Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põlluharimine ja Talupojad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
feodaalid, vaimulikud, põllumaa, rehielamu, põlluharimine, usuelu, kohustuseks, varasel, naturaalmajandus, pärisorjad, sunnismaisus, majapidamised, majapidamist, ossa, mõisategu, harida, tasuma, kesaTalupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile)
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Talupoegade elu Eestis keskajal Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks.
käsikivi. See tarberiist tuli vooraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoja rõivastus Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. 2. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu
Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb palju tänapäeva inimese elust ja igapäeva toimetustest. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi: teod mis olid jumalale meelepärased ehk teisisõnu teod, mis oli kirik heaks kiitnud või paganlikud ehk kiriku vastased teod. Ketserlikkust ei sallitud ning need kes sellesse uskusid põletati tuleriidal.
TALUPOJA PORTREE Ajaloo referaat TALLINN 2009 Sissejuhatud Inimene oli keskaja kristlikus antopoloogias Jumala loodud olend. Maailma loomise kuuendal päeval lõi Jumal inimese, kellele ta andis võimu kogu looduse üle: sest taimed ja loomad pidid olema tema toiduseks. Seega oli inimene kutsutud olema looduse, maa ja loomade peremees. Juba keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile)
Kuidas elas Eesti talupoeg keskajal? Keskajal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu
sajandi lõpuni ja mida loetakse Euroopa ajaloo üheks dünaamilisemaks perioodiks. Hiliskeskaja alguseks võib pidada 14. sajandit. Selle üle, millal keskaeg lõppes ja nn. uus aeg algas, vaieldakse ikka veel. Üks keskaja tunnus on lääniühiskond. Sellele on iseloomulik maaomandi ja naturaalmajapidamisega seotud poliitiline võim. Süsteem oli hierarhiline: ühiskonna erinevaid kihte sidus omavahel kaitse , teeninduse ja usuelu vastastikune mõju. Ülemkihid tasusid oma vasallidele raha asemel neile maakasutamisõiguse ja privileegide andmisega. Hiliskeskajale iseloomulikud tunnused: katastroofid, konfliktid, mässud, usuline hüsteeria ja maailmalõppu ootus muutis keskaja elu süngest lootusetusest särtsakaks elunaudingute otsinguks. Keskaega kuulusid nägemused ja lood imedest (Päivi Setälä 1999). 4 2. Keskaja inimeste jagunemine
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS
1.4. Seisuslik korraldus: Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele . Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus vaimulikud Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, seisustele jumalasõna levitamine maksudest vabastatud II seisus feodaalid Elukutseliste sõjameestena I ja III Privilegeeritud, (aadlel) seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus talupojad I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11
Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele . Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadlel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased 1.5
sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk-ning Lääne-Euroopasse. Hansa kaubatee (Tallinn, Pärnu, Riia, Novgorod, Bergen, Edinburgh, Lübeck jne) Gascogne kaubatee (Dublin, Chester, Bayonne jne) Genova kaubatee (Almeria, Palermo, Foca jne) Veneetsia kaubatee (Lissabon, Cadiz, Southampton jne) teised kaubateed (Kiiev-Caffa, Lviv-Akkerman jne) 4. Kanossa teekond Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui ka keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst vasalle mässule, vabastades keisrivastastest truudusevandest. Seetõttu on keiser sunnitud paavstilt Itaalias 1077 Canossa mägilossis andeks paluma, mis pidi tähendama, et paavsti võim on suurem. (Ma ei leidnud kuskilt selle kohta väga täpselt, aga minu mäletamist mööda võieti
Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark samm ja nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale. Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks
tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid müüdi maast ja perest lahus.
V sajandil ühendab hõimupealik Chlodovech teised frangi hõimud ja tekib Frangi riik. Chlodevech oli tark ja võttis ristiusu vastu otse paavstilt, mistõttu sai ta endale sõja korral tugeva liitlase. Rooma impeeriumi lagunemise ja germaani riikide tekkega kaasnes kultuuri üldine langus. Linnade arv ja tähtsus vähenesid ja paljud inimesid kolisid maale. Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri hoidja, sest vaimulikud pärinesid tihti suursugustest suguvõsadestja olid kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli
avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia
· vandaalid - Põhja-Aafrikasse · läänegoodid - Hispaaniasse · idagoodid - Itaaliasse · frangid - Galliasse · anglod ja saksid Britanniasse Rahvasterändamise põhjused- · Gremaanlased pidid liikuma "eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest · Kliima jahenemine (300 ja 500) · Rahvastiku kasv Germaanlased- · tänapäeva sakslaste, inglaste ja skandinaavlaste esivanemad · elasid hõimudena · põlluharimine, karjakasvatus, raudesemed · roomlastega sõdinud ammusest ajast, enamasti lüüa saanud · Rooma riigi nõrgenedes alustasid rüüsteretki Hunnid- · Pärit arvatvasti Mongoolia steppidest · Rändkarjakasvatajad · Suurepärased ratsanikud, peamine relv vibu, ka odad, mõõgad, lassod. · Moonutasid nägusid armistamise ja nina lamendamisega lapsest peale. Hunnide impeerium ulatus Saksamaast Uraali jõeni ja Doonau jõest Balti mereni, kuid mitte
Lisaks: · Kohaliku preestri ülalpidamismaks · Kirikumaks läks otseselt preestrile, kümnendik kümnisest. · Linnuste, kirikute ehitamine, teede rajamine. Seda tuli teha igapäevase töö kõrvalt. Algselt teotööd ei olnud, sest mõisa(põlde) kui selliseid ei olnud, elati ju linnustes. Esialgu säilitasid talupojad oma isikliku vabaduse. Reaalselt võisid nad lahkuda, ei olnud sunnismaised. See olukord kestis kuni Jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik, ühe adraga ülesharitav maa. 6-9 ha. Diötsees piiskopkond. Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika Liivimaa noorem riimkroonika. Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates
maatüki saanu pidi sealt saadava sissetuleku eest soetama endale raskeratsaväelase varustuse ja ilmuma sellega valitseja kutsel väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, kandis nimetust feood ehk lään. Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Muud tööd nad ei teinud. Neid pidasid üleval läänimaadel elavad ja nende võimu all olevad talupojad. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks ehk feodalismiks. Feodalism hakkas kujunema juba enne Karl Suurt, kuid arenes lõplikult välja alles tema järglaste ajal. Keskaegses Lääne- Euroopas oli feodalism valitsev ühiskonnakorraldus.
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid
4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
*Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile b)Naturaalmajandus *Naturaalmajandus on rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Peaaegu kõik vajalik valmistati ise. Kaupade müük ja ostmine peaaegu ei toimunudki. Vahetati kaupa kauba vastu. Sisse osteti soola, metalli ja lukskaupu. Sidemed eri paikkondade vahel olid nõrgad. Mõis oli naturaal majanduslik suurmajand. Raha ei olnud käibel. Pilet nr.6 a) vaimulikud ordud ja nende kloostrid(benedictuse, tsiterlaste, frantsisklaste, dominiiklaste) *Benediktlased-Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama.*Tsisterlased-Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi
ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND Eesti jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualal kinnismuistised.arengutempod looduslike tingimuste tõttu erinevad. Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt õhukesed, viljakad mullad, kerge harida.Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid.Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss, hernes, uba, lina.lisa andsid küttimine-kalapüük. Hakkas valitsema üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus. Varanduslik ebavõrdsus. Kindlustatud asulate valdajad koondasid enda kätte pronksesemete valmistamise.Pronksitoore Skandinaaviast. Tihe läbikäimine mõjutas Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes.Sise-Eesti hõredamini asustatud. Tihedad metsad, raskemini haritavad mullad. Tegeldi loomakasvandusega ja alepõllundusega. Jahil
· 10.saj võeti kinni Norra kuninga naine ja poeg, müüdi edasi orjadeks. · Seisti silmitsi idanaabriga Vana-Venega o Tsuudid o 1030 Jaroslav Targa sõjaretk. Tartu esmamainimine o 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hiline rauaaeg 1050-1200 · Maaharimine o Adramaad o Kolmeväljasüsteem · Käsitöö o Rauatootmine o Rauatootmiskeskused · Kaubandus o Vahetuskaubandus o Vahenduskaubandus · Elamu o Rehielamu o Suitutuba · Küla o Sumbküla, ridaküla, hajaküla · Kihelkond · Maakond o Vanem o Malev (Relvastatud salk maakonnas) · 1154 al Idrisi · Lõunas o Eestlaste retked latgalite vastu o Leedulaste retked · Lääne o Vastastikused retked o 1187 Sigtuna põletamine · Idas o Vastastikused retked KÜSIMUSED: PRONKSI JA RAUAAEG EESTIS lk 16-20 1) Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega?
vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju-Virus). Uued maaomanikud tulid Saksamaalt põhiliselt Reinimaalt ja Westfaalist. Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid, feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega. Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus. · Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.-st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a
70 miljonini. Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. Kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele, kaubandus muutus oluliseks. Tähtsamad kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, põhja pool oli tähtsam Läänemeri. Kuningavõim hakkas tugevnema Ida-Frangi ehk Saksa Kuningriigis kui Otto I Suur allutas kõik Saksa feodaalid oma võimule. Ta lõi Püha Rooma ehk Saksa-Rooma Keisririigi ja lasi paavstil end keisriks kroonida. 11. saj: Riigi algusaegadel oli paavstivõim nõrk. Gregorius VII tugevdas paavstivõimu, investituuritüli keiser Heinrich IV-ga mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse määrata. Keiser pidi poliitilistel kaalutlustel paavstilt andeks paluma. Konfliktid kasvasid ja muutusid tihti sõdadeks. Eriti teravad vastuolud paavstiga olid Friedrich Barbarossal
maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maidvasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (HarjuVirus). Uued maaomanikud tulid Saksamaalt põhiliselt Reinimaalt ja Westfaalist. Lään maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajamamõisaid, feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega. Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt HarjuVirus. · Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal,
Lähis-idas.Kultuurielu, kaubanduse ja käsitöö õitseng oli. Välise võimu ja sisemise heaolu haripunkt. 1054 oli suur kirikulõhe e) Bütsantsi kultuur ja kirik Ristiusu keskusteks olid Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, mis langeisd Bütsantsi võimu alla. See tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühtsust, sest konstantinoopoli patriarh oli nüüd vailedamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all.Patriarh valisid küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikd krikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Keiser või ebasoovitava patriarhi ka ametist tagandada. Kirik oli tähtis, kes hoolitses vaeste ja haigete eest.Suurenesid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike abieelukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. 1054 panid paavst ja patriarh üksteist vande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet
Ordu- ja piiskopimõisates jäi endiselt tähtsamaks loonusrent. Kümnis tähendas nüüd juba veerandit viljasaagist. Järgmise sajandi alguseks mindi mitmetes eramõisates täielikult üle loonusrendilt raharendile. Osal talupoegadest õnnestus asuda linnadesse, kus vajati samuti töökäsi. 14. saj. lõpust on teada, et omavoliliselt lahkunud talupoegadele tehti trahvi. 15. saj. alguses hakati pagenud talopoegi välja nõudma ja tagasi tooma. Tekkis põhimõte ,,mees või võlg". Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid pagenute väljaandmiseks. Kõik pagenud talupojad tuli üles anda. Nende kindlakstegemiseks, ülesotsimisekd ja tagasitöömiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtumikud. Varsti toimiti samamoodi ordualal. Võeti õiguseks taluinimesi, kui enda omandit müüa, vahetada, kinkida või pärandada. 16. saj. alguseks olid enamus talupoegi kaotanud isiklikud vabadused oli kehtestatud pärisorjus. Arvukaimalt oli adratalopoegi. Suuremates taludes vajati
Kui omand kuulub ühele isikule, on tegemist ainuomandiga, kui aga mitmele isikule, on tegemist ühise omandiga. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks ja ühisomaniks, sõltuvalt sellest, kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. Võib eristada ka nn ühiskondlikku omandit, mille puhul omandi subjektiks on riik või kohalik omavalitsusüksus oma volitatud organite kaudu. Ajalooliselt on eksisteerinud ka kogukondlik omand, nt Venemaal, kus põllumaa oli külakogukonna omandis ning iga kogukonna liikme kasutada oli osa kogukonna maast, mis teatud ajavahemiku möödumisel ümber jagati. Eksisteeris ka jaotatud omand, mille puhul omandiõigus jagunes maaomaniku ja maapidaja vahel, kusjuures maaomanikule kuulus maa käsutamise õigus, maapidajal aga oli põline pärandatav maa valdamise ja kasutamise õigus. Maasuhteid iseloomustab kolm põhilist rendivormi- naturaalrent, teorent ja raharent.
kividest ringid, mille keskele oli laotud põhja-lõuna-suunaline kividest kirst. · VANEM RAUAAEG (I saj. V saj. keskpaik) Vanemat rauaaega nimetatakse ka Rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja-Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Uhkete kalmeleidude põhjal on järeldatud, et vanem rauaaeg on eesti hõimude ajaloos suureks tõusuperioodiks. Siinsete elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus, mis tõi kaasa jõukuse ja rahvaarvu kasvu. Samuti arenes ka väga jõudsasti käsitöö. Vanemal rauaajal puudusid majapidamistest relvad, ei olnud toimunud ühtegi sõjalist kokkupõrget naaberhõimudega, elu oli rahulik. Seega hinnatakse seda perioodi kui rahulikku sõdadeta aega · KESKMINE RAUAAEG (V saj. teine pool VIII saj. lõpp) Keskmist rauaaega on nimetatud Eestis ka rahututeks aastateks, sest: * Hakati ehitama linnuseid
annaabi.ee 
