Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põllumajandus: metsandus ja kalandus küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kalandus, vööde, taimekasvatus, majandusvöönd, ühistu, istandus, paras, viina, kalapüük, majandusharu, talud, polaarkliima, kõrbed, oaasides, troopiline, hektarit, kuupmeetrit, puuliigid, väärispuud, kalakasvatus, hajali, rannapüük, tootvaid, esmalt, farmid, agrokliimavöötmed, parasvööde, teravilju, order, rukis, kaer, kartulitJaapan, Filipiinid, Uus-Meremaa. Islandil on geotermaalenergia osa elektribilansis umbes 40%. Bioenergia saab toota biomassist (orgaaniliste ainete nt puidu/põllumajandusjääkide põletamisel). Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistumisel ja prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades puit siiani ainuke energiaallikas. ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa põllud, istandused. Looduslik rohumaa karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut; Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD:
· Soe parasvööde: 6-kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. 1 Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv. Põllumajandus võimalik oaasides
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8%
kuidas suudetakse peatada inimeste lahkumine maapiirkondadest. 2. Tööjõud (töötajate hulk, kvaliteet) 3. Kapital 4. Turg Kiirelt riknevate toiduainete (piim, värske liha) tootmine tuleb paigutada tarbija lähedale. Teravilja, kartulit jms võib aga ka tarbijast kaugel kasvatada. Transpordi areng ja külmutusseadmete kasutuselevõtt on turu läheduse vähemtähtsamaks muutunud. 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu
6- kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv . Põllumajandus võimalik oaasides. 6
austraalias, venemaa, kasahstani steppides jm. rohtaladel. Teravilja talud on suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu. Rantso - loomakasvatusmajand, peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks. Karjused kaitsevad karja röövloomadeeest ja jälgivad rohumaa ühtlast kasutamist. Levinud on USA kuivas lääneosas, austraalias, argentinas, lõuna-aafrikas. Istandus - taimekasvatusmajand, toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale. Kasutatakse odavat tööjõudu. Palju istandusi on arengumaades. Indoajastu põllumajandus - infoajastu pm täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. Ühes piirkonnas võivad asuda ntks köögivilja-, teravilja-, veise-, lille-, või seene kasvatustalud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikus on tehnoloogia ja teaduse saavutuste
olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 9.Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega 2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 10
· lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu · Soe parasvööde o kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood o võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi. Nt riis, mais, päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad ... o kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk o niisutus on kuivematel aegadel vajalik · Lähistroopiline vööde o vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest
tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Liigne väetamine võib hävitada mullaelustiku ning reostada veekogusid. Üleväetamise vältimiseks tehakse mullaanalüüse, loomakasvatuses ja toiduainetööstuses rakendatakse nakkuste vältimiseks rangeid tervisekaitsenõudeid, taimekasvatuses aga biotehnoloogilisi vahendeid. 4.4 Kalandus Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Rannikupüük on ülekaalus Ida ja KaguAasias, kuid ka teiste regioonide arengumaades. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. Alates 20. sajandist hakkas levima ookeanipüük. Iga rannikuriik tohib püüda kala
Peale seda tekkisid agraarkompleksid-- omavahel lepingutega seotud tooraine tootjad, töötlejad ja realiseerijad. III Postindustriaalne periood Talud kujunevad ümber suurtaludeks, mis on väga tugevalt spetsialiseerunud, sellega saavutatakse ülikõrge tootlikkus. Tööjõudu rakendatakse väga vähe. Talu omanik on ka ise töötaja. Levinumad tootmiskompleksid tänapäeval: 1. Suurtalu 2. Ekstensiivne teraviljatalu 3. Ranso (ekstensiivne loomakasvatustalu) 4. Istandus (palju inimtööjõudu) 5. Uusistandus (kasutatakse masinaid) 6. Loomakasvatustalud (Põhjariikides esinev väga intensiivne loomakasvatusettevõte, kus toodetakse linde ,veiseid jms. Toodang on kallis) 7. Segatalu (Lõunariikides. Toodetakse nii enale kui müügiks.) Regionaalne põllumajanduse ülevaade Euroopa Maa on maksimaalselt kasutuses. Looduslikud tingimused on väga ebaühtlased. Tootmisvormideks on suurtalud. Euroopa põhjapoolsemas piirkonnas on piimakarjakasvatus,
Geograafia kontrolltöö PÕLLUMAJANDUS 1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saadetakse edasi. Kaasaegsete istand
OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba,
esmase töötlemisega, monokultuuride kasvatamine. Põllumajanduse tootmisvorm ekstensiivses teraviljatalus: · püütakse kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamaid tehnikat, kuid põllumaa kui loodusressursi kasutamise osas on tegemist üsna tüüpilise ekstensiivse taimekasvatusega. · Tulemuseks tagasihoidlik saagikus, mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodandu omahind. 29. LOE ALATES LK 28. 30. metsandus: majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasuse näitajad: metsasus on metsamaa pindala osatähtsus (%) mingi piirkonna üldpindalas · metsad katavad ligikaudu 30% maakeral pinnast. · 2/3 on lehtmetsi ja 1/3 on okasmetsi. Metsanduse näitajad: metsade pindala (mln ha), metsade osatähtsus maailmas (%), metsasus (%), puiduvaru osatähtsus maailmas (%) + VT ÕPIK LK 35 JOONIS 2.1
(TOO NÄIDE ) Liitriik , mis koosneb autonoomsetest osariikidest , kus osariigi võim on antud keskvõimu pädevusse . Näide : USA , Venemaa 5) MIS ON UNITAARRIIK ? ( TOO NÄIDE) Liitriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi , vabariike , osariike,liidumaid jt . Näide : Eesti , Jaapan , Prantsusmaa 6) ISELOOMUSTA LÜHIDALT AGRAARSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Traditsioonilised tootmisviisid : kalapüük , küttimine , korilus . Vara agraalne tootmisviis põlluharimine , kodustati loomi , vahetuskaubandus põlluharijatele ja loomakasvatajatele , kasutusel tööriistad /käsitöölised . Esineb mäestiku aladel , kõrbetes ja tundrates . Hilis agraalne : Taime ja loomakasvatuse ühendamisel , põlispõllud , kaubandus , põllundus . 7) ISELOOMUSTA LÜHIDALT INDUSTREAALSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ?
Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera
......15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...................................................................................................................32 10. Energiamajandus ...........................................................................................................34 11. Tööstus...........................................................................................................................37
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö
Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, jahindus masinatööstus jm töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus
Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, jahindus masinatööstus jm töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus
..................................................... 50 51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam,hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 52 PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS ................................................................................... 53 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 53
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö
37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus
4. Harrastuskalapüük.................................................................................................... 22 4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast ........................................................... 22 4.2. Harrastuskalapüügi SWOT ............................................................................... 25 4.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 26 5. Rannakalandus ja kalapüük siseveekogudest........................................................... 28 5.1. Sissejuhatus ....................................................................................................... 28 5.2. Hetkeolukord..................................................................................................... 29 5.3. Rannakülade olukord ........................................................................................ 31 5.4
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
valdav osa Venemaal asuvaid soomeugrilasi on põlluharijad ehk maarahvas väikese linnaharitlaskonnaga. Metsaaladel on põllunduse kõrval olulised olnud ka küttimine ja korilus. Suur osa hantidest, mansidest ja samojeedi rahvastest tegeleb tänapäevani põhjapõdrakasvatuse ja kalastamise-küttimisega, kas traditsiooniliselt tundras ja taigas ränneldes või paikselt küladesse koondatuna; vaid vähesed elavad linnas ja töötavad haridus- ja riigistruktuurides. Ka saamide tähtsaim majandusharu on põhjapõdrakasvatus, kuid tänapäevaks erinevad saamide eluviisid oluliselt sõltuvalt asukohariigist (Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa). Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Tänapäevaks on soomeugrilased suuremas osas kristlased, kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Domineeriv kristlik konfessioon erineb
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
annaabi.ee 
