Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Postimpressionism - Kunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, sionism, gauguin, postimpressionism, postimpressionistid, zanne, avril, janeoulouse, kontuur, rahutu, armastas, impressionismis, ruumilisus, impressionismist, lihtsate, arles, isikupärane, maalidesaeval, veetis, ?jane, perspektiiv, eristuv, maalisideemasid, meelt, paljus, nooremad, kunstnikud, fovism, kubism, 1853, vaimuhaigus, lõplikultAutoportree korral kunstnik varju eriti ei kasutanud, hilisemates töödes tuleb vari ja valgus aina rohkem esile Hiljem hakkab kunstnik rohkem keskenduma ruumilisuse esile toomisega ja kujutab ruumi, kus tegelased on. Suurte värvipindade kujutamiseks on kasutatud palju erinevaid värve ja kujutamine pole korrektne. Meeleolu muutub süngemalt soojemaks. Autoportreede võrdlus Autor Paul Cezanne Paul Gauguin Vincent van Gogh Koloriit Tumedad Soojad/heledad Pigem toonid(palju toonid (palju tumedad(veidi musta ja pruuni) kollast, punast, musta, pruuni ja oranzi) sinist) Objektide Kontuuride Kontuurid on üsna Triibukontuur kontuurid vähesus täpsed(mustad)
19 ja 20 saj. vahetus 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (pr. vänsan fan gog) ( hollandi päraselt vinsent fan hoh)(1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu
Referaat Kunst 19.sajandi teisel poolel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010.
vaadates. Värvi ja koloriidi suhtes olid neil samuti omad nõudmised ja tõekspidamised. ,,Laske päike sisse, kujutage asju nii, nagu nad heleda päikese paistel paistavad," rääkisid nad. See oli suur pööre, sest akadeemiline suund pidas õigeks tumepruunikat koloriiti ja raskelt mõjuvaid tuhme värve. Neid võlusid udused atmosfäärid. Domineerisid pehmed pastelsed värvid.Nende maalides oli näha lüürilist tundetooni, meeleolurohkust ja nüansirikkust. Vähenes ruumilisus. Oluline polnud sümmeetria, vaid värv. Joonis oli teisejärguline. Esiplaanile tõusis detail, üldine allutati üksikule. Elu vaadati läbi ,,heledate prillide". Impressionistide värvikasutusele andsid mõningast eeskuju romantik Delacroix', samuti inglaste Constable'i ja Turneri tööd. Impressionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel oli see ikka olnud niivõrd läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihtipeale
Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvates pidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates ei olnud maal professionaalne teos, vaid vulgaarne
leegitseb, tema pintslitõmbed on tihti nagu tuleleegid. Huvitav ja iseloomulik on see, et van Gogh püüab siiski kindla, sünteetilise käsitlusviisi poole – kõiki neid rahutuid vorme ümbritsevad tugevad, julgelt tõmmatud piirjooned. Van Goghi vormikujundus on robustne, jõuline ja nurgeline. Ka tema deformeerib loodust; loodus on talle ainult lähtekohaks uue, kunstiliselt usutava ja mõjusa realiteedi loomisel. Tema värvid on heledad, eriti armastas ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses – maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. 4 Paul Gauguin Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on
veelgi isikupärasemaks ja värvid intensiivsemaks. Hakkas värvidega oma tundeid ja ideid väljendama (kiri vennale). Tema elus oli ka mitmeid hingelisi tagasilööke. Näiteks tüli Gauguiniga ja süvenev vaimuhaigus. Oma elu lõpuni pidas ta end impressioniostiks. Tema kunst polnud ta elu ajal hinnatud (lugu, et oma elu ajal õnnestus tal maha müüa ainult 1 maal). Mõningaid töid: ,,Autoportree kinniseotud kõrvadega", ,,Tähisöö", ,,Kirik"
Kabaree. 18891890. Tsirkus. 18901991. Paul Signac (18631935) Paul Signac (18631935) Paul Signac (18631935) Felix Feneoni portree. 1890. Paavstiloss Avignonis. 1900. Mänd SaintTropezi lähedal. 1909. POSTIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Need olid Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile.
Monet- Tõusev päike Roueni katedraal Talvemaastik Pissarro:Montmarte bulvar Näitlejatari portree Manet-Eine rohelisus Degas- Sinised tantsijannad Täht laval Rodin-Mõtleja Calais'kodanikud Suudlus Seurat:Seine'i jõgi. Paul Signac:Mänd Saint -Tropez'lähedal Toulouse-Lautrec-jane avril tantsimas Tualett reklaamiplakat Cezanne-Natüürmort sibulatega Sainre-Victoire'i mägi . Suitsetaja. Gauguin:Kaunis Angele. Tahiti naised rannal Oled sa armukade? van Gogh: Autoportree seotud kõrvaga .Tähine öö . Päevalilled.
ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! * maali sisulise külje rõhutamine · suur tähelepanu on valgusel · toonid on heledad Neoimpressionism. Postimpressionism 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Puäntillism, kunstivool, mis oli tekkinud Prantsusmaal u 1885 impressionismist. Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine
POSTIMPRESSIONISM Cezanne ja Lautrec Kui vana oli kunstnik vaadeldud perioodi alguses? 27-aastane Kuidas muutus selle aja jooksul tema teoste koloriit, valguse ja varju käsitlus, pintslikiri ning teoste meeleolu? Hakkab mängima erinevate toonidega, sobitab neid. Hakkab sarnanema Van Goghile. Milline on viimaste teoste koloriit? ,,Lilled sinises vaasis" on värviline. Palju kasutatud erinevaid erksaid värve, eriti kollast. ,,Ambroise Vollard´i portree" on tuhmide värvidega. Erinevad toonid on omavahel kokku sobitatud. Iseloomustage objektide kontuure? ,,Kunstniku õe ja ema portree" kontuurid selgelt eristatavad. Hilisemates töödes, nagu näiteks ,,Lilled sinises vaasis" ja tema autoportrees ei ole kontuurid selgelt eristatavad. Mil määral kasutab kunstnik varju ja valgust, perspektiivi? Varju ja valgust on mingil määral igal pildil näha, kuid vähe. Kunstnik on püüdnud igale teostele luua ruumilisust. Ei kasutanud
1911. aastal, mille ta nimetas ,,Manet ja postimpressionism". Post tähendab ladina keeles pärast. Postimpressionistlikke kunstnikke ühendab vaid järjekindel, sageli sõjakas taotlus käia oma teed; igaüks neist oli omal kombel üksiklane, ühiskonda sobimatu või ühiskonnast väljaheidetu, kas siis omal tahtel või mitte. Nende kõigi loometeel oli olnud impressionistlik periood ja nende küpsed tööd lähtusid impressionistlikest algetest. Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Tuntumad kunstnikud on Paul Gaugin, Vincent van Gogh, Henri de Toulouse-Lautrec ja Paul Cézanne. Vincent van Gogh Vincent Willem van Gogh sündis 30.märtsil 1853. aastal Zundertis. Ta oli hollandi maalikunstnik ja tuntud postimpressionist. Ta sündis perekonda, mis oli seotud nii usu kui kunstiga. Tema isa oli protestantlik pastor ja kolm onu kunstikaupmehed. Ta sai
Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. (Jean Baptiste Simeon Chardin, William Hogarth). Impressionism 19.saj IV - Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi
Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! *Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Neoimpressionism. Postimpressionism 12. klassi kunstiajaloo õpiku § 4 ja 5 iseseisvalt läbi töötada ja teha kokkuvõtted 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Impressionismi vastand. Teosetel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Georges Seurat. Hendri Edmond Cross. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Van Gogh on tuntud postinpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist
· Töötas 6-aastaselt kunstikaupluses · Elas viletsat elu · Suhtles isa ja vennaga · Joonistama hakkas 26-aastaselt söekaevureid · Oli iseõppija ja väga ennastohverdav · 1886. aastal tuli Pariisi ning tutvus impressionistidega · Oskas näha looduse hinge ning tahtis avaldada tundeid värvide kaudu · 1888. aastal läks Lõuna-Prantsusmaale kus leidis koha ateljeeks · Ootas ka oma sõpru ateljeesse kuid tuli ainult Paul Gauguin, kes lahkus. · Peale Pauli lahkumist hakkas Vincent töötama end säästmata, unepuuduses ja närvipinges. · 1889. aastal tekkis esimene hullushoog mille käigus lõikab endal kõrva peast ning peale mida viiakse ta vaimuhaiglasse. · Terveks saades valmib ,,Punased viinamarjaväljad" mis müüakse Brüsselis suure summa eest. · 1890.aastal tervis halveneb ning tema vend leiab talle haigla kus ta maalib palju.
Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks. Sel ajal tekkinud kõiki kunstivoole on raske ühe nimetaja alla panna, seepärast vaatame siin ainult kõige üldisemaid suunitlusi ja tendentse. Kõigepealt loosung "kunst kunsti pärast"oli noorte kunstnike protest valitseva kodanluse ja akademistliku salongikunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Siit tulenes ka ükskõiksus teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas
ühenduse kummalisust. Maal oli Salongis üleval ,,Sardanapaluse surmaga" samal ajal ning selle sihiks tundub olevat vastandumine neoklassitsismi printsiipidele sotiruuduline pleed on asetatud erinevate esemete sekka, milles on näha Delacroix anglofiiliat.[6] Eugene Delacroix "Vabadus, mis rahvast juhib" (1830) Eugene Delacroix "Sardanapaluse surm" (1827) Romantism on kunsti (arhidektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789.aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18.
................................................................................................................. 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA....................................................................................... 6 MAALIKOMPOSITSIOON....................................................................................................... 7 VÄRVIKASUTUS.................................................................................................................... 8 STRUKTUUR JA KONTUUR.................................................................................................. 9 PÄEVALILLED...................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 11 2 ELULUGU
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole
KURESSAARE GÜMNAASIUM Triin Etverk VINCENT VAN GOGH Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 1 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 Elulugu.................................................................................................................................... 4 Looming.................................................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikad:.................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Käesolev referaat
1. S?mbolismi olemus. 2. Skulptor Auguste Rodini 3 t??d. 3. Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis? 4. Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 t??d, E. Munchi 2 t??d. 5. Postimpressionism. Van Gogh 2 t??d, Gauquin 1 t??, Cezanne 1 t??. 6. Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Milliised olid uued teemad? 7. Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? 8. Fovism. Riik. S?na fovismi t?hendus. Matisse t??. Millised olid maalid? 9. Ekspressionismi olemus. Riik. 10. Kubismi olemus. Kust sai Picasso t?uke kubismile? Picasso 2 t??d. 11. Futurismi olemus. Riik. Kuidas anti edasi liikumist? Balla 1 t??. 12
,,Päevalilled" Tema vormikujundus on robustne, jõuline ja nurgeline. ,,Tee küpressidega" Temale maalimiseks kõlbasid kõik teda ümbritsevad objektid- maastik, portree või paar lääpas saapaid. Van Gogh'i peetakse koos Munchiga ekspressionismi rajajateks. Paul Gaguin (1848-1903)- ütles lahti looduslähedasest maalimisviisist, sest see tundus talle tühisena. Tema meelest oli kunsti vaja värskendada barbaarsete rahvaste kunstiloomingu najal. Ta oli veendunud, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist, igavest ja salapärast. ,,Nägemus pärast jutlust või Püha Jackobi võitlus ingliga" Tahiitil kujunes välja kunstniku stiil- erksad värvilaigud ja selgete kontuuridega kujundid. Maalide tegelasteks on kaunid inimesed, eeskätt naised, kes on hingelt kui ka kehalt loodusega seotud. ,,Turg", ,,Kuninga naine", ,,Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" Kujutas looduse, inimese ja Jumala ühtsust.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautrec 19. sajandi alguses levinud realism ja romantism rajas teed impressionismile ja postimpressionismile, mille keskuseks kujunes 19. sajandi lõpu Pariis.2 Viimase kunstistiiliga sai tuntuks ka Toulouse-Lautrec. Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud
Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad hakkasid ka uutmoodi maalima. Peategelaseks on nende maalidel valgus. Esemeid peab maalima sellisena, nagu me seda näeme. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks. Tööd muutuvad tasapinnaliseks. Impressionistid hülgasid traditsioonilise kompositsiooni. Nad võtsid kindla eluhetke ja hakkasid seda täpselt kujutama. Impressionismiga muutub kunst isiklikumaks(subjektiivsemaks) impressionistid ei tee mitte kunsti selle pärast et teisi rõõmustada vaid pigem enda jaoks. Peamiseks motiiviks jääb maastik, tegeleti vabaõhumaaliga ja kuna valgus oli tähtis, siis pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole
vastavalt loodi teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena.Ka värvide valik ei olnud vaba, jäi eredavärvilise mosaiigi mulje. 9. Puäntillistid pr.k. point, divisionistideks pr.k. diviser-jaotama. 10. Konrad Mägi-mõjustatud neoimpressionismist. Pallase kunstiühingu asutaja, kõige ,,värvitundlikum" eesti maalija, esimesed eesti ,,moodsad" loodusmaalid. Postimpressionism. 1. Post-pärast, taga, järel. Pärast impressionismi. Postskriptum, postdateerima. 2. Postimpressionistid-kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa pärast impressionistide viimast näitust 1886.a. Pariisis 3. Paul Cezanne-talle ei meeldinud impressionistide teoste väline külg, nende ilu puudutavad küsimused. Valguse ja õhu kujutamisel toodi ohvriks objektid tema arvates. 4. Natüürmort-vaikelu, seisvaid objekte kujutav kunstiteos (taldrikud, lilled, puuviljad) 5
maalimisele. Kopeerimiskogemusest hoolimata oli tema vormikeel algusest saadik ülimalt isikupärane. Samal ajal oli van Goghile omane portreerida lihtsaid asju, mida ta leidis kodukandi askeetlikust maastikust, vaeste igapäevaelust ja lihtsaimatest esemetest. Tema värvipaletil domineerisid tumepruunid toonid, piltidele olid iseloomulikud paksud ja rasked sügavmustad viirutused. Struktuur ja kontuur Struktuur-osade tervikuks liitmine- on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemaid struktuuriosad pintslitõmbed, millest alles üheskoos moodustub pilt. Van Goghi töödes, näiteks ,,Tähises öös"(1889), köidetakse need struktuuriosad meisterlikult kokku: looklevatest joontest saavad tähed öises taevas, pintslikaartest küpressiladvad, viirutatud kaartest mäeharjad ning geomeetrilised vormid muutuvad majadeks külas. Nende osade
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
Esemeid peab maalima sellisena, nagu me seda näeme. Hetke nägemine oli ainus tõde. Me näeme läbi valguse ja õhu. Pilte tuleb ka nii käsitleda. Läbi erineva valguse annab kõiki asju uuesti maailda, erinevat moodi. Värviti kiirelt, et saada sama valguse hulka. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks. Tööd muutuvad tasapinnaliseks. Impressionistid hülgasid traditsioonilise kompositsiooni. Nad võtsid kindla eluhetke ja hakkasid seda täpselt kujutama. Impressionismiga muutub kunst isiklikumaks(subjektiivsemaks) impressionistid ei tee mitte kunsti selle pärast et teisi rõõmustada vaid pigem enda jaoks. Peamiseks motiiviks jääb maastik, tegeleti vabaõhumaaliga ja kuna valgus oli tähtis, siis pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole
Vararenessanssi maal Itaalia tunnused: kompositsioon on ülepaisutatud ehk kasutati väga palju detaile, puudus ühtne mulje. Erinevused maalikunstis Itaalia antiikaja eeskuju, fresko tehnika , suured formaadid ja madalmaades- sünge ilmega maalikunst, in kujutati koledatena, õlivärvid, väikesed formaadid, vararenessanssi ajastul keskaja mõjutustega aga kõrgrenessansis oli rohkem renessanssi ajastu kunst madalmaade kunstnikud vararenessanssi ajastust: hieronümus bosch, von Heikid KÕRGRENESSANSS tähtsaim asi, mille poole püüeldi suurejooneline tervik st et kompositsioonid olid kaalustatud, harmooniline, täpselt paika pandud arhitektuur, ehituskunst N: püha peetri kiriku kuppel Vatikanis, väikese kupliga kabelid- denpietto Skulptuur: michaelangelo- suuri plaane ei viinud kunagi ellu, ei kas teiste abi, esialgu planeeritu käis tal üle jõu
Carlo Carra. ,,Isamaaline pidustus" Gino Severini ,,Sinised tantsijannad" Kubofutorism oli kubismi ja futurismi segu mis tekkis Moskvas. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga kõige rohkem ühist. Vastandati Peterburi ,,mõõduka ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning samas ühendati vene külade algelisi kultuuri jooni. Neid ühendasid enamvähem korraga Venemaale jõudnud Kubistid ja Fovistid. Ljubov Popova ,,Varahommik" Abstraktne kunst Abstraktne kunst ei püüa kujutada looduses olemas olevat. Abstraktne maal on omaette nähtus, mille loomiseks on kujutatud maalikunsti vahendeid : punkte , jooni , pindu ja värve. Kunstnikud püüdsid oma töödele anda sügavamat sisu. Jooned, pinnad, värvid pidid väljendama kunstniku tundeid ja meeleolusid. Abstraktsionismi eelkäijaks olid Kubism, Futurism ja Dadaism. Kõigis neis vooludes eemalduti loodusest, kuid säilitati sellega veel nõrk side. Abstraktsionismi ,,isaks" peetakse venelast Vassiili
Nii jõuti realismist hoopis erineva ideoloogiani, kus teose tähenduse allikas pole süzee, vaid kujutamise viis. Impressionismi tagajärjel muutus kunstnike isiklik alge kunstis subjektiivsemaks ja tugevnes. Taju oli subjektiivsem kui sõnaline mõtlemine ja teadmine. Postimpressionism Postimpressionismi alla ühendatakse mitut suurt kunstnikku, kes impressionismis 1880-ndate lõpul pettusid. Pettumuse põhjuseks oli impressionismi liiga passiivne tegelikkuse peegeledus. Postimpressionistid läksid eri suundades ja nende programmid panid aluse 20.sajandi kunsti erinevatele arenguliinidele. Hollandist pärit kunstnik Vincent van Gogh (1853-1890) põhimõttes oli mitte nii väga rõhutada seda, mida silmad näevad, vaid tähtsaimaks pidas ta väljendust oma hingeseisundile ja ideedele. Oma sünnimaal Hollandis maalis ta realistlikke tumeda koloriidiga pilte talupoegade elust. Maalidel oli tunda siirast ja kirglikku kaasaelamist,
annaabi.ee 
