada veresoonte elastsust, soodustab kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendab organismi kaitsevõimet väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu, tugevdab immuunsüsteemi.
Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, millal valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute arv võrdne, st molekuli summaarne laeng on null. Sellest tingituna sadestuvad valgumolekulid välja. Kui aga pl ja pH on väga erinevad, siis väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml munavalgu lahust, ühte lisada ka 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutada keeval vesivannil. Jälgida sademe teket katseklaasides. Tulemus: See katseklaas, kuhu äädikhapet ei lisatud, sinna tekkis valge sade. See tähendab, et molekuli summaarne laeng võrdus nulliga ning seetõttu saidki valgumolekulid lahusest välja sadestuda. See katseklaas, kuhu lisati aga ka äädikhapet, seal ei toimunud midagi. See annab märku olukorrast, kus kõik valgumolekulid on omandanud laengu, pl ja pH väärtused on erinevad ning väljasadestumist ei toimu. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis.
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis.
Saadud andmed: Esimesel katsel aine hakkas sulama 47 kraadil ja lõpetas sulamist 49 kraadiga. Teisel katsel asetasime 37oC vette uut kapillari uue ainega ning aeglaselt tõstsime veevanni temperatuuri. Aine hakkas ja lõpetas sulamist 48 kraadi juures. Järeldus: Saadud andmete põhjal määrasime naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuriks 48oC. Saadud tulemus jäi samaks mis tegelik sulamistemperatuur. Katse 2: Tetraklorometaani keemistemperatuuri määramine Töö vahendid: Katseklaas, leegipõleti, termomeeter. Töö reaktiivid: Tetraklorometaan. Töö kirjeldus: Asetame 4 cm3 tetraklorometaani katseklaasi ning sulame seda termomeetriga korgiga. Termomeetrit asetame nii, et uuritavast ainest ta oleks 3 cm kõrgusel, et tulemused oleksit täpsemad. Keemis temperatuuri mõõdame siis kui termomeetri otsal tekkivad kondensaadi tilgad. Katset kordame 3 korda Saadud tulemused: 1) 45oC, 2)40oC, 3) 40oC. Keskmine: (45+40+40) / 3 =41,66oC
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorsed Töö pealkiri: tööd: 1.1,1.2 Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi
Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu katse tulemus ületab veidi meeste ülemise piiri. Võimalik, et tegin midagi ebatäpselt. ERÜTROTSÜÜTIDE HULGA MÄÄRAMINE KAMBERMEETODIL Määramise käik. Kuiva katseklaasi pipeteeritakse 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisatakse kapillaarpipetiga 20 l verd, mis puhutakse ettevaatlikult keedusoola lahusesse. Saadakse vere lahjendus 1:200. Katseklaas suletakse korgiga ja loksutatakse. Lugemiskambrile asetatakse katteklaas, kusjuures viimast ei tohi kambrile tugevasti suruda. Katseklaasist võetakse ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täidetakse kamber nii, et kogu võrgustik oleks kaetud vedelikuga. Kamber jäetakse 1 minutiks seisma, mille jooksul erütrotsüüdid sadestuvad. Kamber asetatakse mikroskoobi esemelauale ja vaadeldakse väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas
E 0 0,41 0,17 0,58V 0 < reaktsioon ei toimu Katse 11. Valada tsentrifuugiklaasi ~2 mL K2Cr2O7 lahust, leelistada (~1 mL 2M ammoniaagilahusega või naatriumhüdroksiidilahusega) ning lisada tõmbe all ~1 mL tioatseetamiidi lahust. Tsentrifuugiklaasis olevat lahust kuumutada vesivannis märgatavate muutuste lõppemiseni, lasta veidi jahtuda ning seejärel tsentrifuugida. Katseklaas tühjendada tõmbe all ! Millised muutused katse käigus toimuvad? Leelistamisel läks lahus kollaseks, pärast tioatseetamiidi lisamist kuumutamisel värv muutus, tsentrifugeerimisel tekkis sade. Millised ühendid moodustavad sademe ning millised ioonid on lahuses? Kirjutada reaktsioonivõrrand, võttes redutseerijaks tioatseetamiidi lagunemisel aluselises keskkonnas tekkiva (NH4)2S. 2– Cr2 O 7 + 14H + + 6e – 2Cr 3+ + 7H 2 O
aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. Tulemus: Lisades Pb(CH3COO)2 lahusele NaOH lahust,siis tekib sade ning selle lisamisel tilkhaaval teatud koguseni, sade kaob. Pärast munavalgu lahuse lisamist soojendatakse segu,mille ajal hakkab tekkima tumepruunikas sade. Kas teil tekkis sade? Mu lehel on kirjas hoopis, et lahus värvus pruunikaks. See näitab, et valgus esineb tsüsteiin. Pruun värvus tekib sellest, kui sulfiidioonid reageerivad Pb2+-ioonidega. 1.1
...... 21 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon ................................................................................ 22 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga ........................................................................ 23 Kontrollküsimused ............................................................................................... 23 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID.............................................................................. 25 1.3.1 Rasvapleki proov ....................................................................................... 27 1.3.2. Emulsioonitest ........................................................................................... 28 1.3.3 Akroleiiniproov ........................................................................................... 28 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides ......................................... 29 1.3
ja SiO3-2 esinemine (puudub II rühm). 5. Fe ja Fe+3 -ioonide tõestamine. +2 Analüüsi käik. Analüüsiks võetakse umbes 0,2 - 0,5 g ainet, jättes ülejäänud osa varuks.Aine lahustatakse sobival meetodil.Kuna mitmed anioonid segavad katioonide analüüsi ja vastupidi, siis asendatakse kõik anioonid nitraatioonidega ja raskmetallide katioonid Na+-ioonidega. Selline asendamine viiakse läbi kolmes etapis. 1. Algul sadestatakse II - V rühma katioonid ja Mg+2-ioonid keetmisel Na2CO3 konts. lahusega vähelahustuvate karbonaatide või hüdroksiididena.Lahusesse jäävad leelismetallide katioonid ja amfoteerseid hüdroksiide moodustavate metallide katioonid ning anioonid vastavate hapete naatriumisooladena.NH4+-ioonid lenduvad (peavad olema määratud eelkatsetes). Töö käik.Kalla 2 -5 cm3 analüüsitavat lahust tiiglisse ja lisa tahket Na2CO3 nii, et
Naatriumisulfaadi lahuste valmistamiseks võtta neli katseklaasi ja need nummerdada 1-4. Vastavalt altoodud tabelile mõõta katseklaasidesse naatriumsulfaadi 2%-list lahust ja vet erinevates vahekordades, saades nii, neli erineva konsentratsiooniga naatriumsulfaadi lahust. Esimesele naatriumsulfaadi lahusele valada varem väljamõõdetud kogus (6cm3) väävelhappelahust, sulgeda katseklaas korgiga ja segada kiiresti katseklaasi seda kahel korral umber pöörates. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg kanda tabelisse. Samuti toimuda teiste naatriumsulfaadi lahustega. Katseandmete põhjal koostada graafik. Ordinaatteljele märkida reaktsiooni kiirus v mõõdetud aja pöördväärtusena (1/t) ja abstsissteljele naatriumsulfaadi konsentratsioon
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta üldiselt ning ka täpsemalt selle kohta, milline peaks olema akvaarium minu kodule ning milliseid kalu ja taimi ma sinna soovin. Samuti loodan ma teada saada, kuidas kunagi akvaariumivett uuriti ning kuidas praegu. Akvaarium on mahuti, mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja kus elavad veeorganismid. Akva
happeline. 1-2 mL analüüsitavale lahusele lisatakse 1-2 tilka konts. HCl lahust, 1-2 mL tioatseetamiidi (TAA) CH3CSNH2 lahust ning soojendatakse vesivannil. Juhul, kui kollast CdS sadet ei teki (lahus liiga happeline), lisatakse destilleeritud vett, veel 1 mL TAA ning soojendatakse. Sade eraldatakse tsentrifuugimisel (kontrollida sadenemise täielikkust). NB! TAA-d sisaldavad katseklaaasid tühjendada tõmbkapi all olevasse valamusse. Kui TAA-d sisaldav katseklaas võetakse tõmbkapi alt välja, tuleb see sulgeda korgiga. Tähelepanu- katseklaasi kuumutamisel veevannil võetakse kork ära. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Konts. HCl lahuse lisamisel läks lahus kollasemaks, lisa 1 mL TAA lisamisel ning soojendamisel tekkis piimjasvalge sade. Kirjutada CdS tekkereaktsiooni võrrand. Cd2+ + S2– → CdS↓ CdCl2 + CH3CSNH2 + CdS↓ + CH3CNH2Cl2
KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahuse koguse massi, seega sõltub ta lahuse massist ja 𝑚 ruumalast 𝜌 = . 𝑉 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus Segades kahte vedelikku toimub lahuse kontraktsio
Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? – H-kationiidi ja OH-anioniidi abil. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. – Jah, on võimalik. Nt kui Na+ ioonid on Ca2+ ja Mg2+ ioonidega välja vahetatud, tuleb filtrit regenereerida 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg ioonid. 2+ 12.Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumma näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Katlakivi massi moodustumist saab arvutada karbonaatse kareduse järgi, sest see on limiteeriv. + 2 HCO3 - → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O
– Suhteliselt väike töökulu – Puhas, kuid niiske laut – Seadmete vähesus • Sõnniku edasisel käsitlemisel esinevad kulud muudavad esialgse efekti nulliks: – 2-6 korda suurem hoidla – 3-6 korda suuremad veokulud Virts • Loomade väljaheidete vedel osa • Kiiretoimeline lämmastik- ja kaaliumväetis • Orienteeruvalt sisaldab virts: – Lämmastikku 0,2-0,3% – Fosforit 0,03-0,04% – Kaaliumi 0,3-0,4% • Kõik toiteelemendid on taimedele hästi omastatavad. Sõnniku käsitlemise erinevate meetodite eelised ja puudused TAHE SÕNNIK VEDEL SÕNNIK EHK LÄGA Eelised Eelised 1. Võimalik kasutada tõstukeid ja 1. Pärast segamist homogeenne biiterlaoteid 2. Hästi pumbatav 2. Komposteerituna sisaldab vähe 3
Kolb asetatakse spetsiaalsele pliidile. Kolvile pannakse veega täidetud ümarkorgid. Toimub intensiivne kuumutamine temperatuuril 330 kraadi. Keemine lõpetatakse, kui reaktsioonisegu on muutunud läbipaistvaks. Keetmist jätkatakse veel pool tundi, et veenduda lämmastiku täielikus üleminekus ammooniumsulfaadik. Kolvi sisu lastakse jahtuda ja viiakse läbi veeauru destillatsioon UDK- destillatsiooniseadmes. Destillatsiooni läbiviimine: · Kjeldahli kolbi, milles on mineraliseerunud proov, lisatakase mõõtesilindriga 50 ml destilleeritud vett ja seejärel asetatakse kolb seadmesse, suletakse süsteem ja kaitseklaas tõmmatakse alla · Vastuvõtukolbi pipeteeritakse 20 ml 0,1 n H2SO4 lahust ja lisatakse segaindikaatorit. Käivitatakse protsess- süsteem automaatselt doseerib seade eelnevalt valitud koguse leelist Kjeldahli kolbi. Kui kolvis tekib tume sade, võib alustada destillatsiooniga. Kui
Millise neeldumisviisiga neeldub mullas fosfor ja mida see põhjustab? KAALIUM MULLAS Kaaliumi üldsisaldus Eesti muldades on 0,8...2,8%, rohkem on teda karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarud on meil seega 24...84t/ha kohta. 99% kaaliumist on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja vaid 1% mullas taimedele omastataval kujul. Kuigi kaaliumi on meie muldades tunduvalt rohkem kui lämmastikku ja fosforit, on temast kui taimetoiteelemendist mullas sageli puudus. Kõige kaaliumivaesemad on meil liiv- ja turvasmullad. Lahustuva kaaliumi algallikaks on mineraalide murenemisel vabanev kaalium. 1 tonni sõnnikuga viiakse mulda 4...5kg kaaliumi. Kaaliumi väljauhtumine on suur kergetel muldadel ja seda saab vähendada muldade lupjamisega. Kaalium jääb leostumisel künnikihi alusesse sisseuhtehorisonti. Millise neeldumisviisiga neeldub mullas kaalium ja mida see põhjustab?
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel e
annaabi.ee 
