Fourth level Fifth level PRIVAATSUS JA PERISTÜÜL- ROOMA KODUAED Rooma aiad polnud suurejoonelise arhitektuurilise kontseptsiooniga. Maa-alad muutusid tohututeks iluaedadeks. Villa Sciarra Rooma aiad olid linnas kui ka maal eramajade lahutamatu osa. Pompei aedades palju elemente. Aiad olid planeeritud maja keskteljega ühele teljele. Aed Pompeis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Vaskratsanik (Peeter I ratsamonument), mille autor on Etienne Maurice Falconet. 22.Mis teemadel valmistati klassitsimiajastul skulptuure? Juhinduti antiikaegsest iluideaalist ja mütoloogiast. 23.Mida seostad sõnaga „ampiir“? Antiikaja jäljendamist kunstis, olmes ja mööbli valmistamises. 24.Kes oli klassitsistliku maalikunsti teerajajaks? Jacques Louis David 25.Missugused tarbekunsti esemed andsid informatsiooni antiikmaali kohta? Mõned seinamaalid Pompeis, aga peamiselt antiikkirjandus ja –mütoloogia. 26. Millest jutustab Davidi teos „Horatiuste vanne“? Maal kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile Horatiusele, vande võidelda vapralt kodumaa eest. Poegade ema ja õed oma kurbusega rõhutavad sündmuse traagikat. 27.Mida klassitsistliku maali süžee ülistas? Vaprust, truudust, isamaa-armastust ja teisi voorusi. 28.Missugune pidi olema kunst klassitsistlikul ajajärgul?
hakkasid tagasi maale laskuma. See sade langes paksu kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele 10 km Vesuuvist eemal. Veidi enne keskööd purske iseloom muutus traagiliseks. Tohutu vool ülikuuma materjali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ning muutus jõeks, mis liikus alla mööda vulkaani külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul just nagu Pompei linn koos seal olnud 200 elanikuga. Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumiste tõttu, suurim oht oli tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kogu oma varandust. Purse tagajärjel hukkus umbes 2 000 inimest ja pääses 20 000-30 000 elaniku. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu suurepäraselt säilinud
Partia jättis ta rahule. Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et sõjaväele hästi tasuda ning neid rahulolevatena hoida, ning pealinna kaunistamisega ja suurejooneliste mängude korraldamisega, et roomlased oleksid rahul. Ta kiitles, et leidis Rooma eest tellistest ehitistega, kuid jättis selle maha marmorist ehitistega. Ta ehitas Senatile uue maja (Curia) ning rajas Apollo ja Jumaliku Juliuse templi. Samuti rajas ta pühamu Circus Maximus 'e juurde. Ta olevat Pompeis rajanud nii Capitoliumi templi kui ka teatri, panemata nende peale oma nime. Rooma valitsejad, sealhulgas Augustus, taipasid majandusest vähe. Nagu kõik keisrid, maksustas ta kõrgelt põllumajandust ning kulutas tulud sõjaväele, templitele ja mängudele. Kui impeerium enam ei laienenud ja vallutustelt enam sõjasaaki ei toodud, hakkas impeeriumi majandus stagneeruma ja lõpuks alla käima. Augustuse valitsemisaega peetakse selles mõttes Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks
Tohutu sammas ülikuuma materjali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ning muutus sulanud pimsist ja kivimitest koosnevaks püroklastiidiliseks vooluks, mis voolas alla mööda vulkaani külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul, koos kõigi linna elanikega. Viimane purse kell 6:30 mattis enda alla kogu Pompei linna, koos seal olnud 200 elanikuga, kes surid sekundite jooksul (kõrbedes ja lämbudes). Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumiste tõttu, oli suurim hädaoht tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kõigest õnnetud 10% rahvastikust. Purske tagajärg Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk.
vahemikus toimib elu. 7 5. Kasutatud kirjandus: · Rast, Horset, 1988, Vulkaanid ja vulkanism. · Mägi, K. 2005, Toidulisandid ja lisandid toitudes, Lemmik, 9. · Perry, S, 1997, Planeet maa. · Eller,M; Ennuste,Ü; Kaevats, Ü; Karjahärm, T; Kasemaa, K; Koger,T; Koppel, A; Risthein, E; Valt, L; Varrak,T; Õiglane, H, 1995, Eesti Entsüklopeedia · Olesk, A, 2006, Idamaade Pompeis õitses meekaubandus, Postimees (http://euro.postimees.ee/110306/esileht/194599.php) · Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht (http://www.arileht.ee/artikkel/198552) · Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste (http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf) · Piirimäe, K,2008, Kas Eesti läheb üle fosfaadivabadele pesuvahenditele, Bioneer (http://www.bioneer
Kasutati veini või õli hoiustamiseks ning veoks, harva urnina. ( Vana-Kreekas ja Vana- Roomas ) Auhinnana anti neid õliga täidetult panatenaiamängude võitjaile . · Amfiteater- Vana- Roomas etenduste korraldamiseks püstitatud teatriehitis,mis on ülalt katmata. Astmetena tõusvad istekohtade read ümbritsesid poolringkujuliselt või ovaalselt esinemisväljakut. Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-).Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge.Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat. · kapiteel Samba pea. Üks templi osa.Üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. · dooria stiil- Kreeka arhitektuuri vanim stiil.Iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad,mistõttu ehitis mõjub raskepärasena ( eriti vanemad templid ),
Kasutati Vana- Kreekas ja Roomas veini või õli hoidmiseks ja veoks, harvem urnina. Erilisi õliga täidetud amforasid anti auhinnana panatenaiamängude võitjaile. 12) Amfiteater Vana- Roomas avalike etenduste korraldamiseks püstitatud ülalt katmata teatriehitis, kus astmetena tõusvad estekohtade read ümbritsesid poolringikujuliselt või ovaalselt esinemisväljakut (areen). Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-). Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge. Amphitheatrum Flavium Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat. 13) Kapiteel ladina keeles capitellum ,,peake"; samba ja temale tuginevate raskuste kunstiliselt kujundatud vahelüli. Kapiteeli rikkalikus dekooris avalduvad selgesti stiilide ja stiilijärkude erinevused
raamatukogu). Seal võisid käia noorukid, kes olid saanud eelnevalt haridust mõnes palestras ning kuulusid enamasti parematese suguvõsadesse. See, millises gümnaasiumis harjutamas käidi, kuulus perekondlike traditsioonide hulka ja sageli väljendas ka parteilist kuuluvust poliitilises mõttes. Gümnaasiumides tegeldi sõjalise iseloomuga harjutustega. Neis toimus ka suurem jagu kodanike ühiskondlikku tegevust, suhtlust ja avalikke arutelusid. Foto 4. Gümnaasium Pompeis. FÜÜSILINE KASVATUS Füüsiline kultuur oli lahutamatult seotud vaimsega ning muutus üheks olulisemaks tsivilisatsiooni teljeks. Kui poiss läks gümnaseionisse, ei kontrollinud tema tegevust enam vanemad, vaid ta oli spetsialistide hoole all. Säärane harimine ja arendamine oli riigi poliitika huvides. Põhirõhk oli sõjalisel ettevalmistusel ja see kujundas mõttemalli, mis toetas kuulekust ja kohusetunnet ühiskonna ees. Harjutused algasid kergetest lastemängudest ja
võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks. Rooma saun Erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid, mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused. Vene saun ehk leilisaun Banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50°C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem. Saunaskäimise protseduur on aga sarnane
Roomlased elasid Vabariigi ajal ühepere elamutes (villades). Suurt tähelepanu hakati pöörama linna planeeringule, sõjaväelaagri järgi, mis nelinurkne, kus keskel ristusid kaks teed. Keskne plats oli foorum, kuhu ümber ehitati kõige olulisemad hooned. Tänapäevases Roomas näeb suurt arhitektuuri segu- Keisririigi ja Vabariigi aegsed ehitised. Keisririigi ajal marmor ja Vabariigi ajal tellis. Vabariigi aegseid ehitisi, villasi, leiab Pompeis aga neid on vähe. Keisririik tõi kaasa endaga korrapärasuse. Foorum jääb oluliseks väljakuks. Kõik Rooma juhid lasid ehitada endale foorumi. Nt: Trianaariuse, mille keskel on Traianuse sammas, ümber samba lindireljeef. Tähtsaim ehitis basiilika ehk raamatukogu. Basiilika ruutküliku kujuline, mis oli jagatud kolmeks lööviks. Rooma reljeef on ajalooline ja dokumentaalne. Rahualtar, mis on osaliselt säilinud, kus on kujutatud Rooma asutamist ja Augustuse pere rongkäigul
korraselamuid. Majdaes kasutati põrandaaluseid kõttesüsteeme. Pompei on parim ettekujutus keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist Lõuna-Itaalias.linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja mattus pärast purset 79. Aastal vulkaanilise tuha alla, kust seda alles 18. Sajandil välja kaevama hakati.katastroof säititas linna arhitektuurilise üldilme nind ka olustikulisi detaile, nt kritseldusi maja seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Erinevalt Roomast on Pompeis majad üldiselt siiski ühe või kahe korruselised. Ka Pompeis oli olemas veevarustus, kanalisatsioon, termid, foorumid, ja amfiteater. Suuremad elamud olid kaetud seinamaalingutega, mis on Rooma maalikunsti kõrge taseme parimaks näiteks. Väljakaevamiste alusel võib väita ka seda, et mitte ainult suurlinnad ei olnud jõukad vaid kah väiksemad oli heal järjel. Traditsiooniline Rooma usund oli kujunenud etruskide ja kreeklaste usundi
Partia jättis ta rahule. Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et sõjaväele hästi tasuda ning neid rahulolevatena hoida, ning pealinna kaunistamisega ja suurejooneliste mängude korraldamisega, et roomlased oleksid rahul. Ta kiitles, et leidis Rooma eest tellistest ehitistega, kuid jättis selle maha marmorist ehitistega. Ta ehitas Senatile uue maja (Curia) ning rajas Apollo ja Jumaliku Juliuse templi. Samuti rajas ta pühamu Circus Maximus 'e juurde. Ta olevat Pompeis rajanud nii Capitoliumi templi kui ka teatri, panemata nende peale oma nime. Rooma valitsejad, sealhulgas Augustus, taipasid majandusest vähe. Nagu kõik keisrid, maksustas ta kõrgelt põllumajandust ning kulutas tulud sõjaväele, templitele ja mängudele. Kui impeerium enam ei laienenud ja vallutustelt enam sõjasaaki ei toodud, hakkas impeeriumi majandus stagneeruma ja lõpuks alla käima. Augustuse valitsemisaega peetakse selles mõttes Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks.
Kunagi põletati laibad ja tuhk pandi urni ning urn seejärel maa alla. Kui need keskajal leiti, arvati, et päkapikud elasid maa all ja tegid seal savinõusid. Mõeldi ka, et kui savinõu maa alla panna, siis see võib paljuneda. Renessanssi ajal leide ei uuritud. Need kaevati välja ning kasutati ruumide dekoreerimiseks. Esimene korralik uurimine toimus 18.sajandil Johan Winckelmanni eestvedamisel. Toimusid väljakaevamised Pompeis. Winckelmann käis seal ja uuris väljakaevatud asju ning kirjutas antiikkunsti ajaloo raamatu, mis oli ka esimene arheoloogiaraamat. 9.detsember on arheoloogide päev ja ka Winckelmanni surmapäev. Ta suri Ateenas hotellis, sai silmuse kaela ja kägistatud. 19.sajandil oli tähtis mees Christian Jürgensen Thomsen. Sel ajal oli vanade asjade kogumine väga populaarne. Neid koguti ka raamatukogudesse. CJT töötas Copenhageni raamatukogus, kus oli üle 1000 muinaseseme
geoloogiliselt noorte vulkaanide läheduses. Insenrtehnilisest vaatenurgast lähtuvalt võib geotermaalenergiat defineerida kui kasulikk energiat , mida saab koguda looduslikest aurudest ja kuumast veest. Juba ammustel aegadel on inimesed kasutanud kuumaveeallikateett: Vanim ja kõige tavalisem kasutusviis oli muidugi lihtsalt lõõgastumine kuumas vees. Vanad roomlased kasutasid geotermaalvett selleks et ravida silma ja nahahaigusi. Pompeis kasutati kuuma vett ka majade kütteks 10000 aastat tagasi hakkasid indiaanlased kasutama kuumaveeallikate vett söögitegemiseks jaravimiseks. Ka Uus Meremaa maoorid on kasutanud kuumaveeallikate vett söögitegemiseks. Alates 1960-st aastast on Prantsusmaa kütnud kuni 200000 kodu, kasutades geotermaalset vett. Tänapäeval me puurime kaeve, et tuua maapinale kuum geotermaalvsi. Geloogid,geokeemikud,puurijad ja insenerid teeva palju uurmistid ning katsetusi, et kindlaks
Keisril oli suur eraomand, nt egiptus. Eluolu Elamu: domus, villa, insula. Rooma riigi läänepoolne osa. Idapoolsed alad erinesid tugevalt. Tähtis allikas pompei linn. Erinevus rooma linnast on see, et pompei oli suhteliselt rikas linn. Terve Campania oli rikas, viljakas piirkond, põllumajanduslikult ja kaubanduslikult õitsev, oli rikaste roomlaste villasid. Hästi säilinud, sest mattunud tuha alla. Erinevus roomaga: pompei oli tunduvalt väiksem, rooma oli miljoni linn. Pompeis ei olnud esindatatud insula´t. Algne on domus, villa on suur või väga suur domus. Domus algselt maatüüpi elamu. Meie mõistes idamaine, tänava poole suunatud. Avatud sissepoole, selle teeb võimalikuks aatrium, mis on siseõu, kõige tüüpilisem on avatud katusega siseõu. Aatrium olevat etruski päritolu, üks etruski mõjudest. Ülalt avatust nim complurium(com tähistab kogumist). Compluriumi all oli implurium, basseini moodi ehitis, kogus vihma
1. Kust sai alguse rooma riik? 2. Millised ehitustehnikad ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 3. Mida tähendab foorum? 4. Milleks ehitati trumfikaari? 5. Millised lõbustusasutusi ehitasid roomlased 6. Kuidas veedeti aega termides 7. Kirjelda basiilikat. 8. Mille poolest oli eeskujulik panteon 9. Iseloomusta Roomlaste skulptuuri, kuidas see erineb kreeka skulptuurist? 10. Kus saab kõige paremini tutvuda rooma seinamaalidega?(Pompeis) 11. Kirjelda aatriumiga majaplaani. 12. 1. Rooma riik sai alguse väiksest külast keset Itaaliat ja kasvas kiirest suureks linnaks. 2. Nad võtsid kasutusele võlvid, kuivatatud tellised, tsemendi ja betooni 3. 4. See oli monumentaal, mis tavaliselt tähistas sõja võitu. 5. Nad ehitasid amfiteatreid 6. Käidi saunas, ujuti basseinis ja käidi ka massaazis 7. Basiilika (kreeka stoa basilik 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või
alguse kreeka piklikule põhiplaanile; ka asetati sambad kreeka arhitektuuri eeskujul tihedalt üksteise kõrvale. Kreeka mõjud suurenesid II sajandist alates, eriti peale Kreeka vallutamist (a. 147 eKr). Seal ajal kujunes välja ka basiilika pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks. Basiilikat kasutati äri- ja kohtuhoonena; selle kitsal küljel oli niss, kus istus kohtunik kohtuistungite ajal. Vanima basiilika varemed on säilinud Pompeis (a. 78 eKr). Vabariigi varasema ajastu ehituskunsti vormikäsitlusest annab kujutluse L. C. Scipio Barbatuse sarkofaag III sajandi algusest. Sellel valitsevad hellenistliku ajastu elemendid (Vaga 1999:111). Üsna rohkesti on säilinu ehitisi I sajandi algusest eKr. Vabariigi lõpuajastu ehitistest võiks mainida hästi säilinud dooria stiili templit Coris, joonia stiili Mater Matuta templit Roomas ja korintose stiili ümmargust nn Vesta templit
meisterlikud pilved jne. Paulus Potter tõi maalikunsti loomad maalib enamasti Lehmi (hobused, koerad jms) Rokokoo ülepaisutatud Eestis oli samalajal Balti-saksa maalikunst Klassitsism Sai alguse 19.saj alguses. Antiigi vaimustus, tagasipöördumine ehedasse, puhtasse antiiki. Suur Prantsuse Revolutsioon, Napoleon. Tekkis, kuna olid väljakaevamised Pompeis ja toimus revolutsioon. Prantsusmaal- Kreeka ehitiste matkimine-- Madeleini kirik (lk203), Triumfi kaar-ehitusmonument, kopeeritud (Pariisis) Brandenburgi väravad (Berliinis) Sakraalarhitektuur Kirikud-sambad, kuplid, sümmeetria, harmoonia. Nt. Pantheon Pariisis, Tartu Ülikooli peahoone, Valge maja Nelinurkse põhiplaaniga kauplused, nt. Peterburis Gostinõi Dvor Peterburis Admiraliteedihoone Linnadest oli näiteks Tartu kesklinn enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega,
Partia jättis ta hoopis rahule. Selleks et sõjaväele hästi tasuda kasutas Augustus Rooma suubuvat tohutut rikkust. See hoidis neid rahulolevana, ning veel kaunistas ta pealinna ning korraldas suurejoonelisi mänge, et ka linnaelanikud rahul oleks. Ta kiitles et leidis Rooma enda eest tellistest ehitistega kuid jättis maha marmorist ehitistega. Samuti ehitas Augustus Senatile uue maja ning rajas Apollo ja Jumaliku Juliuse templi. Veel rajas ta pühamu Circus Maximus'e juurde. Ta olevat Pompeis rajanud nii Capitoliumi templi kui ka teatri, kuid sellele vaatamata ei pannud ta ühelegi neist peale oma nime. Rooma valitsejad, sealhulgas ka Augustus, taipasid majandusest vähe. Nagu ka kõik keisrid, maksustas ta väga kõrgelt põllumajandust ning kulutas enamasti tulud sõjaväele, templitele ja mängudele. Kui aga impeerium enam sõjanduse pealt tulu ei toonud hakkas majandus stagneeruma ning lõpuks alla käima. Augustuse valitsemisaega peetakse selles mõttes Rooma vägevuse ja
piksenoolteks, mis riputati kuldraamide sisse ja pandi seintele. Tõsisem huvi vana aja kohta tekkis renessansi ajastul. Tõi veidi teisi laade kui antiikaja uurimine, esemeid koguti kui huvitavaid objekte - kunstiteosed. Renessansiajastul nende väljakaevatud teoste põhjal antiikaega ei uuritud. Läks päris kaua aega enne kui ilmus uurimustöö antiiksetest kunstiteostest - Johann Winckelmann (1717-1768). 1748 toimusid taas järjekordsed väljakaevamised Pompeis. Winckelmann üritas pääseda leiukogudesse, uurida kunstiteoseid 1764 ilmus "Antiikkunsti ajalugu". Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiaalaseks uurimustööks. Järgmine mees- taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) võttis kasutusele 3me perioodi süsteemi (rajaja). Töötas raamatukogus. Leiti mingeid vanu esemeid ja koguti neid raamatukogudesse. Kuna palju käidi siis hakati neid eksponeerima. T arvas et võiks arheoloogilised leiud kategoriseerida ja
Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume, kus soovi korral saab end külma veega üle valada. · Rooma saun Erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid, mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused. · Vene saun ehk leilisaun Banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50°C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem.
Keisririigi ajal levisid kivist teed, sillad ja ka monumentaalsed veejuhtmed, mida kutsuti akveduktiks. Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist annavad Pompei varemed Lõuna- Itaalias. Linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja mattus pärast purset 79. aastal tuha alla. Katastroof säilitas mitte üksnes linna üldilma, vaid ka olulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Enamus majad Pompeis olid ühe- ja kahekordsed, ka veevarustus, termid, foorum ja amfiteater olid olemas. Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suulist. Pärimusi hakati üles kirjutama alles III sajandi eKr. Ka Roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Templiehituse
Vastus: Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid). Maalid: Angelica Kaufmann `Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal' (1793). Karl Brüllovilt `Pompei viimne päev' (1833): mütologiseerimine (Aeneas Pompeis), kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan `The last days of Pompeii' (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 19. saj. Giovanni Pacini melodramaatiline ooper `L'ultimo giorno di Pompei' (`Pompei viimnepäev', 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus. 34. Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule.
Vastus: Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid). Maalid: Angelica Kaufmann `Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal' (1793). Karl Brüllovilt `Pompei viimne päev' (1833): mütologiseerimine (Aeneas Pompeis), kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan `The last days of Pompeii' (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 13 19. saj. Giovanni Pacini melodramaatiline ooper `L'ultimo giorno di Pompei' (`Pompei viimnepäev', 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus. 34
· Tähtkujude ja tähtede nimed - kreeka mütoloogia. · Rooma numbrid. · Kirjandus teoste peamised süzeed. 16 5. ANTIIK KUNSTITEOSED. 1. Skulptuurid. · Hagesandoras "Milo Venus" · Myron "Kettaheitja" · Polykleitos "Odakandja" · Phedias: Zeusi kuju Olympias, Athena kuju Akropolis. 2. Mosaiigid. Rooma majade põrandatel. 3. Seinamaalid. Knossose palees, Pompeis ja teiste Rooma linnade seintel. 4. Tarbekunst: gemmid, kameed, mündid. 5. Keraamika: amforad, terrakota kujud, vaasimaalid. 6. Ehitised: Pantheon, Parthenon, Pragamoni altar, Triumfi kaared, sillad, Colosseum, akveduktid. 7. Kõnekunst: Demosthenese ja Cicero kõned; retoorika ja oraatorlus. 8. Filosoofia: Thales, Pythagoras, Sokrates, Platon, Aristoteles; poliitika, luulekunst, matemaatika, aatomi teooria. 9. Tragöödida ja komöödiad (draama).
Mündid kui arheoloogilised objektid. Arheoloogia Numismaatika ja arheoloogia vanemas osas on suhteliselt seotud. Renessanssiajastul küll kaevati ja koguti, kuid veel ei uuritud. Neid kaevati välja pigem uhkeldamiseks ning ruumide dekoreerimiseks mitte teaduslikeks allikateks. 18. sajandil algas see, mida võib pidada juba uurimiseks. Algas Vahemeremaades ning tuntakse seda klassikalise arheoloogia nime all. Johann Joachim Winckelmann oli renessanssi ajal oluline mees, alustas ka kaevamisi Pompeis. Ta on klassikalise kunstiajaloo rajaja, kuid sellega seoses rajas ta ka klassikalise arheoloogia. Selleks, et kunstiajalugu uurida, alustas ta väljakaevamistega. Arheoloogia kui teaduse areng toimus valdavalt põhja pool, Vahemeremaades oli ta pigem seotud kirjaliku ajalooga. Põhja-Euroopas oli aga sel hetkel ajastu, kus ei olnud nii palju kirjalikke allikaid, mis tõttu oli vaja panna esemed ise rääkima. Muinasesemed said algusest peale ise uurimisallikad. Selleks, et
Arheoloog teeb sarnase konspekti, nagu teeb ajaloolane arhiivis. Väljakaevamised on ka üks osa konspektist. Arheoloogia hävitab oma uurimisobjekte, seal kogutakse küll palju materjale, aga tulevikus keegi teine seda objekti enam kaevata ei saa. Muinsuskaitse all peab olema. Arheoloogilised kaevamised: Probleemkaevamised Päästekaevamised (järk-järgult kasvanud, üle 90% uurimistöödest on päästekaevamised) Arheoloogilised kaevamised Pompeis 18. sajandil – asjahuvilised (arheoloogid) vaatasid pealt, kuidas töömehed kaevasid. Põhiline oli tähelepanu ehitistel ja suurematel skulpruutidel, väiksed esemed jäid sageli tähelepanuta. Fotogrammeetriline plaan – tihti selgem, kui käega joonistatult. Kameraaltööd (järgneb arheoloogilistele kaevamistele, nn teine etapp) Leidude puhastamine ja konserveerimine Kogutud muu andmestiku (plaanid, fotod ,kirjeldused) korrastamine ja aruande koostamine
tõeliselt siidisena. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Kuna õhu temperatuur saunas on ligilähedane toatemperatuurile, võib ühekordne viibimine soolasaunas kesta isegi kuni 60 minutit. ROOMA SAUNA MÕJU Erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid, mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused. INFRAPUNASAUNA MÕJU NB! Infrapunasauna ei soovitata neile, kellele on paigaldatud kunstliigesed. IP-sauna kasutamisel on ka mõningad vastunäidustused: - äge vigastus - äge põletik - südame- veresoonkonna haigused - vere hüübimishäired - suured armid - kasvajad
N: maa all elasid päkapikud, kes valmistasid potte, et siis teised inimesed neid leiaks, osad arvasid ka, et potid kasvavad ise. Suuri kivihunnikuid seostati muidugi hiiglastega. Renessanssi ajastul lihtsalt hoiti neid, tundusid ilusad, aga neid ei uuritud. Esimese antiik-ajastu teadusliku teksti (?) autor oli Johann Winckelmann (1717- 1768), selleks ajaks olid kogunendud juba mitmed kollektsioonid, toimusid kaevamised Pompeis, sealt saadi huvitavaid leide. Tema hakkas esemeid ja kunstiteoseid võrdlema ja selle töö tulemusena valmis 1764 antiikkunstiajalugu. Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiliseks uurimistööks. Taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865), töötas Kopenhageni ülikooli raamatukogus, sinna koguti palju asju ja Thomsen juhatas nende vahel ekskursioone. Ta üritas teha süsteeme, kuidas neid külalistele näidata, jagas asjad kolmeks: kivi-, raud- ja pronksesemed
..pulsus ego civitate non sum, quae Atlandil nulla erat... Ameeriklaste traditsiooniline tuur (Ma ei ole välja saadetud riigist, mida Itaalias: pole olemaski) ronida Vesuuvi tippu, külastada 3. UKRAINA KAUDU Vesuuvi tuha Ukraina ühendamine Venemaaga 17. all hävinud linnu Herculaneumit ja saj. Paestumit; 1632 rajatud Kiievi ülikool viibida pikemalt Pompeis. Simeon Polotski tsaar Aleksei Reisikirjad. * Ladinakeelne ülistusluule *1668 Kolomenskoje tsaaripalee II. ANTIIK VENEMAAL: antiikne ANTIIKAEGSED pildiprogramm (Caesar, Aleksander ASUNDUSED KRIMMIS Suur, 26 Dareios pro ikoonid) KATARIINA II (1762-1796)
kohta imelikke teooriaid. Nt kui leiti kiviaegseid kivikirveid, arvati, et need on piksenooled, vanu savinõusid valmistasid maa all elavad päkapikud. Renessansi ajal tekkis suur huvi antiigi vastu ja hakati välja kaevama antiigi muistiseid. Välja kaevatud esemed kuhjati oma residentsi, need olid sisustuse osaks. Neid ei uuritud, ei üritatud välja selgitada, kui vanad nad on. Esimene uurija J. Winckelmann. Tema eluajal toimus suur uurimine Pompeis. Ta hakkas skulptuure ja esemeid üles joonistama ja uurima. Kirjutas Pompei kunsti ajaloo. See oli esimene arheoloogiaalane raamat. Mitmel pool Euroopas tähistatakse tema järgi arheoloogide päeva (9.dets), see märgib tema surmakuupäeva. 19. saj. Muistiseid koguti raamatukokku. Muinasesemed olid üheks eksponaadiks. Koppenhaagenis C. J. Thomsen töötas raamatukogus, kus oli suur kogu muinasesemeid. Selleks, et neid näidata oli vaja nad süstematiseerida
temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks. Rooma saun Erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid, mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused. Vene saun ehk leilisaun Banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50°C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem. Saunaskäimise protseduur on aga sarnane. Keha
annaabi.ee 
