Küsimus 1 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mille poolest pressimine erineb tõmbamisest? Vali üks: a. Toorik tõmmatakse läbi stantsi b. Toorik surutakse läbi stantsi c. Toorik tõmmatakse ja siis surutakse läbi stantsi d. Toorik suritakse ja siis tõmmatakse läbi stantsi Küsimus 2 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Vali üks: a. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks b. Tööriistade lihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Detailide siselihvimiseks
10. Prooviparanduste tegemine 11. Katteriide lõikamine dubleerimine, liimipidepaela kinnitamine, katteriide ühendamine hõlmaga 12. Küljetaskute töötlemine 13. Voodri paigutamine, detailide lõikamine 14. Põuetaskute töötlemine 15. Hõlmavoodri ühendamine põuetasku detailidega, voodri sissevõtte töötlemine 16. Hõlmavoodri ühendamine katteriidega, tasku kohalt kinnitamine 17. Põhimaterjali küljeümbluste töötlemine, allääre paigale traageldamine, pressimine 18. Voodri küljeõmbluste töötlemine 19. Alläärele voodri paigale traageldamine, allääre töötlemine 20. Õlaõmbluste töötlemine 21. Hõlmal, kaela-, käeaugukaarel hoidmine 22. Proovivarruka, proovikrae töötlemine, proovikrae kaelakaarele traageldamine 23. Prooviparanduste tegemine 24. Varrukadetailide, varrukavoodri lõikamine 25. Varruka passede kätiste töötlemine, varruka detailidega ühendamine 26. Varruka kuumniiske töötlemine 27
2) metalli survetöötlemise viis, mille puhul valuploki või tooriku ristlõike muutmiseks kasutatakse valtspingi pöörlevaid valtse. Eristatakse külm- ja kuumvaltsimist. 4.Tõmbamine - Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamine toimub reeglina külmalt. Kuna ruumala ei muutu siis detail pikeneb. 5.Pressimine - Pressimine on survetöötlemise liik, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsi ava. Kõige enam pressitakse alumiiniumi, aga ka teiste värviliste metallide sulameid. Pressimist tehakse enamasti kuumalt, aga vahel ka külmalt. Pressimise eelised: 1) võimalus saada keerukaid profiile, 2) kõrge täpsus. Pressimise puudused: 1) suured metalli kaod (eriti torude puhul) 6.Kuumsurvetöötlemise eelised 1) Materjali plastsus
Ester-Karboksüülhappe ja alkoholi kondendatsiooni saadus üldvalemiga Füüsik omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, vähepolaarsed,hüdrofoobsed,lenduvad,lõhnavad ning vedelad on 1-4 süsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagaritööstus, tekstiilitööstus-polümeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C
külge (eelnevalt kinnitatud volditud detaili alla selja keskosa alumine detail ja). 21. Selja keskosa ja selja küljedetailide ühendamine. 22. Taskute valmistamine (taskuava märkimine ja selle tugevdamine, tasku detailide juurdelõikus ja dubleerimine, taskuava töötlemine kantidega, vastastüki ühendamine taskukoti detailile, taskuava sisse lõikamine, kantide moodustamine, taskukottide ühendamine ja taskute lõpp- pressimine). 23. Hõlma voodri töötlemine (õmmeldakse sissevõtted, moodustatakse voldid ja ühendatakse katteriidele). 24. Selja voodri töötlemine (õmmeldakse seljakeskjoon, töödeldakse vöösissevõtted ja triigitakse küljejoonte suunas, moodustatakse õlasissevõte pehme voldina). 25. Täpsustatakse hõlma- ja selja voodrid. 26. Põhimaterjali küljeõmbluste töötlemine (asetatakse vastasmärkide järgi paremad pooled
vaatamisväärsused. Vene turule on loodud spetsiaalne sokolaadikompvekkide assortiide liin. Brändid Tooted Kommikarbid Sokolaadid Kompvekid Karamellid Sefiir Marmelaad Drazeed Küpised Vahvlid Vahvlitordid Kuidas valmib Laima sokolaad? Kakaoubade puhastamine Kakaoubade röstimine Kestade eemaldamine ja kakaoubade purustamine Jahvatamine Pressimine Sokolaadi valmistamine Rullimine Segamine Tempereerimine Sokolaaditahvli vormimine Kestade eemaldamine ja Kakaoubade kakaoubade puhastamine purustamine Pressimine Jahvatamine Rullimine Segamine Sokolaaditahvli vormimine Laima märgistus toodetel
See võib tekitada lapsel raskusi alla ja välja liikumisel. Samuti on võimalik, et lapse pea poolt tekitatud surve vagiinale võib olla ebaühtlane, mistõttu on suurem oht rebestusele. 2.Külililamang Järgmine mugav asend on külililamang. Ema toetub küünarvarrele ja teise käega hoiab ülemist jalga üleval, põlv on kõverdatud. Puhkamisel laseb ema jala alla ja keerab ennast selililamangusse. See asend on hea naistele, kellel on seljavalud. Kuna pressimine ei toimu gravitatsiooni suunas, väldib see asend lapse liiga kiiret väljumist. See on vajalik, et lahkliha saaks loomulikumalt venituda, et ei tekiks rebestust. Asendi negatiivne pool on see, et sünnitus võib kesta kauem, kui laps ei välju piisavalt kiiresti. Seda sellepärast, et gravitatsioon ei aita kaasa. 3.Käed ja põlved Paljud naised peavad seda asendit mugavaks, aga mõndade ämmaemandate jaoks on see võõras
MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida istu pressliite moodustamiseks. Pressliite moodustavad detailid on tiguratas ja võll (vt joon. 1), (liistliidet pole vaja arvesse võtta). Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrgedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. T = 1100 Nm Fa = 2000 N [S] = 2,5 d = 90 mm d2 = 70 mm l = 100 Ra = 0.6 m Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Ülesande lahendus: Pressliitega ülekantav telgjõud: kus p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f =0,1...0,2)
veinisõber pigem vinoteekidest. Paljud tootjad valmistavadki veini, mida poest ostes on võimalik juba sama päeva õhtul nautida. Veinisõbrale, kes ei malda aastaid oodata, on see väga hea lahendus. Kõnekäänd „nagu hea vein, mis muutub ajaga paremaks“ viitab ka väga õigesti faktile, et mitte iga vein ei muutu ajaga paremaks, vaid ikka hea (loe: väga kvaliteetne) vein. VALMISTAMINE Pressimine Pressimise eesmärk on saada marjast kätte mahl ja viljaliha. See protsess aitab kaasa pärmiseene paljunemisele, värvainete eraldumisele ja virde õhustumisele. Kivide eraldamine Kivide eraldamine toimub samaaegselt pressimisega, see seisneb eemaldatud marjade eraldamisest kividest ja kobaratest, mis aitab vältida kirbe maitse teket ja piirituse kadu. Töötlemine väävliga Toimub suuremas või vähemas mahus, olenevalt saagi sanitaarsest seisundist
· Laapimine; lipaasse aktiivsusega laap · Kalgendi lõikamine · Järelsoojendus tera kuivatamiseks 1. etapp: 35-43ºC, iga 2 min tagant tõstetakse temp 1ºC, lisaks hoitakse 15 min TF (Str, Lb) 2. etapp: temp tõstetakse 55ºC, lisaks hoitakse 15-30 min · Segamine, vadaku eraldamine · Sadenemine, juustuteramass kogutakse linasele riidele, lastakse nõrguda, pärast lühiajalist seismist vormidesse · Pressimine üleöö · Soolamine 2-3 päeva 23% soolvees temp 10ºC · Juustu kuivatatakse, hoitakse temp 10-15ºC 10-14 päeva. Iga päev keeratakse ja hõõrutakse soolaga, juust kattub koorikuga · Soojas ruumis küpsemine. Soojendusreziim lisastarteri tarvis 20-24ºC, 3-8 nädalat. Sekundaarkäärimine st jääksuhkru tarbimine, lisastartermikrofloora propioonibakterite areng, 1-2 cm aukude moodustumine. · Järelvalmimine jahedas ruumis, temp 7ºC või madalam
alkoholisisaldus peab olema 5 %. Valmistamine ! Siider valmistatakse tootmispiirkonnas traditsiooniliselt kasvatatavatest siidriõuna sortidest järgnevatesse tehnoloogilistesse gruppidesse jaotatuna: magus, hapukas, mõrkjas, hapukas-mõrkjas, magusmõrkjas, mõrkjas-poolhapukas, poolhapukas ja poolhapukas-mõrkjas. . Õunad pestakse Seejärel purustatakse ja purustatud massil lastakse nati seista et esile tuleksid värvid ja aroomid Seejärel algab pressimine umbes 1 tonnist õuntest saab 600l mahla . Peale seda läheb majl käärimisele Mida aeglasem on protsess seda kvaliteetsem siider tuleb Kääritamine kestab 3 kuud ja selle ajaga on alkohooli sisaldus umbes 4,5% Peale seda algab 6 nädalane järelkääritamine Ajalugu Astuuria on Hispaania olulisim siidritootmise piirkond, andes 80 % kogu riiklikust toodangust. Selle piirkonna ajalugu on tihedalt seotud siidriõuna kasvatamise ja
· vein hakkas levima u 4500a eKr Balkani poolsaare ning oli väga levinud Vana- Kreekas, Roomas ja Traakias · vein on mänginud olulist rolli ajaloos, olles näiteks armulauajoogiks Veinipiirkonnad · jagunevad kaheks: a. Vana maailm - traditsioonilised veinimaad Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Saksamaa b. Uus maailm - Austraalia, Tsiili, Lõuna- Aafrika, California jt. Valmistamine · önoloogia · saagikoristus pressimine ja purustamine kääritamine ehk fermenteerimine küpsemine villimine assamblaaz pudeldamine laagerdamine Mõju tervisele Vastupidiselt faktile, et vein on alkohoolne jook, on ta kehale ka kasulik · sisaldab: Zn, Ca, K, Mn, F, J, Ti, vitamiine · alandab vererõhku, egutab hingamiskeskust, parandab maomahlade eritumist, laiendab veresooni, ennetab trombide teket, vähendab infarkti ohtu, parandab naha seisundit, hoolitseb mineraalide ainevahetuse eest jne
suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonikihtide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, vineeri lõikamine, vineeri kuivatamine, vineeri ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine. 2 Pildid: 3 Vineeri eriliigid: - Dekoratiiv vineer - Filmkattega ehk pakeritiseeritud-Niiskus ja veekindel vineer - Armeeritud vineerid - Perforeeritud vineer ehk augustatud vineer - Kämpingu imitatsiooniga vineer - Painutatud vineer - Kõrgsurve laminaadiga ja laminaadiga kaetud vineerid Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vineer
Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, vineeri lõikamine, vineeri kuivatamine, vineeri ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine. Vineeri valmistamine Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,43,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonikihtide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu. Vineeri eriliigid Höövelvineer
hallitanud viinamarjad, praht, kivid ja isegi väikesed loomad ning linnupesad. Osad veinikasvatajad eemaldavad enne mehaanilise koristuse alustamist viinamarjaväätidelt lehed ning koristavad ära prahi, et vältida nende sattumist koristatud saagi hulka. Käsitsikorjamine on küll aeglane ja töömahukas, kuid võimaldab korjajatel välja valida parimad kobarad, ilma et mahl hakkaks jooksma, mis on jõuliste koristumasinate puhul peaaegu paratamatu. 1.2 Pressimine ja purustamine Kui viinamarjad on veinitöökojas, tuleb need kõigepealt vartest puhastada ja siis purustada. Purustamise eesmärk pole marju pressida, vaid lõhkuda nende kesti ja lasta osa mahla vabalt välja nõrguda. Järgides traditsioone, purustatakse saak aegajalt paljajalu selle otsas talludes. Seda moodust kasutatakse ka väiksemastaabilises veinitootmises. Suuremad veinitootjad kasutavad siiski mehaniseeritud purustamist ning pressimist.
Väetamine N- Ammoniumnitraat 300.00 kg/ha aprilli I-II dekaad 5.05 1515 ga Umbrohutõrje Lontrel 300 0.40 l/ha mai I dekaad 1425.00 570 Haigusetõrje Folicur 250 EW 0.50 l/ha mai I dekaad 500.00 250 Kahjuritõrje Fastac 50 0.15 l/ha mai III - juuni I 250.00 38 dekaad Põhu JUTA 3000 UV- 0.17 rull/ha juuli III dekaad 2466.00 419 pressimine kindel Taimiku Roundup Gold 3.00 l/ha august 225.00 675 keemiline hävitamine Kuivatamine 3.00 t/ha 300.00 900 Sorteerimine 3.00 t/ha 60.00 180 Kokku: 8632 Masinkulu Tootlikku Töötunni
6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C. aatomsidemete iseloomust makromolekulis D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Termoreaktiivsetest plastidest toodete vormimise põhiliseks meetodiks on: Student Response Feedback A. keevitamine B. pressimine C. ekstrusioon D. survevalu Score: 10/10 6. Mis juhtub polümeerteimiku struktuuriga tõmbeteimil? Student Response Feedback A. molekulide ahelad orienteeruvad tõmbesuunas B. amorfne struktuur muutub kristalseks C. kristalne struktuur muutub amorfseks D. molekulide ahelad purunevad Score: 0/10 7. Missugune polümeer kahaneb rohkem toote valmistamisel: termoplast (polüetüleen) või termoreaktiiv (fenoolvaik)?
12 1.Antud andmed ja ülesande püstitus 1.1 Ülesande püstitus Valida ist pressliite moodustamiseks. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. 1.2 Antud andmed T= 950Nm Fa=1800N [S]=2,3 d=80mm d2=100mm l=100mm Ra=0.6m K=2 =0.1 Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Lahenduskäik 2.1 Survepinge p määramine , kus 2.2. Arvutusliku pingu määramine , kus ja Terasel = E(21...22)*10^4 MPa E1;E2 Elastsusmoodulid ; poissoni tegurid 2.2.1. Leiame tegurid C1 ja C2 2.3
tootmise põhifaasidest, konsentreerimisest, juuretisest, valmimisest ja vaatlesin veel millised mikroobid ja ensüümid kasutatakse juustu käärimisel. Piima eeltöötlusel kirjeldan millistest operatsioonidest koosneb see protsess. Hea ettekujutus juustutootmise põhifaasidest annab joones 5 ”Juustuvalmistamise üldskeem”. Veel oma töös tutvustan teid, kuidas toimub kalgendi töötlus, piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni
Nahkehistöö Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku : lamba, kitse, sea, lehma ning erinevaid ussinahku. Oma töös kasutatakse erinevaid liime. Kunstnik valmistab disain, kingi, kotte, karpe ning köiteid. Keraamika Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika valmistamisviise jagatakse kolmeks: · Valamine · Vormimine · Pressimine ehk stantsimine Metallehistöö Metallehistöö on traditsioonilistest materjalidest (kuld, hõbe jt. metallid ning vääriskivid) ja kaasaegsetest materjalidest (plast jms.) väikevormide valmistamine inimkeha või ruumi kaunistamiseks.
Näited: päide-roog, roog.aruhein, ida-kitsehernes Päideroog energiaheinana Tahke ja gaasilise biokütuse toormena kasutatakse Saaki koristatakse kas ükskord aastas kasvuaastale järgneval kevadel, kasvuaasta suvel või sügisel Kasvatamise levinud Soomes, Rootis rohkem Eestis saab koristada ainult kasvuaasta suvel [2] Päideroo kasutamine Otsepõletamine pallina Heian pressimine brikettideks ja graanuliteks Jahvatamine Rooväljad energia tootmiseks Kogupindala üle 27 000 ha Pilliroo kas Suur saagikus [3] Biomass sõltub vanusest, struktuurist, veetasemest, taimestiku rohuksest, kasvutingimustest Koristamine talvel Bioõli Kasutatud kirjandus http://www.rak.edu
PRESSLIIDE on liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning koormuse ülekandmine ühelt liite komponendilt toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil Pressliite saamise võimalus:1) Pressimine võrdsel temperatuuril 2)Koostamine temperatuuri gradiendiga Eelised- Konstruktsioonilihtsus, hea tsentreeritus, töökindlus. Puudused- Liite kvaliteedi kontroll raske, liiga kõrged täpsuse nõuded, kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. KEERMESLIIDE- Lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje
veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: 1. viinamarjade korjamine ja sorteerimine 2. pressimine-purustamine 3. fermenteerimine e kääritamine 4. filtreerimine e selitamine 5. laagerdamine e järelküpsetamine 6. villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse
Moodne paberitootmise tehnoloogia kujunes välja 19. sajandil. Tehti palju eksperimente et leida paberitööstusele uut toorainematerjali ja 1844 aastal leiti selleks puit, mis muutis selle palju odavamaks, kui hapramaks. Paberi tootmisprotsess Leht- ja okaspuumetsa langetamine Palkide koorimine ja peenestamine Keetmine, pesemine, kurnamine, pleegitamine Tselluloosi edasipumpamine tselluloosihoidlatesse Paberimasina töö - nõrutamine, pressimine, kuivatamine Rullimine, valmis paber Superkalander Rullimine ja lõikamine Poognalõikamismasin Rullimine rullidesse Pakkimine alustele Tootmine maailmas Alltoodud tabelis on toodud välja Riikide tootmismaht tonnides Hiina 92 599 000 Usa 75 849 000 Jaapan 27 288 000 Saksamaa 23 122 000
Seejärel asetatakse aluskihile klaaskiudleht ning kantakse sellele epoksüvaiku. Järgmiseks kihiks on südamik, millele järgneb veel üks kiht epoksüvaiku ja klaaskiudu. Viimane kiht on pealiskiht. Kõik kihid pannakse kahe metallplaadi vahele. 4. Lumelaua kuju pressimine Nüüd on kihid valmis pressi alla minema. Pressi alumine osa annab lumelauale vormi. Pressimise käigus imendub epoksüvaik läbi kõigi kihtide. 5. Viimistlus Peale pressimist antakse lumelauale tema lõplik kuju. Liigne materjal
Suhkru tootmine 1. Kirjeldada roosuhkru tootmise tehnoloogiat, selgitada, mille poolest erineb see tehnoloogia suhkru tootmisest suhkrupeedist. 1) Suhkruroo eraldamine 2) Suhkruroo ettevalmistamine pesemine ja tükeldamine 3) Mahla pressimine tükeldatatud viilud suunatakse valtspressi o Esimesel pressimisel saadud mahl suunatakse edasi töötlemisele o Teisel pressimisel saadav mahl esimese osa niisutamiseks o Kolmanda pressimise vedelik suunatakse teise osa niisutamiseks o Viimast osa niisutatakse veega o Saadakse kätte 9395% suhkrut 4) Mahla puhastamine lubja abil o Külm puhastamine lisatakse lubjapiim, segatakse, soojendatakse 100
2) Veinide valmistamine ja arendamine Viinamarjade korjamine ja sorteerimine Viinamarjad korjatakse siis, kui veinimeister on hinnanud konkreetse sordi suhkrusisalduse põllul ideaalseks veini valmistamise tarbeks. Korjamine toimub kas käsitsi või mehhaniseeritult. Väga oluline on ilm korje ajal. Vihmaga või siis väga kuiva ilmaga korjatud marjad riknevad kiirelt. Järgneb viinamarjade varretustamine, sorteerimine, puhastamine, purustamine (tulemiks meski mahla ja kestade segu) või pressimine (tulemiks virre puhas viinamarjamahl). Algab veini valmistamine ehk vinifikatsioon, mis koosneb fermentatsioonist ehk kääritamisest (kasutatakse spetsiaalseid veinipärme, orgaaniliste veinide puhul ka metsikut pärmi), elevaazist ehk arendamisest ja stabiliseerimisest ehk veini puhastamisest. Valge veini valmistamine Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Protsess ise on järgmine: 1. Varretustamine (harvadel juhtudel osaliselt ei teostata). 2
· Palkide koorimine ja peenestamine · Keetmine, pesemine, kurnamine, pleegitamine · Tselluloosi edasipumpamine tselluloosihoidlatesse · Paberimasina töö - nõrutamine, pressimine, kuivatamine · Rullimine, valmis paber · Superkalander · Rullimine ja lõikamine · Poognalõikamismasin · Rullimine rullidesse · Pakkimine alustele
Paella - tugevalt vürtsitatud Hispaania rahvustoit, mis on valmistatud safraniriisist, kanalihast ja koorikloomadest (mereandidest). Parfee - pooljäätis. Sügavkülmutatud, rohke vahukoore ja munakollasega magustoit. Võib lisada marju vms. Paneerimine - toiduaine kastmine enne küpsetamist riivsaia või jahu sisse. Paneerimise eesmärk on tagada toiduaine ühtlane kuju ning säilitada, vahel ka lisada mahlakust. Passeerimine - toiduaine läbi sõela pressimine. Passeerimine köögiviljadekerge läbikuumutamine kuumas õlis. Pikkimine - lisamaitsete ja mahlakuse lihale andmise meetod. Püreerimine - toore või keedetud toiduaine peenestamine püreetaoliseks massiks. Risoto - õlis pruunistatud riis, mis seejärel keedetakse ja segatakse näiteks peeneks hakitud sibula, liha ja riivitud juustuga. Redutseerimine kokkukeetmine. Röstimine - toiduaine kuumutamine ilma rasvaineta.
pehmeportselan, mille koostises on 2060% veiseliste kondituhka. 11. Mis on fajanss ?uks kord poletatud urbne (poorne) keraamilisest (valgesavi) massist noud, mis kaetakse tinaglasuuriga ja kuumutamisel muutub labipaistvaltvalgeks. 12. Mis on samott ?tulekindel keraamiline savi; valmistatakse kive, skulptuure. 13. Mis on klinker ?on glasuurimata, ruske voi pruunikasmusta varvusega (Hollandi) tellis. 14. Klaasi kuumtootlemise menetlused (3) ?vedela klaasi PUHUMINE, VALAMINE, PRESSIMINE 14001550oC juures. 15. Klaasi kulmtootlemise menetlused (5) ?LIHVIMINE, GRAVEERIMINE, HAPPEGA SOOVITUS, MAALIMINE ja KULDAMINE. 16. Varvilise klaasi lisandid (5) ? ROHELINEKLAAS, SININEKLAAS VIOLETNEKLAAS PIIMKLAAS RUBIINKLAAS 17. Mis on kristallklaas ?koostisse on lisatud pliioksiidi, labipaistev ja sarav klaas, sara on tugevdatud klaasipinna loikamisega. 18. Mis on millefioriklaas ?MILLEFIORI KLAAS e. MOSAIIKKLAAS 19. Metalli sulamid: pronks, messing, melhior, uushobe, teres ?
ja väga kuiva veini. Veini valmistamine Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindla taseme. Viinamarjakoristus toimub kas masinatega või käsitsi. Pressimine ja purustamine Kui viinamarjad on veinitöökojas, tuleb need kõigepealt vartest puhastada ja siis purustada. Järgides traditsioone, purustatakse saak aegajalt paljajalu selle otsas talludes. Fermenteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub
vanni, moodustatakse plast, õhk ei jää kuskile vahele, eelpressitud plast paigutatakse vormidesse; vormimine puistamisega tera puistatakse vormi, õhk jääb vahele, pitsilised augud ja lahtine struktuur; kalgendist vormimine lõigatud või lõikamata kalgend paigutatakse otse vormidesse, pehmed juustud 32. Milliste juustude valmistamisel kasutatakse juustu pressimist? Milleks on pressimine vajalik? Kirjelda juustude pressimist. Pressimist kasutatakse kõvade ja poolkõvade laabijuustude valmistamisel. Pressimine on vajalik juustutera liitmisel monoliidiks ja teradevahelise vadaku täiendavaks eraldamiseks. Pressitakse kas grupiviisiliselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes riiulpressides või individuaalselt tunnel ja automaatsetes pressimisliinides. Pressimise efektiivsus sõltub rõhust, kestusest, vadaku drenaazist, juustumassi ja ruumi
projekteeritud liist ja hammasliitega! Hõõrdliidete eelised võrreldes liist ja hammasliitega · Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused, mis eksisteerivad liist ja hammasliitel · Puudub nurklõtk seega neid võib kasutada reverseerivates ülekannetes. Pressliite puudusteks on: · Puudub võlli ja rummu asendi reguleerimise võimalus nagu ka liistliite puhul · Keerukas paigaldada ja lahti võtta (pressimine või koostamine temperatuuri gradiendiga). · Kõrged nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele, liist ja hammasliitel vähem täpsed. · Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb, samuti lähevad ka liist ja hammasliite puhul nurklõtkud suuremaks. · Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega, liist ja hammasliitel vähem ohtlik.
Kuni 1950-ndate aastateni oli neist tähtsaimad traditsioonilised savid, millest tehti nõusid, telliseid jne. Savist tehtud keraamikatooteid nimetatakse pottsepisteks. Omaette haru moodustab ka metallkeraamika. Sõna keraamika võid olla nii omadussõna, kui ka nimisõna, mis tähistab keraamilist materjali või valmistoodet. Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad. VALMISTAMINE Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsimine 1. 2. 3. 4. 5. KERAAMIKA LIIGITAMINE Põletustemperatuuride põhjal Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks.
· Nisutangud: saadakse kooritud või lihvitud viljateradest purustamise teel Nisuja · Bulgur: kooritud nisutera töödeldakse mõne tuhande aasta vanuse Lähis-Idast hu pärit meetodi järgi. Poolpehmeks aurutatud terad kuivatatakse ning purustatakse.Saadakse pähklimaitseline, kiiresti valmiv, kergelt läbipaitsev tang. · Nisuhelbed: saadakse lihvitud nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuhu on lisatud soola. Järgneb kuivatamine, pressimine ja praadimine. Bulgur · Manna: jahvatatakse tera keskosast ehk tuumast. Kõrge toiteväärtusega mannat valmistatakse väga küpsetest teradest · Kuskuss - kõvanisust jahvatatud manna segatakse jahuga, piserdatakse külma soolase veega, seejärel pressitakse või rullitakse segu väikesteks peeneteks Manna terakesteks. · Nisukliid: kasulikud oma suure kiudainete sisalduse tõttu
valmimise aja, mille tõttu ei eritu piisavalt kohvi maitset ja aroomi. Mõlemad vead väljenduvad ka crema konststentsis. Keha (body) maitse ja konsistents, mida hinnatakse hoides kohvi mõni minut suus. Võib olla kas light bodied või full bodied. Kofeiin (caffeine) valge kristalliline alkaloid, mida esineb kakaooas, kohvioas ja teelehtedes ning stimuleerib kesknärvisüsteemi. Kofeiinivaba kohv(decaffeinates coffee) kohv, millest on eemaldatud vähemalt 95% kofeiinist. Kokku pressimine (tamping) jahvatatud espressokohvi filtrisse/käppa pressimine, kasutades selleks käsipressi või jahvati küljes olevat pressi. Kokkupuuteaeg (brewing time) vee ja jahvatatud kohvi kokkupuute aeg kohvi valmistamise käigus. Espresso puhul on see 25-30 sek. Käpp (filter holder) käpa sees asuv sõel, mille sisse käib jahvatatud kohv. Käpp kinnitatakse kohvi valmistamiseks grupi külge. Käsipress (tamper) kasutatakse jahvatatud espressokohvi kokkupressimiseks käpa
soolalahustest, laser- ja plasmakeemiline süntees, aurufaasist kondenseerimine jt. Kasutatakse ka jahvatamist kuulja vibroveskeis nii iseseisva saamisviisina kui ka mõne eelneva saamisviisi täiendusena. Igal saamisviisil on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Saamisviisi valikul lähtutakse keraamikale esitatavatest nõuetest ja omahinnast. 7.4Vormimine Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, ekstrusioon, kuumpressimine jt). Pressvormis pressimine on levinumaid vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Kuumutamisel plastifikaatorid eemalduvad materjalist täielikult. Sellisteks plastifikaatoriteks on tavaliselt parafiin, polüvinüülpiiritus, polüetüleenglükool, kautsuk jt. 7.5Paagutamine
aastal 105. Tema valmistas paberit nimelt siidriide jäänustest, mooruspuu kiududest ja taimede vartest. Koostisosi keedeti, peenestati ja saadi kiulile massi, mis võeti vannist välja ja asetati erilisele puidust raamis olevale sõelale.Seejärel sõeluti massist vesi ja laotati mass laiali õhukese kihina. Mass kuivatati erilisel kuivatusahjul. Valmis paberilehed olid paksud ja krobelised. 1. Meister sõelaga vanni juures 2. Puidust kaan lehtede valmistamiseks 3. Lehtede pressimine 4. Märg leht asetatakse köetava ahju seinale ja kuivatatakse 5. Valmis paberilehed Umbkaudu 500.aastat enne Hiinlasi olid egiptlased leiutanud midagi paberitaolist, mida saadi papüürusetaime varreribade kokkusurumisel. Kui rebida paberist tükk välja on näha rebitud serval peenikesi kiude. Need on taimkiud, paberitükis on neid üksteise küljes kinni miljoneid. Paberi põhiline kiuallikas on puit. Paberi
pulgad läbimõõduga 610 mm. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, millega kütmine on niisama puhas, mugav ja automatiseeritav kui õli- ja gaaskütte korral. Pelleteid hakati tootma selleks, et mõistlikul moel ära kasutada saetööstuses tekkivaid jääke. Saepuru ennast ei ole majanduslikult otstarbekas põletada, sest väga mahuka ja kaalult kerge kütuse vedu kauge maa taha läheks liiga kalliks. Lahenduse pakkus saepuru pressimine pelletiteks seitsmest kuupmeetrist saepurust saab kuupmeeter pelleteid, mis kaalub ligikaudu 650 kg. Pelleteid on peamiselt kahte liiki kvaliteetpelletid, mida maailmas tuntakse nime all Premium Pellets (läbimõõt 6 või 8 mm) ja tööstuspelletid (industrial pellets). Esimesi valmistatakse puhtast kvaliteetsest toormest, mistõttu nende purusus on suhteliselt väike, kütteväärtus suur ning põletamisel tekib vähe tuhka. Neid kasutatakse kodumajapidamistes ja
käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine, löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine.. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi, et õpilased ei taha tööd kaasa teha
Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset plastmassi on kergem töödelda. Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik. Värvainetega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus. Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust. Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi vananemist. Plastmasside töötlemine Plastmasside töötlemisel kasutatakse järgmisi meetodeid: pressimine, surve all valamine, ekstruudermeetod, valtsimine ehk kalandeerimine, keevitamine. Plastmasside omadused Mahumass. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel erinev. See sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täitematerjalige plastmassid on väga tugevad. Need ületavad isegi puidu tugevuse. Kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist. Kõvadus omab tähtsust põrandakatte-materjalide puhul.
sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljaspoole. Juustu valmistamise põhiprotsess Piima töötlemine separeerimine kooreks ja lõssiks, pastöriseerimine ja normaliseerimine vajaliku rasvaprotsendi saavutamiseks. Juustupiima kalgendamine juuretise ja laabi lisamisel piimavalk tahkestub. Vadaku eraldamine juustutera lõikamine ja järelsoojendamine. Tekkinud juustumassi nõrutamine, jagamine juustuvormidesse, pressimine ja soolamine soolvannis. Juustu pakkimine ja valmimine laos. Juustu pakendamine/säilitamine Juustude paremaks säilitamiseks pakendavad tootjad need gaasikeskkonda. Kui selline väikepakend on juba avatud, kaob ka keskkonna kaitsev mõju ja juustuviilud tuleks toiduks tarvitada Kauplustes säilitatakse juustu külmikus, mille temperatuur on +2 kuni+6 kraadi. Ruumid peavad olema puhtad, niisked ning juustu hoitakse eemal teravalõhnalistest toiduainetest.
vähesus, lõppkujulähedus, energia kokkuhoid, tehnoloogilise protsessi kõrge automatiseeritavuse tase, pulbertoodete täpsus. 13) Saab valmistada vaid suhteliselt väikseid (harva välismõõtmetega üle 50...60 mm) tooteid, pulbermaterjalide madalamad mehaanilised omadused, pulbrite suhteliselt kõrge hind, piirangud toodete kujule ja pressvormide kõrge maksumus. 14) 1) metallipulbrite saamine, 2) segude valmistamine, 3) toodete pressimine ja paagutamine. 15) - 16) Paagutus on pulbrite vormimisele järgnev konsolideerimise ja tugevuse tõstmise eesmärgil teostatav termiline töötlus. valutehnoloogia 17) Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Kordkasutusvormvalu ja korduvkasutusvormvalu. 18) Kordkasutusvormvalu ehk valu ainukasutusega vormidesse, aga korduvkasutusvormvalu ehk valu korduvkasutusega e. püsivormidesse
· materjalilattu (MATERIAL STORAGE), · kuivatisse (DRYER), · laastusõela (CLASSIFER), mõningad ülejäägid eemaldatakse (OVERS), · puidu purustamisse (BLENDER) ja · vaiguliimiga kokku viimisesse (RESIN WAX) (ühesõnaga segu valmistamine), · segu vormindamisse (plaatideks valamine) (FORMING MACHINE) · eel-pressimisse (PRE-PRESS), siis laotakse plaadid nagu jooniselt näha üksteise peale ja toimub · üldine pressimine (PRESS), viimaks toimub · plaatide puhastamine ja välja lõikamine (TO TRIM SAW&SANDERS). Lisaväärtuse andmine puitplaadile: · spoonimine seisneks puidult võetud õhukese (ca 0,7mm) puidukihi liimimisega PLP peale. Võimalik kasutada ka naturaalset puidukihti, aga ka peitsimist. Köögimööbli puhul sobib spoonitult usteks, kellel paremad võimalused, siis ka korpuseks. · lamineerimine- plastiku sulatamine puitplaatidele peale
maailmakuulsad rokkarid, kes võivad laamendada. Nõmedikud! Kirjakeelde tõlgituna: Tõsiselt lollid mehed. Ennast ära joonud ja nüüd arvavad, et on maailmakuulsam rockband, kes tohivad laamendada. Lollid! Kommentaar: Vanal inimesel tuleb pisar silma lõhutud maja pärast ja te ahvikari töllate ja hirnute seal! Kirjakeelde tõlgituna: Vanal inimesel tuleb pisar silma lõhutud maja pärast ja teie idioodid laamendate ja naerate seal! Kommentaar: hull pressimine küll kui tekitatud kahju eest raha nõutakse tainakari sinuga suuker eesotsas ja ausalt ei huvita eanam nendepoolsed teooriad sest telepildis oli näha kõik mis vaja. Kirjakeelde tõlgituna: Karm nõudmine küll, kui tekitatud kahju eest raha nõutakse. Idioodid! Sinuga Suuker eesotsas ja ausalt mind ei huvita enam nendepoolsed teooriad, sest televiisoris oli näha kõik, mis vaja. Kommentaar: jalgpall on puhas mäng kus niimoodi kägu ei keerata ja lihtsalt pidi nii
2. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem + 3. Teraste tõmbetugevus on suurem + 4. Teraste kõvadus on oluliselt madalam + 5. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav Küsimus 8 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millises pingeolukorras on keraamika tugevus suurim? Vali üks: 1. väändel 2. paindel 3. tõmbel 4. survel + Küsimus 9 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika valmistamise põhioperatsioonid on Vali üks: 1. pulbri pressimine ja paagutamine + 2. sepistamine 3. lõiketöötlemine 4. toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Vali üks: a. 150900 b. 7001000 c. 10003000 + d. 50008000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 2
4. Teraste tõmbetugevus on suurem 5. Teraste sitkusnäitajad on madalamad Score: 7,92/8 8. Millises pingeolukorras on keraamika tugevus suurim? Student Response 1. Survel 2. Väändel 3. Tõmbel 4. Paindel Score: 8/8 9. Tehnokeraamika valmistamise põhioperatsioonid on? Student Response 1. Sepistamine 2. Pulbri pressimine ja paagutamine 3. Toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi 4. lõiketöötlemine Score: 8/8 10. Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Student Response 1. 150-900 2. 700-1000 3. 1000-3000 4. 5000-8000 Score: 7/7 11. Millised väited on õiged? Student Response 1
parem. =(Wa - W1)/W, kus W1-tagasi peegeldunud hääle intens. W-seinale langeva hääle intens Kasutamise eesmärgid: Ruumi järelkaja väh, Kasut nii pindade katmist, kui rippneelajaid, Helipeegelduse vähendamiseks, Paig konstruktsiooni materjale, mis väh heli resoneerimist. Klaasid Toormaterjal: liiv, sooda, lubjakivi, klaasimurd ja lisandid Valm viisid: 1. Massi valmistamine, sulatamine, 2. Kuju andmine, 3. Lihvimine, 4. Pakkimine tänapäeval veel *lehtklaasi valtsimine, *pressimine ja stantsimine, *ekstrusioon, puhumine tõmbamine. Lehtklaas sulatusvannist vert väljatõm klaasimass valtside vahel, mis lõigatakse lehtedeks. Floatklaas sula klaasmass tõm välja jahutavatele valtsidele, siis sulatinale, kus vajuvad välja ebatasasused, saad klaaslint, mis lõigatakse või lihvitakse peegli jaoks. Nii saab armeeritud ja reljeefklaasi. Valuklaas sulaklaas tõm valtsi peale. Puhutud klaas. Pressimine ja stantsimine.
varjundit, mille virre saab ja saavutades vajaliku värvi tuleb vein ümber valada PUNANE VEIN Nimetust ´punane vein´ kasutati varem Punase veini valmistamine värvitud valgete veinide kohta. Punane koosneb neljast etapist: vein tänapäeva mõistes on alles hiljutine mehaanilised toimingud leiutis, mille vanuseks on umbes 200 aastat (pressimine, kivide eraldamine, Punane vein saadakse tumedast töötlemine väävliga) viinamarjamahlast, mis on käärinud koos viinamarjavirde töötlemine tahkete viinamarjaosadega (nahk, viljaliha ja kivid) (selitamine ja kääritamine) ümbervalamine ja pressimine lõplik plankimine
KTT0100 - Toidu töötlemise alused ainetöö Toidutootmisahel kakaooast tumeda sokolaadini Tallinn 2010 Sisukord 1. Kakaooa iseloomustus.....slaid 3 2. Tume sokolaad - kirjeldus.....slaid 5 3. Tehnoloogiline skeem.....slaid 7 3.1. Kakaooa puhastamine....slaid 9 3.2. Kakaooa röstimine....slaid 9 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast....slaid 9 3.4. Kakaooa tuuma jahvatamine kakaomassiks....slaid 10 3.5. Kakaomassi pressimine kakaokoogiks kakaorasva eraldamisega....slaid 10 3.6. Kakaokoogi jahvatamine kakaopulbriks....slaid 11 3.7. Sokolaadimassi segamine....slaid 12 3.8. Sokolaadimassi valtsimine....slaid 13 3.9. Sokolaadimassi konseerimine....slaid 14 3.10. Sokolaadimassi tempereerimine....slaid 15 3.11. Sokolaadimassi valamine....slaid 16 3.12. Sokolaadi jahutamine....slaid 16 Kokkuvõte.....slaid 17 Referentsid.....slaid 18
annaabi.ee 
