Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Pronksiaeg Eestis - sarnased materjalid

pronksiaeg, asva, skandinaavia, odaots, mber, nooremal, ehitustegevus, alep, veised, hariti, kultuuriks, ttimine, rannikualadel, koriluse, sisemaal, idud, ornament, estonica, llundus, kivikirstkalme, elte, rude, muhu, kalap, teatakse, riistade, hilised, pronksist, ehteid, ajavahemikus, inglistina, vanimate, metallesemed, irus, tuhat, haruldane, harima
thumbnail
10
doc

Pronksiaeg Eestis referaat

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Referaat Pronksiaeg Eestis Koostaja: Geio Tischler Rühm: PA-09B TALLINN 2009 Sisukord 1.SISSEJUHATUS 2.VANEM PRONKSIAEG 2.1.ASULAD 3. NOOREM PRONKSIAEG 3.1.ASUSTUS, MAJANDUS JA ÜHISKOND 3.2.LAEVKALMED 3.3.SAVINÕUD 3.4.ESEMELINE MATERJAL 3.5.EHTED 4.ELATUSALAD 5.KOKKUVÕTE 1.Sissejuhatus PRONKSIAEG (II at.kp.eKr. ­ 6.saj.eKr) . Pronksiaeg jaguneb kahte gruppi: Vanem pronksiaeg (u 1800 ­ u 1100 EKR) ja Noorem pronksiaeg (u 1100 ­ u 500 EKR). Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Pronksiaeg

PRONKSIAEG (1800 ­ 500 ema) VARANE PRONKSIAEG (1800 ­ 1000 ema) Varast pronksiaega, mis on Eestis eelnenud ajajärgule sarnaselt väga leiuvaene, iseloomustab peamiselt esimeste pronksesemete ilmumine. Elulaadis suuri muutusi tõenäoliselt ei esinenud. Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt domineerivaks majandusharuks ega põhiliseks elatise hankimise allikaks. Tegelikult on varast

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

Ta langes samal aastal Tartu piiramise käigus ristisõdijate poolt. 3.KÜSIMUSED 1.Jääaeg Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Üldist jahenemist põhjendatakse: Päikese kiirguse nõrgenemise, maa pooluste asukoha muutmise, kosmilise tolmu, erinevate protsessidega atmosfääris ja mitmete teiste loodusnähtudega. Kliima jahenemisel kogunesid mägedele suured jää-ja lumelademed, mis paksenedes libisesid ja kandusid ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11-13000 aasta eest vabanes eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Osa geolooge arvab, et elame praegugi jäävaheajal ja paarikümne tuhande aasta pärast algab uus jääliustike pealetung. Eesti maastiku kujunemine 1-2 km paksused jääkihid kandsid endas liiva,-kruusa ja

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muinasaeg Eestis

Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR KULTUUR ASULAKOHAD Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist Põhja- Volga jõest Reini jõeni,

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
5
docx

MUINASAEG EESTIS

MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised ­ asulad, hauad, põllud. Irdmuistised ­ tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur ­ sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama

Eesti ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kiviaeg Eestis

Pärast jääaja lõppu perioodi nim. Kunda kultuuriks 9000- 5000 a eKr. ~4000- 1800 a. eKr. õppisid inimesed valmistama savinõusid. ~5000 a eKr hakati savinõusid kaunistama. ~4000 a eKr tekkis kammkeraamika. Oletatakse, et kammkeraamika kultuurid rääkisid soome-ungriga murdekeeles(eesti, soome, karjala, liivi, vebsa, isuri). ~2200 a eKr tulid Lõuna-Eesti aladele uued hõimud. Tekkis karjakasvatus ja põllupidamine. Põllud, raud, hõbe 1. Pronksiaeg ­ jõudis eestisse ~3000 a eKr. Kohapeal ei leidunud, toodi kaugelt, oli kallis(kirveid tehti pronksist), tehnoloogiliselt keeruline. 2. Rauaaeg ­ (vastupidavam, kättesaadavam, odav), leidus kohapeal, kerge töödelda, odav, vanimad raudesemed Eestis 6 saj eKr.(leidus soodes). 1 saj. arenes eesti põllumajandus: · Kasvatati rukist · Rahvaarv kasvas · Tekkis kahevälja süsteem

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Muinasaeg eestis

- Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) b) Venekirveste kultuuris võrreldes kammkeraamika kultuuriga? - Tööriistade valmistamisoskus paranes (silmaaukudega paremini lihvitud kirved) - Tegeldi algelise loomakasvatusega - Hakati tegelema algelise maaviljelusega 1.3. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. ­ V saj. e.Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal mille see arheoloogiline kultuur ka nime sai. Siinsetel elanikel oli vira tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rauaaeg eestis

VÄLISMÕJUD/ puudub Majanuds hakkas Vahetati kaupu Rahutud ajad Tihenesid suhted SUHTED kiiremini arenema Roomaga( merevaik Sõjakäigud ja skandinaaviad seoses kohaliku ja karusnahad) vilja röövretked raua tootmisega vahetati ka põhja ja Skandinaavia idepoolsete saagad tegid naabritega sõjatretki eestisse karusnahkade vastu Rootslaste Rahulik sõdatetta kuningas ingvar rahuaeg tegi rüüsteretki

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaeg Eestis

laensõnade päritolust jms võimaldavad teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ja kokkupuudetest teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad. Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 ­ 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 ­ 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 ­ 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr50 pKr, rooma rauaaeg 50 ­ 450pKr, viikingiaeg u 8001050, hilisrauaaeg 10501200 pKr. Keskmine kiviaeg. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste elukoht Eestis. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg Eestis

nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus. Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna poole baltlased. 6. Pronksiaeg- kivikirstkalmed, lohukivid, maaviljelus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, Asva asula Saaremaal. Tihedad sidemed Rooma impeeriumiga. Eraldusid käsitöölised. 7. Raud- u 500 eKr. Tarandkalme, soorauamaak 8. Linnused- Sõja- ja röövretkede oht oli suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Oli mida kaitsta. Mägilinnus, Kalevipoja säng, linnus-asula. 9

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis

levida ka laenuna, ei pea olema sisserännet. Pronksiaeg 1800 ­ 500 e.kr. 1800 on see aeg, kus eesti aladele ilmuvad esimest korda pronksesemed, kuid neid on vähe ja on kallid. Kivist tööriistad jäid siiski pronksesemete kõrvale püsima. Aluseks võeti pronkskujud. Suurem pööre toimus umbes 1100 e.kr. Hakkavad ilmuma uut tüüpi kinnismuistised ehk maaküljes kinni olevad muistsied. Uut tüüpi kinnismuististeks on... ...kindlustatud asulad nt Saaremaal Kaali ja Asva, Irust, Narva lähedalt Joaarust. Asva näitel: Kindlustatud asula hõlmas 3500m2, seda piiras muldvall, peale oli laotud paekivist tara(alt 1,6 meetrise läbimõõduga, lisaks arvatakse, et peal võis olla veel puittara), platsil asusid palkehitised. Kindlustatud asulate teke võis olla põhjendatud varanduse olemasolu. Varandus ehk pronksist esemed ja loomakari. Majandustegevust hakati kontrollima. ... vanimad põlispõldude jäänused nt Tallinna lähedalt Saha-Loolt (1992).

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaeg Eestis

Muinasaeg 1. Muinasaja perioodid a. Kiviaeg - u 10 000-1 800 eKr i. Paleoliitikum - u 10 000-9 000 eKr ii. Mesoliitikum - 9 000-4 900 eKr iii. Neoliitikum - 4 900-1 800 eKr b. Pronksiaeg - 1 800-500 eKr i. Vanem pronksiaeg - 1 800-1 100 e Kr ii. Noorem pronksiaeg - 1 100-500 eKr c. Rauaaeg - 500 eKr-1250 pKr i. Vanem rauaaeg - 500-450 eKr ii. Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr iii. Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr 2. Vanimad asulakohad a. Kunda kultuur, Mesoliitikum i. Pulli asula - 9 000-8 550 eKr 1. Kiviriistad, tulekivi, luust ja sarvest tehtud esemed 2. Jaht, kalapüüdmine ii. Kunda asula - 8 700-4 950 eKr 1

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muinasaeg eestis

savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksesemed umbes aastast 1800 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirsthelmed), tulid uued ehte -ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Pronksiaeg mõõdus skandinaavia mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem

Ajalugu
227 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Muinasaeg Eestis

t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene märge Eesti kohta Liivimaa Henriku Kroonikas.Millal algas keskaeg Euroopas: Euroopa keskaeg ei ole üheselt määratletud

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Muinasaeg eestis.

ulatuslik liustike pealetung. Jääaja mõiste osas ei ole selgust. Enamasti arvatakse, et Maa ajaloos on olnud seitse külmhooneperioodi, neist viimane kestab praegugi. Kiviaeg kestis Eestis U 9500-1800a eKr Eestisse tulid tänapäeva inimesed(homo sapiensid) U9500a eKr. Arvatavasti pole Eestis ahviinimesi ega neandertallasi kunagi elanud. Kiviaeg on enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Pronksiaeg kesti Eestis U 1800-500a eKr Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Kuigi Eestis pronksi ei leitud kasutati kivi tööristu edasi. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg kestis Eesis U 500a eKr-1227a pKr Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Elavnes kaubavahetus, hakati kasutama münte.

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Muinasaeg - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg

Muinasaeg Kiviaeg Eesti ajaloo kõige pikem periood. Muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni. Muinasaega on võimalik uurida esemeliste, kirjalike (teiste rahvaste omad, seetõttu teave väga väike, Läti Henriku Kroonika, üksikud Vana-Vene kroonikad, Vana-Rooma kirjalikud allikad, Skandinaavia kroonikad) ajalooallikate kaudu. Peamine võimalus kindlaks määrata esemete vanust on radiosüsiniku meetod, aga tänapäeval kasutatakse kalibreeritud radiosüsiniku meetodit (täiustatud). Teine võimalus puude aastarõngaste järgi = dendrokronoloogia. Eesti muinasaeg algab keskmise kiviajaga ehk mesoliitikumiga 9000 eKr - 5000 eKr. Vanemat kiviaega pole, sest ei tea kas Eesti oli sel ajal üldse asustatud, sest Eesti ala oli pikka aega

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

Jälgi keraamika eelsest neoliitikumist, nt Kreekas Argissas on leitud kodustatud lammaste luid, mis pärit u 7000 eKr. Varaseim leiumaterjal toidu tootmisest Euroopas tulebki Argissast. Argissa - tell-asula tüüpi muistis. Uuris 1956­1958. a Milojcic. Varasemad elamud pool- maakojad, hilisemates faasides maapealsed majad. Majad väikesed, paiknesid eraldi. Sirbid, tulekivist kõõvitsad, uuritsad. Juba enne 6000 eKr kaubitseti obsidiaaniga. Samal varasel kasutusjärgul kodus: veised, lambad, sead; kasvatati nisu, otra. Koht püsis kasutusel läbi kogu neoliitikumi kuni pronksiajani. Varased dateeringud koduloomadest­ need kodustati suure tõenäosusega Kagu-Euroopas kohapeal. Varase maaviljeluse tuntuim asula on Nea Nikomedia Kreekas. Kaevas 1961. ja 1963. a Rodden. Vanim asustus 6200 eKr. Samad liigid kui Anatoolias, sarnane keraamika ja tööriistad. Asulas kuivatatud savitellistest nelinurksed hooned. Kesksel kohal oli suurem ehitis ­ kultusehoone.

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Muinasaja referaat

kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemal rauaajal (1. kuni 5. sajandini) tõusis Eestis esikohale põlluharimine. Keskmisel rauaajal (5.-8. sajandini) oli Eestis rahutum, ehitati linnuseid jne. Noorem rauaaeg(9.-13. sajand) oli eestlaste elus eriline tõusuaeg, rahvaarv kasvas ja asustus levis üle kogu maa. Pronksiaeg 1500.-500. e.Kr. Elatusalad Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Arheoloogia - konspekt

Harpuunil on nöör taga, kiskusid on vähem, üleüldiselt suurem ja tugevam, püütakse veeloomi nagu kobras ja hüljes. Ahing on väiksem, rohkem kiske ­ püütakse kala. Suhteliselt vähe on kiviesemeid: kõõvitsad, odaotsad ja noalaadsed riistad. Tulekivist asjad vähesed, sest teda oli vähe (kohalikku) ja raske saada. Lihvitud kivitalbad ehk algsed kivikirved. Uus tehnika kivide lihvimisel. Kivilihvimisekunst saab teistel kultuuridel hoopis nooremal kiviajal. Mesoliitilisi asulaid pole lihtne leida. Asulad Kunda kultuuri ajal hooajalised st. ühel ajal ollakse ühes, teisel ajal teises kohas, vastavalt kliimale. Asulakohti palju Navesti jõe ääres, Võrtsjärve põhja kaldal, sest seal on kohalikku looduslikku tulekivi. Kalapüük, veelindude küttimine järvede läheduses. Korralikke matuseid ei ole, kalmistuid pole leitud. Siiski oli usulisi kujutelmi

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. 

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
10
docx

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg

Pronks oli Eestis suhteliselt suur haruldus, sest see oli kallis ja seda oli raske hankida. Kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Eestis valmistati pronksist ehteid, odaotsi ja kirveid. Rohkem arenesid rannikualad. Rannikuäärsel alal oli lihtsam põldu harida, kus polnud paksu metsa. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi aletamisega. Aleletamiseks valitud maalapil raiuti

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Etnoloogilised ajalooallikad: tavad, kombed ja traditsioonid; lingvistilised ajalooallikad; keel ja murded; audiovisuaalsed ajalooallikad; fotod, filmid ja helisalvestised. Alepõld – algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need põletati. Mõne aasta pärast alepõld enam suuremat saaki ei andnud ja taas tuli teha uus põld. Veel 19.saj. alguses hariti Liivimaal põlispõldude kõrval alepõlde. Araabia numbrid – muistses Indias, umbes 5.sajandil eKr leiutatud arvusüsteem. Araabia numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0. 1200-ndatel imporditi Aasiast pärit numbrid Euroopasse, kus neid hakkasid esmalt kasutama juudi kaupmehed. Hiljem tutvustas numbreid Euroopa kaupmeestele itallaane Leonardo Fibonacci. Esialgu, 13.sajandi alguses, kui kirja- ja

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

kammkeraamika kultuur ­ arheoloogiline kultuur (IV at), mil Eestisse saabusid uued hõimud, kes kaunistasid savinõusid erilise tehnikaga, tööriist meenutas kammi venekirveste kultuur ­ arheoloogiline kultuur (III at), paati ehk venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved andsid sellele ajastule nime; u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. kindlustatud asulad ­ asulaid piirati paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseintega, nt Asva Saaremaal kivikirstkalmed ­ matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed ­ surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid ­ 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus ­ algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Esiaeg ja arheoloogia alused

Kuidas uurida ühiskonda? Elman Service’ i mudel (1962) Rühm – hõim – pealikuriik – riik Eestis 1940. aastatest marksistlik mudel: Ürgkogukondlik kord – sugukondlik kord – varafeodaalne kord – feodaalkord – kapitalistlik kord (– sotsialistlik kord – kommunism) Oluline: püüda tabada “suurt pilti” – millises mastaabis tuleb antud rühma vaadelda? • Eestis noorema pronksiaja (1100-500 eKr) mäepealseid asulaid teada 5 • Asval kaks asustusjärku – noorem pronksiaeg ja keskmine rauaaeg • Selged jäljed pronksivalust – ehtenõelte ja pronksvõrude savist valuvormid • Tõenäoliselt osa Skandinaavia majandussüsteemist -> tarbijad ilmselt Läänemere läänekaldal Liikuvad inimrühmad: Kütt-kalur-korilased • Rühma suurus üldjuhul väike (tavaliselt alla 100) • Asustusviis: rändav (püsiasulaid reeglina pole), kindlad asustusterritooriumid • Rühmasisene hierarhiseeritus väike • Sageli sugulussidemed

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
22
docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

(Ida/Lääne/Lõuna) OLULINE TÄNAPÄEVAL, sest tänu sellele tekivad 3 olulist Euroopa riiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) vasall- läänimees senjöör- isand lään ehk feood- annetatav maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- inimene, kes annetab maad või võtab annetatud maa vastu II OSA I EESTI MUINASAEG (9000eKr - 1227 pKr) Eesti kiviaeg, rauaaeg ja pronksiaeg Viited ÕPIK: lk 10 ja alapelkiri ,,Jääaeg" (kaart lk 11), ptk 3, ptk 4, ptk 5, ptk 6, ptk 7 ja ptk 8 (ainult lk 47 alapealkiri ,,Keskmine ja noorem rauaaeg") Atlas: lk 4-6 Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Eesti maastiku kujunemine. Kuidas on võimalik uurida Eesti muinasaega? Muinasaja perioodid ja dateeritud ajavahemikud (Eesti paleoliitikum, mesoliitikum ning neoliitikum; pronksiaeg ja rauaaeg)

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) ­ lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) ­ tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) ­ varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast ­ V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 ­ 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr c. Rauaaeg: · Vanane rauaaeg (V saj eKr ­ I saj pKr) · Vanem rauaaeg (I saj ­ V saj keskpaik pKr) · Keskmine rauaaeg (V saj teine pool ­ VIII saj lõpp) a) · Noorem rauaaeg (IX ­ XIII saj algus): a)viikingiaeg 800 ­ 1050 b)hilisrauaaeg 1050 - 1800 EelRooma 500 eKr ­ 50 pKr Rooma rauaaeg 50-450 pKr 5

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiaeg

Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 ­ 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 ­ 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 ­ u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227) · Eesti keskaeg( 13 saj. II pool- 17 saj algus). Selle lõpetas sõdade periood, mille tagajärjel oläks tänapäeva Eesti ala Rootsi kungriigi kooseisu( 1558- 1629[sõdade periood]) · Rootsi aeg(17 saj) Selle perioodi lõp põh

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

saj alustati kohalike leidude koondamise (n raamatukogunduse, Kopenhaageni Ülikooli RK) ja eelistamisega, suurt rolli mängis CHRISTIAN JÜRGENSEN THOMSENI (1788-1855) töö. Pärast Kopenhaageni Ülikooli raamatukogu läbiuurimist, hakkas korraldama ekskursioone, kusjuures inimesed tõid Thomsenile oma leide. Kui kogu oli juba liialt suur väikeste ruumide jaoks, mõtles Thomsen eksponeerida esemeid materjali järgi - kivi, pronks ja raud. Seejärel avastas ta, et ongi olnud kivi-, raua- ja pronksiaeg. I sedasi organiseeritud näitus toimus 1819 ning leidis laialdast järgimist. 1836. a avaldas ta "Põhjamaiste muististe juhi", millest sai arheoloogia- alase kirjanduse klassika. Antiikluuletaja Lucretis aga oli sellise kolmeks jaotatud ajaarvamise oma poeemis juba varem välja pakkunud JENS JACOB ASMUSSEN WORSAAE (1821-85) - töötas samuti Kopenhaageni Ülikooli raamatukogus. Ta rändas palju ringi, kirjutas üldistavaid uurimusi Põhjamaade ajaloost. Ta oli

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
32
odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

poolt. Kuningavõim Delipilus Hatteisili III Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagasi hetiitide sõjalise edu. Hetiidi lihtkogukondlased - talupojad ja linaelanikud ­ olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Hetiidi kultuur ja tehnoloogilised uuendused- raua kasutuselevõtt Pronksiaeg Eestis Vanem pronksiaeg. Noorema pronksiaja Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed. Vanem pronksiaeg- al 1800 eKr Noorema pronksiaja Asva kultuur: Saaremaal. Töö- ja tarberiistad- metall, vask, tina ­ endiselt ka kivi, puit, sarved. Asustus- Asulad kindlustatud, rannikuvööndis, püsiv elustiil ning avaasulad (sisemaal). Elatusalad- karjakasvatusest, põllumajandusest ning oluline osa ka hankival majandusel. Matmiskombed- kivikirstkalmetega, maapeal hauakonstruktsioon (Skandinaavia eeskuju).

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muinasaeg maailmas ja eestis

Esimene metall, mis kasutusele võeti oli kuld. Teiseks oli vask. Kuid ka kivi säilitas oma tähtsuse. Tähtsamad leiutised sel perioodil olid: toortellised mesopotaamias; põldude niisutussüsteem; potikeder savinõude valmistamiseks; ratasveok. Vase ja tina sulam sai uues ajastu alguseks. · pronksiaeg ­ loobuti kivist tööriistadest. Leiutati ader, mille lõiketera oli metallist. Kasvas mehe tähtsus ühiskonnas. Võimalikuks sai teine suur ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest. kuna tekkisid toiduülejäägid siis hakkas kujunema eraomand ­ esmalt loomad siis põllumaad. Tekkis varanduslik ebavõrdsus ­ algas kihistumine. Kõige vähem oli rikkaid ülikuid, kõige rohkem oli vabu lihtkogukondlasi.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

Pronksi komponendid : · Tina · Vask Ja neid pidi sisse tooma, sest Eestis puudusid. Esialgu toodi pronksist esemeid, hiljem õpiti neid parandama ja ümber valama. Kivist hakati töötlema tööriistu, mis olid samasuguse välimusega kui pronksist valmistatud tööriistad. Murrang toimus 1100. eKr. Alates sellest võib rääkida uut tüüpi kinnismuististest, mis pronksiaega iseloomustavad. · Kindlustatud asula. Eestis pole leitud kuigi palju, ainult alla 10, nt. Asva, Iru. Asuvad kas saartel või rannikul. Olid rajatud looduslikult hästi kaitstud kohta, näiteks jõekäär. Kindlustatud asula oli piiratud muldvalliga, mille peal oli paekividest müür ja selle peal oli veel palkidest tara. Ala võis olla umbes 3500 m2. Selle müüriga piiratud ala sees olid hooned. Kuna Eestis on neid vähe, arvatakse, et need olid märgiks sellest, et ühiskonnas on toimunud kihistumine (inimesed, kel oli varandust rohkem, hakkasid

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

karjakasvatuse ja algelise maaharimisega kahe kultuuri ­ soomeugri ja balti ­ vaheliseks piiriks muutus Daugava jõgi 1.2 Metalliaeg Varajane metalliaeg: pronksiaeg: u 1500 ­ 600 a eKr, varajane rauaaeg: 6. sajand ­ 1. sajand eKr pronks ei tõrjunud kivi kõrvale; pronksesemed olid sisse veetud Uuralitest ja hiljem Skandinaaviast; järjest olulisemaks hakkasid muutuma meresidemed varasele metalliajale on iseloomulik, et tekkisid kindlustatud asulad; tuntuimad on Asva (Saaremaal), Iru, Ridala elatusalad: küttimine, põlluharimine ja karjakasvatus (võrdse tähtsusega), matmiskommetes toimus muutus: ilmusid maapealsed kivikirstkalmed (tähtis Jõelähtme leiukoht) pronksiaja lõpul, rauaaja keskel toimus otsustav üleminek põlluharimisele PõhjaEestis ja Saaremaal, sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja

Eesti ajalugu
121 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun