keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad portreekunstis. Tuntumad portretistid Jean Clouet ja tema poeg François François I hobusel Henri III P R A N T S U S E R E N E SS A N SS - S KU L P T U U R Skulptorite sagedaseks tööks olid valitsejate ja kõrgaadli haua monumendid. Germain Pilon (1528 - 1590) andis uue lahenduse hauamonumentidele, kus surma õuduse asemel näidatakse lahkunute väärikus ja ilu. Tema tehtud on Caterina de' Medici ja Henri II hauamonument. Jean Goujon (u. 1510 - u. 1566)
maneristlikud, imetlusväärne nende läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. Hauamonumendid: valitsejatele ja kõrgaadlikele sagedad skulptorite tööd Germain Pilon (1528-1590) andis hauamonumendile uue, renessansliku lahenduse. Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. N: Henry II ja kuninganna Caterina de'Medici hauamonument. Renessanssmaal Maalikunstis järgisid prantslased Itaalia eeskujusid, kuid olid iseseisvad portreekunstis. Jean Clouet (~1475/80-1641) ja ta poeb François (~1510-1572) parimad portretistid. Töötasid õukonnas, portreteerisid sealseid tegelasi. Säilinud palju õlimaale ja portreejoonistusi. Õlimaalid realistlikud, jahedalt täpsed. Portreejoonistused kujutasid portreteeritavate iseloomu ja seisundit. N: "François I", "Austrea Elisabethi portree", "François I hobusel" Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini"
9. Ta oli uusaja skulptuuris esimene kes, selle asemel et teha keskajal tuntud hauamonumente kuningates ja suurnikest, valmistab ratsakuju ja paneb selle püsti linnaväljakule; hakkab uuesti kasutama kontraposti tehes vaba- ja alastifiguure. 15. Nagu Donatellogi valmistas ka ANDREA del VERROCCHIO (1435-1488) Taaveti pronkskuju ja ratsamonumendi Veneetsia teisest sealsest väepealikust Colleonist. 10. 15. Sajandil muutusid populaarseks ilmalik portreekunst ja madonnareljeefid. Ilmalikus portreekunstis lõid skulptorid realistlikuid ja individualiseeritud portreebüste. Madonnareljeefid olid muutunud ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Neid valmistati marmorist ja pronksist, kuid levis ka uus ja odavam viis maljoolikatehnika.11. LUCA (u. 1400-1482) ja ANDREA della ROBBIA (1435-1525) olid silmapaistvad maljoolikameistrid. Nt. Andrea della Robbia Madonna lapsega. Nad lõid madonnat kujutavaid ümmargusi või ülevalt kaarjaid reljeefe ehitiste täienduseks või altariseinaks
· sagedased tööd olid hauamonumendid · GERMAN PILON · andis hauamonumentidele uue lahenduse · kuningas Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendid Saint-Denis' kirikus · kujutas kunigapaari lebavad marmorkujud portreelistena · näitab lahkunute ilu ja väärikust · marmorgrupp ''Diana hirvega'' antiikjumalannat kujutas graatsilise kaunitarina · maalikunstis järgisid itaalia eeskuju iseseisvad portreekunstis · parimad olid JEAN CLOUET ja tema poeg FRANÇOIS · töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi · tegid ka realistlikke ja täpseid õlimaale · säilinud palju portreesid kujutatud tundlikult iseloomu ja seisundit · François Clouet ''François I hobusel'' ja ''Austria Elisabethi portree'' · Jean Clouet ''François I''
Tugeva keskvõimuga suurriiki ei tekkinud, kogukonnad jäid iseseisvaks. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose ps. Asultetes, millest tähtsaim oli Mükeene. Kreetal polnud karta välisvaenlasi, kuni nende laevastik oli tugev, seega nad oma linnu ei kindlustanud. Nenede usuelu kohta pole palju teada, ilmselt oli esikohal viljakusekultus. Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et neid jäädvustada portreekunstis. Kreeta ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossidel puudus loogiline põhiplaan, need koosnesid paljudest erineva suurusega ja eri tasapindadel asuvatest ruumidest, mis paiknesid ümber nelinurkse sillutatud keskõue. Mõningaid ruume ühendasid trepid, ruumid said valgust galeriidest, terassidelt või valguskaevudest või olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust
Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks, näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks. Hellenistlikul ajajärgul skulptuurid muutuvad suuremaks, keerukamad ja dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad. Rooma skulptuuris domineeris kreeka kunst. Roomlased kopeerisid paljusid kreeka skulptuure. Ka figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, kuid portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik oli värvilistest klaasi- või kivikildudest moodustatud pilt. Kreekas olid aga kõige enam tuntud maalikunsti all vaase. Kreekas olid kaks põhilist vaasitüüpi: punasefiguuriline ja mustafiguuriline
o Tema loodud on Herni II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. o Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. o Piloni teoseks peetakse ka marmorgruppi ,,Diana hirvega". Prantsuse renessanssmaal o Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvad olid prantlased siiski portreekunstis. · Jean Clouet [za(n) Kluee] ja tema poeg François o Töötasid õukonnas ja portreetasid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis on realistlikud, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. o Henri III portree, Austria Elisabethi portree, François I hobusel, François I portree.
Itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont on märgata Madalmaade maalidel vähe ning inimest ei peetud maailma keskpunktiks sel määral nagu Itaalias. Kui Itaalias tehti palju freskosid, siis Madalmaades telliti aga seevastu rohkem tahvelmaale, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäetud. Sellise pildi vaatamine pakub palju, sest mida kauem uurida, seda enam võime sealt leida. Prantslased järgisid enamasti küll Itaalia eeskujusid, kuid portreekunstis olid nad silmapaistvalt iseseisvad. Kuulsamad meistrid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois. Jean'i portreed olid stiililt selged, asjalikud, tõetruud ning psühholoogilised, kuid poeg Francois'i portreed sügavamad ja maalilisemad. Sakslaste maalidel on inimesed enamasti karmid,sünged, ähvardavad, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased. Nende maalid olid sümbolite rohked nagu ka Itaalias, kuid vähem figuure kui Madalmaades.
esteetikanõuete vastu. Ametlik salongiportree pidi olema fotograafiliselt täpne ja komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs paruness seisab vabalt, tal on uhke ja sirge hoiak. Poega leinav naine loob aupakliku ja harda meeleolu. Väike Julietta istub tooliserval, vasak jalg peidetud- võte, millega kunstnik väljendab lapse siirust. Akadeemilises portreekunstis peeti seda pühaduse teotuseks. Lühikest aega maalib Degas ajalooteemadel. Edaspidi huvitub igapäevaelu stseenidest.Ta kujutab korduvalt hobuste võiduajamisi. Prantsuse-Preisi sõja ajal, mil Degas tahtis jalaväkke astuda, selgus, et ta üks silm näeb halvasti. Kogu elu ähvardas Degasi oht pimedaks jääda. Pärast sõda sõidab kunstnik koos vennaga USA-sse sugulaste juurde, kus valmivad mõned maalid. Pariisis tutvub Edouard Manetiga ja teiste impressionistidega ning ühineb nendega
ossa sattus mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende keiser. Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske. Keiser Augustuse (27. a. eKr.- 14. a. pKr.)aegses portreekunstis on eelistatud idealiseeriv käsitlusaad. Idealiseeriv laad on hästi nähtav keisri enda portreede juures, mida on mitmeid, kuid millest kuulsaim on Keisri marmorfiguur, mis leiti 1863 aastal keisri naise Livia villast Prima Portas. Augustinus kannab turvist oma tuunika peal, vasemas käes hoiab ta oda, parem käsi on üles tõstetud justkui kõnet pidades. Raudrüü on peenelt viimistletud ja reljeefidega kaetud. Väike amor keisri kõrval tuletab meelde keisri
Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Rõhuasetus oli varakristlikul kujutamisel hoopis teine kui roomlastel. Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju. Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist. Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil
mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge. Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid valitsus jätkas selle tõrjumist. Kõige julmema jälitamise vallandas 303. aastal keiser Dicoletianus, kuid 10 aastat hiljem kulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja lasi ka ennast 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks levinud juba kõigis riigi osades ja ühiskonnakihtides ja 380. aastal kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väiksed
matmispaikade seintel. Kristlikus arhitektuuris kasutasid arhitektid kirikute kavandamisel traditsioonilisi võtteid. Ehituskunstis kasutati palju erinevaid stiile. Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld, kuna see oli vastuolus Piiblisse kirja pandud käsuõpetusega, mis keelas piltide kummardamise usu sümbolina. Aja jooksul selline tabu aga kadus. Pildid võisid kristlaste seisukoha järgi kirikus küll olla, aga nende kummardamine ja liigne austamine oli kurjast. Portreekunstis segunesid aga paganlik ja kristlik sümboolika. Portreepilt tõrjus kodudest ajapikku paganlikud portreed välja. Ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. Tänapäeva religioosses kunstis kasutatakse nagu tollalgi kristlusest pärinevaid kujutusobjekte, nagu näiteks orantit, keda peetakse palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks, ja karjast, kes oli ja on inimarmastuse sümbol. Karjasena kujutati ka Jeesust.
1650. aastal Itaalias käigu ajal, maalib oma ühe parimaist maalidest paavst ,,Innocentius X portree." Velazquezi suurimad meistriteosed on ,,Õuedaamid" ja ,,Ketrajad". Teoste võlu peitub eeskätt õhu, valguse ja reaalsuse kõige peenemate nüansside tabamisel. Oma viimastel aastatel( olles ka kuninga lossimarssal) maalis ta ka mõned mütoloogilised ja lisaks veel mitmed kuninga ja õuenarride portreed. Mitte ükski teiste maade kunstnik ei saavutanud portreekunstis sellist sügavust, loomulikkust ja elutõde nagu Velzques ja ükski vanadest meistritest pole uuema aja kunsti nii palju mõjutanud. 5 Tuntuimad maalid Joonis 2 ,,Õuedaamid" Diego Velazquez, 1656 (Silencio, 2009). Joonis 3 ,,Piigid" Diego Velazquez, 1634-35 ( International Schools, 2009). 6 Joonis 4 ,,Innocentius X portree" Diego Velazquez, 1650
Samal aastal võeti kasutusele termin sotsialistlik realism, see on meetod mis nõuab kunstnikult tegelikkuse tõetruud, ajalooliselt konkreetset kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Kunstiteose hindamise ainsaks kriteeriumiks sai sisu. Kunstnike, kes tegelesid mingilgi määral puht kunstiprobleemidega nimetati formalistideks. Formalismi alla mahtus suur osa kunstiajaloost. Nõukogude kunst muutus väga isikupäratuks ja vaeseks. Tekkisid ilutsevad, pseudooptimistlikud teosed, portreekunstis loobuti tavalise konkreetse inimese jäädvustamisest, loodi vaid tüüpportreid. Tüüpportree pidi väljendama uue ühiskonna ideaale:energilisust, väärikust ja karmust. Teistest originaalsem suutis olla Pavel Korin. Tema dramaatilised portreed olid monumentaalsed ja meeldejäävad. Eesti kunsti ajalugu Eesti Vabariik kuulus 1920-ndail ja 1930-ndail aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik,et ka eesti kunsti
riigipäevale. Teist korda viibis ta Augsburgis aastatel 15501551. Tizian suri 1576. aastal katku. Olles võtnud omaks kõik renessansiaja uuendused, jättis Tizian tulevastele põlvedele traditsioonid, mis määrasid kunstielu peaaegu neljasajaks järgnevaks aastaks. Tiziani- poolseks uuenduseks oli mütoloogiliste maalide dekoratiivsus, idealismi ja realismi kooslus aristokraatlikus portreekunstis, erakordne koloriiditunnetus. Kahe aasta töö, õlivärvidega maalitud ,,Assunta" Teosed Lisaks aristokraatidele, pühakutele ja mütoloogiategelastele kujutas Tizian oma maalidel tüüpilisi renessansiajastu tavainimesi - tugevaid karaktereid, kes mõtlesid oma mõtteid, määrasid ise oma elukäigu ja püüdlesid vaenuliku ümbruse kiuste visalt taotleda õigust õnnelikule elule
seotud ürituste jaoks. 14. Mida tead Pompejist? Pompeji on koht, kus on kõige paremini säilinud tolleaegsed linnad ja ehitised. See on linn, mis mattus 79 a m.a.j. Vesuuvi vulkaanipurskest tulnud laava ja tuha alla ning konserveerusid (e. seiskusid, jäid muutumatuteks) mitmeteks sajanditeks peaaegu tervetena laava sisse. Alles 18. sajandil alustati selle linna väljakaevamist. 15. Millises skulptuuri-zanris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? Portreekunstis. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäiuslikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? Reljeefidel kujutati tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt
kunstnik, kes Charles I st portreesid maalis. Inglismaal tabas teda kohene edu. Ta maalis lühikese aja jooksul suure hulga portreesi kuningast ja kuninganna Henrietta Mariast ning nende lastest. Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. Inglismaal arenes van Dyckil välja uus varjant oma stiilist, mis oli kombinatsioon kergest elegantsist ning tema maalitateva alatähtsustatud autoriteedist, mis jäi juhtivaks inglise portreekunstis 18. sajandini. 1638 aastal abiellus ta Mary Lord Ruthveni tütrega, see võis olla õhutatud kuninga poolt, et van Dyck ei lahkuks Inglismaalt. 1640-1641 aastal Inglise kodusõja ajal oli ta mõnda aega Prantsusmaal ja Flandrias. 1640. aastal saatis ta ka mõnda aega Poola printsi John Casimiri, kes oli vabanenud prantslaste vangistusest ning maalis printsist portree. 1641 aastal jäi ta Prantsusmaal raskelt haigeks. Ta naases tagasi Inglismaale, kus ta ka suri. Portreed ja teised tööd
mittekristlastes, keda hakati nimetama paganateks. 3. sajandil p.Kr. Sattus Rooma riik kriisi. Orjade juurdevool vähenes, majandus käis alla, keskvõim nõrgenes ja barbarite rünnakud sagenesid. Keisreid hakkas valima sõjavägi ja nende võimuaeg jäi tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest idamaistest usunditest ja salaõpetustest. Hingeline rahutus väljendub ka selle sajandi rooma portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid et kristlus erines kõigist teistest usunditest, jätksa valitsus selle tõrjumist. Viimase kõige julmema jälitamise vallandas 303. aasatal keiser Diocletianus, kuid vaid 10 aastat hiljem, aastal 313, kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Ta tegi kirikule soodustusi ja laskis ka ennast enne oma surma 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks leidnud pooldajaid juba riigi kõigis osades ja ühiskonnakihtides, isegi sõjaväes.
Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles.Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd.Lysippos on kuulsaks saanud oma "Kaapijaga". Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. 3) hiline e. HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele skulptuuride mõõtmed on ülisuured (Rhodode koloss, 37 m) või väga väikesed. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike, Milose Veenus ja Laokoon`i grupp
Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd. Lysippos on kuulsaks saanud oma Kaapijaga. Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. 8. Kirjelda erinevate stiiliperioodide(arhailine, klassikaline, hellenistlik) skulptuure, määra teose stiil. Kattub eelneva küsimusega , vastuse saad eelmisest küsimusest. 9. Millised kaunistuselemendid on meander, munavööt, helmisnöör ja palmett? Meander on dekoratiivse piirjoonega ehitatud pidevjoon, mille sisse on vormitud kordav motiiv.
Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. SKULPTUURIKUNST Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende abil ei püüta mitte nii palju jutustada, moraliseerida ja õpetada, kuivõrd inimeste tundeid mõjutada, hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. Peamiselt viljeleti dekoratiivplastikat, millega kaunistati hoonete fassaade, interjööre ja parke. Portreekunstis sai valitsevaks paraadportree. Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. Renessansskunst oli lineaarne, barokk-kunst maaliline. Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Tüüpiliseks itaalia barokkskulptuuri näiteks on GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) "Apollon ja Daphne" (1625). Päikesejumal Apollon on jälitamas tema eest põgenevat nümfi
Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Kristlik inimarmastuse ideaal ei lähtu antropotsentrismist, vaid jumalast (jumal käskis Kristuse kaudu ligimest armastada). Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Enamiku tolle aja inimeste jaoks oli piir usu ja ebausu vahel hägune. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, vastuvõetavamaks kui näiteks plastika, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju (püüe kujutatavast distantseerida ja nii vältida pildi- või kujukummardamist jumalaaustamise asemel). Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. (Onasch, Schnieper 2003) Lääne teoloogid (hilisemas idakirikus, õigeusukirikus, peetakse siiani ikoone väga
kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreetal ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Sp. Räägitakse tihti ka Kreeka Mükeene kunstist. Kreetalased ei kindlustanud linnu ega rajanud linnuseid. Arvatakse, et nende religioonis oli esikohal viljakuse kultus. Kreetal polnud ka suuri templeid. Tõenäoliselt kujutavad jumalannad madusid käes hoidvate naiste figuurid. Kreetal olid võimul kohalikud valitsejad, kuid nähtavasti polnud võim nii suur, et valitsejaid portreekunstis jäädvustada. Kreeta ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20.saj alguses kaevati nende säilinud osad välja, neid konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõu. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef
Michetti ehitatud Kadrioruloss Tallinnas. SKULPTUURIKUNST Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende abil ei püüta mitte nii palju jutustada, moraliseerida ja õpetada, kuivõrd inimeste tundeid mõjutada, hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. Peamiselt viljeleti dekoratiivplastikat, millega kaunistati hoonete fassaade, interjööre ja parke. Portreekunstis sai valitsevaks paraadportree. Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. Renessansskunst oli lineaarne, barokk- kunst maaliline. Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Tüüpiliseks itaalia barokkskulptuuri näiteks on GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) "Apollon ja Daphne" (1625). Päikesejumal Apollon on jälitamas tema eest põgenevat nümfi
Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd. Lysippos on kuulsaks saanud oma Kaapijaga. Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. HELLENISM 4.saj. II poole e.m.a. alistasid Makedoonlased Kreeka. Makedoonia valitseja peale Philippos II oli Aleksander Suur (tema poeg). Suur hulk kreeklasi rändas koos Aleksandriga Aasiasse sõjaretkele ja nende kaudu levis ka kreeka kultuur sinna. Aleksander Suur oli kartmatu sõjamees, kuigi ta sai sageli haavata. tal olid heledad
Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd. Lysippos on kuulsaks saanud oma Kaapijaga. Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. 14. Kokkuvõte Vana-Kreeka ajalugu on minu jaoks väga huvitav, koolis õpitule sain veel palju uut teada. Mulle meeldis väga Vana-Kreeka müüt, kus Zeus kuuldes et inimesed on kõik hukka läinud otsustas neid karistada
esteetikanõuete vastu. Ametlik salongiportree pidi olema fotograafiliselt täpne ja komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs paruness seisab vabalt, tal on uhke ja sirge hoiak. Poega leinav naine loob aupakliku ja harda meeleolu. Väike Julietta istub tooliserval, vasak jalg peidetud- võte, millega kunstnik väljendab lapse siirust. Akadeemilises portreekunstis peeti seda pühaduse teotuseks. Lühikest aega maalib Degas ajalooteemadel. Edaspidi huvitub igapäevaelu stseenidest. Ta kujutab korduvalt hobuste võiduajamisi. Prantsuse-Preisi sõja ajal, mil Degas tahtis jalaväkke astuda, selgus, et ta üks silm näeb halvasti. Kogu elu ähvardas Degasi oht pimedaks jääda. Pärast sõda sõidab kunstnik koos vennaga USA-sse sugulaste juurde, kus valmivad mõned maalid. Pariisis tutvub Edouard Manetiga ja teiste impressionistidega ning ühineb nendega
lõpmatu arvu värvivarjundeid- võimaldades hästi anda edasi ülipeeni detaile. Jan van Eyk, koos venna Hubertiga maalis Genti altari. Traditsioonilised piiblistseenid on peen- maalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Kasutab värviperspektiivi: eespool olevad objektid on maalitud puhtamates ja sügavamates toonides, tagaplaanil aga murtud või külmemates toonides (kauguses olevad esemed sulavad helesinisesse uttu). Portreekunstis hämmastas omal ajal näilise lihtsusega ,,Arnolfini abielupaar"- Itaalia ärimees oma tulevase naisega abieluvannet andmas. Paljud pealtnäha olmelised nähtused, nt koer, esinevad siin ühtlasi truuduse sümbolitena jne. Hieronymus Bosch - pessimistliku fantasti looming. Inimene on tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkumisele. Tema kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil
kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse. Nii vallutaski kogu kreeka kunst Rooma. Kreeka kunst sai ülikute suurmoeks, igaüks tahtis seda omada ja kui ei jätkunud originaale, lasti teha täpseid koopiaid. Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. Et peale ülikute ja riigimeeste taheti jäädvustada ka tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite, arenes edasi ka reljeefikunst
ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse. Nii vallutaski kogu kreeka kunst Rooma. Kreeka kunst sai ülikute suurmoeks, igaüks tahtis seda omada ja kui ei jätkunud originaale, lasti teha täpseid koopiaid. Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. Et peale ülikute ja riigimeeste taheti jäädvustada ka tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite, arenes edasi ka reljeefikunst
sagedased. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd. Lysippos on kuulsaks saanud oma Kaapijaga. Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. Kujutamine Peale jumalate ja inimeste kujude oli ka argielu skulptuure; näitlejate, vanakeste, orjade kujusid. Neid on meie päevini püsinud kahjuks väga vähe. Kujurite ainsaks aineks oli inimene ja just inimese kujutamise juures jõuti täislikkuseni. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja
Koopiate varal võib tundma õppida Kreeka õitseaja kunsti. Kahjuks pole koopiad alati täpsed, vaid muudetud ja moonutatud. Ka on nad läbi viidud pealiskaudselt, käsitöölikult. Pasiteles Jupiteri kuju Marsi väljakul, pole säilinud. Menelaos grupp Ema ja poeg, hoolikalt teostatud, kuid kuiv ja igav. Tundmatu kunstniku töö on Magav Ariadne. Üldiselt valitses Rooma plastikas jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed. Erandid: portreekunst ja ajalooline reljeef. Portreekunstis säilinud palju tolleaegsete kuulsuste, kuid ka tavainimeste päid ja topeltbüste (Cicero, Pompeius jne). 12. Rooma keisririigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma ehituskunsti õitseajaks on keiser Augustuse aeg (a. 31eKr-14pKr). Tihti esines triumfikaari igal pool. Tiberiuse ja Nero suurtest lossidest on järel vaid tähtsusetuid osi. Flaviuste ajastul püstitatud ehitistest kuulsaim on vägev amfiteater Colosseum suurim Vana-
· sagedased tööd olid hauamonumendid · GERMAN PILON · andis hauamonumentidele uue lahenduse · kuningas Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendid Saint-Denis' kirikus · kujutas kunigapaari lebavad marmorkujud portreelistena · näitab lahkunute ilu ja väärikust · marmorgrupp ''Diana hirvega'' antiikjumalannat kujutas graatsilise kaunitarina · maalikunstis järgisid itaalia eeskuju iseseisvad portreekunstis · parimad olid JEAN CLOUET ja tema poeg FRANÇOIS · töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi · tegid ka realistlikke ja täpseid õlimaale · säilinud palju portreesid kujutatud tundlikult iseloomu ja seisundit · François Clouet ''François I hobusel'' ja ''Austria Elisabethi portree'' · Jean Clouet ''François I'' Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid
* Kõige rikkalikm kunst Kreeta saarel ja peloponnesose poolsaare asulates, mille tähtsaim oli mükeene linn seepärast räägitakse tihti ka kreeta-mükeene kunstist. * Polnud vaja karta välisvaenlasi, sest laevad merel. Religioonis arvatavasti esikohal viljakuse kultus. * Kreeta kogukondades oli toimunud ühiskondlik kihistumine ja seal võimul kohalikud valitsejad, kuid arvatavasti polnud see võim nii suur, et jäädvustada valitsejaid portreekunstis. Kreeta: · Kreeta ehituskunsti tähtsamad saavutused olid suured lossid Phaistos, Hagia Triada ja Knossos (knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist). Lossid koosnesid väga paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel laoruumid, teisel korrusel suured ja esinduslikud toad. Osa ruume hämarad, osa sai valguse
Kahjuks pole koopiad alati täpsed, vaid muudetud ja moonutatud. Ka on nad läbi viidud pealiskaudselt, käsitöölikult. Pasiteles – Jupiteri kuju Marsi väljakul, pole säilinud. Menelaos – grupp Ema ja poeg, hoolikalt teostatud, kuid kuiv ja igav. Tundmatu kunstniku töö on Magav Ariadne. Üldiselt valitses Rooma plastikas jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed. Erandid: portreekunst ja ajalooline reljeef. Portreekunstis säilinud palju tolleaegsete kuulsuste, kuid ka tavainimeste päid ja topeltbüste (Cicero, Pompeius jne). Rooma keisririigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma ehituskunsti õitseajaks on keiser Augustuse aeg (a. 31eKr-14pKr). Tihti esines triumfikaari igal pool. Tiberiuse ja Nero suurtest lossidest on järel vaid tähtsusetuid osi.
Dürer on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel, ühele neist on ta end kujutanud Kristusena, viidates kunstniku loomingu sarnasusele jumaliku loomistööga. Ka mitmete teiste teoste, näiteks vasegravüüride ,,Rüütel, surm ja kurat" või ,,Melanhoolia" paljude allegooriliste detailide hulgas on selliseid, mida võib seostada kunstniku endaga. Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvalt iseseisvad olid prantslased siiski portreekunstis. Parimad portretistid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois. Nad töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis olid realistlikul, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. Neis on tundlikult kirjeldatud portreteeritavate iseloomu ja seisundit. Renessanss Eestis Madalmaades õppis üks kuulsamaid Eestist pärit kunstnikke Michel Sittow. Ta töötas
annaabi.ee 
