Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Projektiõpetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, turg, kaubad, konkurents, töötu, maksud, alternatiivkulu, intress, majandusteadus, makroökonoomika, vabaturumajandus, maslow, sotsiaalmaks, tööhõivemäär, tarbijahinnaindeks, säästud, pank, turus, eksport, import, majanduskasv, varimajandus, asenduskaup, turuhind, esinevaid, osalejate, ettevõttete, tegude, tervikuna, mikroökonoomikaKORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud),
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on:
kasulikkus e. Väärtus. Kauba hulga kasvades väheneb kauba kasulikkus. Teatud kogusest alates annab iga järgnev kaubaühik kahanevat kasulikkust. Alternatiivkulu printsiip Piiratud ressursside tingimustes peavad majandussubjektid tegema valikuid erinevate võimaluste e. alternatiivide vahel. Millegi kasuks otsustamine tähendab alati loobumist millestki muust. Alternatiivkulu defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Alternatiivkulu nimetatakse ka saamata jäänud tuluks. Ressursid e tootmistegurid- On kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Maa hõlmab kõiki loodusressursse (haritav maa, mineraalid, mets, vesi jt) Töö hõlmab inimeste vaimseid ja füüsilisi võimeid , mida kasutatakse tootmiseks. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ( ehitised, seadmed, materjalid) Tavaliselt mõeldakse kapitali tähenduses reaalset füüsilist kapitali ( tööriistad,
2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid
kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. - Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. Alternatiivkulu printsiip - Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel, millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust - Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad
3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta
Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma
Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss
Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? V: Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks). 2. Mis on turg? V: Turg on mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse tööturgu, kaubaturgu, valuutaturgu jne. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. 3. Milliseid paralleele võib tõmmata klassikalise turu (nt Keskturg Tallinnas) ning majanduslikus mõttes turu vahel? V:
(Marshalli rist) 2. Kes olid merkantilistid ja füsiokraadid, millised olid nende põhimõtted? Füsiokraadid olid rühm, kes uskusidmajandusteooriat, mille kohaselt rahva rikkus tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piirangut kõrgete kaitsetollide abil – põhimõte, et võimalikult suur eksport ja minimaalne import oleks riigis. 3. Mis on aktsiaselts, kes seda juhib, mida tehakse kasumiga – mis on aktsiaseltsi eesmärk? As on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Seda juhib aktsionäride üldkoosolek. Kasumiga ostetakse aktsiaid juurde. Eesmärk on peamiselt riigile kui aktsionäridele kinnisvarateenuste osutamine. 4. Mis on import, mis eksport? Too näide. Import on välismaal toodetud kaupade ja teenuste sisseostmine tarbimiseks sisemaal, nt nafta
Nõudlus hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel; teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlus mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: normaalkaubad ja väheväärtuslikud kaubad. · Teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu asendushüvised ja täiendkaubad. · Tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes. · Tarbijate maitse ja eelistused. Asendushüvised kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes
ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk · Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiivkulu alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss.
jne. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Punktis A toodetakse vaid Y toodet ja selleks ei kulu ühtegi X toodet. Punktis B toodetakse 19 Y toodet ja selleks kulub juba 1 X toode, seega et toota üks ühik toodet X tuleb loobuda ühe Y toote tootmisest. Punktis C toodetakse 2 X toodet ja selleks tuleb juba loobuda veel kahest Y toote tootmisest, seega on X-i teise toote alternatiivkulu suurem kui esimese oma. 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Traditsiooniline majandus, käsumajandus, turumajandus ja segamajandus (ressursside jaotust määravad nii riik, tavad kui ka turg). 6. Mis on turg majandusteoorias ? Turg on kauplemise koht, kus kohtuvad nõudjad ja pakkujad, majandusliku toimumise süsteem (korraldus). 7. Joonista nõudluskõver+mis on nõudlus.
KORDAMINE EKSAMIKS 2008/2009õ.-a.Täiendamisel! 1. Mis on majandusteadus? Mõiste Definitsioon Majandusteadus Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Kaup Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine.
1. Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida. 2. Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus. 3. Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria. 4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8
Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet ,,heaolu" on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Joonis 1. Majandussubjektid. Ülesanne 2. Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad. Arutlege rühmas, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused). majandustegevus majanduslik subjekt Piirang soodsa hinnaga kaubad ja teenused puhastamata reovesi avalikes veekogudes toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük stipendiumid ja toetused kõigile abivajajatele TARBIMINE ja ettevõtluse seos tarbimisega seonduvalt Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgema astme vajadused
Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. Valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted. Turumajandus määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid. (vabaturumajandus vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid). Tootja jälgib alati tarbija soove ehk nõudlust. Nõudlus ja pakkumine peavad olema taasakaalus. Turg kaupade ja teenuste vahetamine raha vahendusel. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks.
nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) kõik sisendid on vahetatavad
tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada.
Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise aste piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 2 Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele.
Ülesanne 1. 1. Korda mõisteid, leia neile definitsioonid: 2. Tootmine - loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine
Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja alternatiivkulu · Nappus-tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- parim kasutamata jäänud võimalus · Kasulikkus tarbija subjektiivne hinnang hüvise/toote tarbimisomadustele Inimese vajaduse tugevus Toote e. hüvise kättesaadavus
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud
Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011 Plaanimajandus annab tulemusi mikrokollektiivides. Igas riigis on nii turu- kui ka plaanimajandus. Riigid jaotatakse turu- või plaanimajanduslikeks selle põhjal, kumb domineerib. Ühte ja sama ressurssi kaheks asjaks korraga kasutada ei saa. Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA
tootjad soovivad ja • Pakkumise üldine seadus: toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos – mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. alternatiivsete hüviste hinnad (nisu hinna tõustes on mõtet suurendada rukki tootmist); 4. tootjate ootused (kõrgema või madalama hinna suhtes); 5. tootjate arv (tootjate arvu kasv suurendab pakkumist ja konkurentsi); 6. maksud (maksu suurenemisel kasvavad kulud). Turu tasakaal, turu ülejääk ja puudujääk. • Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. • Turu ülejääk tekib siis, kui turul KEHTIVA HINNA korral pakutav kogus ületab nõutava koguse. • Turu puudujääk tekib siis, kui turul KEHTIVA HINNA korral nõutav kogus ületab pakutava koguse. Teema 3 Eelarve piir - EELARVE PIIR (JOON) näitab kaubakogust, mida tarbija saab
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samal ajal saavutada ka ettevõtte enda eesmärke. Oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline kokkusobivus. Turundus koosneb turundusmeetmestikust, mis omakorda jaguneb toodangu-, hinna-, turustus-, ning müügitoetuspoliitikaks. 10. Turu segmenteerimine ja sihtturu valik. Turu segmeteerimisel jaotatakse turg erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Peamiseks eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Segmenteerida võib ühe (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus). Turu segmentimine võimaldab: (1) Täpselt määratleda oma turgu; (2) Õigeaegselt kohaneda muutuvate
annaabi.ee 
