ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm)
Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud *põuakindlus *nõlva kalle d, seadmed, *traditsioonid *tollipoliitika *kasvuperiood *paksus, lõimis väetised,seemned , tõuloomad AGROKLIIMAVÖÖTMED
Riis: Hiina, USA, India, Tai, Pakistan, Vietnam; lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne Mais: USA, Hiina, Prantsusmaa; peaaegu kogu maailmas, lähistroopiline Kartul: Hiina, India, Venemaa, Ukraina; parasvööde Sojauba: USA, Brasiilia, Argentiina, Hiina, India; lähistroopiline Maapähkel: Hiina, India, Nigeeri, USA; soe parasvööde Oliivipuu: Hispaania, Itaalia, Kreeka, Türgi, Tuneesia; vahemereline lähistroopiline Raps: Hiina, Kanada, India, Saksmaa, Prantsusmaa; parasvööde Päevalill: Venemaa, USA, Ukraina, India, Argentiina; soe parasvööde, lähistroopiline Puuvill: Hiina, Indoneesia, USA, Türgi, India, Pakistan, troopilised alad Lina: USA, Venemaa, Kanada, India, Suurbritannia; parasvööde ja lähistroopika Suhkruroog: ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne, Brasiilia, India, Tai Kohv: Brasiilia, Vietnam, Columbia, Indoneesia, Peruu; ekvatoriaalne
paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõuloomad Tööjõud tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, traditsioonid siis sujub kõik palju paremini Valitsuse poliitika toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini. tollipoliitika AGROKLIIMAVÖÖTMED 1)Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu 2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane)
Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika
Iraak, Mehhiko torujuhtmetega Araabia ÜE Maagaas Soojusenergia, Venemaa, Venemaa, Venemaa, Usa, - suur - tuleohtlik elektrienergia, Iraan, USA, Usa, Kanada, Lääne- kütteväärtus - transport peaiselt torujuhtmeid pidi 28% keevitustööd, Kanada Kanada, Alzeeria, Euroopa - ei vaja taastumatu, keemiatööstuse Suurbritan Norra, ümberöötlust traditsiooniline tooraine nia, Turkmenist - vähe Holland an saasteaineid
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima
2. Iseloomusta põllumajanduseks sobivaid piirkondi maailmas. Parasvööde lehtmetsade ja rohtlate vööndis on põllumajanduslikult kasutatavad pruunmulla ja mustmulade maa-alad. Huumuse paksus on kuni 1m. Eestis 15-20 cm. Kasvatatakse nisu, rukist, otra, kaera, kartulit, lina, maisi, päevalille, suhkrupeeti. Lehtmetsa aladel on omane kasvatada piimakarja, preeria aladel lihaveiseid. Lähistroopiline see on vähe levinud piirkond; Põhja-Ameerika, California piirkond, vähesel määral Austraalia. Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Tsitruseliste, oliivipuude kasvatamise, viinamarja istanduste ala. Loomakasvatusega selles vööndis tegeletakse vähe, mägedes kasvatatakse veidi kitsi ja lambaid. 1 Troopiline kõrbe/mussoonide ala. Haritav maa-ala asub niisketes savannides või oaasides,
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e
ja püügivahendeid jne. Eriti ulatuslikult on sellised meetmed kasutusele võetud LääneEuroopas. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmik. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeeter aastas hektari kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha) vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal peamine osa maailma tarbepuidust 2. Parasvöötme leht ja segamets.
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st.
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)?
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste
• SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED, 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ, 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA 21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS- OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
müügiks toodeti vaid mõndasaadust. Levinud on nad euroopas ja põhja-ameerikas, neid kasvab ka jaapanis. Kõigepealt kujunes välja väga töömahuka tootmisega piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast oli põldheina ja kultuurkarjamaade all. Palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Neid on kõigerohkem põhja-euroopas, USA ja kanada kirjde- ja loodeosas, jaapani põhjaosas ja uus-meremaal. Tekib sinna kus on palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud - levinud hõredalt asustatud kuivakliimaga piirkondades põhja-ameerikas ja austraalias, venemaa, kasahstani steppides jm. rohtaladel. Teravilja talud on suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu. Rantso - loomakasvatusmajand, peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.
kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, sell kuid madal arengutase ei võimalda seda tööjõudu kasutada. 5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: 1. Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. 2. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). 3
ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallrifid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib
maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes, Segatalud mõnda saadust hakati tootma müügiks Spetsialiseeritud talud talud ühinesid, müügiks toodeti vaid mõnda saadust, Piimakarjatalud lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasööduks Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiv kliima, kasvatatakse peamiselt nisu Rantso suur loomakasvatusmajand, lihaveiseid või lambaid, väga suured looduslikud karjamaad, USA-lääneosa, Austraalia, Lõuna-Aafrika, rändav tööjõud Istandus suur taimekasvatusmajand, saadused müügiks ja esmatöötlemine, odav tööjõud Mahepõllundus peamiselt looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid Kui niisutatakse muldasid mille aurustumine ületab sademete hulga siis mullad soolduvad. Rannikupüük väikeste paatidega ülekaalus ida- ja kagu-aasias ja teistes arengumaades Avamerepüük Ookeanipüük kaasaegse varustusega suured kalapüügilaevad, nädalaid merel, kala
industriaalne tootmisviis levisvaid nendes kohtades, millest emamaa oli huvitatud Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, Omavahel ei suheldud, kaubavahetus vaid kujnes tööjatus ja kapitalivoolud emamaaga Maavarade leiukohad Rohkem arenenud olid hankiva tööstuse-ja istandusepiirkonnad Põhja riigid: Kanada, USA, Euroopa, Venemaa, Jaapan, Austraalia. Lõuna riigid: ülejäänud 39. Rahvusvaheliste firmade (RVE) osa kaasaegses maailmamajanduses; näited rahvusvahelistest firmadest 20 · RVE-del on juurdepääs loodusvaradele · Omatakse kaasaegseid tehnoloogiaid · Juurdepääs turgudele · Võimalus mõjutada poliitilist situatsiooni · Töötoodang on odavam
Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallrifid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks.
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks.
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademtest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäolislt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 METSAMAJANDUS ................................................................................................................................................ 63 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); .................................................................................................................................................. 63 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; .......................................................................................................................................................................... 64
maadesse (Aasia, Aafrika jt) ja alates 2015 aastast on neid turiste rohkem. Kõige kiiremini kasvavad piirkonnad on LõunaAasia, Lääne ja Kesk Aafrika, Ida Aafrika, KeskAmeerika ja KaguAasia. Kõige rohkem turiste suundub 2030. aastal KirdeAasiasse, KaguAasiasse, Lõuna ja Kesk Euroopasse, LähisItta ja Kesk ja IdaEuroopasse. 32. Peamised turismisihtkohad Turismipiirkonnad Euroopa, Põhja Ameerika, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
