) - Teemad: maastik, portree, natüürmort (kangad, kannud, spiraalselt kooritud sidrun..), - Skulptuurid: lilled, olustikupildid. a) ,,Taavet" : kontrapostiasend, 5m ja 20cm. Asub firenzes akadeemia galeriis. Keegi - Frans Hals: portreemaalija (naeratused), pintslilöögid on näha. ,,Malle Babbe oli hakanud sellest marmorist juba skulptuuri tegema aga michelangelo segas vahele. Haarlemi nõid" b) ,,Pieta" : kannatus grupp. Surnus kristus ema süles. Esimene signatuur skulptuuril - Jan Vermeer van Delft: ~35 maali, 1 aasta=1 pilt, ,,pitsikuduja" (kollane-sinine-valge) (,,michelangelo firenzelane tegi selle"), asub vatikani pea kirikus.
ROKOKOO 1720-1770 (kivikribu) Algus Prantsusmaal, kus valitses kahe Louisi vahel lõbujanuline Orleansi hertsog. Kadusid barokiaegsed piirangud (Itaalia liialdusi peeti varem maitsetusteks). Elu sisuks sai lõbustuste otsimine EHITUS Hoone välisküljel suuremaid muudatusi ei toimu. Sisekujunduses planeeriti ümber ruumid. Tekkisid väiksemad saalid; buduaarid ja salongid. Seinad kaeti heledate paneelide ja peeglitega, millede raamistusest hargnesid õrnad lille ja oksakujulised kaunistused. Tihti olid kaunistused ebakorrapärased ja eelistati nn ORVANDit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. MÖÖBEL oli kerge ja kõverjalgne, istmed kaetud heleda siidiga. Eriti saavutusterohke oli mööblivääristamiskunst elevandiluu, pärlmutri, intarsiaga, pronksiga. Käsitöös valitseb enneolematu täiuslikkus. Tuli moodi väikeplastika- väikesed kujukesed. Saksas alustas tööd portselani (pärineb Hiinast) tehas Meissenis. Lauanõud...
a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias ning oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Talle langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli ta Peterburis tunnustatud portreemaalija. Köler oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis ning tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Köler on loonud rohkesti maastikumaale, portreid ja kompositsioone. Eesti kultuurilukku on ta läinud Eesti esimese professionaalse kunstnikuna, maalikunsti rajajana ja rahvusliku liikumise tegelasena. Kodumaa-ainestikul lõi mitu oma paremat teost: "Kunstniku sünnikoht", "Ketraja" ja "Hiiu naised kaevul." Ühiskondlikult tähtsad olid ka F. R
Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. El Greco maalis peamiselt pühakuid, apostleid, Jeesust. Nende maiste tegelaste rääkimine taevalike jõududega avaldub eelkõige ilmekates zestides. El Greco oli ka suurepärane portreemaalija, kes suutis lisaks portreteeritava välistele omadustele edasi anda ka tema iseloomu. Suurt tähelepanu pööras ta pilvede maalimisele. "Kristuse lahtiriietumine" "Püha kolmainsus" Krutsifiks "Kristus risti kandmas" "Viienda pitseri avamine" "Krahv Orgazi haudapanemine" "Neitsi ülestõusmine" "Püha perekond" "Toledo äikeses" küsimused Mis sajanditel elas El Greco? Mis saarel ta sündis? Kus El Greco suri? Millised eilised tunnused on kunstniku töödel?
frescod Genti altar, Perekond Arnolfilnid Bosch lõbude aed, Püha Antoniuse kiusamine, Ristikandmine, 20. sajandi sürrealistide eeskuju Saksa Dürer graafik ja maalikunstnik; puulõige ja vasegravüür; Apokalüpsis( headus võidab) Väike passioon Grünewald suurte kannatuste maalija; eksperssiivsus; Isenheimi altarHolbein portreist(Henry 8); Rotterdami Erasmuse portree; kirjutas lauakommetest ja käitumisnormidest, Eesti - Sittow hollandkasest portreemaalija, kasutas peenmaalitehnikat, töötas Euroopa õukondades, 47 Neitsi Maarja väikesemõõdulist maali Hispaania kuningannale Passer skulptor ja arhitekt, Tallinna uusi hooneid ei ehitatud, ainult renoveeriti, Mustpeade maja fassaad, Pontus De la Gardie hauamonument Prants - Francois I kultuuri austaja ja toetaja, da Vinci veetis
objektide speituvat sümboolikat. · Brueghel maalis peamiselt talupoegade elust, maastikumaali. ( talupoja pulm ja viljalõikajad) · Hieronymus Bosch, inimeste kannatuste ja kiusatuste kujutamiseks. · Graafika, puu ja vase gravüür ja kunst muutus odavamaks ja inimestele kätte saadavamaks. · Renessanssi ajastu tuntuim Saksa kunstnik ja graafik oli Albrecht Dürer. ( Ema portree) · Suurim portreemaalija oli Hans Holbein. ( Jane Seymouri portree) · Eestist pärit renessanssi ajastu kunstnik oli Michel Sittow. · Parim näide Tallinnas on Mustpeade vennaskonna maja. · Ruumikujutise ähmastumine. Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine. Valguse rõhutatud kasutamine. Inimese anatoomia on moonutatud. Oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. · Esialgu arvati, et maneristid püüdsid jäljendada mõne suurmeistri, näiteks
portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredviznikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, ikin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin. Tähtsamad esindajad: Ilja Repin (1844 1930) Venemaa realismi peaesindaja, kriitiline realist. Väljapaistev ajaloo- ja portreemaalija. 1. Burlakid Volgal 2. Ei oodanud 3. Japoroozlased kirjutavad kirja türgi sultanile 4. Ivan Julm pojaga 5. Modest Mussorski portree Ivan Kramskoi Kramskoid mõjutasid teistest kunstnikest tugevamini demokraatlikud ja revolutsioonilised ideed. Talle on iseloomulik teoste lihtne ülesehitus, selged jooned ja psühholoogiline sügavus. 1. Lev Tolstoi portree. 1834 2. Ivan Siskini (1873) 3. Pavel Tretjakovi (1876) Vassili Perov (1833-1882)
Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ja uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. Tema loomingust üks näide ,,"Surm ja kurat". 6) Nimeta kuulus Eestist pärit renessansiaja portreemaalija! Michel Sittow 7) Millistes maades levis barokkkunst kõige stiilipuhtamal kujul? Katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). 8) Nimeta barokkkunstile iseloomulike jooni! * Rahutus * Dünaamilisus(liikuvus) * Elavad liiguused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. 9) Täida tabel Rembrandti ja Rubensi loomingu kohta
MATTHIAS GRÜNEWALD ,,Isenheimi altar" Maalitud Isenheimi kloostri haigla kabelile. Maalil on kujutatud piinadest moonutatud kehaga Kristust. Imelik roheline olend inglite seas sümboliseerib patu ligiolekut. ALBRECHT DÜRER Mitmekülgne teadlane, kunstnik ja graafik. Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud. Sidus kunsti teadusega, uskudes, et maalikunsti aluseks on mõõtmine. ,, Püha Hieronymus" (vasegravüür). Imetlusväärselt peene töötlusega graafika. HANS HOLBEIN Portreemaalija. Tuntud ka graafikuna ja raamatute illustreerijana. Maalis mitmeid 16.sajandi kuulsaid isikuid. ,,Henry VIII portree" Kujutab ängistava veenvusega seda võimukat ja halastamatut valitsejat. 4. Madalmaade kunst 16.sajand · Vastuolud ühiskonnas: Konflikt poliitika ja religiooni vahel. Reformatsioon katoliiklust tahetakse lutherlusega asendada. Madalmaad saavutavad tugeva laevastiku tõttu iseseisvuse.
13- aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Õppis Viljandi kreiskoolis, 1839- 1846 Cesises maalriametit, 1848- 1855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Reisis enesetäiendamise eesmärgil Euroopas, pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis Peterburgi. Töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt Kunstiakadeemias.Oli kunstiõpetaja keiser Aleksander II perekonnas. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga, oli Peterburis tunnustatud portreemaalija. Osales rahvusliku liikumise üritustel. 1869- 1870 oli Peterburi Kunstiakadeemia õppejõud ja alates aastast 1877 nõukogu liige. Alates 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide ühingu liige. Suri Peterburis, on maetud Suure- Jaani kalmistule. Teosed: Eeva granaatõunaga, Ketraja, Truu valvur, Fr. R. Kreutzwaldi portree, Ema portree. A. L. Weizenberg (1837- 1921) Sündis Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane
aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. 1867. aastal sai ta riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest professori tiitli. 18691870 töötas kunstnik Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1874. aastast oli ta Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige ja 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli Peterburis Köler tunnustatud portreemaalija. Kunstnik oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis, tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Köler oli seotud peaaegu kõigi 19. sajandi teise poole olulisemate rahvusliku liikumise ettevõtmistega. Külastades aastail 1863-1864 kodumaad sõlmis kunstnik suhted ärksamate kaasmaalaste Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda ja Jaan Adamsoniga, tutvus nii palvekirjade aktsiooni kui Eesti Aleksandrikooli asutamise ideega. Ta osales veel mitmetes
õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas. Madalmaade kunsti suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid 1432.aastast. Jan van Eyck on tuntud ka kui hea portreemaalija, tema maal "Arnolfini abielupaar" on täiesti erinev gooti ja itaalia vararenessansi maalidest. Maali tellijaks on Itaalia kaupmees Giovanni Arnolfini. Noorpaari kujutades on kunstnik rõhutanud kahte külge: kujutatavate isikupära ja meest-naist siduvate inimlike tunnete tõsidust ning pidulikkust. Meisterlikult on edasi antud renessansiaegne interjöör. Pärandiks keskajast on sümbolite kasutamine: Koerake noorpaari jalgade ees sümboliseerib truudust,
Mitmekülgne inimene · a) helilooja, ooperireformaator · b) dirigent · c) muusikakirjanik, libretist, teatriteoreetik "Richard, sa oled geenius!" · Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. · Nooruses olid talle vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. · Ta unistas suurtest tegudest. · Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. 1830? Wagneri võõrasisa oli andekas · portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. · Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi · võttis teda kaasa teatriproovidele, jutustas kaasakiskuvaid lugusid näidenditest ja ooperitest · tahtis poisist teha midagi suurt ja erakorralist · Ka Wagneri õed ja vennad pühendasid end teatrile Eeskujud · Dresdenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt" Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks
on peredviisnikud, kes ongi Venemaa esimesed realistlikud kunstnikud. Lisaks maalimisele korraldasid nad üle venemaa rändnäitusi. Vene realistide temaatika oli väga lai. Eelkõige külaelu ja talupojad, aga ka portree, maastik, lahingumaal. Vene realistid maalivad ka ajaloomaali, lootes just ajaloost leida lahendust oma kaasaja probleemidele. Ilja Repin (1844 1930) Venemaa realismi peaesindaja, kriitiline realist. Väljapaistev ajaloo- ja portreemaalija. 1. Burlakid Volgal 2. Ei oodanud 3. Japoroozlased kirjutavad kirja türgi sultanile 4. Ivan Julm pojaga 5. Modest Mussorski portree Kunstist 19.saj 2. poolel Eestis 19. saj 2. poolt Eestis on nimetatud ka ärkamisajaks. Samal perioodil tekib ka Eesti rahvuslik kunst, kuigi mitte Eesti pinnal vaid Venemaal. Eesti rahvuslik kunst on akadeemilist laadi, st taheti
Bacchus; Maastik vikerkaarega; Väga mitmekülgne; oma aja kohta tohutult rikas(palju reisinud, kõrge haridusega, hea suhtleja jne). Hakkab maastikel inimesi kujutama. Anthonis van Dyck (kuulsaim Rubensi õpilane): Charles I portree. Esindusportree looja: suursugune, peen, aristokraatlike detailidega (nt hobused). HOLLANDI MAALIKUNST Maalikunst oli täis elurõõmu ja positiivsust, kuna Holland oli just iseseisvunud. Kuulsaim portreemaalija: Frans Hals (vanem): Mulatt, Lõbus joodik (armastas maalida kõrtsis), Mustlastüdruk, Veiderdaja lautoga, Malle Babbe e Nõid (!). Olustikumaalija: Pieter de Hooch: Perenaine ja teenijanna, Kaardimängijad. Rahulik, igapäevane, vähe figuure, ruudulised põrandad. Jan Steen: Pummeldajad, Nigulapäevapidu. Peod, prassingud. Gerard Terborch: Pokaal limonaadi. Kujutab kõrgemat seltskonda, täpne atlassiidimaalimine.
Kunstiakadeemias maalimist 1848-1855. Tema lõputööks oli ,, Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldas tal rännata Euroopas ( Itaalias, Pariisis jne.). Euroopas reisiski ta enesetäiendamise eesmärgil. Pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis ta 1862 Peterburi. Ta töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt töötas ta ka Kunstiakadeemias. Köler oli Peterburis tunnustatud portreemaalija. Köler oli keskne tegelane nn Peterburide patriootide ringis, tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Ta osales ka rahvusliku liikumise üritustes: oli üks 1864 alanud Viljandimaa talurahva palvekirjaliikumise algatajaid ja toetajaid; aitas hankida ,,Sakala" ja teiste ajalehtede ilmumisluba; kavandas agraarreforme; arutles aadlivõimu ja Balti erikorra üle. Köler on loonud rohkesti maastikumaale, portreid, kompositsioone. Eesti kultuurilukku on Köler
Teine teema, mida Watteau maalis, oli aiapidustused. Maalidel kujutas inimesi flirtimas ja lõbutsemas.Töid iseloomustab õrn kuldne koloriit. Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid. Nende loomingut oleks aga raske rokokooga seostada, kuigi see on kohati rokokooliku kergusega maalitud; see on sisult tõsisem ja elulähedasem. Väga palju loodi Inglismaal portreid. Kõige meisterlikum portreemaalija oli Thomas Gainsborough (1727-1788). Loomeperioodi alguses maalis rohkem maastikke, kuid majanduslikel kaalutlustel hakkas maalima portreid. Tema loomingus on tunda van Dycki eeskuju. Gainsborough maalis uhkes riietuses aadlikke, kelle näos peegeldub uljus ja vabadus. Tema loodud täispikkuses portreed mõjuvad siiski jäikadena, sest kasutas nende maalimisel ateljees modellide asemel nukke.. Algselt maalis tihedate paksult lõuendile kantud värvikihtidega
tundma eesti talupoegade kujutamise vastu. Innukalt harrastati ka graafilisi tehnikaid pliiatsi-, kriidi- ja pastellijoonistusi. Stiililiselt valitses 19. sajandi algul klassitsism, 1830. aastatel tuli romantism, üsna varsti ka realism. Klassitsistliku maalikunsti näiteks võib tuua järgnevate meeste loomingu: · kaksikvennad von Kügelgenid (sünd. 1772). Nad tulid siia Saksamaalt, abiellusid mõlemad Eestis. 1) Gerhard Franz von Kügelgen ( 1820) portreemaalija 2) Karl Ferdinand von Kügelgen ( 1832) maastikumaalija · Johannes Hau (1771-1838) maastikumaalija, kelle loomingulise pärandi hulgas on eriti suure kuultuuriloolise väärtusega Tallinna vaated (guassitehnikas)
jäädvustada üksikisiku või perekonna mälestust. Vappepitaafe on kõige rohkem säilinud Toomkirikus. Parim barokse puunikerduse näide ajast peale Põhjasõda on Tallinna Issandamuutmise kiriku ikonostaas (=pildisein, autor Ivan Zarudnõi). IV Maalikunst Barokiaegse tahvelmaali meistrid Eestis on Johann Aken (tuli Lübeckist, suri 1689, tähtsaim töö 8 piibliteemalist maali Tallinna Raekoja raesaali seintel) ja soti päritolu, Tallinnas sündinud portreemaalija Ernst Wilhelm Londicer /londitser/ (1655-1697). V Tarbekunst Barokiaeg oli õitseng kullassepakunstis. Loodi hõbedast veini- ja õllekanne, tsunftipokaale, vaagnaid, serviise, küünlajalgu, ehteid jne. Barokile omaselt on neis näha rõhutatud toredusetaotlust ja dekoratiivsust. 18. sajandi viimasel veerandil tegutses Tallinnas Christian Ficki fajansivabrik. (fajanss=keraamika alaliik, kasutab erilist peent savi) Sealt tulnud serviisid, vaagnad, vaasid, kujukesed jm
1568 sündis Jan.;Pieter Brueghelit(vanem) tunti talupoegade Brueghelina, sest ta kujutas talupoegade elu;tema töid iseloomujstab elujõulised talupojatüübid ja kaasaegne olustik) ,,viljalõikajad" ,,Karnevali ja paastu võitlus" ,,Surma triumf" ,,Talupoja pulm" ,,Talupoegade tants" Ta oli esimene kes kujutas talupoegi kui võrdõiguslikku ühiskonna liiget; ta nägi neis rahva elujõudu. Michel Sittow(1469-1524;oli pärit Tallinnast, kuulus portreemaalija;töid võib leida Louvres; Õppis isa juures Tallinnas; hiljem Belgias(Brüsselis). Töötas Prantsusmaal,Taanis,Hisp.,Flandria. 1517 naases Tallinnas) ,,Maarja kroonimine" ,,Pieta" 7.Manerism Manerism on renessansi ja Baroki vaheline kunstisuund u. 1520-1600. Iseloomulik on müstika,usupuhastus,kunstlikud efektid, lõplik puhastamine. El Creco(Hispaania päritoluga kunstnik; peamiselt maalis portreid ja kompositsioone,mille teemad olid seotud usu või legendiga
Tarkust kogus ta mitmes erinevas koolis ja akadeemias. Oma suhteliselt lühikese elu jooksul jõudis K. Mägi külastada Soomet, Norrat, Itaaliat, Prantsusmaad ja veel teisigi riike. Loomingu koha pealt võib K. Mägi pidada üheks huvitavaimaks kunstnikuks Eestis. Tema lemmikvärviks oli kaadiumpunane. K. Mägi teostest torkavad silma imeilusad maastikumaalid, eriti rannamaastikud. Ta oli osav looduse kujutaja ning pani alati maalidele ka taevast. K. Mägi oli ka osav portreemaalija. Referaadi koostamine Konrad Mägi kohta oli huvitav. 13 KASUTATUD MATERJAL Internetiallikad 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki // Konrad_M%C3%A4gi 20.10.2006 2. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/org/wiki // Konrad_M%C3%A4e_medal 20.10.2006 3. Tartu kunstimuuseum http://www.virtuaalmuuseum.ee // KONRADMGI/docDesc_pub 20.10.2006 4. Saaremaa Ühisgümnaasium http://www.syg.edu.ee // ~peil/galeriid/konrad/index.htm 20.10
KOKKUVÕTE Kristjan ja Paul Raud kuuluvad eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Kristjani loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Paul polnud küll rahvusliku suuna järgija, kuid tema tähtsust eesti kunstiajaloos ei tohi alahinnata: esimene elukutseline portreemaalija ning väljapaistev maastiku- ja olustikumaalija. Kuna vennad Rauad on Eestis väga tuntud, ei üllatanud nende kohta informatsiooni otsides peaaegu miski. Siiski kõlab võõrastavalt fakt, et ainukesed aktipildid Kristjan Raua loomingus on meestest (1930. aastail visandatud üsna tundlikud aktid ja poolaktid). Kuigi Paul on palju vähem tuntud, leidus ka tema kohta palju teavet ning ta mõjus vanema venna kõrval väga sümpaatsena. 8
,, Sügisene jõemaastik". Viiekümnendail aastail maalib Jansen ka rea natüürmorte. Domineerivad sünged värvid. August Jansen sureb 1957. aasta 23. jaanuaril kopsuvähki. Janseni kunstilise keele kujunemisel mängisid rolli kolm möödunud sajandi keskpaigast peale Euroopa kunsti kujunduslaadi oluliselt mõjutanud suunda: realism, impressionism ja juugend. Jansenile on omaseks, et ta ei võta ühtegi stiili otseselt üle vaid kombineerib neid. Kuna Jansen kui portreemaalija juurdleb eelkõige maalitava sisemaailmas on ta üks mu lemmikuid portreemaalijaid. Tema teosed on sügavamõttelised ning sünged. Nad vajavad aega ja kannatust mõistmiseks ning tihtipeale ei pruugigi me neid mõista. LISA: Muhu rand. Tempera. 1922 M. Seppoisi portree. Õli. 1910 Kadriorg talvel. Õli. 1940 Õunaaias. Õli. 1946 1947. Kasutatud kirjandus: ,,August Jansen" Ajas Kruus. Kirjastus Kunst Tallinn 1975. Pildid pildistatud raamatust.
7. Milliseid tehnikaid kasutas William Hogarth? Mida ta tahtis öelda oma pildisarjadega? Teosed teostas nii õlimaalide kui ka vasegravüüridena. Hogarth kiritiseeris kõike, mis oli taunitav kodanliku moraali seisukohalt. 8. Mille poolest erines Inglismaa ülemkiht Prantsuse õukondlastest? Inglismaal ei väärtustatud peenutsevat elunautlemist ja unistuslikki fantaasiaid, vaid teovõimsaid, väärikaid ja loomulikke isiksusi. 9. Milline Inglise portreemaalija andis kõige paremini edasi eelkirjeldatud omadusi? Joshua Reynolds 10. Mille poolest erineb eelnimetatud portretistis Thomas Gainsborough? Keda ta maalis, milline oli ta pintslitöö ja koloriit, milline pildil valitsev meeleolu? Ta oli vahetum, spontaansem ja rokokoolikum. Maalis peamiselt provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Pintslitöö õrn ja õhuline, meeleolu unistuslik. Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 saj 1
● Georges de la Tour (1593-1652) ● Samuti realistlikus laadis maalikunstnik, teda nimetatakse kui „küünlavalguse maalijat“. Kujutab üldistava, tasapinnalise vormiga väga ilmekaid tüüpe enamasti küünlavalgel. Kompositsioon on lihtne, figuurid omavahel sidumata ja neid on vähe, detaile vältiv maneer. Georges de la Tour. Karjaste kummardamine. Pariis, Louvre Georges de la Tour. Christ in the Carpenter's Shop, 1645 ● Philippe de Champaigne (1602- 1674) Silmapaistev portreemaalija. Philippe de Champaigne. Kardinal Richelieu portree, 1642, National Gallery, London ● Jacques Callot (1592-1635) Realist. Meisterlikult kujutab liikuvaid inimmasse. Kuulus on „Sõjakoleduste“ sari. Jacques Callot. Hukkamine tamme all (Poodute puu) ● Nicolas Poussin (1594-1665) ● Idealiseerivasse suunda kuuluv kunstnik, teda peetakse ka suurimaks prantsuse maalijaks. Klassitsistliku doktriini aluseks oli sellel ajal prantsuse vaimuelule nii tüüpiline ratsionalism.
Eesti renessansi eeskuju olid kõige rohkem Madalmaad, Sittow seostas eesti renessansi kunstiga juba siis kui siin veel gootika valitses. Arhitektuuris muutus sisekujundus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, eriti elav oli raidkunst. Liivi sõja vahele sekkumine pidurdas tugevasti arengut ning hävitas sinnani loodud kunsti. 17. saj. alguseks levisid ka Eestisse M-maade manerismi mõjud.Michel Sittow -töötas mitmes Euroopa valitseja õukonnas, hinnatud portreemaalija, peenmaaltehnika meisterlik oskaja, maalis suurepäraseid väiksemõõtmelisi pilte.Arent Passer- Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid.
Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ja uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. 7) Nimeta Düreri tähtsamaid teoseid! * Kolmainsuse kummardamine * Aadam ja Eeva * Melanhoolia ja Rüütel * Neli apostlit * Surm ja kurat * Neitsi Maarja sündimine 8) Kes oli saksa renessansi parim portreemaalija? Saksa renessansi parim portreemaalija oli Hans Holbeim noorem (1497-1543). 9) Kes lõi väikeseformaadilisi maale aristokraatidele? Lucas Cranach vanem (1472-1553), kunstnik, kes töötas maalija ja graafikuna Saksi kuurvürsti õukonnas. 10) Vaata Hans Holbeim noorema portreed Inglise kuningast Henry VIII lk 99! * Iseloomusta maali tervikuna (kompositsioon, värvid, detailid jne)! Portreed kuningas Henry VIII-st näitavad valitseja enesekesksust, tema keskendumist isiklikule heaolule
Eesti renessansi eeskuju olid kõige rohkem Madalmaad, Sittow seostas eesti renessansi kunstiga juba siis kui siin veel gootika valitses. Arhitektuuris muutus sisekujundus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, eriti elav oli raidkunst. Liivi sõja vahele sekkumine pidurdas tugevasti arengut ning hävitas sinnani loodud kunsti. 17. saj. alguseks levisid ka Eestisse M-maade manerismi mõjud. Michel Sittow -töötas mitmes Euroopa valitseja õukonnas, hinnatud portreemaalija, peenmaaltehnika meisterlik oskaja, maalis suurepäraseid väiksemõõtmelisi pilte. Arent Passer- Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. 11 Kokkuvõtte Renessanssi all on mõistetud : inimese kui isiksuse, samuti teaduse kunsti ja kirjanduse
Tema juhendajaks oli Tooma kiriku kantor Theodor Weinlig. Ilmusid esimesed kompositsioonid, avamängud B-duur (1830); d-moll (1831); C-duur (1832); C-duur sümfoonia (1832); klaverisonaat B-duur (1831) jt. Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi, võttis teda kaasa teatriproovidele, jutustas kaasakiskuvaid lugusid näidenditest ja ooperitest, ja kes tahtis poisist teha midagi suurt, midagi erakorralist. Ka Wagneri õed ja vennad pühendasid end teatrile. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii
KOKKUVÕTE Kristjan ja Paul Raud kuuluvad eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Kristjani loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Paul polnud küll rahvusliku suuna järgija, kuid tema tähtsust eesti kunstiajaloos ei tohi alahinnata: esimene elukutseline portreemaalija ning väljapaistev maastiku- ja olustikumaalija. Kuna vennad Rauad on Eestis väga tuntud, ei üllatanud nende kohta informatsiooni otsides peaaegu miski. Siiski kõlab võõrastavalt fakt, et ainukesed aktipildid Kristjan Raua loomingus on meestest (1930. aastail visandatud üsna tundlikud aktid ja poolaktid). Kuigi Paul on palju vähem tuntud, leidus ka tema kohta palju teavet ning ta mõjus vanema venna kõrval väga sümpaatsena. 11
Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas. Madalmaade kunsti suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid 1432.aastast. Jan van Eyck on tuntud ka kui hea portreemaalija, tema maal "Arnolfini abielupaar" on täiesti erinev gooti ja itaalia vararenessansi maalidest. Maali tellijaks on Itaalia kaupmees Giovanni Arnolfini. Noorpaari kujutades on kunstnik rõhutanud kahte külge: kujutatavate isikupära ja meest-naist siduvate inimlike tunnete tõsidust ning pidulikkust. Meisterlikult on edasi antud renessansiaegne interjöör. Pärandiks keskajast on sümbolite kasutamine: Koerake noorpaari jalgade
aastal ja nsee oli nii öelda liikuv aurumasin.Kuid auruautod olid aeglased ja suitsesid.Nende mootorid olid kohmakad ja rasked ning kaasa tuli vedada rohkesti kütust. Veidi aurulaevadest 1707.aastal leiutas Denis Papin aurujõul töötava sõurattaga laeva.Kui ta aga püüdis oma uue laevaga sõita,purustasis selle vihased paadimehed.Viimased kartsid,et taoline laev võttab neilt töö. 1807.aastal ehitas ameerika juveliir ja portreemaalija Robert Fulton esimese aurulaeva ehk auriku, millega ta vedas tasu eest reisijaid.Laeva nimi oli ,,Clermont".Ta laenas idee teiselt ameerika leidurilt John Fitch`ilt,kes ehitas esimese auriku Delaware jõele juba 1787.aastal. Jutt aurikus: Aurikud ei sündinud kohe "puhtatõulistena". Et kallist sütt säästa, sõitsid laevad soodsa tuule korral ka purjede abil nagu olid seda teinud sajandeid. Võimalike rikete kartuses sõideti aurikutega algul vaid suurematel siseveekogudel ja rannikumeres.
Kuulsaim Tizian- ,,Kristus ja variser" , ,,Urbino Venus" ja Giorgione tegi kuulsaid aktimaale, neist kuulsaim ,,Puhkav Venus" ja ,,Äike" Palju kasutati madalmaades kaunistamiseks kartussi-ovaalne kilp. Vennad Jan ja Hubert van Eyck rajasid Genti altari. Jan on ka maali ,,Kantsler Rolini madonnat" autor. Kuulsaim madalmaade renessansi kunstnik on Pieter Brueghel- ,,Jahimehed lumes". Saksamaa kuulsaim on Albercht Dürer- parimat portreed. Hans Holbein- suurim portreemaalija. Eestis on renessanssi esindatud Mustpeade vennaskonna maja fassaad. Tallinna Pühavaimu kiriku kantsel on selles stiilis. Tallinnast on pärit ka portreede meister Michel Sittow. · Barokk Euroopas ja Eestis. 16. Sajandi lõpul arenes Itaalias välja barokostiil. Nimetus tähendab eriskummalist. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Kõige äärmuslik arhitekt oli Francesco Borromini-San Carlo alle Quattro Fontane kirik. Peagi sai suurimaks stiili esindajaks
aastal abiellus ema teistkordselt Ludvig Heyeriga, kes Dresdenis hea näitleja oli. Samal aastal kolis perekond Dresdeni, kus möödus noore Wagneri lapsepõlv. Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks. 1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi
(maneristlik) · Autor mitmele sarkofaagikujulisele hauamonumendile · Omapärase ornamentika stiili looja puuviljavanikud, kartusid mustriraamat · Maneristlikule arhitektuurile olid omased ka detailid, nt vapid või medaljonid maskide või reljeefidega · Tornikiivrid mitmeastmelised, rõdude ja paisutustega võeti eeskuju, nt Kronbergi loss Taanis Kunst Eestis 16 sajand MICHEL SITTOW · Portreemaalija, peenmaalitehnika · Väiksed pildid tumedal taustal · Pool-figuurid või madonnad · Nt ,,Taani kuningas Christian II", ,,Aragoni Katariina", ,,Maarja kroonimine" Tallinn ja Narva · Sisekujunduse muutus ärklid, nt raeapteegi maja Tallinnas, raidkunst ARENT PASSER · Pontus De la Gardie hauamonumet toomkirikus · Mustpeade maja ümberehitus o Allegoorilised figuurid ,,Rahu" ja ,,Õiglus" · Leidnud tuge ka mustriraamatust
Lasi tartusse ja Viljandisse rajade pastorileskede toetuskassad. Need olid olemas ka Tallinnas ja Pärnus. Enne Paidesse lahkumist 1805. aastal andis kooli üle oma järeltulijale Temlerile. Hupeli sõpruskond ja seltsielu Põltsamaal Hupel pidas seltsielu etendamist korraliku pastori kohuseks. Ta asutas 1770. aastate algul lugemisseltsi. Ta külastas sageli übruskonna aadliperekondi, kellega oli sõprussidemetes. 1782. aastal talvel külastas Põltsamaad tuntud saksa portreemaalija Joseph Friedrich August Darbès, kes maalis Hupelist portree, mis kujutab teda neljakümne viiendal eluaastal. Hupeli lähedane sõber oli Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistohlkors, kellega tal oli tihe kirjavahetus. O. F. v. Pistohlkors oli Hupeli topogrrafia ja ajakirja kaastööline. Kuid koos Hupeli kirjandusliku kuulsuse tõusuga halveneb kiiresti tema vahekord Gadebuschiga, kes oli juba avaldanud mahategevad arvustused Hupeli esikteoste kohta Greifswaldi ajakirjas.
Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin. Ta oli kuulus portreemaalija ja tegi paraadportreesid. Seal töötas ka palju välismaa kunstnikke. 17-18. sajand Venemaal 17.saj lõpul jõuavad barokkstiili mõjud ka venemaale, kuid see piirdub vaid paari Moskva kirikuga. Enne seda oli venemaa täiesti suletud. 18.saj muutus venemaa avatuks tänu Peeter I. Ta asutas ka Peterburi linna. Linna ehitamisele kutsuti läänest mitmeid kunstnikke, arhitekte ja spetsialiste. Peeter I oli esimene vene tsaar kes tegi tiiru ümber euroopa. Talle meeldis
a. paiku Königsbergist sellina Tallinna Saabunud Christian Ackermann. Tähtsamad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel, samuti altarid Simunas ja Vigalas. 17.saj. tahvelmaalikunstis on tähtsamad meistrid Lübeckist 1662.a. Tallinna tulnud Johann Aken , kes teostas raekojale kaheksa piibliainelist maali õiglase kohtumõistmise teemal ning soti päritolu, kuid Tallinnas sündinud Ernst Wilhelm Londicer (1655 1697), kes oli kõrgetasemeline portreemaalija. Põhjasõda ja katkuepideemia laastasid 18.saj. alguses Eestit ja kui kunstielu taastuma hakkas, oli selle keskkond muutunud. Rootsi provintsist oli saanud Venemaa provints, kuid eriline, Balti erikorraga osa. 18.saj kujutav kunst ei küüni arhitektuuri tasemele. Arenes läbisõitvate meistrite loodud portreekunst. Sellistest, ajutiselt Eestis töötanud, kunstnikest on tuntuim Johann Heinrich Wedekind (1674 1736). Mõnda aega töötas Põltsamaal peamiselt portreemaalijana, aga
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole
kõiki elemente täielikult ühte sulatada,õhu ja valguse kujutamine. Caravaggio(1573- 1610)-realism, mõjutusi Veneetsia kunstist,Itaalia realistliku maalisuuna esindaja,kujutas lihtsate inimeste elu,valgusvihk tugevasti kontrastne muidu tumeda pildiga. Fransisco de Goya y Lucientes (1746-1828). Tema kunstistiilis mõjud Velazquezilt, Rembrandtilt ja looduselt. Seinamaalid kuninglikes paleedes, kuningliku perekonna portreemaalija. Saades teada oma haigusest muutusid tema tööd süngeteks, pessimistlikeks. Vabadussõja koledus ja naise surm mõjutas teda nõnda, et hakkas sõda ja kaost kujutama ka maalidel. Nõidade sabatid, koletised, saatanlikud tegelased - "mustad pildid" Tänu tihedatele sidemetele Madalmaadega rikastusid Habsburgide kuninglikud residentsid flaami maalide ja Belgia käsitööliste punutud seinavaipadega. Hispaanias olid flaami maalid moes alates 15. sajandist kuni 1800 -ndate aastateni
Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina, hiljem Peterburi Kunstiakadeemiasse. Lõputööks oli "Herakles toob Kerberose põrguväravast"(1855). Akvarellitehnika, mida ta Itaaliasse omandama läks, andis talle visandlikuse ja kiire töötamise oskuse
annaabi.ee 
