sajandil Pr.-maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, sh. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Loire'i oru lossid o François [Fra(n)ssoo] oli mitme lossi ehitaja või täiendaja · Blois' loss o Lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki François'i nime. · Chambordi loss [saa(n)boor] o Segastiilis, selles ühinevad keskasegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Palazzode mõjul aga pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaade ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiividetailid. Katuseid katab erineva
· Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega
lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist.
* "Puhkust põgenemisel Egiptusesse": võluv maastik, palju ingleid, onu ja tädi.. * ümmarguse näo & pilukil silmadega naised, pikaksvenitatud alasti figuurid, seisavad ebakindlalt püsti: "Venus", laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid / manerismi tunnused / paavsti salaluure üritas teda nende pärast tappa * Portreemaal "Saksi hertsog Heinrich Vaga abikaasaga", praegu asub see maal Drestenis. PRANTSUSE RENESSANSSKUNST: Renessanss algas alles 16 saj keskpaigast, püsivad gooti mõjud. · Pr.maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. · Tähtsaim oli arhitektuur
siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss o püüd suuremate mõõtmete poole o üksikute elementide lihtsustamine ja tugevdamine o rustika kaob o fassaad on liigendatud o Bramante (1444-1514) - Tempietto - Rooma Peetri kiriku tegi projekti, kuid ehitamine jäi B surma tõttu pooleli o Michelangelo(1475-1564) - Jätkas Peetri kiriku ehitamist - Pidi olema tsentraalehitis, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva peakupli ning väiksemate kõrvalkuplitega - M lihtsustas seda ja alustas kupli(eeskujuks hilisematele kuppelehitistele) ehitamist
välisseinal petikuid), tammepuust uksed, lõvipeaga uksekoputid, Oleviste gildi tähtvõlvid, Tallina majadel ka lahtised terrassid etikukivid · Kolme õe kompleks hetkel luksushotell UNESCO kaitse all, vanalinn · Kodanikumaja, 1 korrus käsitöölise, kaupmehe kauplus (diele), 2 korrus köetav ruum (dornse), 3 korrus laoruumid, panipaigad Itaalia vararenessansi skulptuur Lorenzo Ghiberti · Valiti võitjaks, kes saab valmistada Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimismaja põhjapoolsema pronksukse (võistlustööks Iisaku ohverdamine) 28 reljeefi (kullatud), GOOTI STIILIS · Sai valmistada ka idapoolsed uksed, 10 reljeefi, raamid nelinurksed, kasutas tsentraalperspektiivi, Michelangelo nimetas neid Paradiisi väravateks Donatello · Püha Jüri, 2 m marmorkuju, vabafiguur, kasutati taas kontraposti
Lombardi Pr.maa: reness. Jõudis eirinevate kuningate sõjakäikude ajal, lõplikult juurdus Franqoise I ajal; sakraal(kiriku)arhitektuur ja tagaplaanile; domineeris lossiehitus- Ambois loss(spetsiifiline lossiehitus väga kõrge katus, mis on liigendatud katusekambrite, tornide ja korstendega), tähtsaim ehitis oli Chambordi loss(Loire jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le Bretoni juhtimisel > Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid: Lescot Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2 korrust ja poolkorrus mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant Ecoueni loss,
teenistuses) Peamiseks tööks ongi Berry hertsogi tundide raamat, tehtud 15.sajandi alguses Esimest korda õnnestub edasi anda ruumiilusiion ehk perspektiiv Väikestel pindadel (paarkümmend cm) Berry hertsogi Tundide raamatust pärineb ka Püha Miikaeli võitlus lohega Martinilt veel Maarja kuulutus 06.11.2007 RENESSANSS Linnakultuuri edenemine Itaalias 15.sajandil toimusid itaalia kunstis suured muutused Itaalia polnud ühtne riik, oli jagatud erinevate valitsejate vahel, mitme sajandi jooksul võideldi seal territooriumite pärast Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta Kaugkaubandusega arenes rahamajandus, eriti Firenzes, kus pandi alus uuele pangandusele
Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaadi, tuleb see ühes gootika taandumisega alles XVI sajandil väljaspool Itaaliat skulptuuri, maali ja arhitektuuri. Alpidest põhja pool olevates maades huvitab kunstnikke inimeste kõrval ka keskkond – esemed ja loodus. Renessanss kasvab välja siin hilisgooti realismist. Maalikunsti alal on XV ja XVI sajandil esirinnas Madalmaad, arhitektuuris ja skulptuuris Prantsusmaa. Lisaks on see ajastu ka saksa kunsti suurim õitseaeg. (Vaga 2004: 449) Kunsti jõuavad Belgia ja Prantsusmaa viljakad künkad, kus merede poole voolavad jõed; Lõuna- Saksamaa maalilised järved ja tihedad metsad. See maastik on sama rikkalik ja muutlik kui XV ja XVI sajand Euroopas. Ajastu peamiseks märksõnaks on Avastamine, nii väikese kui suure
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur
Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik). · Eesti lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida, kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid. Kujutav kunst: Nii maal kui skulptuur olid arhitektuuri teenistuses, nendega kaunistati kirikuid, et seletada inimestele lahti piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool 15. saj) Erinevates maades erineva kestusega
Ta ehitas a. 1635-1656 Sorbonne`i kiriku Pariisis, mis on esimene suur kuppelkirik Prantsusmaal. Eeskujuks oli Lemercier`le sealjuures Maderna Santa Susanna, kuid prantsuse meistri teos on lihtsam, kainem ja rangem. Lemercier jätkas ka Louvre`i lossi ehitust, osalt Lescot`kavandite järgi; Lescot`stiili vaimus on teostatud läänepoolne läbikäigupaviljon, nn Kellapaviljon (Pavillon de l`Horloge), prantsuse arhitektuuri ilusamaid meistriteoseid. Jacques Lemercier. Kellapaviljon ● Francois Mansart (1598-1666) Kõige rahvuslikum ja prantsusepärasem varabaroki arhitekt, kelle kuulsus põhineb lossehitistel. Need osutavad suurt osavust põhiplaani kujundamisel ja suurt maitset ning jõudu välisarhitektuuri teostamisel. Mansart`i suurim meistriteos on a. 1642-1650 ehitatud loss Maisons-sur-Seine`is Pariisi lähedal. Seinte liigendus selles on väga lihtne, rahulik, sirgjooneline ja harmooniline. Mansart hülgab täielikult itaalia
kaht ülemist, võis olla massiivsem ja raskepärasem, teine korrus oli kergema ilmega ja ka kolmas mõjus vastavalt. 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L. B. Alberti? Iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, mis lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel. 8. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? Arhitektuurile pakkus kindlaid matemaatilisi reegleid, tema teooria soosis tsentraalehitisi. Itaalia skulptuur 15.saj 1. Millisest sündmusest saab alguse renesanssskulptuur? Võitlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajaks. 2. Nimeta skulptor Loerenzo Ghiberti kaks peamist tööd "Iisaku oheverdamine", "Paradiisi värav" 3. Kuidas neis avaldus üleminek gootikalt renessansile? Figuurid realistlikumad kui gootikas. 4. Kirjelda Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravat.
sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme.
(tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506, tema tööd jätkab Michelangelo 1547, kes lihtsustab kogu projekti ja uue kupli mudeli, töö valmis 17. saj. alguseks. · Andrea Palladio (1518-1580) · St. Giorgio Maggiore kirik · Villa Rotonda VARARENESSANSI SKULPTUUR · Donatello (1386-1466) · Oli lorenzo Ghiberti abilisena. Brunereccilt õppis perspektiivi põhitõdesid, mida kasutas reljeefi juures "Taavet" üks ideaalrenessansi ajastust · nooruslik, poisieas Taavet võitis Koljati tänu oma kavalusele, hiljem sai temast Jumdama ja Iisreali kuningas · Guttamelata ratsamonument edsi antud loomutruu ja suurejoonelisena · Püha Jüri · Andrea del Verocchio (1436-1488) · "Taavet" kasvueas nooruk, poisike
antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt)
- pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli
tuntuma töö järgi Püha Lucia. Mustpeade majas Mauritsiuse kujusid (nende kaitsepühak). Gooti kunst lõpeb Eestis reformatsiooniga umbes 1525. 5.Renessansskunst Eestis M. Sittow - kõige tuntum Eesti aladelt pärit kunstnik, maetud Niguliste kirikusse. 16.saj. portretist, töötanud Hispaania õukonnas, keisri Karl V õukonnas. Ta pole allkirjastanud oma töid, raske eristada. Tuntuim teos Aragoni Katariina portree. Taani kuningas Thristian II portree. Madonna linnuga. Maarja kroonimine Louvre lossis (autorlus kaheldav), tsükkel Maarja elust (umbes 40 maali, aga laiali paisatud). Tööd väikseformaadilised. Õppinud maalikunsti madalmaades H. Memlingi juures. On üks saksa keisri Karl V lemmikkunstnikke. A. Passer pärit madalmaadest, noore mehena Eestisse. Arhitekt, skulptor. Ainult kavandid, joonised. Mustpeade vennaskonna maja ümberehitis (ümarkaarne portaal, laiem vuugivahe telliskividel, täisnurksed aknaavad, reljeefsed kaunistused portaalil). Teinud arvukalt
See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel ja kindlate reeglite järgi, siis renessansiajal muutus kunstnik isiksuseks, kes hakkas tasapisi saavutama loomingulist vabadust. Kunstnikud täiustasid küll oma oskusi eelkäijate töödest õppides aga püüdsid siiski leida oma isikupärast väljendusviisi. Renessanss oli sügav murrang nii vaimselt kui kultuuriliselt. Homo universalise ilmumine maailma on tänapäeva jaoks olulise tähtsusega, sest just renessanss andis võimaluse hinnata inimest tema isiksuse omaduste põhjal. Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste
1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias
,, Sõjakoledused" 82 pilti, osalt allegoorilised, osalt realistlikud. Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970
........................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS................................................................................................................60 GOOTI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS...............................................................................................62 RENESSANSS........................................................................................................................................................64 RENESSANSS ITAALIAS................................................................................................................................65 RENESSANSS PRANTSUSMAAL...................................................................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO......................................................................
Kr ( sureb Kleopatra ) Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. · Kunst Vana-Kreekas: skulptuur, vaasimaal Skulptuur Vanimad skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.
· Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju
Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On hulgaliselt pooleldi lamavaid kujusid, mille järgi võiks etruskide elustiili aiamata. See oli elurõõmus ühiskond, kus hauakambrite seintele maaliti tantsijaid, pidustusi, sööminguid ja muid igapäevaseid tegemisi ning veel uksi ja aknaid, mida seal tegelikult polnud. Levinud on põletatud savist ehk terrakotast ja pronkskujud. Rooma linna rajamise legendiga seostuv ,,Kapitooliumi emahunt" on üks tähelepanuväärseim skulptuur. Ehitati lihtsaid templeid ja on leitud mõned tellistes ümarkaared. Rooma kunst 8.sajandist e.m.a. alguse saanud Rooma riik arenes ja laienes pidevalt, kuhu meie ajaarvamise alguseks kuulusid Põhja-Aafrika ja Lääne-Euroopa ning Lähis-Ida. Arhitektuuriline uuendus olid lubjamördi kasutusele võtmine, mis andis võimaluse ehitada kaari, võlve, kupleid, silinder- ja ristvõlve. Roomlased ehitasid korralikke teid, sildu ja veejuhtmete vedamiseks akvedukte
Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),
AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
Napoleoniga ühendust pidada tema pagenduse ajal Saint Helena saarele. Canova tegi palju naisakte veel, näiteks ,,Kolm graatsiat" . Hiljem hauamonumendid, ka paavstidele. Matkib antiigi skulpuuri ja reljeefi. Vaimsed võimed polnud eriti suured, ei õppinud elu lõpuni ära lugemist ja kirjutamist. Bertel Thorvaldsen - Taani skulptor, üks tüüpiline näide klassitsistlikust skulptorist. Matkis antiikskulptoreid: ,,Karjapoiss", ,,Ganymedes kotkaga" huvitav skulptuur, sest Ganimedes oli jumalate ori (joogikandja), ent Thorvaldsen oli teda kujutanud sangarlikuna. ,,Tulge minu juurde"- lahtiste kätega Jeesus, Kopenhaagenis For frue Kirkes. Meesakt valitsev temaatika, väga palju antiik-kreeka kangelasi: ,,Jason" Jean Antoine Houdon - Prantsuse skulptor. Tuntud eelkõige kultuuritegelaste portretistina. ,,Voltaire'i büst", portreteeris ka Ameerika riigitegelasi nagu näiteks ,,George Washington", ,,Thomas Jefferson"
-- seletusest Jus-tiitspalee tulekahju kohta 1618-ndal aastal, igatahes üks asi on kindel, nimelt tulekahju ise. Selle hävituse tõttu, kõigepealt aga mitmesuguste paranduste tõttu, mis lõpu tegid sellelegi, mida tulekahju oli säästnud, on väga vähe säilinud Prantsusmaa 1 Sõnademäng: epice -- «vürts» ja «altkäemaks», palais -- loss» ja «suulagi». 4 kuningate esimesest eluasemest, paleest, mis on vanem kui Louvre ja mis juba Phi-lippe Ilusa * ajal oli nii vana, et siit otsiti nende toredate ehituste jälgi, mida oli lasknud püstitada kuningas Robert* ja mida on kirjeldanud Helgaldus *. Peaaegu kõik on kadunud. Mis on jäänud kabinetist, kus Louis Püha «oma abielu sõlmis»*? Aiast, kus ta õigust mõistis, «seljas kamlotist tuunika, jämedast riidest käisteta ülekuub ja selle peal mantel mustast sandalriidest, kui ta oma sõbra Joinville'iga * vaipadel pikutas»? Kus on keiser Sigismond'i * tuba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
