Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid. Tuntuim neist on peategelaste esimese vaatuse sõprusduett ,,Pühakoja sügavuses" (,,Au fond du temple saint"). Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende sõprus oli kunagi ohus, kui nad mõlemad armusid tundmatusse preestrinnasse. Nad vannuvad igavest sõprust. Preestrinna Leila saabub palvusele pärlipüüdjate ohutuseks ja Nadir tunneb preestrinna ära kui naise, kellesse tema ja Zurga kunagi armusid. Õhtul, läheb ta preestrinna juurde ja nad tunnistavad oma armastust üksteise vastu, kuid nad ülempreester Nourabad satub neile peale. Tema vooruslikkuse vande rikkumise eest mõistetakse mõlemad surma. Zurga, olles armukade ja reedetud, avastab, et minevikus Leila oli päästnud tema elu, ning paneb küla põlema, et võimaldada kahel armastajal põgeneda
ära. Kui isa ja ema lastele appi jooksid, ulatas Herakles isale kaks surnud madu. Hera saatis Heraklesele hulluse, mille tulemusena too tappis oma lapsed ja ka abikaasa, kui see püüdis lapsi kaitsta. Seejärel sai Herakles mõistuse tagasi, aga hullusehoost ei mäletanud ta midagi. Isa ütles talle, mida ta oli teinud, ja Herakles tahtis ennast häbi pärast tappa. Kuid Theseus suutis Heraklese ümber veenda. Ta viis Heraklese Delfi oraakli juurde. Preestrinna ei tahtnud Heraklesele ennustada. Seepeale võttis Herakles preestrinnalt tema kolmjala ära ja ähvardas asutada konkureeriva oraakli, kui vastust ei saa. Apollon ähvardas Heraklest jõuga, aga Herakles oli valmis Apollonigagi jõudu katsuma. Zeus ei saanud seda lubada, ta segas vahele ja Apollon käskis preestrinnal Heraklesele vastus anda. Preestrinna käskis Heraklesel teha kümme Mükeene kuninga Eurystheuse valitud vägitegu ilma kõrvalist abi kasutamata ja mingit tasu saamata
kasvanud laoruumid, töökojad suuremaid linnu Lossid kindlustuseta Ühtset riiki ei tekkinud Lossid kindlustatud Erinev kiri (lineaarkiri) Kirjutised puudutasid Loss omaette riigi keskus majapidamis märkmeid Lossi valitsesid preester- Loss- suur majandus ja Sõjad, sõjakus kuningad (?) majapidamis keskus Preestrinna valitses lossi (?) Lossidele tasuti andamit Kuningas ja sõjapealik lossi eesotsas, sõjalised kaaskondlased: eliitkaarikuvägi Sõda ei olnud tähtis Sarnased jumalad Skulptuursed teosed
Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele.
meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas · Kuulsaim Delfi oraakel · Legendi järgi tappis Apollon seal lohemao · Preestrinna sonimist võeti puhta kullana Surmajärgsus · See mis juhtus peale surma polnud primaarne · Hinged läksid allmaailma, Hadese juurde Allmaajõe paadimees Charon.
• Kreeklased jälgisid jumalate tahte selgitamiseks endeid • Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Kitsed leidsid muistse oraaklipaiga
troonisaal eluruumid esindusruumid vannitoad oma aja kohta eksisteeris väga kõrgel tasemel kanalisatsioon kasutati mitmeid korruseid läbivaid valguskaeve. nagu kõik muugi on ka freskod koopiad ,,akrobaadid sõnniga" ,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt" keraamikas dekoratiivse elemendina kasutati mereelukaid või ornamentikat võrreldes egiptusega olid tööd palju plastilisemad ja maalilisemad Mükeene väljakaevamist alustas H.Schliemann 1864 otsides Homerose ,,Illias" tegevuspaiku ,,Mükeene lõviväravad" puuduvad originaalis eksisteerinud pead pead võisid olla mingist teisest materjalist (metallist)
Templis hoiti jumala kuju.Tavaliselt toimusid rituaalid vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva.Templid olid tavaliselt linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Iga üks võis jumalale ohveradad ja oma palve edastada,tähtsaim oli vereohver.Linnriikides toimusid iga aastased usu-pidustused,kust võtsid osa nii mehed kui ka naised,osadest olid ka orjad.Kreeklased uskusid oraakleid ehk need olid paigad ,kus käidi tuleviku kohta endeid saamas. Kuulsaim telfi oraakel ,preestrinna püütja edastas raskesti seostatavaid sõnu värsideks.Kreeklased ei pööranud väga palju rõhku surmajärgsele.Surnute hinged läksid Hadese riiki.Ajajooksul kujunes arvamus, et kui elad vooruslikult ja pidada spets riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks.Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt maamullast.promethus varastas inimestele tule ja õpetas neile tsivilisatsiooniks tarvilikke oskusi. Kui zeus
olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Nagu minagi kes olin pealtvaataja pidin olema vallaline et neid mänge vaadata. Aga kes olid abielus ning kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Erand oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil. Spordiväljakute ümber oli alati suur tunglemine ja kära. Magada sain ma võõrastetoas, millest oli alati puudus, kuid mul õnnestu siiski kohta saada. Kuid osad olid ka telkitega, lehtonnides.Aga ma panin tähele et rikkamad külastajad said öömaja aedade ja restoranidega leonidaionis. Kui seda kokkuvõtta oli see üks erilisemaid ja päris põnvaid olumpiamänge, mis on maha peetud
impeeriumi ametlikuks usuks. Antiikaja kuulsamaiks atleediks on peetud kuuekordset olümpiavõitjat Krotoni linnast pärit maadlejat Milonit, kellest räägiti palju legende. Kahe olümpia vahelist aega nimetati olümpiaadiks. Pealtvaatajateks võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised. Need, kes reeglit rikkusid, ähvardas karistus, milleks oli tavaliselt künkalt allaviskamine, mis võis tähendada surma. Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus kohtunike tribüüni. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalilised rahumängud, mistõttu katkestati mängude ajaks kõik sõjad eriti Kreekas, et näidata austust mängude vast.
mängude toimumisaja ning kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion, mis mahutas esialgu 20 000 inimest, hiljem üle 40 000 pealtvaataja. Pealtvaatajad võisid olla täisvabad mehed ja vallalised naised. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma ( erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide ( kohtunike) tribüünil). Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus ( 1 staadion = 192, 3 m). Pool sajandit hiljem tuli 2 staadioni pikkune jooks ning sellele lisandus pikamaajooks ( 24 staadioni ehk 4, 7 km). Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation ( maadlus koos rusikatega). 680. Aastal e. m. a. täiendati
Hakati rajama teid ja sildu, veejuhtmeid ehk akvedukte. Saunad ehk termid, triumfikaared 8. Mõisted: aristokraatia- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule patriitsid- ratsaväelased plebeid- lihtrahvas, õigus osaleda rahvakoosolekul, jalaväelased proletaarid- vaesed ja maata kodanikud, sõjaväekohustusest vabastatud Romulus ja Remus- kaksikvennad, pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad, pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus, Romulus tappis Remuse Rahvatribuun- rahva seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks Foorum- koosoleku ja turuplats Kapitoolium- Rooma kõrgeim küngas 12 tahvli seadused- esimesed Rooma seadused, pandi kirja 12 pronkstahvlile Haned päästsid Rooma- kui gallialased ründasid 4. saj., siis kaitsjad magasid ja haned hakkasid kraaksuma, äratasid kaitsjad ülesse ja vaenlane löödi tagasi
Apollon Apollo- Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal Aphrodite Venus- Zeusi tütar, armastuse- ja ilujumalanna Hermes Mercurius- Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis Diana- Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Hephaistos Vulcanus- Hera poeg, tule- ja sepatööjumal 14.Etruskid ja" Kapitooliumi emahunt". Milline oli selle legend? Rea Silvia oli kuninga tütar. Kuninga vend haaras riigis võimu ja tegi Rea Silviast Preestrinna, et too järglasi ei saaks. Kuid ta siiski sünnitas kaksikud. Romuluse ja Remuse. Kuningas lasi nad jõkke visata, et nad hukkuksid, kuid vool kandis lapsed kaldale ja emahunt leidis nad, kes hoolitses nende eest, kuniks heade inimeste poolt üles kasvatati. 15.Rooma arhitektuur kaared, võlvid, kuplid. Ehituskunsti uuendused. Arhidektuuri arengule sai eriti määravaks lubimördi kasutuselevõtt, see võimaldas kasutada kaari, võlve ja kupleid.
valitseja ka peapreester. Seintel maalid müütilistest loomadest (greifid). Saali keskel on kauss (ohverdamine). Kuninga vastas pingil istusid süüdistatavad ja nende üle mõisteti kohut. Tihti trahviti töö tegemisega. Kreeta saarel ei olnud orje. Piktogramm piltmärk (logo), midagi sümboliseeriv. "Liiliate prints" oletatav kuningas Minos. Kuninganna vann - väike vann, kus kuningannale meeldis eesli piimas vannis käia. Megaron - keskne ruum hoones. "Pariisitar" preestrinna. Pariisitar on hüüdnimi. 1500 eKr. Uss-jumalannad (paljaste rindadega) - väikesed keraamilised figuurid, ca 1600 eKr. Fajanss põletatud savifiguur, glasuuritud. Madu (uss) - maod olid koduloomad, nad olevat kuulutanud ette maavärinaid. Phaistos, Radamanthys, Radamanthyse palee Phaistose ketas - savist ketas, u. 16cm läbimõõduga, mõlemal pool on spiraalne kiri (lineaarkiri A), ei ole desifreeritud.(1700-1450 eKr) Kamares - koht keset Kreeta saart
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´
valitsemist enda kätte võtta. Selline maailma loomine on minu jaoks realistlikum ja loogilisem, kui need teised. Alati on proovitud tulevikku ennustada või seda paremaks muuta. Ei puudu see ka Kreeka usundist. Ennustamisel jälgiti endeid, vaadati ka ohvrilooma siseelundeid, eriti maksa. Kõige järgi võis ennustada, aga tuli lihtsalt osata märke lugeda. Kreekas olid ka oraaklid, kus käidi jumalalt tuleviku kohta küsimas. Preestrinna, kes vahendas jumalalt saadud tulevikukuulutusi, kandis nimetust püütia. Sarnaselt Kreekale oli ka Mesopotaamias ennustamine tähtsal kohal. See kuulus iga kombetalituse juurde. Levinud oli ohvrilooma siseelundite järgi ennustamine. Siin sai sellest ka teadusharu. Ennustamine andis inimestele suurema usu jumalatesse ja ka suurema usu endasse, sest kõik läheb ju ladusamalt, kui inimesel on tunne, et keegi usub temasse.
riigiametnik inimese moodi Geruusia - Titaan - kreeka jumalasugu Demokraatia valitsemisvorm, Taeva (Uranos) ja Maa (Gaia) rahvavõim lapsed Aristokraatia ,,parimate kord", Oraakel - pühapaik, kus käidi võim on päritav jumalatelt tuleviku kohta selgitusi Monarhia võim on üksikisikul küsimas; ennustaja Türannia hirmuvalitsus, võim Püütia - preestrinna, kes Apolloni kuulub ebaseaduslikult võimule tulevikuennustusi vahendas tulnud ainuvalitsejale Histooria - Herodotose Lõvivärav pronksiaegse ajalooteos, mis muu hulgas Mükeene tsitadelli peavärav kirjeldab Kreeka-Pärsia sõdasid Teoreem - väide, mille õigsus magistraal - suur keskne tõestatakse loogilise arutlusega, liiklustee tuginedes aksioomidele ja varem magistraat Vana-Rooma
liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose paleest. Preester-kuningas või Prints liiliatega. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Frescomaaling Knossose paleest. Fragment teenijatega protsessioonikestes lõunaväravatel. http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf "Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose paleest (1500 eKr.). http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid madudega http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE TARBEKUNST Vaasimaali õitseng Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele maaliti valge värviga Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid kaotavad oma värvirikkuse. EGEUSE KUNSTIST
Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion – koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum – ennustus). Kuulsaim oraakel asus Apolloni templi juures Delfis Kesk-Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja andsid edasi küsijale. Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle. Ennustused polnud kergesti mõistetavad - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke, neist arusaamine oli surelike endi mure. Hellenid suhtusid püütia
preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Võistlejad ja pealtvaatajad Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad, barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt, surmanuhtluse ähvardusel, keelatud publiku hulgas viibida, küll aga võisid vallalised naised mänge pealt vaadata. Erandiks oli viljakusjumalanna Demeteri preestrinna, kellele oli eraldatud eriline koht kohtunike tribüünil. Osalejaid kogunes nii Kreekast kui selle kolooniatest. Erilise tähtsusega oli makedoonlaste lubamine olümpiamängudele - see tähendas, et ka nemad on arvatud hellenite hulka. 4 Võistluses osalejad pidid treenima vähemalt 10-11 kuud ning seejärel osalema katsetes. Ebasobivad võistlejad kõrvaldati konkurentsist, edasjõudnud aga treenisid
liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose paleest. Preester-kuningas või Prints liiliatega. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Frescomaaling Knossose paleest. Fragment teenijatega protsessioonikestes lõunaväravatel. http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf "Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose paleest (1500 eKr.). http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid madudega http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE TARBEKUNST Vaasimaali õitseng Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele maaliti valge värviga Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid kaotavad oma värvirikkuse. EGEUSE KUNSTIST
pääsemiseks, peab ennem ühe vana-aegse rituaali läbi tegema. Kivikaar läks põlema ja selle sees avanes portaal. Hernehirmutis läks sellest läbi ja kui Merili oli julguse kokku võtnud, järgnes tema ka. Koridor allmaailma Sisseastudes oli nähe ühte suurt ja pikka koridori, mille otsas oli hiiglaslik uks. Kõik koridoris oli tehtud kivist. Merili läks läbi ukse. Saali keskel asus troon, kus oli vana preestrinna skelett ja tema riided, mis lasid surelikel surnutega rääkida. Merili läks riideid võtma, kuid enne kui ta puutuda jõudis, lagunes skelett tuhaks ja riided hüppasid talle kallale. Ta üritas vastu võidelda, kuid kasutult. Lõpuks tuli Hernehirmutis appi ja paari sekundiga muutusid riided tagasi elutuks. Merili lähenes neile ning kätte võttes transformeerusid need tema selga muutes tema uueks preestrinnaks. Tema taga asus uks, mis oli portaal pärismaailma ja surnute riigi vahel.
jumalate vahekordi reguleerivadi eeskirju. Rooma linnade tekkimine - Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksu vasakule kaldale.Sellel jõetasandikul kõrgus seitse küngast,millest rajati kõige esimesena asula Platiumi künkale,hiljem asustati ka teised.Kujunemine kestis mitu sajandit.Moodustus ühtne asula ja seda võis nim. juba linnaks.Peagi piirati linn müüridega,hakati ehitama tempelid jt. Müüt - müüdi järgi oli Rooma rajaja Romulus, sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Tütarlapse isa käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse.Vool aga uhtus poisid kaldale,kus nad sattusid emahundi hoole alla,ja kui see oli neid mõnda aega imetanud,kasvatas nad üles kohalik karjus.Suureks saades kukutasid vennad oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama.Töö käigus toimunud tülis tappis Romulus Remuse ja ehitas linna ise lõpuni.Tema järgi saigi linn nimeks Rooma. Ajalooperioodid: Kuningate
Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Olümpia võistlused Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680
*filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat püütia Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi olümpiamängud suurejoonelised spordi ja usupidustused vanas kreekas mida peeti apolloni mäel müsteerium Rhodose koloss Kaitsejumala päikesejumala Heliose auks püstitatud u 30m kõrge kuju museion vana aja suurim raamatukogu ja teadusasutus, pühendatud apolloni saatjatele 9 muusale muusa kunsti ja kultuuri kaitsev haldjas dialektika vaidluskunst retoorika kõnekunst
Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid. Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis. Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid. Kreetaga seonduvad legendid: · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse.
piraadid, käsitöö ja metallitöötlemine oli neil kõrgelt arenenud, nende ehitsukunsti hinnati: korrapärased linnad, teed, sillad ja veejuhtmed. 3) Legend Rooma linna tekkimisest(kapitooliumi emahunt, Romulus, Remus) ? *** Pärimuse järgi rajas selle Romulus, Rooma ajaloolased dateerisid selle sündmuse 21.aprill 753 eKr, aga seda ei saa tõsiselt võtta. Kaksikvennad Romulus ja Remus olid sõjajumal Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad. Tüdruku onu, kes oli paha ja kuri käskis poisid korviga jõkke visata. Vool uhus korvi kaldale ja emahunt imetas poisse kuniks kohali kkarjus nad oma hoole alla võttis. Kui vennad suureks sirgusid tahtsid nad kätte maksta onule, nad kukutasid ta võimult. Kui nad hakkasid uut linna rajama tekkis vendade vahel tüli ja Romulus tappis Remuse, linn sai team järgi nimeks Rooma. 4) Mõisted: Kapitooliumi küngas- sinna rajati kindlus.
Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõneldava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Milline on Rooma linna asutamise legend? Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend jutustab, et tütarlapse isa, jõhker ja jumalakartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool aga uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla, ja kui see oli neid mõnda aega imetanud, kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehitamise üksi. Tema
II a. t. põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk- Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesidki hilisemad roomlased ja nende keelesti sai Rooma riigi ametlik keel. A. p. poolsaarel elasid veel etruskid ja foiniiklased e kartaagolased. Kreeklased, kes ränasid a. p. poolsaare lõunaossa rajasid seal 8-9 saj eKr kolooniad. Rooma linna rajas Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja ta noore preestrinna poeg. Tütarlapse ise jõhker, kartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla. Kutid said suureks, kukutasid vanaisa võimult, hakkasid uut riiki rajama. Läksid tülli, Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehitamise üksi. Tema järgi sai Rooma nime. Linnriigist Itaalia valitsejaks:510 ekr Rooma Vabariik, oli üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, õigepea võttis teised linnad ja nende
Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipatreia-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all
Rooma linn on asutatud 21.aprillil 753.a eKr (selle daatumi on antiikautorid välja arvutanud, kuid sellel puudub usaldusväärne põhjendus) Kesk-Itaaliasse Tiberi jõe vasakule kaldale, 25km suudmest, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli igastahes u 600.aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus, roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend jutustab, et tütarlapse isa, jõhker kuningas, käskis visata Romuluse ja tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool aga uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla, ja kui see oli neid mõnda aega imetanud, kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki linn Rooma nime
Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia tähestik, lisati täishäälikud. Antropomorfsus inimesesarnasus välimusle ja iseloomult (jumalad) Olümplased tähtsamad jumalad, kes elasid olümpose mäel (Zeus oma õdede-vendade ja lastega) Oraaklid paigad, kus käidi kumalatelt tulevikku ennustamas Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tulevikku ennustas tema seosetu kõne vosmistati värssideks. Dooria sammas lihtne ja raskepärane, kapiteeliks lihtne kivi Joonia sammas saledam ja kergem spiraalsete kapiteelidega Korintose sammas kapiteeliks lopsakad taimeelemendid Parthenon suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega Mustafiguuriline vaas figuurid tumedad ja taust punakas (vanem)
saavutama oma rafineeritust ja täiustust Keskajal hääbus Läänes ning taasavastati alles idamaade ning Lõunamere saarte avastamisega Esimesed tattood ESIMENE TATTOO RIDA PUNKTE Jäämees Ötzi kes pärineb umbes 3300 a.e.m.a leiti 1991a. Ötztali Alpides Alaseljal, ümber parema pahkluu ja vasaku põlve- tätoveeritud rida punktikesi Meditsiinilistel eesmärkidel ,kuna liigestel kus oli märgistus oli artriit Esimesed tattood Preestrinna Amunetil , pärineb umbes 2000 a.e.m.a Leiti 1923 a. Luxori lähedalt muumiana Õlad,kael,rinnad ja kõht Arvatakse et meditsiiniliste eesmärkidel Võimalik et oli seos viljakusega Masinad ja tehnikad Praeguseks on traditsioonilised tehnikad need,kus kasutatakse aastatuhandeid samasugustena püsinud riistu Viiakse läbi ilma igasuguse tuimestuseta Selline tehnik on säilinud ainult :Vaikse ookeani saarestike saartel- Melaneesia,Polüneesia,Samoa
Need põimuvad omavahel. Seotud on rituaalidega. Hetkel rõhk jumalamütoloogial Kreekas usk või religioon kui selline puudus, selleks ei olnud isegi vastavat sõna. Theos- jumal thea- jumalanna theous sebesthai- jumalaid austama theous nomizein- jumalaid austama tava kohaselt ehk riitusi läbi viima eusebia- jumalakartlikkus asebia- jumala mitteaustamine atheos- jumalatu entheos- jumalast täidetus enthusiasmos- jumalast täidetus hieros- püha hieron- pühamu hieros- preeser hierea- preestrinna hagios- püha mantis- õpetaja, see kes pühadust õpetab, ennustaja. Manteion- oraakel hiero-mantis- pühaduseõpetaja Mida kreeklased oma jumalatelt ootasid? Jumalad seisid inimlike normide eest. Selleks, et jumalaid saaks austada, tuli jälgida inimlike norme. Kui seda ei tehtud, järgnes karistus. Karistus tuli enne surma, siipoolsuses. Hiljem lisandus ka nägemus et pärast surma ootab ka mingi karistus. Kreeklastel oli tugev kogukond ja see oli ühistelt vastutav jumala ees
päevani salajas hoidma. Pärast Claudiuse surma jäi troon vabaks ning valitsemine läks üle Nerole. Kuna viimane oli veel noor ja kogenematu, hakkas tema õpetajaks suurepäraste oraatorivõimetega Senaca, keda Nero usaldas teda täiesti. Nero ei erinenud millegi poolest oma eelkäijatest ega temale järgnenud imperaatoritest. Tema suhted naistega olid liiderlikud, minnes isegi vägivallani. Ta vägistas isegi ühe Vesta templi preestrinna Vestaalia, kes oli andnud tõotuse meestega mitte enne 30. eluaastat magada, vastasel korral maetakse ta elusalt. Nero ema Agrippina suhtus poja ülemeelikustesse suure põlguse ja vihaga, ta kartis viimase üle kontrolli kaotada. Raamatus isegi mõnitas tema uus armuke Poppea Nerot, kuna viimane elas liialt oma ema tahtmise järgi. Nördinuna sellisest avalikust norimisest, otsustas imperaator oma ema tappa. Ta
Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid.Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Erand oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati
nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad: Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme: Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all
Altariltapeti loom, enamasti veis, siga lammas või kits; tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba · Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud
Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipatreia- nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all
- Teatrid sarnanesid kreeka teatritega puust pingid ning lava, kivist teatreid hakati rajama alles vabariigi lõpul. Suurem osa etendusi olid komöödiad. Augustuse võimuletulek lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Suurejoonelite ehitiste ehitamine. 6) Näita kaardil Rooma riigi laienemist lk 150 7) Tea, kes olid & iseloomusta nende tegevust: o Romulus I kuningas kes valitses Roomas. Rajas Rooma linna. Kaksikvend Remus, sõjajumala Marsi ja preestrinna Rhea Silvia poeg. Romulus tappis Remuse ja ehitas ise linna lõouni. o Caesar Rooma riigi ainuvalitseja. kodusõdade perioodil (133-30 a. eKr) väepealik, kes alistas Rooma võimule Gallia (tänapäeva Prantsusmaa). 49. a eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda, kus Pompeius sai lüüa ning Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Suurem osa polnud temaga rahul ning 44. a eKr tapeti Caesar senati istungi ajal.
Kujunes ladina tähestik, mida me kasutame tänapäevani. Rooma linn asub 7l künkal. Kuningate aeg Roomas Pärimuse järgi valitsesid Roomas esialgu 7 kuningat, kolm viimast neist olid etruskid. Kapitooliumi künkale rajati kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlike hooneid. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Kaksikvennad Romulus ja Remus olid pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt tema vennatütre pojad ta võimult tõukavad. Vool aga uhtus korvi kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad omale võtsid. Sirgunud suureks kukutasid nad vanaonu troonilt ja võtsid võimu, ent kui nad hakaksid endale linna
Kuningate aeg: · Ajaarvamise alguseks. · Foorum- turu- ja koosolekuplats. Künastevahelistes orgudes. · Kapitooliumi künkal asus kindlus. · Ehitati templeid, ühiskondlikke hooneid. · Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul, valitses koos vanemate nõukogu, senatiga. Pärimus: · Rooma linna rajas Romulus. Sündmus leidis aset 21. april 753 eKr. SEe kuupäev on roomlaste ajaarvamise algus. · Romulus ja Remus olid sõjajumal Marsi ja preestrinna Rhea Silvia pojad. · Tüdruku onu käskis pojad Tiberi jõkke visata, et ei täituks ettekuulutus, et poisid ta võimult kukutavad. · Vool uhtus vennad kaldale, emahund kasvatas nad üles. Ettekuulutus täitus. · Romulus tappis Remuse, linna nimi tema järgi Rooma. · Ülioliuline legend roomlastele. Riigikorraldus: · Arenes sugukonna lagunemisel. · Partiarhaalne talupojaühiskond. · Sugukond, mis jagunes perekondateks. Sugukonnas 300 liiget.
et tuleb pöörduda kõrvaltänavale? V: järsku tormas neile vastu kari poriseid sigu, kes jooksid mõne neist jalust maha, teise aga määrisid poriga kokku 6.Mida olevat Sokrates öelnud, kui kord keegi lõi teda jalaga? "Kui eesel mulle kabjaga äigaks, ei hakkaks ma ju teda kohtusse kaebama" Sokratese tarkus 7.Mida vastas Delphis jumal Apolloni pühamus püütia ehk ennustaja-preestrinna, kui temalt küsiti, kas keegi on Sokratesest targem? V: mitte keegi 8.Kes olid Sokratese õpilased? V: Platon, Xenophon, Antisthenes ja Aristippos 9.Millise Delfi oraaklipühamu sissepääsu kohal oleva lause valis Sokrates oma elu motoks? V: "Tunne iseennast" Sokratese dialektika ehk vestluskunst 10.Mille defineerimist ehk määratlemist nõudis Sokrates oma vestluskaaslastelt? V: mõistete 11.Kuidas elas ja käitus Sokrates? V: tasu õpetuse eest ei võtnud, aga nälginud ei olnud 12
tohterdamist. Kuid kõige iseloomulikus sõna talle on valgusejumal, kelles pole mingit varju, seega on ta ka tõejumal. Tähtis osa mütoloogias on Delfi Parnassone mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas ning Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, seega käis seda kohta külastamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastuse preestrinna, kes langes enne kõnelemist transsi. Transs arvati tingitud olevat aurudest, mis kerkisid sügavast kaljulõhest, kus asetses oraakli iste, kolmajalgen järi tripood. Apollonil oli palju teisi nimesid. Teda kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püüdialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni, kes elas kunagi Parnassose koopas. Madu oli hirmuäratav koletis ja võitlus oli ränk. Kuid lõpuks jumala tabavad nooled tõid võidu. Teda
1900 e.KR. Kangeslaslikkus, sõprus, kaotus ja igavene elu. Kirjandus vormis peegelduvad mitmed elustpärinenud saagad ja müüdid kirjeldava maailma rahvuste, riikide tekkimist ja annavad edasi tollaaegseid uskumisi, väärtushinnanguid ja eluolu. Enne kui need üles kiejudati liikusid nad sajandeid ja võibolla kauemgi rahvahulgas suulisepärimusena. "Iliase ja Odüsseia" Achilleuse kand nõrk koht Trooja Hobune petlik salakaval kingitus Casandra preestrinna kellel oli needus, ta teadis tulevikku aga keegi ei uskunud teda. Sireenide laul petlik meelitus Kreeka teater 5. saj oli kreeka teatri õitsengu aeg, see sündis kreeka linnas Atikanis ? Kreeka draama ise sündis riitlusest. Pühitses Diynosose ? Kohtunikud valisid draama mis oli kõige parem. Sokrates 470-399 eKR Ateena filosoof kellest ei jäänud maha mitte ühtegi kirjutatud jälge, kõik mida me tema filosoofiast teame on pärit plaatoni kirjutustest
jumal,ennustamisjumal,laskurite kaitsja,tervendaja,korra ja selguse,vaimuelu ja kunstide,eelkõige muusika kaitsja,tervitusjumal ning ka põlluharimise ja karjakasvatuse kaitsja. Mütoloogia etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil,kus asus Apolloni oraakel.Kastaleia oli Apolloni püha allikas;Kephissos tema jõgi.Seda paika peeti maailma keskpunktiks,nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt.Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastuse preestrinna,kes langes enne kõnelema hakkamist transsi.Transs arvati tingitud olevat aurudest,mis kerkisid sügavast kaljulõhest,kus asetses oraakli iste,kolmejalgne järi tripood. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püütialaseks,kuna ta tappis mao Pythoni,kes elas kunagi Parnassose koopas.Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios,mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal","valgusejumal" ja "Lüükia jumal".Sageli kutsutakse
hirmsaid tegusid ilma endale hukatust toovate tagajärgedeta. Io oli Nümf, jõejumal Inachose tütar. Zeus vägistas ta ja veidi enne seda, armukade Hera oleks teda neiuga tabanud, muutis Zeus Io lehmaks. Hera nõudis ilusat looma endale ja kuna Zeus ei suutnud välja mõelda ühtegi puiklevat valet, sai Hera looma endale. Kuna loomal olid liiga inimlikud silmad, teadis Hera, et tegemist on tema kadunud preestrinna Ioga ja pani sajasilmse Argose teda valvama, et Zeus teda tagasi röövida ei saaks. Zeus üritas poja Hermese abil, kes tappis Argose Iot päästa. Argose tapmise järel oli aga Hera eriti raevus ja kavatses piinata Iot. Ta saatis kallale parmu ja pani Io sihitult ringi jooksma kuni lõpuks Egiptuses ta kokku varises ja palus Zeusilt abi. Zeus palus omakorda Hera käest halastust ja lubas olla tulevikus parem mees. Hera halastaski ja Ios sai jumalannaks, keda hakati kummardama Egiptuses.
ükski vari ei saa tõele langeda. Zeus igavese käsu andis: Apollonit saatku ainult tõde, mis igas tema sõnas avaldub." Mütoloogia etendas tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistelda. Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastused preestrinna, kes langes enne kõnelema hakkamist transsi. Transs arvati tingitud olevat aurudest, mis kerkisid sügavast kaljulõhest, kus asetses oraakli iste, kolmjalgne järi tripood. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlaselt maha pesta isegi sugulaste vere
omaette seisus, vaid lihtsalt aristokraadid. Tähtsaim rituaal VEREOHVER. Jumala austamine oli polise elanikke ühendav tegevus, see ilmnes usupidustuste ajal, kuhu võisid mõnikord isegi orjad minna. ORAAKLID Jumalate tahte selgitamiseks jälgiti endeid. Ennustamise kõrval olid olemas ka MANTEIONid, kus sai jumalatelt nõu küsida. Meie teame neid ORAAKLITENA koht, kus jumal nõu annab. Tuntum oli DELFI ORAAKEL Kreeka keskosas paik, kus müüdi järgi Apollon oli tapnud lohe. Seal oli preestrinna, kes kõneles Apolloni suu järgi ja keda hüüti PÜÜTIAks. SURMAJÄRGSUS Ei pandud rõhku sellele, mis tuleb pärast surma. Karistused pidid tulema eluajal. Hinged rändasid Hermese juhtimisel Hadese juurde. Aeg-ajalt uskumused muutusid. KULTUUR SPORT Algusest saadik juba tähtsal kohal, kuulusid usupidustuste hulka. Kreeklased püüdsid olla täiuslikud. Spordikompleks = GYMNASION (nude place) Sport hariduses väga tähtis, aegamisi arenebki gümnaasium hariduskeskuseks.
Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Rooma linn asub seitsmel künkal. Esimene asula kujunes Palatinuse künkal juba X sajandil eKr, terviklik linn kujunes alles VI sajandil eKr. Legendi järgi rajas Rooma linna Romulus. Rooma ajaloolased märkisid selle kuupäevaga 21. aprill 753 aastal eKr ning roomlased peavad seda oma ajaarvamise alguseks. Kaksikvennad Romulus ja Remus olid legendi järgi sõjajumal Marsi ja noore preestrinna Rhea Silvia pojad. Kuningas Amulius käskis aga poisid korviga Tiberi jõkke visata, et ettekuulutus, mille kohaselt Romulus ja Remus ta troonilt tõukaks, ei läheks täide. Vool aga uhtus korvi kaldale ning emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks kasvades, kukutasid nad Amuliuse võimult. Kuid kui nad asusisd endale uut linna rajama, puhkes nende vahel tüli ning Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni. Linn
annaabi.ee 
