otsustamine ja meelelahutusjuhiga kinode mängukavade arengustrateegiate planeerimine. Missioonilause: Juhataja pädevusala ülesanne on korraldada kino rendiruumide haldust ja tagada parim rendikasum iga ruumi otstarbest lähtuvalt. Juhataja pädevusala peamiseks eesmärgiks on rendi korraldamine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalikud järgmised tegevused: · välja renditavate ruumide määramine · ruumide sobivasse seisukorda viimine (vajadusel remondi korraldamine) · rentnike leidmine · rendilepingute sõlmimine · rentnike tegevuse jälgimine Juhataja pädevusalasse kuulub ka meelelahutusjuhiga kinode mängukavade strateegiate paika panemine. Juhataja otsustab ka suuremate filmihangete teostamise üle st. meelelahutusjuht on kohustatud kooskõlastama juhatajaga suuremad filmihanked. Juhataja ülesandeks on kino teiste pädevusalade töö kulgemise monitooring, vajadusel sekkumine
Raamatupidamise korraldamine Kokad Tootmine Toiduvalmistamine Roogade andmine kohvikusse Laoseisude kontroll Ettepanekute tegemine juhatajale Kohviku perenaine Teenindus Klientide teenindamine Sularaha vastuvõtmine Kassadokumentide vormistamine Köögitööline Abitööd Koristamine Nõudepesemine
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Hiir, Talimaa EP3 E-POE LOOMISE PROJEKT ETTEVÕTTELE BODYBALT OÜ Projektikava Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................................................................................................... 5 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine .......................................................... 5 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs ....................................................................... 6 1.3. Keskkonna analüüs........................................................................................
3 JUHTIMINE JA PERSONAL Juhtkonda kuulub Gerda Haugas, kes on juhatuse liige ja osanik. Juhatuse liikmel on rakenduslik kõrgharidus maksunduse erialal. Varasemalt on juahtuse liige töötanud Maksuametis vanemrevidendi ametikohal 5 aastat, alates aastast 2006. Gerda Haugasel on väga hea juhtimis- ja palneerimisoskus, lisaks on ta otsusekindel, omab meeskonnajuhtimise kogemust ning tunneb väga hästi majandusvaldkonda. Personali kuuluvad veel 5 inimest: kokk, kokaabi, koristaja/aednik ja 2 administraator/teenindajat. Juhatuse liikme ülesanneteks on ühiselt osanikega koostatud arengukava arengustrateegia ja püstitatud eesmärkide elluviimine ning arendamine, otsuste vastuvõtmine seoses turismitalu müügitegevuse korraldamise ja arendamisega ning partneritega lepingute sõlmimine. Peakoka ülesanneteks on menüü koostamine, toidu valmistamine, köögitöö korraldamine, kauba tellimine ja inventuuri läbiviimine
Viimane on vajalik projekti kassavoo planeerimiseks. Optimaalne arvestusperiood on kuu. Eelarve seletuskiri kulupõhise eelarve puhul Projektijuhi palk Kuupalk 7000 krooni, töötab 12 kuud, kokku 84 000 krooni Koolitusjuhi palk Kuupalk 8500 krooni, töötab 12 kuud, kokku 102 000 krooni Ruumi rent: kuus 1000 krooni, 12 kuud, kokku 12 000 krooni Telefoni- ja sidekulud: kuus 530 krooni, 12 kuud, kokku 6360 krooni Bürootarbed: kuus 500 krooni, 12 kuud, kokku 6000 krooni Ruumi inventar: Konkreetne hinnapakkumine (mille te küsite kauplusest ja see on ruumi inventariseerimise aluseks) 2 kirjutuslauda, 2 tavalist tooli ja nõustamistool Kokku 8 091 krooni Transpordikulu: tehakse 10 väljasõitu koolitajate juurde, üks sõit on 100 krooni Kokku 1000 krooni 19
ühiskonnas tervikuna. Teenust on soodsam kasutada pikemate sõitude puhul. Asutatav ettevõte hakkab tegelema tinglikult kahte tüüpi inimeste kokkuviimisega: nende, kes kusagile sõita soovivad ja nende, kellel on auto, autos vabu kohti ja kes juhuslikult antud kohta sõidavad. Edaspidi nimetatakse esimese tüübi hulka kuulujaid sõitjateks ja teise tüübi esindajaid autojuhtideks. Autojuhtide jaoks ei ole projektis osalemine raha teenimise võimalus omaette, kuid kerge vaevaga on võimalik vähendada auto omamisega seonduvaid kulusid. Osaühing alustab reaalselt tegevust augusti alguses. Vaadeldaval ajavahemikul jaguneb tegevus kolme etappi, mis erinevad teineteisest teenindusmahu ulatuselt. Augustist kuni detsembrini 2003 teenindab ettevõte ligikaudu ühte kolmandikku potentsiaalsest klientuurist. Teisel perioodil, mis kestab jaanuarist juunini 2004, on see näitaja umbes 60%. Täisvõimsuse
hinnatuim söögikoht nii kohalike kui ka turistide seas. Eesmärk on olla üks tuntumaid ja tunnustatumaid toitlustuskohti Saaremaal. Üllatada kliente pidevalt uute ja maitsvate roogadega ning saada vähemalt 150 püsiklienti. Kohvik Mahedik pakub kiirelt ning tervislikult kättesaadavat toitu. Tootevalikust leiab toite mahe- ja toortoidu austajatele. Lisaks leiab menüüst tooteid allergikutele, inimestele, kes ei talu kas gluteeni või laktoosi. Samuti on kohviku sihtturuks toitumisteadlikud inimesed, kes teevad oma igapäevaseid toiduvalikuid puhta ning vitamiinirikka toidu kasuks. Kohviku tugevused konkurentsis püsimiseks on mitmekülgne ja vitamiinirohke menüü ning kodune ja hubane atmosfäär. Üheks suureks konkurentsieeliseks on see, et ettevõte kasutab vaid mahetoorainet ning hetkel ei ole turul ühtegi teist sarnast kohvikut Saaremaal, kus pakutakse toortooteid. Üheks lisaväärtuseks on ka see, et kohvik pakub
ettevõtte käivitamisele, riskidele ja finantseerimisele. 4 1. ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus Loomisel on osaühing, mille nimeks on „Karikakar“. Sellel nimel on ...... lasteaia nimena pikka ajalugu, mis kahjuks on katkenud. Uuesti selle nime kasutamine on turunduses väärtuslik, sest peaks tekitama mitmetes lastevanemates nostalgiat. Ettevõte hakkab tegutsema ........linnas, ..linnaosas. Majas on tehtud remont ja on lasteasutuseks sobiv. Maja omanikud on tulevase osaühingu osanikud. Tabel 1. Ettevõtte üldandmed (autorite koostatud) Ettevõtte nimi Karikakar Ettevõtte juriidiline vorm Osaühing Omanikud, osalus ettevõttes Aadress Telefonid E-mail Juhatuse liikmed Omakapital Kontaktisik, telefon Ettevõtte tegevusala Ettevõtte majandusliku poole eest jääks vastutama üks osanikest - tema kanda jääks
Erinevad seltsid ja ühendused on pöördunud meiepoole tulla tutvuma meie tegemistega. 2012 aastal sai „Aasta küla tiitli „ Lustivere, nüüd oleme koostöös oma piirkonda tutvustanud. 2015 aastast avanevad MAK 2014-2020 LEADER tegevuse toetused. Sihtrühmana oleme planeerinud :Kohalikud LEADER tegevusgrupid organiseerivad III sektori tegevusi tutvustavad reise, Eesti Külaliikumine Kodukant on töötanud välja oma paketid tutvustamaks III sektorit maapiirkonnas. Oleme sealses projektis oma paketi tutvustanud. Maapiirkonna MTÜ-d-kes soovivad tutvuda teiste MTÜ-de tegevustega. Meie tugevuseks on kahe „Aasta küla „olemasolu Põltsamaa vallas. Paketti on kaasatud ka Pajusi Külaselts. Näiteks juulis külastas Järvamaa grupp : Kus pakkusime Pajusi Külaseltsi tegevusi, Lustivere Külaseltsi ning Kamari Haridusseltsi tegevust, külastati Põltsamaa Roosiaeda, Põltsamaa Käsiteokoda ja veinikeldrit . Sellise paketiga ka sisustatud I päevane reis Põltsamaa piirkonda
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
hinnata Tippjuhtkonna Karjäärivõimalus, lihtsam Kõrged ootused tippjuhtkonna poolt toetusega projekt juurdepääs ressurssidele Muud muutused Võitlus ressursside pärast, kurnatus ja Muutuste suhtes avatud projektis stress õhkkond Projektijuhid võivad hinnata projekti potentsiaalseid probleemvaldkondi koostades projekti profiili (vt. tabel 5). Madal üldskoor näitab, et tegemist on selgepiirilise, konkreetsete eesmärkidega ning suhteliselt lihtsalt määratletavate ülesannetega projektiga. Sellist tüüpi muutus on suhteliselt kergesti saavutatav, kuna tegeleda tuleb teada oleva(te) 10
2. Leia näidisprojektist, mis on selle projekti sisendid. Hinda, kui hästi on näidisprojektis sisendid kirjeldatud ja eristatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. 3. Kui Sina oleksid taotluse hindaja/ rahastaja esindaja, kas rahastaksid või ei rahastataks seda taotlust. Miks? VI Defineeri oma sõnastuse, mis on teavitamine projektis. Teavitamine toimub rahastatud objektide tähistamise ja rahastava programmi osalusele viitamise teel *Projekti teavituskulud on projektitegevuste avalikustamisega seotud kulud (infopäevade korraldamine, meened, voldikud). *Kõik teavitamise ja avalikustamisega seotud kulud on abikõlblikud. Teavitamiskulud planeeritakse projekti eelarvesse 1. Too näiteid erinevate teavitusvõimaluste kohta. - pildis (logod printmaterjalidel, meenetel, esemetel, kleeps, infosilt, tänutahvel)
- ISEEHITAMINE 5% NÕUTAVAD LITSENTSID PEATÖÖVÕTJA OMA JÕUDUDEGA TÖÖ VÄHENEMINE 3.2.2.EHITUSE PEATÖÖETTEVÕTT NII FIKSEERITUD HIND ( NII KOGUSUMMA KUI TÖÖMAHTUDE LOEND ) KUI KA TEGELIKE KULUDE KATMISEL PÕHINEV HIND ON VÕIMALIK A.FIKSEERITUD HIND EELISED TELLIJA POOLT VAADATUNA: * PIKAAJALINE KOGEMUS MINIMAALNE HINNARISK JA VÕISTUPAKKUMISE PUHUL MADALAIM HIND * TÖÖMAHTUDE LOEND VÕIMALDAB SELGELT ERISTADA MUUDATUSI PROJEKTIS * PAKKUMISE AJAKS ON JOONISED VALMIS , EDASINE ON LIHTNE * TELLIJAL POLE VAJA OLULISELT OSALEDA PROJEKTI JUHTIMISEL PUUDUSED TELLIJA POOLT VAADATUNA: * EHITAJA KOGEMUST EI SAA KASUTADA PROJEKTEERIMISEL * PIKIM SUMMAARNE PROJEKTEERIMIS-EHITUSKESTUS 10 * PEATÖÖVÕTJA ON HUVITATUD ODAVATEST ALLTÖÖVÖTJATEST EELISED TÖÖVÕTJA POOLT VAADATUNA: · KASUM HINNA SEES ( VARJATUD ) JA EFFEKT SUURIM
(ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega. Ka selles olukorras on vale pidada ehitusmaksumust eraldatuks kogumaksumusest, ta on isegi veel olulisem, sest sellel tugineb kogu programm ning tõrked ehitusel võivad tekkida omakorda tõrked ehitustöödel. 2.3. Majanduslikult tasuvate ja ühiskonnale vajalike ehitiste maksumuse kujunemine Lähtudes kuludest, võib eristada era- ja riiklikku sektorit, aga ka ehitisi, mis on majanduslikult tasuvad
Seega on omanikul õigus nõuda, et ehita peab kogu tekitatud ehitusprahi ära vedama koos seadmete ja ehitistega mida oli vaja ehituse käigus. Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet 18. Töövõtuleping, selle olemus ning olulisemad eripärad ehituses ( Jüri Sutt lk30) Leping sõlmitakse projektis osalejate vahel. Lepingu põhieesmärgiks on fikseerida töö maht, täitmise tähtaeg, hind ning kohustuste ja vastutuse jaotus osapoolte vahel. Olulisemad lepingutüübid on kokkulepped, mis sõlmitakse - Tellija ja ehitusettevõtja vahel - Tellija ja konsultandi vahel - Tellija ja juhtimistöövõtja vahel - Tellija ja ehitusjärelevalve vahel - Peatöövõtja ja alltöövõtja vahel 19
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
..................................................................................................17 7.KOKKUVÕTE................................................................................................................................18 2 Seoses terviseteadlikkuse tõusuga Eesti elanikkonna hulgas on varasemast enam aktuaalne tervislikku toiduvalikut edendava äri juurutamine. Seni on tervise ja mahetoidukaupade turustamise viisideks Eestis olnud põhiliselt ökopoed ja apteegid. Oma projektis kirjeldame Eesti kontekstis veel mõne võrra erandlikuma, kuid pikemas perspektiivis kindlasti tulutoova ettevõtte (taimetoidule spetsaliseeruva söögikoha) arenduse tagamaid. Kuulumata ise põhimõtteliste taimetoitlaste hulka, oleme sellegipoolest veendunud, et taoline äriidee on innovaatiline ning leiab Eestis laia toetajaskonna. 3 1. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED
Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Elamu hoolduseks - loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks - loetakse ehituskonstruktsioonide, tehno- süsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistute sertifitseerimine – sertifikaat antakse korteriühistule, mis on täitnud EKÜl – i poolt seatud kriteeriumid korteriühistu juhtimisel ning ühistu poolt majandatava kinnisvara korrashoiu korraldamisel. Sertifikaat on garantiiks, et tegemist on hästi toimiva korteriühistuga. 2.6. Energiamärgis Euroopa Liidu energiapoliitikaga peavad kõik liikmesriigid
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüstee
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri Luts SISUKO
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
1.töötasu 2. Materjalid 3. Masinad 4. Sots- ja ravikindlustusmaks 5. Ehituse üldkulud ja kasum 6. Kindlustus ja tagatiskulud 7. Käibemaks Ehitustööde liigitus (Erinevalt ELE-st ei ole seotud tööliikidega mõõtühikut) 000 eh.plaani ettevalmistamine 001 tellingutööd Lk 12. esimene pool 002 mullatööd 040 eritööd kütteseadmed 082 eh. tööde raudtee ülesseadmine Liigitus ei ole lõplik, edasine liigitamine eh. tööde liikide kvaliteedi ja koguse järgi. Iga projektis osaleja soovib teha endale vajalikke arvutusi läbi viia suvalisel viisil, ent tuleb tagada arvutustulemuste ja vajadusel ka kasut. meetodi võrreldavus. Selleks on vajalik, et tehtud arvutused oleks esitatud korrektselt ja arusaadavalt. On vaja kaitsta ja põhjendada lepingu läbirääkimistel ja vaidlustel. Kasutada oma ettevõttes kõigile töötajatele tööülesannete ja juhendite väljajagamine. Vajatakse kontrollimisel, et tõendada kulutuste tegemist. Tellijal
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted“. Töö on k
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohust
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
· lõpetamata tootmise kuludeks; · jooksva aasta kuludeks. Lõpetamata tootmise kuludena võetakse bilansis arvele kõik eelmistel perioodidel ettetehtud kulutused, so kulutused sügisesele mullaharimisele, karja- ja rohumaade rajamisele jne. Lõpetamata tootmise kulude hulka kuulub töömasinate amortisatsioon, väetiste, taimekaitsevahendite ja seemnete kulu, kütuse, määrdeainete ja jooksva remondi kulud, tootmistööliste töötasu jmt. Summeerides eelmiste aastate kulud ja jagades nad pinnaühikule saadakse kulud külvipinna, sügiskünni, karjamaade jne. hektari kohta. Pikaajaliste kultuuride (kultuurkarja- ja heinamaad) kulud kantakse jooksva perioodi kuludesse osade kaupa nende kasutusea jooksul. Orgaaniliste väetiste kuludest kantakse jooksva perioodi kuluks 50%, ülejäänu järgmise aasta kuluks. Jooksva aasta kulud rühmitatakse vastavalt ettevõtte kuluarvestussüsteemile.
· sotsiaalne atmosfäär; · konkreetse etnilise grupi lähedus. · kinnisvaraline pärandus Nende tegurite arvestamine on endastmõistetav, kuid kui sellest tulenevalt alustatakse ebasoodsas asukohas, võib see hukutada muidu perspektiivse ettevõtte. 13 Soovitused rendilepingute sõlmimiseks: 1. Kontrolli rendileandja volitusi ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks. 2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut. 3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused, kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida. Sh: * rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused; * mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne); * rendi maksmise tähtajad;
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
