Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1
1959 Nõukogude Eesti preemia tööde eksliibrisebiennaali peapreemia "Mahtra sõda", "Madalmaade Sari" eest Vilniuses 1961 Lubljana IV rahvusvahelise 1978 Vilniuse maalitriennaali graafikanäituse preemia peapreemia tööde "Tehase ehitus", 1962 NSVL kunstide Akadeemia "Maria Okas" ja "Akt linna taustal" eest hõbemedal "Kalevipoeg" ja 1979 Kristjan Raua nim. Aastapreemia "Reisimuljed Itaaliast 1961" eest laureaat maali "Linn ja kunstnik eest" 7 EVALD OKASE MUUSEUM MTÜ Evald Okase Muuseum on loodud 2000. aastal vaba algatuse alusel eesmärgiga rajada kunstimuuseum Evald Okase loomingu, kunstikogu ning tema pereliikmete teoste säilitamiseks ja tutvustamiseks. Ühingu teiseks eesmärgiks on töötubade ja näituste korraldamine ning kvaliteetsete kunstikursuste läbiviimine.
Maalikunst. 2) Hal´ as kunn aga ka Kalju maja – Võrumaal, Obinitsa külas asuv 2004 aastal avatud kunstigalerii. Peamiselt kaasaegne seto kunst, kuid eksponeeritakse ka teiste põlisrahvaste kunsti hooajanäitusi. 3) Kalame talumuuseum (ka: Karepa Kalame talumuuseum, Karepa Sagritsa muuseum) on aastal 2001 avatud muuseum, mis asub Vihula vallas Karepa külas Kalame talus[1]. Muuseum on Virumaa Muuseumite üks filiaale.Kalame talus sündis maalikunstnik Richard Sagrits, kelle loomingut muuseum tutvustab[ 4) Kondase keskus - 2003. aastal loodud peamiselt naivistliku, kaasaegse rahvakunsti ja autsaiderkunstiga tegelev kunstikeskus Viljandis. Püsiekspositsioonis eksponeeritakse Viljandi naivisti Paul Kondase maaliloomingut (teosed kuuluvad Viljandi muuseumile). Püsiekspositsioonile on lisaks neli esimese korruse ruumi ja ärklikorrus, kus korraldatakse nii professionaalse kaasaegse kunsti kui kaasaegse rahvakunsti näitusi.
jooksul kokku kogutud kuntiteosed, sealhulgas esinduslik valik tuntud Kreeka- Rooma antiikskulptuure ja maailma tähtsaimad renessansisaja meistriteosed.Muuseumid asutas 16. sajandi esimesel kümnendil paavst Julius II. Muuseumite külastajate teele jäävad Sixtuse kabel ja Raffaeli poolt kaunistatud Segnatura ruumid. 2007. aastal külastas muuseumikompleksi 4 310 083 inimest. Külastajate arvu rekordaastaks oli 2011. aasta, kui muuseumeid külastas üle 5 miljoni inimese.2006. aasta oktoobris
mis hõlmaks Esimest maailmasõda,kui ka Teist maailmasõda.See juures raskeks tegi asjaolu,et kunstnike perekonna nimed pidid algama a,h ja o tähega.Kajastan sürrealistliku ja pop kunsti voolu esindajaid ning analüüsin,üldistan nende loomingut,püüdes välja tuua olulise mis eristab neid teistest kunstnikest.Valisin need kunsti voolud sest need on mind kõige enam lummanud kuna nad panevad vaataja mõtisklema ja arutlema. Sürrealism RICHARD OELZE Richard Oelze (1900-1980) oli saksa maalikunstnik. Oelze tööd on ilmselt oma matsekuse pärast vaieldamatud.Ta teenis aega esimese kui ka teise maailasõja aegu saksa sõjaväes ning arvatavasti on just see mõjutanud tema teoste pessimistliku alatooni. Teise maailmasõja järgne periood tõi kaasa tema jaoks loomingu muutumise.Sellest alates ta ei kujutanud enam nii palju inimesi ja figuure vaid hakkas kujutama linde ning süngeid elukaid.Kunstniku loomingus on näha elutu ja elusa omavahelist suhet mis loob sünge ja kummalise pildi
1963 NSVL rahvakunstniku aunimetus 1963 Valiti Firenze Kunstiakadeemia auliikmeks 1965 Nõukogude Eesti preemia graafiliste lehtede eest 1972 valiti Leningradi Eksliibriste Ühingu auliikmeks 1975 valiti NSVL Kunstide Akadeemia tegevliikmeks 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali peapreemia Vilniuses 1978 Vilniuse maalitriennaali peapreemia tööde "Tehase ehitus", "Maria Okas" ja "Akt linna taustal" eest 1979 Kristjan Raua nim. Aastapreemia laureaat maali "Linn ja kunstnik eest" 11 Fotod Evald Okasest 1 aastane Evald Okas, 1916 20 aastane Evald, 1935 Evald Okas 2008 aastal 50-ndal juubelil, 1965 12 Maalid ,,Lamav akt" pannoo ,,Rahvaste sõprus" ,,Lilled rohelisel taustal" 13
Tööd: Sada korda ela ja sure ja 15 kätepaari MOSKVA KONTSEPTUALISM tekkis nõugokude kora kriitikana välaspool ametlikku kunstisüsteemi põhiliselt 5 kunstniku vahel -ANDREI MONASTÕRSKI -ERIK BULATOV -ILJA KABAKOV -ÜLO SOOSTER -KOMAR JA MELAMIID jt. Tekkis rühmitus – Kollektivnõje Deistvija ( liider ANDREI MONASTRÕSK) Nt 1977 , kui sõideti rongiga Moskvast välja metsa ja jäeti metsa maha loosung Erik Bulatov konseptuaalne maalikunstnik : 1.“Krassikovi tänaval” 2.Õli lõuend – “ Punane Horisont” 3. “ Ohtlik” Kokkuvõtteks : Kontseptuaalne kunst tihti defineerib juba mõnda loodud konseptsiooni, mitte ei naeruväärista aga võtab huumoriga inimeste jaoks liiga tõsiseid asju . Kõik tegutsenud kunstnikud avavad olevatele mõtetele uusi perspektiive läbi analoogiate, ehk defineerides . Konseptuaalne kunst justkui õpetab, et asju võib mitmeti mõista.
" Jackson Pollock Abstraktne kunst Looduse otsene kujutamine jäi tagaplaanile. Üsna paljud kubistide tööd olid abstraktsed st. töö millel puudub side ümbritseva reaalsusega. Vene kunstnik V. Kandinsky tegi seda juba teadlikult. Ta ongi abstrakse kunsti rajaja. Tema meelest on maalikunstis motiiv ainult segavaks asjaoluks. Maalikunstnik peab looma ainult värviga, tegema punkte, jooni ja pindu aga see ei pea olema juhuslik, vaid väljendama meeleolu. 1910.a maalis oma esimese abstraktse akvarelli. Saksamaal koondus tema ümber rühmitus "Sinine ratsanik". Kuulusid sinna Klee, Mache, Marc. Kõik rõhusid puhaste kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku mõju. Tööd mõjuvad rahutult, värvide paigutus tundub süsteemitu. Rühmitus pani aluse abstrsele ekspressiivsele ja geomeetrilisele suunale. Esimene
Nii Laikmaa kui ka Raud kutsusid rahvast üles säilitama ja koguma vanu esemeid, vanavara. K. Raud oli üks Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumi asutajaid (1909. a.). Kunstnike read olid sedavõrd täienenud, et 1906. a. oli põhjust korraldada esimene eesti kunsti ülevaatenäitus, mis sai teoks Tartus. 3 2.Kristjan Raud Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti maalikunstnik. Ta on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". 1892-7 õppis Peterburi Kunstiakadeemias, 1897-98 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 1899- 1901 Münchenis kunstikoolis ja 1901-3 Kunstiakadeemias. 1904-14 töötas Tartus (avas seal oma stuudio) ja aastast 1914 Tallinnas. 1919-24 oli haridusministeeriumi muinsusvalitsuse juhataja. Käis mitu korda Soomes, Saksamaal ja Pariisis. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste
humanist ja usu�petaja Erasmus Rotterdamist oma k�siraamatus �Kristliku s�duri k�siraamat� (�Enchiridion militis Christiani�), 1501. Grav��ri tuleb vaadata ka kui kristliku p��semise allegooriat psalmi 23:4 s�nade j�rgi: �Ka kui ma k�nniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need tr��stivad mind.� ******* Anthonie van Borssom oli maalikunstnik, graafik ja joonistaja; Amsterdami koolkonna 17. sajandi kolmanda veerandi �ks juhtivaid meistreid. Professionaalse ettevalmistuse sai kunstnik Rembrandti kuulsas ateljees Amsterdamis, mida ta k�lastas 1640. aastate teises pooles. Rembrandti k�rval on Borssomit m�jutanud ka Paulus Potteri animalistlikud maalid, Jacob van Ruisdaeli maastikud ja Aert van der Neeri kuuvalguse maastikud. Anthonie van Borssomi t��d on eksponeeritud muuhulgas
projitseeriti video ujuvatest tuuradest. Järgnevatel aastatel on Eestit esindanud veel Inessa Josing, Ene-Liis Semper, Külli Kaats. Alates 1990ndatest on maailma eri riikides juurde asutatud erakordselt palju uusi biennaale-triennaale. See tähistab ühelt poolt poliitilist vabanemisprotsessi, teiselt poolt teadlikku kultuuripoliitilist võtet tuua oma linn kunsti abil rohkem "maailmakaardile". Claude Monet prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. "Tõusev päike" "Vesiroosid" "Eine roheluses" "Naine päevavarjuga" "Saint Lazare jaam" "30.juuni festival" "Heinakuhjad. Suve lõpp" Jt: http://www.claudemonetgallery.org/home-2-12-1-0.html Marcel Duchamp Marcel Duchamp (sünninimega Henri-Robert-Marcel Duchamp; 28. juuli 1887 Blainville-Crevon 2
aga sajandi teise poolde. Olulisim eesti kultuurile on kindlasti tema muuseumitöö ja Eesti Vabaõhumuuseumi ning Muusikamuuseumi asutamine. Ometi on hinnatav tema panus ka kunstivaramusse, arvestades, et tema maalija käekiri oli valdavalt impressionistlik. Vanavara talletaja ja muuseumide looja August Pulst oli suur kunstnik. Oma mälestuskillud August Pulstist kui head impressionistlikku maalikultuuri esindavast kunstnikust on kirja pannud graafik Enno Ootsing. Pulsti juubeli akvarellinäituse avamine A. Pulsti maal Kujutav kunst ENSV ajal Eduard Einmann on 23.01.1913. Läänemaal sündinud ja 27.10.1982. aastal Tallinnas meie juurest lahkunud graafik ja maalikunstnik. Aastast 1928 õppis ta Riigi Kunsttööstuskoolis, lõpetades kooli 1934. aastal. 1938. jätkas ta õpinguid Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, lõpetades selle 1941. aastal dekoratsioonimaali erialal
Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 10kl Katrin Rüütle Michel Sittow Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Elulugu Michel Sittow on silmapaistvamaid varasema renessanssi kunstnike, kes on ka seotud Eestiga. Ta sündis Tallinnas 1469. Aastal. Tema isa, Clawes van der Sittow(Suttow), oli samuti maalija ja nikerdaja, kes töötas Tallinnas aastast 1495, kuni oma surmani 1482. aastal. Lapsepõlves õppis Michel maalimist ja nikerdamist oma isa töökojas Tallinnas. T
talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis lihtsate taluinimeste ja oma vanemate portreid (ilmselt samal ajal, kui ilmus “kalevipoja” esimene vihik – 1857.aastal). 1855. aastal õnnestus tal vaatamata vaesusest lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia, lõputööks klassitsistlikus laadis maalitud “ Herakles toob Kerberose põrguväravast”. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal
· Põhjaneitsi (Rockooper, 1980) · Ohver (Ooper, 1981) · Saabastega kass (Muusikal, 1981) 14 http://et.wikipedia.org/wiki/Raimo_Kangro 13 · Helin (Sümfooniline poeem, 1985) · Sensatsioon (Rockooper, 1986) · Uku ja Ecu (Ooper, 1998) · Süda (Ooper, 1999)15 Tunnustused · 1978.a ja 1988.a Eesti NSV muusika aastapreemia · 1984.a Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus · 1996.a Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 1996.a Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia · 1998.a Harjumaa Kultuurkapitali aastapreemia · 1998.a Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia Hermanni ooperi "Uku ja Vanemuine" ümbertöötluse ja ooperi "Uku ja Ecu" eest · 1999
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater.........................
aastal korraldasid näituse, mis äratas ametivõimudes kahtlusi. Selle vaimseks juhiks oli Ülo Sooster, kes pärast Moskvasse siirdumist kujunes impulsside andjaks ning Eesti ja Moskva kunstnike koostöö vahendajaks. Seevastu olid Tallinnas hariduse saanud nooremad kunstnikud valmis uute kunstivooludega kaasa minema. 1959. ja 1960. aasta! korraldati pealinnas noorte kunstnike näitusi, millest kasvas välja järgmiste aastakümnete kunsti särav plejaad, nagu graafik Herald Eelma ning maalikunstnikud Olav Maran ja Enn Põldroos. Nad uurisid iseseisvusaja eeskujusid ja otsisid sisust ja ideoloogiast sõltumatut kunsti. Üha enam huvitas abstraktne kunst, mis ametliku mõtteviisi järgi oli kõige hullem formalism. 1962. aastal Moskva maneezis toimunud näituse järel, mis ajas Hrustsovil ihukarvad püsti, oli see kõige karmimalt hukka mõistetud. Ainuke ametlikult rühmitus lubatudmis ANK'64, kunstiline vabadus
Teiseks, et suvalisest raamatust suvaline leht lahti ja sealt. Kolmas, et dada tähendab prantsuse lastekeeles kiikhobust. Dadaistid ei olnud ainult kunstnikud, vaid kirjanikud. Dadaistid pidasid kõige suuremaks kunstnikuks juhust. 1 tuntuim dadaist on Marcel Duchamp. Teine mees , keda dadaistidega seostatakse, on juudi päritelu vene kunstnik Marc Chagall. Sündis Valgevenes. Marc Chagall Marc Chagall sündis 7. juulil 1887. aastal Vitebskis. Marc Chagall oli vene-prantsuse maalikunstnik ja graafik. Kunstihariduse omandas Chagall Peterburi Kunsti Akadeemias. 1910-1914 viibis kunstnik esmakordselt Pariisis. Pariisi sai talle väga kalliks Mesipuu rajoon, kus ta ka elas ja kus tulid ta parimad mõtted. 1914 naasis Venemaale. 25. juulil 1915 abiellus Marc Bellaga. 1918 sai Chagall teate, et on valitud Vitebski piirkonna kunstikomissariks. Venemaal rajas ta kunstikooli ja kunsti muuseumi. 1923. aastal naasesid Marc ja Bella Prantsusmaale
● Esimene näitus 1969 kohvikus „Pegasus“; ● Ando Kesküla, Andres Tolts, Leonhard Lapin, Ülev Eljand, Gunnar Meier; ● Happening’id ja performance’id. 1970. aastate kunst: ● Eesti kunst oli distantseerunud “suure kodumaa” kunstist; ● Pigem orienteeruti lääne kunstis toimuva järgi, arendati edasi 60ndatel tekkinud noorterühmituste loomeideid (ANK-64); ● Sotsialistlik realism ei kadunud, kuid ei domineerinud. Jüri Arrak: Tsirkus Inimesed esemetega Aili Vint: Must meri Kivi kaldavees Toomas Vint: Mäng Malle Leis: Kirjanik Mari Saat Autoportree 1970ndate kunst ENSVs: ● Ülimalt esteetiline; ● Tehniliselt väga kõrgel tasemel; ● Teadlikult välditi otsekoheste hinnangute andmist ühiskonnaelule ja poliitikale;
KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime s
R. Kreutzwaldi teostatud "Kalevipoeg", hakkas ilmuma J. V. Jannseni toimetatud nädalaleht "Perno Postimees". Lydia Koidula luulekogu "Emajõe Ööbik" pani aluse eesti ilukirjanduse järjepidevale arengule. Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks oluliselt aeglasemalt. Kohalik kunstipublik koosnes veel mitmeid aastakümneid peamiselt sakslastest, jäädes eesti seltskonnale kättesaadamatuks ja võõraks. 1.1. Maalikunst Esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler (1826-1899). Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Tänu Aleksander II portree eest saadud honorarile tekkis tal võimalus reisida mitmel poolt Lääne-Euroopas. Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsisimi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Seetõttu ei uskunud Köler, hoolimata oma
H.Daumier (1808-1879) Oma töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast, karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda. Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu. Tema karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis-Philippe I karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. F.Millet (1814-1875) Prantsuse maalikunstnik. Jean-François Millet sündis talupoja peres ja pidas end surmani talupojaks. Ta õppis maalikunsti Cherbourg'is ja alates 1837 Pariisis. Aastal 1840 loobus ta õpingutest ja hakkas tööle kunstnikuna, sattudes Honoré Daumier' mõju alla. 1841 ta abiellus, 1844 jäi leseks. Aastal 1849 kolis ta Barbizoni, kus elas surmani, maalides eeskätt talupoegi, elu lõpupoole ka maastikke. Stiililt oli ta realist, kuid mõjutas tugevasti impressioniste. Millet ei maalinud kunagi natuurist
kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. 8 3. NIKOLAI TRIIK Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906
Soome) 2. Millistes teostes rakendas Gerhard Munthe oma rahvuslikku kujundusstiili? Munthe eesmärgiks oli luua rahvuslik originaalne kujundusstiil viikingi aja rahvuskunsti alusel. 3. Kust võtsid norra arhitektid eeskuju? Arhitektidele olid eeskujuks püstpalkkirikud ja viikingilaevade ornamentika. 4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Kreedidipank Tallinnas, Pauluse kirik Tartus, Suur Tallinna projekt 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too näiteid Temaatika eeposest „Kalevala“ ja rahvaluule kogust „Kanteletar“ 6. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Much? Nn „igavesed teemad“: inimese üksildus, armastuse kaduvus, hirmud haigused ja surm. Ta tahtis oma hinge teistele avada. 8. Kelle teosed on „Karje“, „Madonna“, „Eluring“, „Tütarlapsed sillal“? Much’i 4
Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu. Pruunides galeriitoonides paljufiguurilised kompositsioonid on realistlikud, ilma ühiskonnakriitilise hoiakuta ja etnograafilise eksootika huvita. Eduard Karl Franz von Gebhardt (13. juuni 1838 Järva-Jaani 3. veebruar 1925 Düsseldorf) oli baltisaksa päritolu Eesti historitsistlik maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 18551857 (alates 16. eluaastast) õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis ajaloomaalija Louis Des Coudres'i juures. 1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA......................................................
Selle stiili musternäidis on Palazzo Pitti Firenzes. Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Kunstnikke teatakse ka nimepidi. Kuulsamaks peetakse Masaccio't . Tema üheks ilmekamaks tööks on ,,Paradiisist väljaajamine". Teine kuulsam kunstnik oli Sandro Botticelli, tema tuntumateks maalideks on ,,Primavera" ja ,,Venuse sünd". Ning Voldemar Vaga arvates oli geniaalseim maalikunstnik Andrea Mantegna, kes väljendas suurepäraselt inimese tundeid. Kuulsaim maal tema poolt on ,,Surnud Kristus". Donatello tegi aga skulptuure, kuulsamateks on ,,Taavet" ja Gattamelata ratsamonument. Verrocchio tegi aga vaieldamatult parima renessansiajastu ratsakuju- Colleoni, mis asub Veneetsias. · Kõrgrenessanss( 16.saj I pool) Töötasid kolm eriti andekat kunstnikku: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo oli mitmekülgne mees, tegeles pea kõigi teadustega
6. valgus on tihti kujutatud kiirte kujul 7. lisaks tehnilistele võtetele anti liikumist edasi ka maali süzeega KUNSTNIKUD: Giacoma Balla (18711958) vaimustus modernsest maalitehnikast, säilitas kujutavaid ja kirjeldavaid elemente ning üritas kujutada liikumist, helisid ja valgust Carlo Carra (18811966) kasutas silindreid, koonuseid ja ellipseid anarhistlike vaadete edastamisel Umberto Boccioni (18821916) skulptor ja maalikunstnik, futurismi teoreetik ja juhtfiguur. Armastas kujutada valguse värelemist ja joone murdumist 5. ABSTRAKTSIONISM TAUST: Kolm kunstnikku erinevatest riikides jõudsid suhteliselt ühel ajal abstraktse kunstini. Vassili Kandinsky (1910) venelane, kes töötas Saksamaal, Piet Mondrian (1914) hollandlane, kes töötas Pariisi ja Kazimir Malevits (1913) Moskvas. 6. LÜÜRILINE ABSTRAKTSIONISM muinasjutt TAUST: 1910
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema
- Elanud Alpi mägede piirkonnas, teemaks romantilised mägimaastikud, üsna ühetaolised, kõrged mäed, tipus keskaegsed lossid. - 1880ndatel Eestiga seotud maastikud (kümmekond maali seotud Pühajärve ja Tamula järvega). - Väikseformaadilised mägimaastikud kadunud, säilinud Eesti teemalised tööd. - ,,Vaade Võru linnale" (taga paistab Tamula järv), 1880ndad. - Köleri mõjul hakkas end uuesti eestlaseks pidama. O. Hoffmann - 19.saj. Eesti maalikunstnik - Sündis 1851 - Pärit Tartust Eesti soost käsitööliste perekonnast. - Õpib Düsseldorfi kunstiakadeemias - Pöördus Venemaale, pühendas end realistlikule maalile, tema tööd populaarsed 19.saj. lõpus - Veetis suved Eestis, palju maale Tartu ümbrusest. - Elu lõpul hakanud tundma end eestlasena. - Elu lõpul maalinud rahvusromantilisi töid ,,Kalevipoja" ainetel, pole säilinud. - Püüdnud oma portreedes eesti talupoegi iseloomustada
Tööd peamiselt pehmelakk-tehnikas, mis võimaldab sujuvaid üleminekuid ja ,,maalilist" joonistamist. Teemaks on inimene, tema seosed urbaniseeruva ühiskonnaga. Fantaasiarikkaid legendidele viitavaid lugusid teeb CONCORDIA KLAR (1938-2004) Sündis Leningradi oblastis ametniku peres. Eestis aastast 1942. Õppis Rakvere 1.keskkoolis, Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1963.a.Töötas õppejõuna. Peeter Ulase abikaasa. Nende tütar samuti graafik. Klar alustas värviliste linoollõigetega, Hiljem meelistehnikaks pehmelakk. Lemmikteemaks on pillilugu puhuv naismuusik. Esialgu sürrealistlik laad, hiljem muutub rahvusromantiliseks sümboliks. 1970.-ndate lõpul kerkib esile noorte naisgraafikute seltskond, kelle töödes segunevad unistuslikkus ja unenäolisus, kasutavad sümboleid ja sürrealistlikke kujundeid. Tehnikaks ofort. Arhitektuur nõukogude Eestis (1960-1980) 1950
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
