HELI TEHNILISED NÄITAJAD: Heliks nim igasugust mehaanilist võnkumist, mis levib laine nähtusena elastses keskkonnas (gaasides, vedelikes, tahketes ainetes). Inimene tajub heli, mille võnkesagedus on 16 Hz...20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 kHz ultraheli Heli allikast levib heli laine sfääriliselt igas suunas. Levimise kiirus esineb keskkonna tihedusest ja temperatuurist. Õhus 20°C v = 340 m/s 340 m/s = 340*36 000 = 1224 km/h Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel. Lainenähtustena on helilainetel kõik omadused, mis esinevad laineprotsessidel. 1) Liikumine ehk interferents 2) Paindumine takistuste taha difraktsioon 3) Neeldumine ehk helitugevuse vähenemine materjalides. Suur neeldumine on väikese tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine suure tihedusega materjalidelt 5...
Raadioside 8 põhikanalit, see tähendab 8 üheaegset kasutajat, ei ole just suur arv. Võimalusi avardab käsisaatjate piiratud leviala. Suurim lubatud kiirgusvõimsus on 0.5W ja keelatud on kasutada lisaantenni. Teiseks võimalusi täiendavaks vahendiks on selektiivkutsungi kasutamine. Selektiivkutsung Selektiivkutsungit kasutades ei võta lähipiirkonnas samal sagedusel töötavad raadiod vastu teiste saatjate signaale, millele on programmeeritud erinev kood. CTCSS (Coded Tone Control Squelch System) ja DCS madalaid toone. Kodeerimisega tgatakse, et kasutaja kuuleb vaid oma gruppi kuuluvaid saatjaid. Selektiivkutsungi teiseks eeliseks on võimalus samal raadiokanalil sõltumatute kõnekanalite (alamkanalite moodustamine. Selektiivkutsung on raadiosaatjate lisavõimalus ja paigaldatud vaid kõrgemasse hinnaklassi kuuluvatele seadmetele. Selektiivsuskutsungiga jagatakse iga põhikanal 38 sõltumatuks alamkanaliks. Näide: Oletame, et suur...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond Jaan Kalder AA-08 ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: T. Priimets Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................3 Ettevõtte tutvustus.................................................................................4 Ettevõte ajalugu....................................................................................4 Töö organiseerimine..............................................................................5 Töökaitsealaste küsimuste lahendamine....................................................6 Eria...
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldk...
Proovieksam matemaatikas E Variant F Variant 1) Teosta tehted ligikaudsete arvudega ja 1) Teosta tehted ligikaudsete arvudega ja arvuta arvuta tulemusega viga. tulemusega viga. 1.1. 3500(±0,8%) + 240(±0,5%) = 1.1 1,87(±0,5%) - 0,39(±0,1%) = 1.2. 2,48(±0,7%) 0,54( ±1,3%) = 1.2. 163(±0,4%) : 0,82(±0,6%) = 2) Arvuta taskuarvutiga ja kirjuta 2) Arvuta taskuarvutiga ja kirujta sõrmeprogramm. sõrmeprogramm. 3,47 1015 + 2,15 10 3 = 1,23 10 -25 + 3,8 10 -26 7 ,95 10 14 + 11, 25 10 3 = 2.1. 2.1. 4,983 10 - 24 2.2. 0,587 tan 78 32' = ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond Jaan Kalder AA 08 SMA Liin Komponentide pealekandmismasin (CPP) Röntgen Individuaalülesanne Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Sissejuhatus Individuaaltööks valisin SMA liini, kuna seal oli kõige rohkem elektroonikat ja automaatikat, tundsin ka selle töö valides kõige rohkem kindlust ja huvi. Üldiselt liini hooldus oli väga kerge sellega saaks igaüks hakkama, kuigi liinil olevate masinate ehitus ja tööpõhimõte on midagi sellist, millega läheb aega, et selgeks saada. Järgnevas aruandes tutvustan SMA liini kui tervikut ja erinevate masinate tööpõhimõtet ja ehitust. ...
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik
docstxt/124439664957646.txt
docstxt/124440074957646.txt
Küsimused. 1)Mis on lineaarsuse tingimus lineaarsuse plokk koodidel+ 2)Misasi on koodivektor- 3)Mis on sõnumivektor 4)Mis on veaparandusvektor 5)Milleks arvutatakse moodustaja maatriksit 7)Milleks arvutatakse veakontrolli maatriksit 8)Mis asi on sündroom. 9)Mis asi on Hammingi kaal 10)Mis asi on Hammingi distants(vahemaa) 11)Kuidas on seotud Hammingi kaal ja Hammingi minimaalne distants 12)Kuidas on koodi minimaalne distants seotud veaparanuds võimega. (seletada tingimus kuidas vigu parandada saab) 13)Hammingi koodi iseloomustus. 14)Mis vigasid saab parandada Hammingi koodi järgi (valemid). 15)Hammingi koodi teisendamise ylesanne. Vastused 1)Koodide lineaarsuse tingimus-koode nim lineaarseks kui kahe koodisõna liitmisel mooduliga kaks saame tulemuseks kolmada,sama koodi koodisõna. 2)koodide vastavustabel sisaldab kirjeid vektoritest mida tuntakse koodivektorina või kujunditena. 3) Vektorkvantimisseadmed teisendavad sõnumi plokid vektor...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ELEKTRIMOOTORI KIIRUSE AUTOMAATREGULEERIMISE SÜSTEEM Kursusetöö Õppeaine automaatreguleerimine Juhendaja: V. Purro Konsultant: V. Purro Tallinn 2010 2 Sisukord KURSUSETÖÖ ÜLESANNE..............................................................................................3 KURSUSETÖÖ ANDMED................................................................................................. 4 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 6 2. SÜSTEEMI FUNK...
Ümardamine 0.123678 ~ 0.124 1.23678 ~ 1.24 12.3678 ~ 12.4 12.3679 ~ 124 1236.78 ~ 1240 NB! 1.23578 ~ 1.24 1.24578 ~ 1.24 1. Mõõtmismeetodid ja mõõtevead 1.1 Mõõtmismeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: a. otsene mõõtmismeetod b. kaudne mõõtmismeetod Otsese mõõtmismeetodi puhul on mõõdetav suurus otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe- või võrdlusmeetodil. Hälbemeetodiks (nimetatakse otsese lugemi meetod) nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga jne.) Võrdlusmeetodiks nimetatakse meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõ...
docstxt/124440047457646.txt
Kodune töö nr 2 Ülesanne 3.4 variant 7 Arvutada ning ehitada faasirootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -0,50 . Mootori tüübi saan tabelist 14 ja mootori nimiandmed lisa 7'mest.Märkus: lisast 7 valin variandi B = 100%. Samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad lisatakisti väärtustele rootori ahelas. R2l,1= 0,0385 ja R2l,2= 0,067 Tabel 14 Variant Mootori tüüp 7 MTH613-10 Lisa 7 Faasirootoriga seeria MTH metallurgiamootorite tehnilised andmed. Staatorimähise ühendusskeem Y/ , 380/220, 50 Hz Võimsus cos Mootori B=100%, nn, n I2, E2k, Tmax, Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1.Esiteks leiame ideaalse tühijooksu punkti.(tühijooksul libistus s=0): Mootor...
Kodune töö nr 5 Ülesanne 6.10 variant 1 Leida koormusdiagrammi alusel reziimis S3 töötava elektriajami mootori ekvivalentne moment ning valida sobiv: a)Üldotstarbeline kestevrezhiimiks ettenähtud seeria alalisvoolu haruvoolumootor nimiandmetega Un=220V ; nn=1000 p/min b)Korduvlühiajaliseks reziimiks ettenähtud seeria MTH faasirootoriga asünkroonmootor sünkroonpöörlemissagedusega 1000 p/min T1 , t1 , T2 , t2 , T3 , t3 , T4 , t4 , T5 , t5 , t6,s t7,s to,s N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s 160 4 80 2 40 10 70 60 60 5 20 4 280 1.Teisendame koormusdiagrammi ristkülikuteks. => =122N*m Tt,2= =106 N*m Tt,5= Tt,7= Tt,7= ...
Kodune töö nr 3 Ülesanne 4.8 Leida alalisvoolu haruvoolumootori pidurdusaeg reaktiivse koormusega Tst =40N*m võõrergutusega dünaamilisel pidurdusel, kui algpidurdusvool Ip = 2 * In ning ülekandemehhanismi ja töömasina taandatud inertsimoment J` = 0,2J . Ehitada sõltuvused = f(t) ja i = f(t) . Mootori andmed Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Inertsimoment võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused => => = 0,829 => = 1,9 V*s 2. Leiame ajami taandatud inertsimome...
docstxt/124440138957646.txt
docstxt/124439746257646.txt
docstxt/124440060257646.txt
docstxt/124439785957646.txt
docstxt/124439766757646.txt
1. Mõõtemeetod on antud mõõteriistaga teostatavate mõõtmisvõtete ja tingimuste kogum. Eristatakse otsest mõõtmismeetodit ja kaudset mõõtmismeetodit. Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid,...
Juhtimine ja automaatjuhtimine.Küberneetika? Juhtimiseks nim mingi saada tajureid, mille mahtuvus C on lineaarses sõltuvuses paagis oleva vedeliku masina või protsessi mõjutamist, nii et selle töö annaks soovitatud tulemuse. ruumalast V, s. t. C = c V, kus c on tajuri erimahtuvus Juhtida võib inimene või masin ise. Käsitsijuhtimise korral on kõik Induktiivtajurid?-Induktiivtajuriteks nimetatakse suurt rühma tajureid, kus juhtimisfunksioonid usaldatud inimesele. Automatiseeritud juhtimisel on need sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab jaotatud inimese ja automaatide vahel. Automaadid täidavad funksioone ,mida elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist. Lugedes suhteliselt inimene pole füüsiliselt võimeline täitma, või pole inimesle vastuvõetavamad. väikese õhupiluga ferromagnetilises süsteemis puistevoo tühiseks, võib mäh...
Tallinna Polütehnikum PT.AA07.2.3333 Rööpergutusega alalisvoolumootori loomulikud ja tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvoo...
Tallinna Polütehnikum Päevane osakond EE.EA04.1.2318 Kodutöö Õpetaja: Koostaja: 28.05.2007 Tallinn,2007 ÜL 3.3(1) Arvutada täpsustatud Klossi valemi abil ning ehitada lühisrootorga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -5,50 , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 U 1n ja 0,7 U 1n Antud: 1. Mootori tüüp 4A80B4 2. Nimivõimsus Pn=1,5 kW 3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5. Nimivool An=3,57 A 6. Nimikasutegur =77,0 7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8. Käivitusmomendi kordsus ...
Kodune töö nr 3 Ülesanne nr 5.4 variant 8 Arvutada lihtsustatud grafoanalüütilise meetodi abil faasirootoriga asünkroonmootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori tüübiks on MTH312-8. Mootori andmed: Võimsus cos Mootori B=100%, nn, I1, n n, I2, E2k, Tmax, J, tüüp KW p/min A % A V N*m kg*m² MTH312-8 6 725 25,0 0,49 74,0 24,0 165 422 1,25 Määrame ideaalse tühijooksu nurkkiiruse: o=1=2*f1/p => 2*50/4=78,5 rad/s Tühijooksul moment võrdub 0'ga ehk To=0 N*m Määrame nimitööpunkti kordinaadid: n=*nn/30 => *725/30=75,9 rad/s Tn=Pn/n => 6*103/75,9=79,1 N*m Arvume suhtelised tööpunktid: Suhteline niminurkkiirus n*=n/1 => 75,9/78,5=0,967 Suhteline tühijooks...
Kodune töö nr 2 Ülesanne 5.2 variant 5 Arvutada grafoanalüütilise meetodi abil alalisvoolu haruvoolumootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori andmed Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW -81 32,0 170 220 0,860 1500 I Loomulik tunnusjoon 1.Leiame tühijooksu tööpunkti. Esimesena peame arvutama mootori ankrutakistuse Ra ja konstruktsiooni teguri c => =0,0906 => =1,3 V*s Nüüd saamegi arvutada tühijooksu nurkkiiruse => Moment tühijooksul on 0 N*m 2.Suhtelistes ühikutes: => 3.Leiame nimitööpunkti ...
Kodune töö nr 1 Ülesanne 2.14 variant 2 Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolu rööpergutusega mootori loomulik elektromehaaniline ja mehaaniline karakteristik ning reostaatkarakteristikud. Mootori andmed on: Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Lisatakisti ankruahelas tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW , -12 1,0 5,9 220 0,770 3000 1,5 4,5 I.Elektromehaaniline karakteristika 1.Käivitus ja tühijooksu punktide leidmiseks peame arvutama alguses mootori niminurkkiiruse , ankrutakistuse ja mootorikonstruktsiooni teguri c. => => => 2.Nüüd s...
docstxt/124439890757646.txt
docstxt/124052085857646.txt
Tarbijate elektrivarustus 1. Elektritarbijate ja paigaldiste kategooriad elektrivarustuse töökindluse järgi: 1. kategooria tarbijad ja -paigaldised, mille elektrivarustuse katkemine võib põhjustada ohu inimeludele, seadmete kahjustusi, massilist toodangupraaki ja pikaajalisi häireid keerukas tehnoloogilises protsessis. Selliste tarbijate või paigaldiste hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operasiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefoonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. 1. kategooria tarbijate ja paigaldiste hulgas eristatakse erirühma, mille katkematu töö 1. Komplekt alajaam; on ...
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on an...
docstxt/124051890957646.txt
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem,mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid,kodu- ja tööarvutid,sülearvutid,tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist,22. juuli 2005 aastal, oli Vista tuntud koodnime järgi "Longhorn".Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006 aastal.Vista läks ülemaailmselt müüki 30. ja...
Operatsioon võimendid: Operatsioon võimendid on integraalselt teostatud universaalsed võimendi väljundtakistus ongi reaalselt mõne ringis, seega 100 korda väiksem kui Op võimendi võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud elementidest. Operatsioon takistus. Väljundtakistuse vähenemine on seda tugevam, mida tugevam on kasutatav tagasiside. võimendil on kaks väljundit, üks väljund ja teda toidetakse kahe polaarse sümeetrilise pingega (+, - maa Inventeerivvõimendi: suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidest...
1. El.ajamite juht.põhimõtted-Jaguneb: 1.Klassikalised juht.meetodid(Põhinevad tag.sidel ja vea järgi juhtimisel ja saab kirjeldada lineaarsete diferentsiaal võrranditega) 2. Moodsad juht.meetodid- põhinevad süsteemi oleku-ruumil ja olekumuutujatel. Võimaldab süsteemi juht. optimaalselt ja adaptiivselt. 3.Intellektuaalsed juht. meetodid- põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnan- gutel. Rakendataxe iseseisvalt või lisaabinõuna juhul kui on tegemist juht.objekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. 2. El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastava...
docstxt/124440475457646.txt
F-ni funktsiooni Argumentide Funktsiooni Funktsiooni Loogika nr. nimetus funktsioonid selgitus matemaatiline elemendi X1=0011 esitus tähis X2=0101 olekutabel f0 konstantne OOOO Väljundis f0=0 null on signaal alati 0 f1 konjuktsioon OOO1 väljundis on f1=X1*X2 e. Loogiline 1, kui kõikides X1 korrutamine süsteemides on X2 & y e. NING sisendites 1 f2 X2 keeld OO1O väljund võrdub f2=X1* X2 sisendiga X1 kui X2=0. Korral & ...
docstxt/124016809357646.txt
Ülesanne 1L-5 Antud: Mootor 4A315S4Y3 Nimipinge 660V Võimsus 160kW Kasutegur 93,5%=0,935 käivitusvoolukordsus 1,9 Käivitusmomendikordsus 1 K 7 Käivitusvoolu tegur 0,85 cos 0,91 sin 0,415 Nimilibistus 0,02 Nimipöörlemissagedus 1500 p/min Lahendus: 1.Leiame nimivoolu = = =164A 2.Leiame loomuliku käivitusvoolu = *K = 165*7=11* A 3.Leiame loomulikule tunnusjoonele vastav lühisnäivtakistus. = = =0,332 4.Leiame lisatakisti takistuse väärtuse. = - Valemid aktiiv- ja reaktiivtakistused lei...
1. Kahendsüsteem ja selle teisendamine kümnendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 2 0; 21; 22; 23 jne. Ning paremalpool koma 2-1; 2-2; 2-3; jne. Näide. Hakkame , pihta ja liigume vasakule (0 ei pea kirjutama) 100101,1012 = 1*20+0*21+1*22+0*23+0*24+1*25+1*2-1+0*2-2+1*2-3 =1+4+32+1/2+1/8=37+0,5+0,125=37,625 10 2. Kümnendsüsteem ja selle teisendamine kahendsüsteemi Sümbolite arv ehk üsteemi alus p=10 sümbolid on 0;1;2;3;....;9, järkude kaalud vasakul pool koma on 100; 101; 102; jne ning paremal pool koma 10-1; 10-2; 10-2 jne. Näide. 598,7410 = 8*100+9*101+5*102+7*10-1+4*10-2 Teisendamine 2'hend süsteemi. Täisarvu teisendamiseks kahendsüsteemi jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale. Näide. 55 10->2 55:2 1 27:2 1 13:2 1 6:2 0 3:2 1 1 1 Vanemad järgud on allpool ja arv kirjutatakse vastusesse vasakult par...
docstxt/125520695257646.txt
Eksamispikri sisukord Lisainfo materjali kasutamise kohta 12 suuruses kirjas on tähtis info, väiksemas kirjas lisa info. Mõndadest asjadest on kirjutatud kahte moodi (1-lühidalt ja 2- täpsemalt) Trafo töötamise põhimõte pingestades trafo primaarmähise tekib selles vool, millega kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on pööratavuse omadus, mis seisneb selles, et sama trafot saab kasutada kõrg ja madalpinge trafona. Trafo konsttruksioon Trafo nimivõimsus kiloamprites, liinipinged, liinivoolud, s...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 11 Õpilaste ees- ja perekonna nimi: Õpperühm: EA- Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: 1 Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Valgusinstallatsiooni juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav kontroller TSX 1720 1. Programmeeritav kontroller TSX 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nupujaam. L1 L2 ...
1 Tallinna Polütehnikum AUTOMAATIKA Referaat Erik Esnar AA-15 Tallinn 2015 1 2 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Küttesüsteem......................................................................................................... 4 Automaatika jagunemine........................................................................................ 5 Automaatika terminid............................................................................................. 6 Kokkuvõte....................................................................................
Kodukirjand Sixten Ainumäe Meedia TPT PA-09A 05.05.2011 Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia näited: Kõne, video, paber, ajaleht, film,television,Internet Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni alla kuuluvad uudised , meelelahutus ,
docstxt/125520620257646.txt
Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame ...
transpordialase ettevõtte käivitamine, rahvusvaheliste vedude korraldamine 1995 - 1998 Tallinna PiimaTööstuse AS (TPT) juhatuse liige Töösisu: toomise, tehnika, ehituse valdkondade juhtimine, ettevõtte strateegiliste eesmärkide väljatöötamine ja elluviimine, valdkonna alaste projektide juhtimine 1998 - 2000 TPT juhatuse esimees Tööülesanded: ettevõtte juhtimine 2000 - 2002 TPT nõukogu esimees Töösisu: ettevõtte strateegiliste eesmärkide seadmine ja juhatuse töö kontrollimine 2003 - 2004 TPT juhatuse esimees Tööülesanded: ettevõtte juhtimine
TALLINNA POLÜTEHNIKUM LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 14 Õpilaste ees- ja perekonna nimi: Õpperühm: EA- Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: 1 Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Tõukurmehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav kontroller TSX 1720 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nupujaamad 2 tk 4. Kontaktorid 3 tk ...