Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on nii olnud juba sajandeid. Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil,
Põlvkondadevahelised suhted muutuste lainel Heaoluühiskond on kaasa toonud muutused nii perekonnastruktuuris, kui sotsiaalsfääris. Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad
Nii võib hoolitsemise ja kontrollimisega liiale minna ning lapse iseseisvuse ja enesekindluse arengut takistada. 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda? Iga pere on erinev. Seega pole ka kindlaid vanemliku käitumise nippe, mis oleksid igalpool ühtmoodi edukad. Laps ei sünni siia ilma koos kasvatamise instruktsioonidega. Vanemlikud oskused, nagu kõik muudki oskused, on aga õpitavad. Kõik lapsed testivad piire ja käituvad aeg- 18 ajalt halvasti. Kõik vanemad võivad vahel eksida. Tähtis on vigu tunnistada ning neist juurde õppida. 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid Esita realistlikud ootused nii endale, partnerile kui ka lapsele. Ära nõua endalt, et pead kasvatusest teadma alati ja kõike ainult sellepärast, et oled lapsevanem. Ära nõua partnerilt ülimat täiuslikkust ja ilmeksimatust. Jaga vanemlikke rolle ja vastutust
Tuumperekond abikaasad ja nende ühised alaealised lapsed Laiendatud perekond tavaliselt kolm erinevat kooselavat põlvkonda Leibkond vs perekond Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistad end üheks leibkonnaks. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased vms. Leibkonna põhitunnus on elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üks inimene. Perekonna funktsioonid O'Donell (2002): kaitse ja hoolitsemise f, majanduslik f, seksuaalsuhete reguleerimise f, laste kasvatamise f, sotsiaalse kontrolli f, poliitiline f ja sotsiaalse staatuse andmise f. Pere funkt. Täitmine tähendab alternatiivide tunnistamist, pidevaid läbirääkimisi ja kokkulepete sõlmimisi, kompromisside tegemist omavahel võistlevate soovide ja huvide vahel ajalises ning rahalises defitsiidis. Erinevad kooseluvormid
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid: 1) majanduslikud küsimused 2) sotsiaalne aktsepteeritavus Laiendatud perekond ehk suurpere Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Hõimlus – abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? … sest … Toimub linnastumine Ränne/ riigipiirid vabad Individualiseerimine Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend NADU meheõde NÄÄL naisevend KÄLI naiseõde LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel Uuspere Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1
Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid: 1) majanduslikud küsimused 2) sotsiaalne aktsepteeritavus Laiendatud perekond ehk suurpere Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus või hõimlussuhteis. Hõimlus abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? ... sest ... Toimub linnastumine Ränne/ riigipiirid vabad Individualiseerimine Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend NADU meheõde NÄÄL naisevend KÄLI naiseõde LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel Uuspere Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest • Esi
saab laps jõuda kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseni, kui näiteks lapsel on nälg või armastuse puudus? Lapsed vajavad täiskasvanu tihedas päevaplaanis tähelepanu. Näiteks tahavad nad oma õnnestunud tööde eest kiitust ja vanemate uhkusetunnet. Kui aga vanemad väljendavad ükskõiksust või ärritatust, tekitab see lapses segadust. Laps, kes peab korduvalt ebaadekvaatset reaktsiooni taluma, kaotab uhkustunde oma saavutuste üle ja entusiasmi. (Chazan, 2001:18) "Vaikselt omaette tegutsev "hea laps" on elumuredest niigi koormatud täiskasvanule mugav. Kuigi üksiolek on sageli täiesti sobiv ja vajalik seisund, võib see olla ka eemaletõmbumine millegi eest, äratõugatus kellegi poolt, ning üksildane laps kannatab vaikselt omaette olles ühtlasi ära lõigatud olulisest arenguressurssidest. Lapse vaikiv üksildane olek on passiivne appihüüd" (Chazan, 2001:5) "Kuid mõnikord naudivad lapsed üksinda mängimist
praktikat ja osutada neis olevatele probleemidele. (haridusuuringud, pereuuringud) PEDAGOOGILISED SUUNAD JA AJALOOLISED PEALIINID Kasvatuse terviklikuks mõistmiseks on oluline tuleviku prognoos. Kasvatuse kokkuvõte : kasvatust suunasid vanasti tugevad traditsioonid, tekkis kirjaoskus, hakkas kujunema koolikohustus, alguse sai kutseõpe (õpipoisid),tööstuslik ühiskond sündis palgatöö tekkega. Lapsepõlve mõistetakse omaette vanuseperioodina, nad loovad ise oma elu ja keskkonda. Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed). Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega, rahvusvaheliselt laialt levinud, Dalton, Waldorf – steiner pedagoogika, on üles ehitatud lapse
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida). Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad tervikteemad kergesti segapuntra, kui neid mingi suunava taustsüsteemi alusel ei korrastata. Dearden (1976) heitis ette ka seda, et informaalse kooli teoreetiliseks aluseks võeti psühholoogia ja sotsioloogia, mitte aga pedagoogika. Laps ei ole nagu taim, mida kastetakse, toetatakse ja väetatakse. Vabakooli liikumine Free Schoolmovement sündis Ameerika Ühendriikides õpetajate ja lastevanemate koostöös.
Uuringutest tuleb välja, et mingis vanuses on tüdrukud kindlasti poistest ees. Hilisemas vanuses need erinevused hakkavad vähenema. Poisi arengule ei peaks niipalju tähelepanu pöörama, tüdrukud peaksid varem hakkama rääkima (räägivad rohkem, kalduvad ka ise rohkem rääkima, mängud on teistsugused kui poiste omad). Tüdrukud armastavadki selliseid mänge, kus tuleb sageli teiste inimestega suhelda nt kodumängud. Samas tihti pole väga rangeid soolisi piire just mängude osas. Tüdrukute sõnavara on just ekspressiivsuse osas suurem. Eesti keeles tulevad just poiste ja tüdrukute erinevused eriti välja. 1/3 poistest hakkab vara rääkima, tüdrukutest hakkavad vara rääkima 2/3. Hilja hakkavad poistest rääkima 2/3, tüdrukutest 1/3. Kõne arengu aeglustumine: Kaheaastasel (24kuud) võiks olla alla 50 sõna (vahel alla 30). Ei kombineeri sõnu lausungiteks. Ka passiivne sõnavara on ka väike. Nt saavad aru, aga ise oskavad öelda vähem.
Pearu kadestas Andres kohutavalt Krõõda pärast. Peale selle oli tal veel ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Kuid aeg-ajalt esines Pearul ka helgemaid külgi ta võis siis olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Need omadused avaldusid Pearus kurbade sündmuste juures, eriti siis kui ta veel purjus oli. Siiski oli Pearul elu kõigepealt mäng, ärplemine ja jõukatsumine. Tema jaoks ei olnud tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus mitte väärtused omaette, vaid ainult vahendid ärplemiseks. Seega seisneski Pearu elu naabrimehe lakkamatus kiusamises, kõrtsis ärplemises ja kohtus käimisest. Nii nagu olid vastandlikud Pearu ja Andres, on erinevad ka Krõõt ja Mari teineteisest nagu öö ja päev. Samuti nagu teisi tegelasi, kujutas Tammsaare ja Krõõta ja Marit väga inimlike karakteritena. Kuigi Krõõt suri juba romaani esimeses pooles, võrreldakse teda kogu aeg Mariga. Krõõt on nagu headuse ja kannatlikkuse sümbol
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad. Ehk kuidas usk mõjutab enesetappude arvu, või kuidas majandus mõjutab sündimust. (sotsiaalsed faktid nagu elukeskkond linnas, religiooniga kokkupuutumine, haridussüsteem, tervis, väärtused, kuritegevus, majandus, globaliseerumine, meedia, sündimus, abort). 6
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest
heade vaimude vahel. Kanti mitmesuguseid talismane. Vanemad pidid lastele varakult sisendama, et vale käitumine toob endaga kaasa jumalate poolse karistuse. Valeks käitumiseks peeti lohakust, üleolevat suhtumist jumalatesse, nõidumist, varastamist, valetamist, pettust jne. Kirjutaja, kirjamärkide tundja oli teistest kõrgem. Nende käes oli teadmine, tarkus ja võim. Õpilase elu ei olnud lihtne. Koolipäev kestis lõunavaheajaga kokku hommikust õhtuni. Õpetaja ülesanded iidsetes kultuurides olid sageli samad mis isiklikul jumalal- abi, nõuanne, ravi, teadmised ja mõistus. 2.2 Egiptus Tähtsaimaks institutsiooniks peeti paleed, kuid väga tähtsal kohal oli ka tempel. Egiptuse religiooni varasemaid ilminguid on territriaalsete valitsuspiirkondade kaitse- jumaluste austamine. Tavaliselt oli kaitsejumalal mõne looma või linnu kuju.
Kõikjal käis võitlus deemonite ja heade vaimude vahel. Kanti mitmesuguseid talismane. Vanemad pidid lastele varakult sisendama, et vale käitumine toob endaga kaasa jumalate poolse karistuse. Valeks käitumiseks peeti lohakust, üleolevat suhtumist jumalatesse, nõidumist, varastamist, valetamist, pettust jne. Kirjutaja, kirjamärkide tundja oli teistest kõrgem. Nende käes oli teadmine, tarkus ja võim. Õpilase elu ei olnud lihtne. Koolipäev kestis lõunavaheajaga kokku hommikust õhtuni. Õpetaja ülesanded iidsetes kultuurides olid sageli samad mis isiklikul jumalal- abi, nõuanne, ravi, teadmised ja mõistus. 2.2 Egiptus Tähtsaimaks institutsiooniks peeti paleed, kuid väga tähtsal kohal oli ka tempel. Egiptuse religiooni varasemaid ilminguid on territriaalsete valitsuspiirkondade kaitse- jumaluste austamine. Tavaliselt oli kaitsejumalal mõne looma või linnu kuju. Vaarao oli otseselt seotud jumalik-vaimse maailmaga
68. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum. Kuna inimesed erinevad omandatud ja omistatud staatuselt, hinnatakse neid erinevalt ja seetõttu kujuneb ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 69. Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Uuritakse kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatuste vahelisi piire. Võrreldes kasti- ja klassisüsteeme, siis kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses kihistumissüsteemis paika pandud alates sünnimomendist. Omistatud staatus mõjutab kogu tema elu: kui palju haridust saab, millist tööd teeb, kellega võib abielluda ning vastavalt sellele elab ta kogu oma elu. Ainsaks erandiks võivad olla väga õnnelikud või andekad inimesed. 70. Põlvkondade vaheline ja põlvkonnasisene mobiilsus?
osutas andekuse kontekstis esimesena tähelepanu A. Tannenbaum 1983. aastal), mida mõjutab sünnipära või näiteks see, kas oma elu olulistel etap- pidel kohtab laps inimesi, kes tema eeldusi märkavad ja tema ande aren- gule kaasa aitavad. Lugusid andekatest lastest: esimene lugu Poiss oli vaevu nelja-aastane, kui ta televiisorist kontserti vaadates näitas näpuga pianistile ja teatas, et ka tema saab selleks. Aasta pärast oli poiss riiulist leitud muusikatermini-raamatukese viide vihikusse ümber kirjuta- nud ja sonis öösiti läbi une klaverist. Kolm kuud pärast lastemuusikakooli astumist mängis laps juba Oginski poloneesi. Kümneaastaselt vahetas ta
toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks -- Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed: Vaesuse põhjuste seletus USA-s Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad – esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme(Kennedy), tuli päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid: Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht
Faktorid, mis mõjutavad koolist väljalangevust. · Pere: autoritaarne või minna laskmise kasvatusstiiliga lapsi langeb kõige enam koolist välja. · Kool: asukoht, suurus, tüüp mõjutavad kaudselt koolist väljalangemist. Suhted õpetajaga on mõjutavad. · Indiviidiga seotud faktorid: hoiakud kooli ja õpetajate suhtes, kõrge õpimotivatsioon. Mõned väljalangevuse põhjused: · klassikursuse kordamine · põhjuseta puudumine · ranged reeglid ja distsipliin koolis · mitterahuldavad hinded · reaalained tekitasid raskusi · suhted õpetajatega Koolist väljalangevuse ennetamine: huvitegevuse õhutamine, põhjuseta puudumistega tegelemine. Koolist väljalangevuse tekkeprotsess: · Osalus-identifikatsiooni mudel - osalemise puudumine koolis, ei identifitseeri end kooliga ja see viib koolist väljalangemiseni. · Frustratsiooni-enesehinnangu mudel - enesehinnang muutub madalaks, tekib tõrjutus
Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad. Ehk kuidas usk mõjutab enesetappude arvu, või kuidas majandus mõjutab sündimust. Sotsi.fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid, ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sots
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
nov R. Mänd · Möödunud sajandi keskpaigas said inimesed aru, et looduse hävitamise tempo on liiga kiire ja midagi tuleb ette võtta o Vajadus võtta loomad elukaitse alla kuid kõiki ju kaitse alla võtta ei saa? Missuguseid elupaiku kaitse alla võtta? Kui palju neid kaitse alla võtta? · Fretwell & Lucas 1970 tuleb kaitsta neid kohti, kus on antud loomi rohkem · Pulliam 1988 tuleb kaitse alla võtta neid kohti, kus sündimus > suremus (läte), kui sündimus < suremus (mülgas), kuid tihtipeale võib olla mülgastes rohkem indiviide (tugevamad ei luba neil lätetes elada) Ökoloogiline lõks · Dwernychuk & Baag nt partidel on kombeks võtta oma eluaseme alla mingi teatud piirkond, kus on kajakad, sest kajakad ei ründa parte. Alguses on neil seal hea turvaline olla, kuid siis kui pojad koorduvad, on suured kajakad need, kes esimestena lapsi ära söövad.
3 suurt panust ühiskonnateooriasse: orgaaniline terviklikkus (arusaam ühiskonnast, kui inimkehale sarnasest organismist - igal osal oma funktsioon), majandusliku sektori tähtsus (vara jagunemine tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel), konflikti roll ajaloo kujundamisel (majandussüsteemis pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel). 1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs).
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
heinast aset, kus on hea magada - Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets (kuiv, toitainevaene) ning sellest tulenevalt kutsuti kohta Kuusiksaareks IX - Suvi läks Eesperes kiirelt ja väga töiselt, rukki ja linasaak oli väike, kaera, odra ja kartuli oma parem, müüa nad vilja ja lina väga ei saanud, vaevu jagus endale, kuid natukene pidid siiski, et raha teenida - Krõõt ja Andres tahtsid ise raha teenida, et talulaen ära maksta, ei tahtnud seda lastele kaela jätta, seetõttu ka töötasid väga palju - Juss leidis soosillalt 2 kaeravihku, lootis neid ka järgnevatel öödel leida, peremehele ja naisele pakkus Jussi lugu nalja ja rõõmu, ainuke, kes jutust mõnu ei tundnud oli Mai, sest oli nukker, et Kaarel Vargamäelt välismaale ära läks ja lähiajal tagasi tulla ei plaaninud
4 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST 20. sajandi lõpp oli eesti lastekirjanduses vastuoluline ja pingeline aeg. Mõõn, mis algas pärast Eesti taasiseseisvumist, kui lakkas sisseharjunud riiklik kirjastussüsteem oma dotatsioonide, plaanimajanduse ja taseme garantiidega (toimetajad, ranged valikupõhimõtted), kestis sajandivahetuseni. Seda aega jäid tähistama artiklid hauamonumendist eesti lastekirjandusele, mis tundus välja surevat. (Müürsepp 2005a: 40). Hävis 1960ndate-1980ndate vältel loodud turvaline lastekirjandusmaailm, milles lastekirjandust ilmus mitmekümnetuhandelistes tiraazides; kus lasteraamatute illustreerijate seast võis leida toonase eesti kunsti eredamaid tähti; kus sõna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
