FSH mõjul uus folliikel küpseb, ühtlasi toodab ka östradiooli. Östradiooli tase suureneb, saavutades max 1-2 päeva enne järjekordset ovulatsiooni. Ovulatsiooni järsk tõus positiivse tagasiside teel, LH produktsiooni järsu tõusu ( järsk tüus kutsub ovulatsiooni esile). Munarakk väljub kõhuõõnde, munajuhade narmastega (fimbriate) poolt kinni, suunatakse munajuhasse. Folliikelist areneb kollakeha, mis hakkab järjest rohkem progesterooni produtseerima. Progesterooni mõjul saavutab emaka limaskest sekretsioonifaasis kõige parema seisundi viljastatud munaraku vastuvõtuks u 6-7 päeva präast ovulatsiooni. Kõrge progesterooni ja östradiooli tase koos pidurdab FSH produtsiooni ja ei lase uuel munarakul valmima hakata. Kui viljastumist ei toimu, hakkab umbes kümmekond päeva pärast ovulatsiooni kollakeha taandarenema, progesteerooni tootmine langeb ja emaka limaskest taas irdub.
Granuloosarakud produtseerivad östrogeene, seda protsessi stimuleerib FSH, androgeeni eellas molekulidest, mis on tuletatud tekaalrakkudest LH mõjul. Östrogeenid on olulised proliferatiivfaasis, kus endomeetrium regenereerub. Palju östrogeeni enne tsükli keskpaika teeb LH-d vabastavad rakud tundlikumaks hüpofüüsis GnRH-le ja seega tsükli keskpaigas toimub LH sekretsioon. See viib ovulatsioonile. LH stimulatsioonil toimub folliikuli muutumine kollaskehaks, mis hakkab progesterooni tootma. Progesterooni on vaja, et muuta endomeetrium selliseks, et viljastatud munarakk saaks sellele kinnituda. Lisaks muutub endomeetriumi limaskest vähem vastuvõtlikumaks uutele spermidele. Negatiivse tagasisidega progesteroon pärsib LH sekretsiooni. Lisaks kehatemperatuur tõuseb 0,5 kraadi võrra ovulatsioonil. Kui implantatsiooni ei toimu, siis progesterooni tase peatub, mis kutsub esile menstruatsiooni. Viljastumisel jätkub progesterooni süntees, mis inhibeerib
ning negatiivselt steroidhormoonid (östrogeenid, androgeenid, progesteroon). Preovulatoorselt on östradioolil LH-le positiivne tagasiside efekt. LH on vajalik mõlema sugupoole normaalseks seksuaalfunktsiooniks. LH peamine funktsioon on ovulatsiooni ja seega menstruaaltsükli regulatsioon fertiilses eas naistel. Hormoon stimuleerib ovaariumis Graafi folliikuli arengut ja transformeerumist kollaskehaks (corpus luteum) ning progesterooni ja östradiooli sünteesi selles; samas ka androgeenide sünteesi theca interna rakkudes. Postmenopausis naistel puudub progesterooni ja östradiooli inhibeeriv mõju ja seega on LH tase kõrge. Meestel stimuleerib LH testosterooni sünteesi Leydigi rakkudes. Lastel on LH tase madal, tõuseb puberteedieas ja stimuleerib sekundaarsete sugutunnuste arengut. LH kontsentratsioon veres sõltub menstruatsioonitsükli faasist (kõrgeim ovulatsiooni ajal), samuti ööpäevasest rütmist.
rakuorganell, mis sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme munarakukestade lammutamiseks. Keskosa sisaldab mitokondrit, mis toodab ATP. Lisasugunäärmete fruktoosi kasutatakse ATP tootmiseks. Sabas on mikrotuubulid, mis ATP energia arvelt töötavad. Regulatsioon. Regulatsioon toimub hüpotalamuse, hüpofüüsi eessagara ja gonaadide (munadid ja munasarjad) abil. Hüpofüüsi eessagar kontrollib testosterooni, östrogeeni, progesterooni (toodetakse gonaadides) sekretsiooni kahe hüpofüüsi sagara hormooni abil: LH ja FSH – gonadotroopsed hormoonid. Hüpotalamuse GnRH kontrollib LH ja FSH sekretsiooni. Hüpotalamuses on neuroendokriinsed rakud, mis sekreteerivad GnRH-d. Spermatogenees - protsess, mille abil toimub spermide tootmine munandi seemnetorukestes. Toimub 40-60 päeva. Spermatogeneesi käigus luuakse immunoloogiliselt priviligeeritud koht, kus seemnerakke ei hävitata isaslooma immuunsüsteemi poolt
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pide...
HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval pärast viljastumist määrata raseduse. (KODUSED RASEDUSTESTID PÕHINEVAD HCG-l)HCG-l samsasugune toime nagu LH-l, ei lase munasarjal areneda, ei toimu menstruatsiooni, limaskesta väljumist. HCG max tase on 6.-8. rasedusnädalal, hiljem tase langeb. 2) U 12. nädalaks on tähtsuse kaotanud, sest platsenta produtseerib ise kollakeha hormoon progesterooni. Kollakeha ära ei kao, aga tal pole funktsionaalset tähtsust. Progesterooni eesmärk raseduse säilitamine tema mõjul emaka silelihased lõõgastuvad, prog mõjul langeb tundlikkus östrogeenide ja oksütotsiini suhtes. 3) Östrogeenide funktsioon raseduse ajal stim kasvuprotsesse emakas ja stimuleerida veresoonte kasvu emakas, samuti ka verevarustust. Kontraktsiooni ta esile ei kutsu. 4) PLC platsentaarne laktogeenne hormoon (Human chorion somatomammotropiin) -
Suurim kaalu juurdekasv on tavaliselt 16. ja 32. rasedusnädala vahel ja raseduse viimasel kuul kaalutõus tavaliselt kas aeglustub või peatub üldse. Rasedus on kõrge hormonaalse tasemega periood. Olemasolevate hormoonide tase tõuseb oluliselt ja seoses rasendusega tekib juurde uusi hormoone. Inimese kooriongonadotropiini (hGC) süntees toimub platsenta trofoblastides alates hetkest kui embrüo on kinnitunud emakaseinale. hCG funktsiooniks on progesterooni sünteesi raseduse esimestel nädalatel nii kaua, kuni progesterooni hakkab tootma platsenta. HCG-l on mõned märgatavad kõrvalmõjud; nimelt on just see hormoon osaliselt süüdi iiveldus- ja oksendamishoogudes hommikuses iiveldustundes, mida esineb esimesel trimestril. Progesteroon tõuseb raseduse ajal kõrgele ja mängib raseduse säilimisel tähtsat rolli, pärssides tugevaid emaka kokkutõmbeid ning sündimata lapse kahjustamist, reguleerib
ovulatsiooni valmikks. Reeglina on iga menstruaaltsükli kohta viljastumiseks kasutada ainult üks munarakk. Tõenäosus, et dominantseks muutub kaks folliikulit on 1:200. Sama suur tõenäosus on, et üks munarakk jaguneb kaheks ja sünnivad ühemuna kaksikud. Menstruaal tsükkel Eesmärk- võimaldada rasedust. Rasedus peab aset leidma emakas. Emaka sisepinda kattev limaskest muudab oma struktuuri ja omadusi sõltuvalt hormonaalsest miljööst. Tsükli alguses on limaskest õhuke, seejärel progesterooni nivoo tõuseb ja limaskest pakseneb ja mood. näärmed. Endomeetrium (limaskest) on eel seisvaks rasestumiseks valmis. Ovulatsiooni puhul uhutakse folliikul vedelikuga munajuhasse. Kui viljastumist ei toimu on rasestumis valmis endomeetrium valmis. Kuna endomeetrium saab eksesteerida progesterooni nivoo puhul siis hormooni nivoo langusel endomeetrium hukkub ja tõugatakse välja. Endomeetriumi väljahetmise protsess koos kaasneva veritsusega ongi menstruaal veritsue põhjuseks
irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni. progesterooni Viljastumine on kõige tõenäolisem menstruatsioo- nitsükli 14.-16. päeval. anatomy.iupui.edu/.../Female04/cycle.jpg Ovogenees ovogoon Ovogeneesis saab eristada 4 etappi: Paljunemine - ovogoonid jagunevad 46
ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Ovulatsioon on küpse munaraku vallandumine munasarjast. Ovulatsioon toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi. Viljastumisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos). Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tulemusena moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula, ning seejärel blastula. Viljastumine Toimub munajuha laienenud osas. Munarakk liigub mööda
Granuloosarakud suurenevad, nende lipiidide sisaldus suureneb ja nad hakkavad sekreteerima progesterooni; osa siseteeka rakke akumuleerivad lipiide ja jätkavad östrogeenide produktsiooni Kollaskeha saavutab maksimaalse suuruse seal 7. ovulatsioonijärgsel päeval (veisel 12-13. päeval); seejärel algab (kui ei ole toimunud viljastumist) taandareng ja asemele moodustub valkjaskeha Valkjaskeha Corpus albicans Kollaskeha muutub valkjaskehaks hormoone produtseerivad rakud hävivad progesterooni ja östrogeenide tase langeb dramaatiliselt, see põhjustab spiraal-arterioolide ahenemise järgneva nekroosi ja funktsionaalkihi deskvamatsiooniga (kestendumine) kollaskehast jääb järele väike atsellulaarne kollageenkiududega moodustis moodustis väheneb, kuid lõplikult ei kao Isassuguorganid Isassuguorganite funktsiooniks on: spermatosoidide produktsioon ja ajutine säilitamine spermatosoidide suspensiooni sisseviimine emaslooma genitaalsüsteemi
Elu omadused. Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik mitme tunnuse koos eksisteerimisel. 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige väiksem üksus millel esinevad kõik elu tunnused. Organismid: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed on bakterid, protistid, pärmseened, koppvetikad. Hulkraksed on taimed, loomad ja seened. 2. Kõik elusorganismid on keerukama ehitusega kui eluta objektid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus. Taimed vajavad anorgaanilisi ained:CO2; H2O, valgus Loomad Vajavad toitu. Kõikidele organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Kõikidele organismidele on omane paljunemisvõime. Paljunemine: 1. Suguline 2. Mittesuguline. Kõik organismid arenevad. Areng lõppeb surmaga. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Eluslooduse organiseerituse tasemed. 1. Molekulaarne tase: Biomolekulid orgaaniline aine (valk, ...
(Breusenko 2012: 36). Hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem viitab keerulist vastastikmõju hüpotalamuse, ajuripatsi ning munasarjade vahel, mis reguleerivad paljunemistsüklit. Selle süsteemi koostöö põhineb vabanevate hormoonide: gonadotropiini vabastava hormooni (GnRH), gonadotropiinide folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) ja munasarjade steroidsete suguhormoonide, östrogeeni ning progesterooni koosmõjul. Läbi stimuleerivalt pärssiva toime, need hormoonid otseselt ja kaudselt soodustavad munaraku arengut ning ovulatsiooni, emaka limaskesta arengu soodustamiseks embrüooni siirdamist ja menstruatsiooni. (Beckmann 2010: 303) Normis menstruatsiooni tsükli pikkus on 21 kuni 35 päevani. Kõige oprimaalseim pikkus loetakse 28 päeva. Munasarjades gonadotropiliste hormoonide mõjul FSH ning LH täheldatakse kaks faasi. Esimene on follikulaarne faas: toimub munaraku küpsemine
tõuseb, saavutab oma maksimumi 12-13 päevaks ja selle tõusu tõttu tõuseb järsult LH tase ja LH tõus kutsub esile ovulatsiooni. Folliikel lõhkeb ja munarakk väljub. Munarakk satub kõigepealt kehaõõnde munajuhade naabruses. Munarakk haarataks munajuha narmastega ja suunatakse munajuhasse. Edasi tekib folliiklist kollakeha ja selle aengut mõjutab nii LH kui ka FSH. Kollakeha hakkab produtseerima kollakeha hormooni. Progesterooni mõjul emaka limaskest viiakse sekretsiooni faasi. Kollakeha produtseerib ka östrageeni. Östrageen ja progesteroon avaldavad negatiivse tagasiside teel mõju adenohüpofüüsile ja kuna FSH tase on madal, siis uus folliikel pärast ovulatsiooni kohe arenema ei saa hakata. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha taandarenema, emaka limaskesta verevarustus halveneb ja tekib uus limaskesta irdumine.
ALLERGIAT TEKITAB KEHA VALEHÄIRE Imeline teadus nr 9/2016 Artiklis oli kirjas, et teadlased on viimaks aimu saanud, miks ja kuidas allergia tekib. Kuna inimesed söövad palju erinevaid asju ja hingavad sisse õhku, satub meie organismi kogu aeg võõraineid ja mikroobe. Keha immuunsüsteem peab suuremat osa neist ohutuks aga mõni kord on teisiti ja tekib reaktsioon näiteks õietolmu vastu, mis pole üldse tegelikult kahjulik. Tänu sellele mõjuvad hallitusseente eosed ja õietolm allergikutele mürgina. Reaktsiooni käigus kuhjub kehas signaalmolekul histamiin, mis panebki allergikud aevastama ja nina luristama ning tekitab sügelust ja silmade tursumist. Need süütud õietolmuterakesed näevad välja oma valkude poolest äravahetamiseni sarnased parasiitidele. Immuunsüsteemil on parasiitidega eriline suhe, mis sai alguse juba miljonite aastate eest. Kauges minevikus olid inimesed pidevalt nakatunud soolenugilistesse kuid aja möödudes õppis im...
See on ka esimene rasedust diagnoosida võimaldav hormoon veres. Tema taset veres on võimalik määrata juba 7-9 päeval pärast viljastumist. HCG'l on LH mõju ta ei lase kollakehal taandareneda. Kui viljastumine on toimunud, siis kollakeha ei taandarene tänu HCG-le. HCG tase püsib kõrge esimesed kümme rasedusnädalat. Siis ta hakkab langema ja 12 nädala lõpuks on ta oma tähtsuse kaotanud ning selleks ajaks on platsenta suuteline ise raseduse säilitamiseks vajalikul määral progesterooni tootma (e platsenta võtab kollakeha funktsiooni üle). Kollakeha ära ei kao, aga tema hormoonide produktsioon langeb ja see pole enam oluline. Platsenta produtseerib lisaks veel progesterooli, östrogeene ja platsentaarset laktogeenset hormooni (HPL). HPL'il on mõju rinnanäärmete arengule ja piimanäärmete arengule rinnanäärmes. Sellest ka nimetus laktogeenne. Selle hormooni tase järk-järgult raseduse käigus suureneb.
Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised näärmed kuuluvad sisenõrenäärmete hulka? Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab? Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, on keemiliselt aktiivsed, neid on organismis väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus, hirm, kasvamine )
üksusteks. Mõlemas rinnanäärmes on 15-20 sagarat. Iga sagara näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks. Need on looklevad kanalikesed, mis ühendavad rinnanäärmete sagaraid rinnanibude kaudu väliskeskkonnaga kandes rinnapiima ning mis veidi enne nahale avanemist laienevad piimaurkeks. Need on piimajuhade väikesed laiendused enne nibusse jõudmist. Rinna näärmekoe, piimajuhade ja sagarike kasv ning arenemine on mõjutatud naissuguhormoonide - östrogeeni ja progesterooni - poolt. Nende hormoonide tootmine organismis allub hüpotalamuse ja hüpofüüsi (ajuripatsi) kontrollile. Rinnanäärmete tagaküljel paikneb rippside, mis ühendab rinda selle taga oleva suure rinnalihasega. Suurt rinnalihast ja rindu toestavad roided. Rindu kaitseb ja ümbritseb rikkalik nahaalune rasvkude. Mari Sarv 3
adrenaliini. 6.) sugunäärmed a.) munasarjad sisaldavad hormooni östrogeeni, mille ülesandeks on naiste sugutunnuste väljakujunemine, emaka taastamine pärast menstruatsiooni. Sisaldab ka hormooni progesterooni, mis stimuleerib emaka seina arenemist ja hoiab rasedust. b.) seemnesarjad sisaldavad hormooni androgeen (nt testosteroon), mis soodustab seemnerakkude tootmist ja meeste sugutunnuste väljakujunemist. c.) platsenta sisaldab hormooni gonadotropiini, mis paneb kollakeha progesterooni tootma, hoides sedasi rasedust. 7.) käbikeha hoiab tagasi suguhormoonide tootmist lapseeas ( habe puudub jne). Määrab ära bioloogilise kella, hoiab ööpäevast rütmi. 8.) harknääre e tüümus paikneb kõripiirkonnas. Aktiivne lapsepõlves ja pisut taandareneb murdeeas. Osaleb immuunsuse kujunemisel. Seal tekivad rakud T-lümfotsüüd, HIV- kandjad, suureneb T-lümfotsüütide hulk veres. Tööjaotus valgeliblede vahel. Inimorganismi bioloogiline regulatsioon Toimub kahel viisil:
Meestel Follikulotropiin == stimuleerib seemnerakkude moodustumist. LH (luteiniseeriv hormoon). Nim. ka Stimuleerib ovulatsiooni, kollakeha moodustumist ning östrogeeni ja luteotropiiniks (naistel) või ICSH progesterooni sekretsiooni selles. Koos östrogeeni ja progesterooniga Hüpofüüs (eessagar) interstitsiaalrakke stimustimuleerivaks stimuleerib emaka limaskesta paksenemist. Meestel põhjustab hormooniks (meestel) androgeenide moodustumist. Koos LHga põhjustab kollakeha hormoonide sekretsiooni
MÕISTED Sügoot Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud ...
kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-55.a menopausini ja ovulatsioon lakkab. Valmimine toimub 28 päevase tsükliga, munarakk väljub munajuhasse 14.päeval pärast menstruatsiooni. Foliikul: Munarakk on munasarjas ovulatsioonini ümbritsetud põisja folliikuliga. Foliikul rebeneb ja muutub kollakehaks. Foliikul eritab naissugu hormoone- östrogeeni ja progesterooni, mis takistavad uue munaraku küpsemist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Blastotsüsti staadium 1. Ovulatsioon 2. Munarakk liigub munajuha kaudu emakasse 4..5 päeva 3. Lõigustumine- sügoot pooldub mitmeid kordi mitoosi teel. 4. Moodustub kobarloode (moorula) 5. Areneb blastotsüst 6. Blastotsüsti ühel poolusel tihedam rakukobar embrüoblast 7. Moodustub väline lootekest e. kõldkest 8. Moodustuvad kaks sisemist lootekesta kusekott ja vesikest. 9
MENSTRUAALTSÜKKEL- menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni kestev tsükkel. Menstruatsiooniga kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emaka seina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Rasestumisvastased vahendid: 1) Mehhaaniline: Kondoom- spermid ei satu naise organismi. Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. 2) Hormonaalsed: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist. Sisaldavad östogeeni ja progesterooni. 3) Bioloogiline: Välditakse suguühet ovulatsiooni perioodil. Ebaefektiivne. LOOTE ARENG Tsügoot e. viljastunud munarakk hakkab lõigustuma, see lõpeb emakas ja lõhustumise tulemusena tekib moorula e. kobarloode. Järgmisena moodustub blastotsüst, see vorm vastab blastula staadiumile. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast. Sellest arenebki loode. Loote ümber moodustub platsenta
Sisenõrenäärmed ja nende tuntumad haigused Elundkonnad Elundkonna moodustavad elundid, mis täidavad ühiseid funktsioone. Elundkonnad on: 1. seedeelundkond 2. hingamiselundkond 3. tugi- ja liikumiselundkond 4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haig...
Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees ontogenees ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani; 1. viljastumine; 2. embrüogenees loote areng; 3. postembrüogenees lootejärgne areng; partenogenees viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja mä...
munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani). Ontogeneesi alusprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. · Ovogenees- munaraku areng · Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini · Folliikul-Munarakk paikneb selle sees, see on nagu pisike põieke · Kollakeha- Munasarja, kohale kust vabanes munarakk tekib kollakeha, mis produtseerib hormoone progesterooni ja östrogeeni. Neil kahel on tähtis ülesanne kontrollida emakat, et ta embrüot välja ei tõukaks. · Sügoot- on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. 9. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. 10. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 11. Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? 12
Munarakud: suuremõõtmelised, toitaineterikkad, kaetud kestaga, areng sõltub vanusest: 45-55 aastaselt lõpeb menopausiga Ovogenees ovotsüütide e. munarakkude areng naisel: 1)moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas, 2)munaraku eellased on ovogoonid, 3)ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, 4)mood 1 munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, folliikulis areneb kollakeha-eraldab östrogeeni ja progesterooni Viljastumine seemne ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade ühinemine: 1)toimub munajuha laienenud osas, 2)munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36-48 tundi, spermid 48-72 tundi, 3) looteline areng toimub emakas, 4) munarakul haploidne kromosoomistik, seemnerakul diploidne, 5)viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu Sügoot viljastatud munarakk Kehaväline viljastamine Kehasisene viljastamine Küpseb palju sugurakke 1 sugurakk
Progesteroonid Steroidid hoiab rasedust, inhibeerib follitropiini. Soodustab seemnerakkude tootmist ja Androgeenid, nt. Seemnesarjad Steroidid meeste sugutunnuste testosteroon väljakujunemist. Paneb kollakeha progesterooni Platsenta Gonadotropiin Steroid tootma, hoides sedasi rasedust. Mis numbritega on joonisel tähistatud? kilpnääre kõrvalkilpnäärmed kõhunääre käbikeha ajuripats munasarjad
Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb, folliikul kuivab ära, emaka limaskest irdub ja algab menstruatsioon. See kõik toimub progesterooni taseme languse tõttu. Kui munarakk viljastatakse, tõuseb progesterooni tase ja emaka limaskest pakseneb veelgi. Pärast menstruatsiooni on lima vähe, see on paks ja kleepuv ning seemnerakkude jaoks läbitungimatu. Ovulatsiooni lähenedes muutub lima vedelamaks ja selle pealiskiht õhemaks, kust terve seemnerakk võib hooga läbi tungida. Pärast ovulatsiooni muutub lima taas paksuks. Kui mees ja naine naise viljaka perioodi ajal armatsevad siis kui ovulatisoon on just
viljastamisvõimeline. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese päevaga ja lõppeb päev enne järgmist menstruatsiooni. Tsükli kõige nähtavam sündmus on menstruatsioon, kuid kõige olulisem sündmus on
Ovogenees algab esimese menstruatsiooniga ja lõpeb menopausiga. Ovogoon on on 46 kromosoomiga rakk munasarjas. Sellest tekib ovogeneesi tulemusel 1 munarakk ehk ovotsüüt ja 3 polotsüüti ehk siis viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakk elab 1-3 päeva. Ovogenees toimub munasarjades. 9. Ovulatsioon- Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastamist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub (algab mens.) Menstruatsioon- tsükliliselt (u 28 päeva) korduv vereeritus suguküpse naise kehast, mille tagajärjel väljutatakse kehast viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. 1o. Oska arvutada mens-tsükli erinevaid osasid. Menses- kestab 5 päeva Ovulatsioon- 14 päeva enne järgmise mens-tsükli algust Järgmine tsükkel algab 29
rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib: 3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2). Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. Naistel: LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket. FSH mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel: LH- testosterooni teke. FSH-spermatogenees. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)- stimuleerib andeofüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda
MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumi...
Meioosi 1. jagunemise lõpuks toimub ebavõrdne jagunemine:tekib 1 suur munarakk ja teine väike. Koheselt teine jagunemine. Väikesest saab uuesti 2 väikest ja suurest 1 suur ja 1 väike. Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt. Valmis munarakku ümbritseb munasarjas toitev põieke ehk folliikul, mis lõhkeb. Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha, mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui viljastumist ei toimu järgneb ovulatsioonile menstruatsioon. Menstruatsioon-heidetakse välja lagunenud munarakk ja limakest. Menstruatsioonitsükkel- 1 menstruatsiooni algusest järgmise alguseni. Juhul kui toimub viljastumine, moodustub tsügoot. Tsügoot-viljastunud munarakk.
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
Viljastumine – sugurakkude tuumade ühinemine munajuhas. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Partenogenees – areng, ksu uus organism areneb viljastumata munarakust. (näiteks mesilased, vesikirbud, lehetäit, võililled, kortslehed) Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Kollakeha – koht, kus munasarjas on ovuleerunud munarakk. Kollakeha ja folliikul eitavad ka naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Menstruatsioon – tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Viljastumisvastased vahendid: tabel õpikust lk 117
serooskestast. Limaskestas eristatakse pindmist funktsionaalkihti, kus toimuvad perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud . Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon
rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib: 3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2). Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid 1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket, FSH- mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel FSH-spermatogenees, LH- testosterooni teke. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)-stimuleerib andeofüüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda
soolade eritumist. Kui kahe hormooni kogus on hästi tasakaalustatud, tunnevad naised (eriti noored tüdrukud) end hästi kogu tsükli vältel ja neil pole raske säilitada kehakaalu muutumatuna. Hormoonidel baseeruv kontratseptsioon (pillid, plaaster, vaginaalrõngas), mis sisaldab östrogeeni ja progestiini, pärsib ovulatsiooni munasarjades, mistõttu viimatimainitu produtseerib vähem östrogeeni ja lakkab produtseerimast ka progesterooni. Östrogeenide puudus kompenseeritakse kontratseptiivse vahendi östrogeeniga, mis on väga sarnane kehaomasele teisikule. Kuid paljud kontratseptiivsete vahendite progestiinid ei suuda sarnaselt kehaomasele progesteroonile reguleerida vedeliku tasakaalu inimorganismis. Seetõttu võib osadel kontratseptiive manustavatel naistel tõusta kehakaal ja esineda PMS-ile sarnased sümptomid. Mõnikord võib tõusta ka söögiisu. Sellisel juhul tuleks jälgida oma toitumist.
Lõigustumine-sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel, kusjuures jagunemiste vahel rakud ei kasva- moodustub kobarloode. Blastotsüst-imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Põisloode-enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest. Embüroblast-blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni -Platsenta-imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Karikloode-järgneb blastotsüstile, areneb embrüoblastist, koosneb kahest rakukihist- lootelehed(välimine ja sisemine)-arenevad elundid ja elundkonnad. Ürgjutt-välimise lootelehe rakkudest embüro välispinnale moodustunud vagu. Muutub servaaladelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea-ja seljaaju
Östrogeen ja progesteroon. Östrogeene produtseerivad foliikulid, munasarjakude, platsenta, (vähesel määral ) neerupealiste koor ja testised. Aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arenemist, naiseliku psüühika väljaarenemist. Mõjutavad sugulist aktiivsust ja käitumist. Pärast munaraku vabanemist munasarjast tekkib foliikul vedelikust , munarakkudest ja tema jäänustest KOLLASKEHA. See muutub endokriin organiks mis produtseerib progesterooni. Progesteroon valmistab emaka limaskesta ette loote implanteerumiseks, tagab normaalse raseduse arengu ja kõrvaldab ovulatsiooni tekke. g HÜPOFÜÜS ALUMINE AJURIPATS. Paikneb ajupõhimikul jaguneb ees, kesk ja tagasagaraks. EESSAGAR on dirigendiks endokriinnäärmetele. 1. ADRENOKORTIKOTROOPNE HORMOON ( AKTH ) mõjutab neerupealiste koore keskmist kihti. Suureneb kortisooli sekretsiooni. 2. TÜREOTROOPNE HORMOON (TTH; TSH)- mõjutab kilpnääret. 3
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käid...
Millist rolli mängib sealjuures munasari? Endomeetrium ehk emakaseina limaskest. Fertiilses eas naistel jaguneb endomeetrium kaheks kihiks: basaalkihiks ja funktsionaalkihiks. Funktsionaalkiht on hormoontundlik ja allub igakuistele tsüklilistele muutustele – proliferatsioon, sekretsioon, nekroos ja irdumine. Basaalkiht ei irdu ning on aluseks funktsionaalkihi regeneratsioonile. Endomeetriumi tsüklilised muutused on otseselt munasarja hormoonide – östrogeenide ja progesterooni – poolt mõjutatavad. Menstruaaltsükkel jagatakse kaheks faasiks – endomeetriumi proliferatiivseks östrogeenide poolt kontrollitavaks faasiks ja sekretoorseks progesterooni poolt kontrollitavaks faasiks. Östrogeenide tase follikulaarfaasi ajal stimuleerib endomeetriumi ja näärmepõhjade epiteelirakkude proliferatsiooni. Ovulatsiooni järgselt moodustuv kollaskeha produtseerib progesterooni, mille toimel endomeetrium edeneb järgmisesse, sekretoorsesse faasi
produktsioon. 2. mõju emakakaela limale: muudavad lima viskoossemaks, spermatosoididele raskemini läbitavaks. 3. mõju endomeetriumile: endomeetrium on õhuke, ei toimu tsüklilisi muutusi, kuna puudub ovulatsioon. 3.1. Pillid e. peroraalsed kontratseptiivumid 1. kombineeritud pillid: eristatakse ühe- e. monofaasilisi ja mitmefaasilisi (kahefaasilised, kolmefaasilised) preparaate. Kõik need preparaadid sisaldavad östrogeeni (etinüülöstradiooli või östradioolvaleriaati) ning progesterooni (levonorgestreeli, desogestreeli, gestodeeni või noretisterooni vm.). Monofaasilistes tablettides on kõigi tablettide koostis ühesugune, mitmefaasilistes tablettides on östrgeeni ja progesterooni hulk või nende omavaheline suhe varieeruv, sellega on püütud jälgida normaalse menstruaaltsükli östrogeeni-progesterooni suhet. Pillid on enamasti 21- tabletistes pakendites, kuid on ka 28 tabletiga preparaate. Iga tablett on märgistatud nädalapäevaga või numbriga
vahele avanevad kusitisuue, tupp ja suurte ning väikeste esikunäärmete juhad. Kõdisti – Sisaldab rohkesti retseptoreid, mille ärritamine tekitab sugulist erutust. Suured häbememokad – piiravad häbemepilu, sisaldavad suuri esikunäärmeid. Progesteroon tekib samuti munasarjades. Paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma. Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu. Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui munarakk on munasarjast väljunud. Juhul, kui rasestumist ei toimu, väheneb progesterooni hulk organismis ning limaskest irdub - tekib menstruatsioon ja algab uus tsükkel. Östrogeen toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja hiljem puberteedieas teised tunnused
Küpsevad folliikulid eritavad emassuguhormoone. 2) Ovulatsioon(ovulatio) (võib olla spontaanne või provotseeritud) Innaga seotud protsess, mille käigus lõpliku suuruse saavutanud põisfolliikul lõhkeb ning viljastumiseks küps munarakk vabaneb. 3) Kollakeha teke ja taandareng Ovuleerunud munaraku asemele tekib munasarjas rakuosistest ja veresoontest moodustis – kollakeha (corpus luteum), mille värvus on tingitud kollakatest luteotsüütidest. Kollakeha toodab progesterooni, mis reguleerib tiinuse normaalset kulgu. Looma tiinestudes püsib ta poegimiseni (v.a. eq). Kui loom ei jäänud tiineks – kollakeha hääbub. Paiknemine: Nimmepiirkonnas, emakasarvetipu ligiduses, neerudest kaudaalselt, ripuvad munasarjakinniti e. mesovaari (mesovarium) küljes. Munasarjakinniti kaudu kulgevad munasarja lümfi- ja veresooned ning närvid. Munajuha (tuba uterina) Funkts: Püüab kinni vabanenud munaraku, temas toimub muna ja seemnerakkude liitumine e
menstruatsiooni, inhibeerib follitropiini. progesteroonid steroidid Stimuleerub emaka seina arenemist, hoiab rasedust, inhibeerib follitropiini. gonadotropiin steroid Paneb kollakeha progesterooni Platsenta tootma, hoides sedasi rasedust. androgeenid; nt steroidid Soodustab seemnerakkude tootmist Seemnesarjad testosteroon ja mehe sugutunnuste väljakujunemist.
jpg Kui munarakk on küps, lõhkeb folliikul ja munarakk liigub munajuhasse - see on OVULATSIOON Lõhkenud folliikulist saab kollakeha, mis toodab progesterooni. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Order_of_changes_in_ovary.svg Vaata ovulatsiooni toimumist: http://www.youtube.com/watch?v=nLmg4wSHdxQ Sündimisest alates on tütarlapse kummaski munasarjas ootamas umbes 200 000 ovogooni. Naise elu jooksul valmib neist umbes 400. 1. Arutle, mis on selles õiget, kui vanasti öeldi "vanemate patud nuheldakse lastele" 2. Miks peavad tütarlapsed palju rangemalt järgima tervislikke eluviise kui poisid?
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ...
kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsstiks ehk lootepiekeseks. Nd moodustub kahte tpi rakke: hed kasvavad blastotsli sisse ning teised sellest vljapoole. Lbipaistev vde lheneb 24 vi 48 tunni prast. Blastotslist vljaspool asuvad rakud hakkavad nritama ensmi, mis nrgendab emaka sisepinna epiteelkude ning tekitab koha, kuhu loode kinnitub (implanteerub). Blastotsst nritab ka hormooni (inimese koorioni gonadotroopne hormoon), mis stimuleerib progesterooni jtkuvat moodustumist ema kollakehas. Progesteroon tagab toitainete juurdepsu lootele emaka seina kaudu. Reaktsioonina blastotsstile nrmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid. See vimaldab blastotsstil saada emalt eluthtsaid toitaineid, mis on raseduse jtkumiseks vajalik. Rasedustestid nitavad inimese koorioni gonadotroopne hormooni olemasolu. Blastotssti mbritsevad rakud hvitavad nd emaka limaskesta rakke,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
