Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti
Metsad Metsateadus on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Teadusharuna hakati seda eristama 18.19. sajandil. Kui metsandus on valdavalt rakendusliku laadiga, siis metsateaduses rõhutakse ka teoreetilist aspekti. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida
kaotavaid seemlaid. 2018. aastaks on planeeritud rajada uusi kuuseseemlaid kokku 75 hektaril ja männiseemlaid kokku 100 hektaril. Seemnereserv on vajalik, kuna metsapuude seemnekandvus allub ilmastikuteguritest tingitud ebareeglipärastele perioodilistele kõikumistele. Selle tõttu ei ole võimalik regulaarselt seemet varuda ja tuleb seemet hoida piisavas mahus hoiul. Optimaalne on hoida seemnereservis 3,0 tonni männi-, 3,5 tonni kuuse- ja 0,2 tonni lehtpuuseemneid METSATEADUS JA -HARIDUS Metsateadus Eestis tehtava ja Eesti oludele vastava metsandusalase katse- ja uurimistöö vajadust on rõhutatud Eesti iseseisvumisest alates. Esimesel metsateadlaste päeval 1923. aastal esitati ulatuslik katseasjanduse korraldamise kava, mis nägi ette katseasjanduse juhtimise komisjoni loomise ja katsemetskondade moodustamise. Katsemetskonnad töötasid alates 1930. aastatest, sõltuvalt rahastamisvõimalustest vahelduva eduga kuni 1993. aastani.
) nõudis planeeritud puidukasutust, algas metsade korraldamine ja metsakasutamiseks optimaalsete raiemahtude määramine. Tänu asendusmaterjalidele, aga ka keeldudele vähenes talupoegade puidukasutus: puuaedade asemele tulid kiviaiad, loobuti valgustuspeergude kasutamisest, puunõude asemele võeti plekk- ja savinõud, kadusid niinest- tohust jalanõud, köied, märsid jne. Metsateadust ja metsade majandamist on mõjutanud nii vene kui saksa metsateadus: Omandivormiti domineeris riigimetsas vene (vormiriietus, metsa jagamine kvartaliteks, seadusandlus jne.) ja erametsanduses saksa mõju. Raiete teostamine Veel 20.sajandi I poolel raiuti mets põhiliselt talvel. Raietöölisteks olid valdavalt maaelanikud. Lageraietel kasutati põhiliselt kahemehesaage, hooldusraietel ühemehesaage, laasiti kirvega. Noorendike hooldamisel olid kasutusel võsanoad ja kiinid. Nagu sajandeid varem oli hobune peamine metsamaterjalide kokku- ja väljavedaja
annaabi.ee 
