Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ristvineer, ristvineeri eriliigid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Ristvineer-ristvineeri eriliigid #1 Ristvineer-ristvineeri eriliigid #2 Ristvineer-ristvineeri eriliigid #3 Ristvineer-ristvineeri eriliigid #4 Ristvineer-ristvineeri eriliigid #5 Ristvineer-ristvineeri eriliigid #6 Ristvineer-ristvineeri eriliigid #7 Ristvineer-ristvineeri eriliigid #8 Ristvineer-ristvineeri eriliigid #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rauno härgin Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia. Ristvineer.

Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Marken Nisu MT214 Tartu Kutsehariduskeskus Mis on ristvineer? Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte.Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm

Tisleri eriala
thumbnail
8
doc

Ristvineer, Liimitud vineer, kooritud vineer

Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets RISTVINEER EHK LIIMITUD VINEER EHK KOORITUD VINEER Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 VINEER.............................................................................................................................4 KOKKUVÕTE......................................

Puiduõpetus
thumbnail
17
odp

Spoonid ja höövelvineerid

Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Spoonid ja höövel vineerid Nimi Eesnimi Kursus kool Sügis 2010 Spoonid MÕISTE: Spoonid kui niisugused on ristvineeri algmaterjaliks Jaotatakse kolmeks: Kooritud vineer e. treivineer Saeviineer Höövel vineer Miks spoone kasutatakse? Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 600­1000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga ­

thumbnail
40
doc

Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt.

Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed..........................................................................................

Puiduõpetus
thumbnail
27
docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·

thumbnail
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

muutub tumedamaks  Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad.  Aastarõngad on halvasti eristatavad.  Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga.  Väga kergesti töödeldav.  Kergesti viimistletav  Tihedus 550 kg/m3  Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA  Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad  Kasutatakse erinevate puittoodete valmistamiseks näit. tuletikud, pliiatsid  Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel  Grillsöe valmistamiseks Pärn (Tilia cordata)  Värvus kreemikas, kergelt punaka Varjundiga  Pärn on küpspuiduline liik, kuid värvierinevus nende vahel on väga väike.  Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad  Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav  Vastupanu mädanikule on väike.  Tihedus 300..570 kg/m3

Materjaliõpetus
thumbnail
20
doc

Materjaliõpetuse eksami vastused

Kus spooni kasutatakse? Spoon on kindla mõõduga ja kvaliteediga pakust hööveldamise või treimise teel lõigatud õhuke lehtmaterjal. Spoonilehe paksus võib olla 0,6..6 mm. Spooni kasutuvaldkonnad : Viimistluskihina kilpide pealistamisel mööblitööstuses (peamiselt höövelspoon). Ristvineeri valmistamiseks (treispoon). Painutatud liimitud detailide valmistamiseks mööblitööstusele. 4 32 Selgita mis materjal on ristvineer. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Kus ristvineeri kasutatakse? Ristvineer on Treispooni lehtede kokkupressimisel saadud kihiline plaatmaterjal. Kihid on omavahel risti, kihtide arv on alati paaritu arv. Spooni paksus 1,4 mm. 33 Selgita mis materjal on puitlaastplaat. Kuidas puitlaastplaati valmistatakse? Kus puitlaastplaati kasutatakse? Puitlaastplaat saadakse sideainega (liimiga) segatud puitlaastude kuumpressimisel. Puitlaastplaat koosneb: Puitlaastud, Sideaine ehk liim ­ karbamiidliim, 6.

Kiuteadus
thumbnail
59
doc

Tisleri eriala eksam

Kaseliim- pulbriline aine, mis sisaldab tehnilist kaseiini, kustutatudlupja, naatrumfluoriidi, petrooliumi. Töölahus valmistatakse pulbri segamisel veega sobiva viskoosuseni (voolavuseni) ja selle kasutusaeg 4-5 tundi muutudes siis sülditaoliseks kallerdiseks. Kasutatakse puidu, plastiku, kartongi, kanga liimimiseks (halli värvusega). Albunliim- pulbriline aine, mida saadakse hüübinud loomavere töötlemisel. Kasutatakse ökoloogilise vineeri liimimisel kuumpressides 100-120o juures. Liim on suurema veekindlusega kui kaseiinliim. Koostisse kuuluvad albumiin, kustutatud ja kustutamata lubi, vesi. Kasutusaeg liimilahusel 6-9 tundi. Sünteetilised liimid: Puidu tööstuses kasutatakse peamiselt sünteetilisi vaike ja nende alusel valmistatud liime. Vaikliimid annavad bensiini, kuuma ja veekindla liite, mille tugevus ületab tunduvalt loomsete liimidega saadud tugevuse.

Tisleri eriala



Lisainfo

Plaatmaterjalide eristamise ja valmistamise tehnoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun