Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia). Loomakasvanduse paiknemine maailmas vihmametsades puudub loomakasvatus, mäestikualadel kasvatatakse lambaid, savannides lihakarja, brasiilias sigu, põhja-ameerikas: suure järvistu piirk
hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid
Keemil degradatsioon- tööstuses tekkivad kahjul ained saastavad mulda(väävliheitmed, mis põhj happesademeid, muldades intensiivistub toitainete väljakanne ja raskemetallide liikuvus), ka üleväetamine ning kahjuritõrje mürkidega halvendab mulla omadusi. Füüsikaline- tööstuskomplekside rajamisega on hävit muldi(tehiskate suureneb), kaevanduste rajamisega, rasked põllumasinad, maavarade kaevandamine, niisutus. Kõrbestumine- kõrbete pealetung, toim kuivas kliimas nii loodusl kui inimtegevuse tagajärjel(põldude ülekasutus). Tagajärg- erosioon, deflatsioon, sooldumine, väh taimede produktiivsus, tekivad viljatud alad.
· (teated saabusid Pariisi Akadeemiasse 26. okt. 1868 mõneminutilise vahega) · saadi Maal 1895 mineraal kleveiidist (W.Ramsay) · 1881 L. Palmieri Vesuuvi gaasides · Kosmoses leidub He väga palju (rohkem on ainult vesinikku), · Maal suhtel. vähe · sisaldub õhus (5,27 . 10-4%) - radioakt -lagun. tagajärg · He koguvarud Maal (atmosfääris, litosfääris, hüdrosfääris) 5 . 1014m3 · (kuid "lahkub Maalt") · Leidub absorbeerunult radioakt. mineraalides (kleveiit, monatsiit jt) ja loodusl. põlevgaasides 2. Koobalti ühendid · CoO - hallikasrohel või sinakas krist aine · saadakse O2 või H2O toimel Co-sse üle 940 C juures · (et vältida Co3O4 moodustumist) · on ka palju teisi meetodeid CoO saamiseks · (soolade ja hüdroksiidi lagunemine jt) · CoO + happed Co(II) soolad · CoO kasutatakse sinise värvipigmendina õlivärvides · portselani- ja klaasitööstuses · (sinine koobaltklaas) · · Co2O3 tekib Co(NO3)2 lagunemisel (180 C)
lised elised elised d Selts Iminõgesela Astrilaadse Astrilaadse Kapsalaadsed Tulikalaadsed adsed d d Lähedas Raudürdilis - Keelõielise Kapparilised, Magunalised ed või ed d, melonipuulised Kukerpuulised sarnase putkõielised d sugukon nad Loodusl 3500 liiki 2000 liiki 25 000 liiki Üle 3700 liigi Üle 2000 liigi ike liikide arv maailm as Loodusl 30 liiki 14 liiki 165 liiki 94 liiki 32 liiki ike Koos liikide hunditubak arv a ja võilille eestis pisiliikideg a üle 400 liigi.
kaksikassotsiaatidena (H2O)2 2H2O temp-l alla 4C ka (H2O)3 2 assotsiaatidest tingitud kõrge soojusmahtuvus Keemilised omadused aktiivne ühend, reageerib; paljude metallidega; mõnede mittemetallidega (peam. halogeenidega); sooladega; oksiididega jt. Üle 1000C algab lagunemine (termil. dissotsiatsioon): 2H2 2H2 + O2 3) Deuteeriumoksiid D2O ("raske vesi") 2 H2 16O (isotoopkoostiselt on loodusl. vees 9 erin. stabiilset vett, neist märgatavas koguses vähemalt 10-1 ... 10-2% esineb 4) D2O saadakse lood. vee elektrolüüsil (H2O laguneb kiiremini) jpt. meetoditega (külmutamine, keemilised meet-d) Sto - 3,8oC kto 101,4oC ained lahustuvad halvemini, reaktsioonid kulgevad aeglasemalt kui tavalises vees D aatomid võivad kergesti välja vahetada H aatomeid (isotoopvahetus), seda kasutatakse keem. struktuuriuuringutes - ka mõned lihtsamad organismid (vetikad) kannatavad sellise
O. Wilson (1990) on sipelgaid tabavalt võrrelnud inimestega: Nii nagu inimest peetakse selgroogsete loomade hulgas kõige kõrgemale arengutasemele jõudnud olendiks, nii on sipelgad saavutanud selgrootute loomade evolutsioonis kõrgeima taseme. Samas kui häviksid sipelgad, oleks see suurim katastroof kõikidele elukooslustele. Inimese kadumine maalt paneks aga taas õitsema kõik looduskooslused. Metsakuklased on sipelgate seas evol-lt üks arenenuim ja loodusl-lt efektiivseim liigirühm. Termiidid, kasti- ja tööjaotus Termiite üle 2500 liigi. Mikrokliima (=homöostaas) termiidipesades Sipelgakastid ja tööjaotus hobusipelgail, rautsikutel ning… Emasipelgas elab pesas kuni 30 aastat. Tööliskastid--minu kodu on minu kindlus… Puidus elava sipelgad (Camponotus truncatus) kaitsevad oma pesa nii. Termiitidel lisandub veel efektiivne “gaasipüstol” oma pesa kaitseks. Koopereerumine:
Mis on kahanevate asurkondade paradigma? Suunab tähelepanu põhiliselt nende protsesside uurimisele, mis on viinud liigi( asurkonna) vähenemisele. Poovib leida vastust küimustele: Mis on liigi kadumise põhjused? Mis teha? suunab tähelepanu väljaspoole asurkonda. Väga nõrk teoeetiline baas; väga palju empiirilisi andmeid. Põhilised teoreetilie arengu valdkonnad: väljasuremise teooria; faktorite identifitseerimise viisid. Looduskaitse geneetika kaks põhilist eesmärki? Kaasa aidata loodusl. Geneetilise mitmekes. Säilitamisele kõigil tasemel: tagada võimal. Tuleviku evolut. Prots. Välja pakkuda töövah. Asurkonna seire ja seisundi hindamise tarbeks Lähiristumine- ristumine lähedaste sugulaste vahel(isa ja tütar) ja kaugristumine – loomad erinevatest regioonidest? Geneetikast lähtuva tegurid peavad olema suunatud eesmärkidele kolmes ajaskaalas: elujõuliste asurkondade alahoidmine lähitulevikus; adaptatiivse evolutsioonilise
kaksikassotsiaatidena (H2O)2 → 2H2O temp-l alla 4C ka (H2O)3 assotsiaatidest tingitud kõrge soojusmahtuvus Keemilised omadused aktiivne ühend, reageerib paljude metallidega mõnede mittemetallidega (peam. halogeenidega) sooladega oksiididega jt. Üle 1000C algab lagunemine (termil. dissotsiatsioon): 2H2 2H2 + O2 3) Deuteeriumoksiid D2O (“raske vesi”) 2 H2 16O (isotoopkoostiselt on loodusl. vees 9 erin. stabiilset vett, neist märgatavas koguses vähemalt 10-1 … 10-2% esineb 4) D2O saadakse lood. vee elektrolüüsil (H2O laguneb kiiremini) jpt. meetoditega (külmutamine, keemilised meet-d) st - 3,8C kt 101,4C ained lahustuvad halvemini, reaktsioonid kulgevad aeglasemalt kui tavalises vees D aatomid võivad kergesti välja vahetada H aatomeid (isotoopvahetus), seda kasutatakse keem. struktuuriuuringutes
annaabi.ee 
