Postmodernism Mis on postmodernism? ● Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ● Postmodernismis pole ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. Postmodernismi sünd ● Eelnenud modernism oli olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes. ● Rahulolematus kuntstiga, mis enam teoseid ei loonud. ● Ausse tulid modernismimeelsed põhimõtted ja stiilid. ● Postmodernism oli vastureaktsioon modernismile, mille teooriad ja väiteid peeti aegunuks. Postmodernismi arhitektuuris
Arhitektuuris taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja geomeetriliste kandetarindite esteetilist väljenduslikkust; muutus üleeuroopalikuks liikumiseks, pärast II maailmasõda jõudis USA-sse Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil.Postmodernistlik liikumist võib leida eelkõige arhitektuuris, kirjanduses, kunstis, luules, filosoofias, humanitaarteadustes, sotsiaalteadustes ja linnageograafias Abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine
asja naljaks keerata. - Kultuuri ja ühiskonna vahe laguneminepopkultuur mõjutab üha rohkem tarbismisvaldkonda- mida ostame, Modernismijärgset popkultuuri nähakse niisuguste segaduste ja moonutsute väljendajana- nii ei suuda ta aja-ja ruumitaju peegeldada. Postmodernistlik popkultuur asub väljaspool ajalugu. Metanarratiivid nagu religioon, teadus, kunst, modenism, on allakäimas. Lk 314 Postmodernismis: tarbimine, kesklassi uued ametid ja tarbijaturud,isikliku ja kollektiivse identiteedi hägustumine. Ei saa öelda, nagu oleks toimunud lihtsalt allakäiguprotses. Identiteet postmodernismis: Inimene loob ennast väljapoole avalikku sfääri: seoseraamastik on kadunud. Tr.identiteediallikad nagu kohalik kogukond, ühiskonnaklass, tuumikpere, on muutumas. Sellise lagunemise põhjuseks peetakse majanduslikku maailmastumist. Tarbijalikkust peetakse enesekeskse, iseseisva indiviidi kasvatajaks
Modernismi põhijooned- tähistatakse märksõnadega nagu progress,areng ja vaimuvalgus, modernism on optimistlik elufilosoofia, modernism on globaalne filosoofia, modernism usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva ühiskonna kohta, modernism on tulevikku suunatud filosoofia, traditsiooniline kultuur hoiab minevikupärandit ja vanu kombeid.Postmodernismi põhijooned: postmodernism on modernismi vastand, vaid üks idee-väärtuste suhtelisus-on postmodernismis leidnud edasiarendust, postmodernismi põhitunnuseks on kultuurilise pessimismi tugi, ühtseid ja universaalseid väärtusi pole olemas.Sotsiaalhoolekanne-tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal.Riik-sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldaiste nimel.Riigi tekkimise eeldused: Varandusliku ebavõrdsuse tekkimine,tööjaotuse kujunemine,kirjaliku õiguse olemaolu.Riigi 3 põhitunnust:
sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes. Sellega olevat süüdi modernism traditsiooniliste eluväärtuste kriisis. Jencks kiitis arhitekte kes loobusid järjekindlast funktsionalismist, kes ütlesid: ,, less is bore'' ja kasutasid oma projektides tsitaate modernismieelse arhitektuuri stiilides, eriti klassitsismist. Klassitsismist mõjustatud postmodernism levis alates 1970.aastatest laialdaselt. Kuulsaimad arhitektid postmodernismis on Charles Moore , Thomas Gordon Smith ja Aldo Rossi. C.Moore ja T.G.Smith kasutasid antiigipäraseid sambaid mitte ainult fassaadi elemendina, vaid ka õuedes või siseruumides. Aldo Rossi ei püüdnud uusehitisi vanale arhitektuurile vastandada, vaid neid just visuaalselt siduda. Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist. See andis hoogu arhitektuuripärandi hooldamisele ja muinsuskaitsele. Sama tüüpi postmodernismi levis ka
suurenemisest. Osooniaukude teke on inimtegevuse tagajärg. Teatud aerosoolide ja freooni kasutamine on maakera kaitsekilbi ohtu seadnud. 10. Postmodernism vastandub oma olemuselt modernismile, mille teooriaid ja väiteid peeti iganenuks. Postmodernismist sai üha enam sotsiaalne fenomen ja maailmanägemise viis, mida iseloomustab kõrgtehno- loogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. Postmodernismis ei ole ühtset ja absoluutset tõde, vaid see põhineb kontekstil. Igale nähtusele on nii palju erinevaid tõlgendusi kui on tõlgendajaid. 11. Demograafilisi probleeme võib samastada iibeprobleemidega. Euroopas on välja kujunenud iibe langus ja pikenenud eluiga. See toob vajaduse immigrantidest tööjõu järele. Uued probleemid tekivad sisserändajate konsolideerumisest ja omaette kogukondade moodustamisest, milles surutakse peale oma
Postmodernism laenab elemente minevikust. Modernismi arhitektid peavad postmodernismi tihti liiga vulgaarseks ja populistlikuks. Postmodernistide meelest on aga modernistide töö hingetu, lahja, liiga lihtne ja abstraktne. Arvamuste lahknevus tuleb eesmärkide erinevusest. Modernism soovib olla minimaalne, ornamentideta ja õige materjali kasutamisega. Seevastu loobub postmodernism rangetest reeglitest ja püüab leida hoonete kasutamise, ehitamise ja vormi tähendusi ning väljendusi. Postmodernismis nähakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut. Mõnikord kasutatakse Vana-Kreeka ja Rooma stiile, kuid neid ei kopeerita, vaid kohandatakse vastavalt vajadustele. Eklektika - kunstistiil, arhitektuuri- ja sisekujunduslaad, mis kujutab endast erinevate ajalooliste stiilielementide segamist ja täiendamist originaalitsevate detailidega.(Näide: Emajõe Ärikeskus) 16. Missugune on hi-tech arhitektuur?
fantaasiad. Maalide aine ja eeskuju võeti antiikmütoloogiast või tuntud allegooriatest. Tavaliselt ei ole ideed kuidagi omavahel seotud ning ei ole võimalik eristada kindlat teemaringi. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Vastandlikult modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati postmodernismis panema rõhku mängulisusele, kergusele. Paljud kunstnikud tahtsid publikut lihtsalt provotseerida ja neil ei olnudki suuremat eesmärki oma kunsti avaldamisega. Arhitektuuris kasutati antiigipäraseid sambaid fasaadi elementidena nii õuedes kui ka siseruumides. Püüti ehitisi visuaalselt siduda vanema arhitektuuriga. Hakati rohkem panema rõhku kohalikele omapäradele ning arvestati rohkem ehitusliku kontekstiga. Postmodernismi ajastul hoogustus
t ooperit käsitletakse muusikateatrina. Seoses visuaalse aspekti tähtsuse kasvamisega rakendatakse palju ka seda, millega varem, 1920.-1930. aastatel eksperimenteeriti: film, videoprojektsioonid. 1960ndatel hakatakse kasutama sõnateatri eeskujul mõistet „totaalne teater“ – kõik teised vahendid on allutatud teaterlikkusele. Lisaks teatrivahenditele leiavad kasutust valjuhääldid laval, elektroonilised vahendid – s.t eri vahendeid on väga palju, tegemist on multimediaalsusega. Postmodernismis (mida me ei käsitle, kavas on küll mõned videonäited) jätkub sõnalise teksti „lagundamine“, sageli puudub ooperites traditsiooniline dramaturgia (ekspositsioon, areng, kulminatsioon, lõpetus). Teatriteaduses kasutatakse sellise teatri kohta mõistet „postdramaatiline“ teater. 2. 1950. aastad Traditsioonilises suunas jätkus eelkõige neoklassitsism (Britten, koomiline ooper „Albert Herring“ 1947, „Kruvikeere“
järgset ebakindlust., kauge sugulus sürrealismiga Anthony Caro- Viljeles 60-ndate alguses “Junk art’i”,Tehiskeskkonna esemed, Horisontaalselt paiknevad teosed INGLISE popkunsti algus NEODADA 1960 uus realism- utiilikunst- tööstustoodete jääkidest ja juhuslikest esemetest loodud kunstiteosed, enamasti assamblaažid assamblaaž- mitmest materjalist ja esemest loodud kolmemõõtmeline kunstiteos POSTMODERNISM 1970 postmodernism- pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. Postmodernistlikus maailmavaates on iga nähtuse või teksti võimalike tõlgenduste hulk pea lõpmatu (või niipalju kui on tõlgendajaid) ja ükski neist tõlgendustest pole teistest parem. KITS(sh)- Kitš on teatud liiki esteetiline väljenduslaad, millele on omane pealiskaudselt ja lihtsustatult mõistetud ilu ja tundekülluse taotlus ning rafineerimata laiatarbemaitsele ja müügiedule orienteeritus
2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed marksism, liberalism (muutus sest sõjad ja m´pettumus) 4. Postmodernism eitus eelnevale, Derrida, Wittgenstein, Lyotard, suurte narratiivide eitamine Praegu ei ole me enam postmodernismis (murrangus) ja oleme nüüd jõudnud uude ajastusse, nüüd on vaja tugevat juhti kes väärtusi kehtestab et tekiks taas ühiskonnas rahu? Majanduslik innovatsiooni mis tuleb ühiskonnas järgmisena ning hakatakse seda pakkuma ja tarbima Miks üks ajastu muutus teiseks? Ühiskond arenes ja sõjad, kriisid; nüüd hüpe interneti tõttu arvutite areng *Micahel Sandel filosoofia superstaar, ,,Justice", ny times bestseller, kõike
arengusse, siis lapsed muutuvad passiivseks. Mängulisus asendub töökusega, kohusetunne ja himu edukas olla. 5) 12-18 eluaasta varane ja hiline murdeiga esimese puhul identiteet ja rollisegadus - tujukus ja tundlikkus varajane periood on suhetekonflikt, üks identiteet asendub teisega ja siis lähevad suhted teravaks. On vaja eraldatust vanematest, et iseseisvus areneda saaks. Teine on identiteedikriis, selles etapis on võimalik eelmistes etappides tehtud vigu parandada. Postmodernismis selget identiteeti raske tekitada ja selle pärast on raske identiteedikriisi vältida, võib mitu tk seguneda. 6) 18-30 eluaasta intiimsus ja isolatsioon keskendutakse lähedaste suhete loomisele. Võib üksindustunne ja hirm suhete ees tekkida, lisaks mina mõistele, mõiste meie. Tuleb identiteedikriis lahendada, et see intiimsus tekkida saaks. 7) 30-65 eluaasta küps täiskasvanuiga ja generatiivsus inimese panusega töösse ja pere loomisega seotud
t ooperit käsitletakse muusikateatrina. Seoses visuaalse aspekti tähtsuse kasvamisega rakendatakse palju ka seda, millega varem, 1920.- 1930. aastatel eksperimenteeriti: film, videoprojektsioonid. 1960ndatel hakatakse kasutama sõnateatri eeskujul mõistet „totaalne teater“ – kõik teised vahendid on allutatud teaterlikkusele. Lisaks teatrivahenditele leiavad kasutust valjuhääldid laval, elektroonilised vahendid – s.t eri vahendeid on väga palju, tegemist on multimediaalsusega. Postmodernismis (mida me ei käsitle, kavas on küll mõned videonäited) jätkub sõnalise teksti „lagundamine“, sageli puudub ooperites traditsiooniline dramaturgia (ekspositsioon, areng, kulminatsioon, lõpetus). Teatriteaduses kasutatakse sellise teatri kohta mõistet „postdramaatiline“ teater. Ainus täispikk ooper Stravinski ”Elupõletaja tähelend” 1951 Muusikaliselt ülesehituselt järgib ooper klassikalise numbriooperi skeemi, milles on aariad, retsitatiivid, koorid ja ansamblid
· Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele · Mõtette materialiseerimiseks peame loomingut kasutama. Looming on aken sisemaailma, kuigi väga tuhm, sest ükski looming ei peegelda rikkalikku sisemaailma Konstruktivistlik & strukturalistlik antropoloogia · Hegel" mina" vahendatuse protsess · Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa · ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis Psühholoogiline strateegia Jüri Allik, Psühholoogia Gümnaasiumile: · Peale meid ümbritsevate asjade (nt seinad, lauad ja toolid) ja protsesside (nt auramine) on nähtused, mida nimetatakse vaimseteks ehk mentaalseteks. Näiteks märgates, et sõber istub keskendunult, vaadates ühte punkti, küsime temalt: "Millele sa mõtled?", eeldades, et ta oli ametis tegevusega, mida me tavaliselt nimetame mõtlemiseks. Või
Euroopas). Historitsism ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitiste. Kitsamas mõttes retrospektiivne arhitektuurisuund, mis valitses Euroopas u. 1840 1900, paiguti kauemgi. Lõppjärgus langes historitsism pahatihti erinevate stiilide üksikelementide suvaliselt kokku sobitavasse eklektismi. Historitsism taaselustus paraadarhitektuurina 1930 1955 NSV Liidus ja veelgi hiljem subjektiivsemal kujul nn postmodernismis. Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika, neoromaani (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned, ooperiteatrid) , neorenesanss (administratiivhooned, raekojad, avalikud raamatukogud), neopalladionism, neoklassitsism (koolihooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon, metallkonstruktsioonid.
võivad olla vaatepunktid ( autor, minavorm, raamjutustus ). Eepilisi teoseid on loodud nii proosa- kui ka värsivormis. Erinevaid kirjanduse struktureerimise viise, jutustamise tehnikaid uurib narratoloogia. Pastiss on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara, lausestust vm. Enamasti on tegemist mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvem originaalsuse puudumisega. Erilist huvi on pastiss pälvinud postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste tihedas omavahelises põimingus (intertekstuaalsus). Allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, üldtuntud isikule, sündmusele või faktile, nt Juuda tegu, Tootsi taskud, Potjomkini küla. Allusioonid võivad lisada tekstile sügavust ja laiemat kandvust. Lüürika aluseks on elamus, väljendumine toimub vahetult, suure emotsionaalsusega seda nim lürismiks. Esitusviis on monoloogiline, autor esineb enamasti minavormis. Esikohal on
Peamine tunnus: subjektiivsus on asendamatu objektide, asjade moodustamisel, loomisel. Eelistatakse tegemist vaatlemise asemel!!! Subjektiivsust on tarvis objektiivsuse jaoks. Heidegger – objektid saavad meile tuttavaks esmalt meie tegevusruumis maailmas, mitte läbi teoreetiliste mõtiskluste. Positivism eeldas valesti, et sotsiaalne teaduslik teadmine baseerub faktidel, mis on lihtsal seal olemas. Objektiivsuse epistemoloogilne küsimus: kuidas objektiivsus on loodud (Fabian). Postmodernismis epistemoloogiline küsimus on jälle hägustunud, ilmselt fookuse kaldumisega teadmiste tootmiselt teadmiste esitlemisele. Samas peaks enne taasesitelmist eksisteerima ka mingi olevik. Kuigi esmapilgul absoluutne ja dialektiline objektiivsus paistavad teineteisele vastanduvat, võib leida nende vahel ka sümbioosi – abs obj on kui dial. Obj erijuht –teatud teadja subjekti konstrueerimine. 4. protsessline tähendus – impersonaalne uurimine, absoluutne ja
Hakkas tooma kunstisfääri argimaailma objekte nii kaudses kui ka otseses mõttes. Argiobjektid sattusid ka muuseumidesse. Jameson- pessimist (murelik) Baudrillard- pessimist 2 (mitte nii murelik) Modernismi loogika oli see, et ta soovis anda konkreetseid vastuseid. Selle baasilt saab arutleda selle üle, mis on õige ja mis on vale. Ideoloogia tähendus modernistlikus mõttes oli see, et inimesed ei tea ega saa aru, et neid petetakse, postmodernismis aga saavad, lihtsalt käituvad vastuoluliselt. Postmodernistide meelest muutus maailma peale II MS. Järelikult peame maailma nägema teistmoodi: enam ei ole neid universaalseid mõtteid, millest kõik aru saavad ja mille peale saab ehitada kõik muud mõtted. Postmodernism funktsioneerib nii et parimal juhul variseb koost, aga puudub katastroofi võimalus. Kuidas me eksitseerime nii, et meil puuduks idee tulevikuks? Moodne kapitalism on see, kui kõik uskumused ja
füüsiline. Nt erutuse seisund Tunne - inimese isiklik, personaalne, keegi ei saa öelda, et meie tunne on vale Emotsioon - tunde projektsioon. Tunne, mida esitatakse teiste nähes Affectus - võime emotsiooni mõjutada Millegi juures, mida me näeme on olemas sügavusmõõde, mille järgi me näeme seda. 2. Kultuuriline skisofreenia - kuidas me organiseerime oma aega. Minevik-olevik- tulevik. Kogu see loogika on postmodernismis häritud. Me elame pidevas olevikus nng meie tunnetus on väärastunud. Internet on pidev olevik. Me õpime nautima maailma, milles me elame. Pidev olevikus olemine on loodud väga materjaalselt. Igavus on loovuse esimene samm, tänapäeva inimestel ei ole igavust, nad elavad online Futoroloogia 3. Postmoderne kultuur on kommertslik kultuur. Majanduse ja kultuuri vahel ei saa vahet teha. Eksistents on üleüldse järjest enam disainitud ja kultuuriline. Kõik meie ümber, ka
avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Laialivalguvus – kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. Marginaalsus – alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Subkultuursus – arginaalsed kultuurid otsivad oma keset, marginaalsed kunstikud- kirjanikud mõttekaaslasi ja publiku ning nii pannaksegi vähehaaval alus uue subkultuuri ehk allkultuuri sünnile. Kõik on lubatud – üks olulisemaid kaanoneid. Postmodernism julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. Intertekstuaalsus – eri kultuuritekside seosed
Kirjandusteaduses on nii objekti- kui ka metakeeleks loomulik keel. Kirjandusteooria on hinnanguline ja subjektiivne. Teose kriitika on teos, kuid kui kunstiteose keel on pidev ja mitmetähenduslik ning teos lõpmatu, siis teooria keel on pidetu, ühetähenduslik ja lõplik (terminitesse suletud) ning teooria ei hõlma teost tervikuna. Kriitika objektiks on kaasaegne kirjandus. Kriitik on vahendaja lugeja ja autori vahel. Kriitika soodustab kirjanduse levikut (Hennoste). Postmodernismis on kriitiku, teoreetiku ja autori rollid sulandunud ja nii on ka kriitika ja kirjanduse vaheline piir hägustunud. Kriitika meediastumine on muutnud selle tavaliseks, ebakonfliktseks ja ebaprominentseks. Kriitika võib olla tekstikeskne (kirjandusteaduslik) või vahend ideoloogiliste teooriate propageerimiseks. Kirjandusteaduse abiharud: · Bibliograafia. 1) jooksev b. fikseerib kõiki ilmuvaid tekste, 2) retrospektiivne b
sügavamat. *Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Kujutlusvõime abil loome me fantaasiamaailma, mida isegi jumal ei suuda, sest kõik, mis jumal mõtleb, ta loob, ta ei saa fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle.
Kunst asus muuseumides. Postmodernism ei ole modernismi vastand, vaid tema ületamine, mida oli vaja, sest modernism ei olnud suutnud teha maailma paremaks ega seda muuta: piirid hoopis kinnistusid. Kõige ilmsem sfäär, kust postmodernismi leida võis, oli popkultuur. Hakkas tooma kunstisfääri argimaailma objekte nii kaudses kui ka otseses mõttes. Argiobjektid sattusid ka muuseumidesse. Ideoloogia tähendus modernistlikus mõttes oli see, et inimesed ei tea ega saa aru, et neid petetakse, postmodernismis aga saavad, lihtsalt käituvad vastuoluliselt. Postmodernistide meelest muutus maailma peale II MS. Järelikult peame maailma nägema teistmoodi: enam ei ole neid universaalseid mõtteid, millest kõik aru saavad ja mille peale saab ehitada kõik muud mõtted. 1968 mai pariisi rahutused in avastasid, et saavad kult objekte laiemates massides kasut võtta). 60`popkunsti tulek - kunsti toodi sisse argipäeva objekte
Samuti peetakse lugu idee ülimast lihtsusest ja sellest, et idee ei peagi ilus olema. Oma sõnade järgi püüdsid kontseptualistid kriitikutest ja parasiitidest vabandeda ja ise oma teoseid sõnastada. • Postmodernism kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. 3 Abstraktsionistlik ekspressionism ja popkunst New Yorgis. Paljud avangardistlikud kunstnikud pagesid Euroopast Ühendriikidesse kus sõja tagajärjed nii tugevalt tunda ei andnud. USA oli kunstikeskusena Euroopast kõvasti maha jäänud, kuigi juba 1929.a. avati New Yorgis moodsale kunstile pühendunud muuseum(MoMa). See andis paljudele USA-sse pagenud uuendusmeelsetele kunstnikele võimaluse
kahanemine". · Jameson kirjeldab olukorda, kuidas me vaatame mõnda modernismi ajastu kunstiteost. Pildi sisemus tungib välja. On olemas midagi sisemist, mis tungib välja. · Tundejõu kahanemine on inglise keeles Waning of affect. · Jameson rõhutab, et postmodernses kunstiteost vaadeldes ei näe me sisesmust. Kui vaatame portreed Marylin Monroest ei näe me sügavust, me näeme tasapinnalisust. Sellel on vaid pealislindsus. Postmodernismis tõrjutakse sügavuse mõtet. · Pole olemas mingisugust reaalsust, saame suhelda ainult pealispindsuse kaudu. · Jamesoni järeldus on see, et ta näeb invidiidide ja individuaalsuse kadumist, sügavamõttelisuse kadu. · Inimesed hakvad kaotama on võimet vastama küsimustele kust nad pärit on, kogu suhtlus inimeste vahel muutub pealispinnaseks. · Waning of affect o Afekt. o Eesti keeles on see sõna tihtipeale tõlgitud kui ,,tunne".
loomingus, püüti sellest kuidagi kinni hakata, saada olukord "kontrolli alla". Selle all mõtlen oma mõtete rahustamist korratuses mingi näilise korra tekitamisega. See sai aluseks antud nähtusele nimepanekul. Nimi ise aga ei anna mingit ettekujutust, millega tegu. Tegemist on vaid ajalise määranguga, et kunagi oli modernism, ja peale seda tuli veel midagi. Seetõttu vastab nimi asja sisule päris täpselt ning nähtus on oma nime vääriline. Ideede maailm Kesksemaks ideeks postmodernismis võime lugeda ideede küsimärgi alla seadmise. Suhtelisuse asetamine kõikjale, mida võiks pidada aluseks ja absoluutseks. Kahtlemine objektiivse tõelisuse võimalikkuses. Püütakse näidata kõigi tõeste väidete sõltumist süntaksist ja nende keelelist manipuleeritavust. Tõeliselt paneb imestama tänapäeval pealetungivate ideede hulk, mis viitavad ühest või teisest vaatepunktist lähtudes reaalsuse petlikkusele. Kaugemale tagasi vaadates, on üks
Siin ei ole vaja tõendeid, sest kunsti ju ei tõendata, seda näidatakse. 20.»sajandi 70ndate lõpus hakkas Hayden White väitma, et ajalugu on üks retoorika viisidest, see, kus jutustatakse. Kirjutis, mis on teatud viisil üles ehitatud. Tunnetus tema arust võimalik ei ole. Järsku on tunnetusel mitu paralleelset viisi? Kuid siis tuleb tõestada, et tegemist on tunnetamise enda ja mitte sellest rääkimise viisga8 . Ajalugu on müüt. See seisukoht on levinud postmodernismis. Ajaloola- sed on siis müütide loojad. Kas on võimalik müüdi ja tegelikkuse vahel vahet teha? Kui ei ole, siis on skeptitsismiga tegemist, kuidas siis teha kindlaks, et see on müüt, et müüt on müüt. Kui on, kes saab siis tõde selgeks teha? 8 Kõik need, kes räägivad mitmest tunnetuse viisist, on segased.(EL) 1.5. UURIMINE JA PROTSESS 11 1.5 Uurimine ja protsess
Philip Johnson- AT&T Building, Robert Venturi - Vanna Venturi House, Guild House, Chestnut Hill, Michael Graves - The Portland Building, Philip Johnson, John Burgee - (AT&T) peahoone; Charles Moore- Piazza d`Italia; Jean Nouvel - Institut du Monde Arabe, Norman Foster Astana Kasahstan,Khan Shatir vabaaja keskus. Postmodernismis nähakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut. Mõnikord kasutatakse Vana- Kreeka ja Roomastiile, kuid neid ei kopeerita, vaid kohandatakse vastavalt vajadustele. Robert Venturit peetakse postmodernistliku arhitektuuriliikumise algatajaks. Tema 1966. aastal ilmunud raamat "Complexity and Contradiction in Architectur" avardas inimeste mõttemaailma uues suunas
Tõmbab võõra sõa taaskord oma romaani. Kui Unduski tekstis on peidetud eesti ilukirjanduse erinevad tekstid, siis Undil on selles romaanis just teaduskirjandusega seonduvat materjali kasutatud. See on justnimelt fragmentaarsele postmodernistlikule proosale maailma plaanis suhteliselt omane. Modernistlik tekst a la Joyce, ,,Ahermaa", siis ka neis palju viteid ja vihjeid, kuid modernism mängib paljuksi humanitaariast või ilukirjanudsest pärit tekstidega; postmodernismis aga palju teaduslikke tekste. See oli ka ilusti sellest fragmendist märgata - kaktuseloetelude, kaktuste uuringud. 3. Reaalsuse kahtluse alla seadmine, tõepära ja fiktsiooni keeruliste suhete välja toomine. Keel osutub kirjaniku jaoks selliseks keskkonnaks, kust ta välja ei pääse. Keel dikteerib kirjanikule tema käitumist. Keeles peituvate allkeelte probleem meil on üks suur nähtus, mida nimetame keeleks, mis aga iseenesest koosneb ju allkeeltest,
Varasem modernism oli kodanlikku massikultuuri põlastanud. Modernismi filosoofilisusele vastandati kergus, mängulisus, fragmentaarsus, suurte teeside puudumine. On kadunud austus akadeemilise kultuuri vastu, ei hoolita pühadustest ega ideaalidest Itaalia filosoofi ja semiootiku Umberto Eco (1932) "Roosi nimi" (1980) ühendatud ajaloolis-filosoofiline teema kriminaalromaani süzeega. Tsehhi kirjanik Milan Kundera (1929) on ühendanud poliitilise ja erootilise temaatika. Postmodernismis on kasutatud kollaazitehnikat ja keelemängu, kirjutatud paroodiaid, kuid samuti on paljud kirjanikud vormieksperimentidest loobunud ja pöördunud tagasi traditsioonilise jutustuslaadi juurde. Postmodernismi ajastu pole veel lõppenud. EESTI KIRJANDUS ARBUJAD Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate teine pool, kui kirjandusse tuli hulk andekaid noori lüürikuid, kes olid
kombineerib omavahelt vabalt kõigi talle eelnenud stiilide, voolude ja maailmatunnetuste kogemusi. 2. Laialivalguvus kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. 3. Marginaalsus alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Sellest ka surve peavoolule. Esiteks moesurve: moodi saab minna ainult see, mis moes ei ole, järelikult midagi marginaalset. Teiseks kunstiline surve: kuna 37 marginaalsus tavaliselt ei müü, siis on see turu ja moe survest täiesti vaba ning võib selle asemel keskenduda kunstilistele küsimusteel, väjendusvahendite täiustamisele, tunnetuse avardamisele ja
6. köites jutustaja hääl vakatab, hakkab jutustama Ants Kõiv, Kõivu vend. Hakkab kommenteerima, mis tegelikult oli. Siin on midagi, mida Kõiv rääkida ei taha, aga vist tahab ka kui Ants Kõivu lõigud sisse tulevad. Seda isa kaotust 44. aastal elab sügavalt läbi. Tagasitulek isa juurde elab seda üle. Kõiv keeldus isaga suhtlemast kui isa ühendust võttis. 2014 Koolipoisid ja füüsikud Kas Kõiv on luuletanud? Luuletajarollist hoidub. Doris Kareva ja Kõiv - postmodernismis saavad kokku. Luule aastatel 1973-1985 60ndate lõpp 70ndate algus oli palju hargnevaid otsinguid, varasmeas ajas uusromantiline kirjutamisviis, uuema rahvalaulu esteetika, aga kui liikuda 70-80ndates siis võib-olla robustse kirjelduse järgi võiks öelda, et kui 60ndate lõpus võib tunduda, et modernistlik laad hakkab mängu valitsema, siis 70-80ndatel see nii ei tundu. Võime rääkida proosas-luules ka draamas traditsiooni tagasitulekus, luule puhul uusromantilise esteetika uut puhangut
rolli Derridal. Teksti tähendus saab ammendamatuks nii Derridal, kui ka Barthesil alates Balzaci uuringust S/Z. Hakatakse uurima mitte ainult teksti, vaid ka lugejat jne.Kuulus dekonstruktor Umberto Eco, kes peale tõe ja väärtuse on muu hulgas ka subjekti dekonstrueerinud, oli 1983. aastal pisut pettunud, et naiivne lugeja tema romaanides irooniale ja metalingvistilisele mängule pihta ei saanud. Postmodernismis on võimalik mõista mängu valesti ja võtta asju tõsiselt, lihtsa loojutustusena, kurdab ta. Paraku, nii see ongi. Karta on, et subjekt kui koondav, ühtsustav, narratiivi tekitav ja sellesse klammerduv jõud on hävimatu, hoolimata sellest, et tema asukoht on määratlematu ja valikud kahtlase väärtusega. Nii ütles suur mõtleja Jacques Lacan: Elu läheb allajõge, aegajalt kallast puudutades, hetkeks siinseal
Sealt alates on aegamööda toimunud vaadete muutusi igas eluvaldkonnas. Modernism väidetavalt murdis kõik sidemed ajalooga, postmodernism üritas aga vastuhakuna need taastada. Modernism oli reaktsioon 19. sajandi metropolide äkilistele muutustele ja tunnetusele. See viis uue, illusoorse ja utoopilise linnade arenguvisioonini - nt Ebenezer Howard, Frank Lloyd Wright ja Le Corbusier leiutasid uusi viise inimasulate korraldamiseks: linn kui objekt, kui masshoonestatud ala. Postmodernismis vaadatakse linna taas kui maastikku, kui sotsiaalse mitmekesisuse väljendust. Erinevusi modernismi ja postmodernismi vahel: MODERNISM POSTMODERNISM hierarhia anarhia kujundus juhus koondumine hajumine maailm on loogiline, maailm on ebakorrapärane korrastatud
annaabi.ee 
