Johann Köler elulugu (1)

Johann Köler
Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Ta käis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Césises maalriametit.
1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis seal 1848–55 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö « Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta 1858.a Césise kiriku altarimaali.
1858. a läks Köler Rooma , esitas seal 1859 . a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862 . aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias ning oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Talle langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli ta Peterburis tunnustatud portreemaalija. Köler oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis ning tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele.
Köler on loonud rohkesti maastikumaale, portreid ja kompositsioone. Eesti kultuurilukku on ta läinud Eesti esimese professionaalse kunstnikuna, maalikunsti rajajana ja rahvusliku liikumise tegelasena. Kodumaa-ainestikul lõi mitu oma paremat teost: “Kunstniku sünnikoht”, “ Ketraja ” ja “Hiiu naised kaevul.” Ühiskondlikult tähtsad olid ka F. R. Kreutzwaldi portree (1864) ja allegooriline kompositsioon “Ärkamine nõidusunest” (1864).
Johann Köler suri 22. aprillil 1899. aastal ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.
F. R. Kreutzwaldi portree
„Herakles toob Kerborose põrguväravast“
„ Ketraja “