TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse.
Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused: · tekkis seoses linnade arenguga. · Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6. Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)? · Püsiv armee · Tsentraliseeritud maksundussüsteem · Bürokraatia · Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine. 7. Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)? Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni. 8. Mis on rahvusriik ja millal kujunesid Euroopas välja rahvusidentiteet ja rahvusriigid?
sõprade lugupidamist, olles eneseteostuse viisiks. (kogu selle asja nimi on mode of social adjustment aga segaduse vältimiseks las ta olla siin parem inglise keeles.) 7 8 b) Inimene kannab oma eraelu lahendamata probleemid ja rahuldamata vajadused üle poliitilisse ellu. (mode of externalization) 3. Poliitiline eliit. Neid elukaid on üsna aktiivselt uuritud ja analüüsitud. Isiksus. Keegi David Barber jagas poliitikud (USA presidendid) nelja klassi: Suhtumise järgi oma töökohustustesse aktiivseteks ning passiivseteks, ning oma töö väärtusesse ja tagajärgedesse suhtumise järgi positivselt ja negatiivselt meelestatuteks. On olemas aktiivseid, passiivseid, positiivseid ja negatiivseid poliitikuid. Aktiivsed ja negatiivsed on töörühmajad, neil on kõrge saavutusvajadus ja tahe olla täiuslik,
Teiste teoreetikutega võrreldes osutavad pluralistid palju enam tähelepanu valimistele, parteide konkurentsile ja huvigruppidele Eliiditeooria 'Eliit' tähendas algselt parimat, väljapaistvat ehk creme de la creme; nii mõistetakse seda tänaseni. Mõiste tõid sotsiaalteadustesse 1900aastate esimesel kümnendil Itaalia õpetlased Gaetano Mosca (1856 1941) ja Vilfredo Pareto (1848 1923). Pareto sotsiaalse kihistumise mudel vaata joonis 4. Nii eliit kui ka mitteeliit muutuvad: eliit kaldub manduma ning mitteeliit aga sünnitama potensiaalset eliiti toimub eliidi ringlus, vaata jooni 5. Mõistet eliit kasutatakse kahes tähenduses: · kõik need funktsionaalsed või professionaalsed grupid, kellel mitmesugustel põhjustel on ühiskonnas kõrge staatus · üksnes liidrite sünonüümina Allikad ja areng elitism põhineb veendumusel, et väikese grupi valitsemine on soovitav ning sellel taotlusel on
® Sisendpoliitika mõjutused poliitiliste (musta kasti) otsuste saamiseks ® Väljundpoliitika poliitiliste (musta kasti) otsuste elluviimine Valitsemise põhimõisteid ® Government valitsemine, valitsus ® Governance ühiskonna kogu valitsemiskorraldus ® (Public) Administration (avalik) haldus, juhtimine, administratsioon ® (Public) Management (avalik) juhtimine ® Bureaucracy bürokraatia ® Executive täitevvõim Poliitilise süsteemi sisu Eastonil Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides) Makroteooriad ja paradigmad n Teooria on tegelikkuse (empiiriliste andmete) süsteemne ja laialdane seletus n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis
sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliitiliste ideoloogiate kolm allikat. o Rikaste-vaeste vastuolu (seisused, klassid jne.), - majandusliku eliidi soov saada võimule; eemaldama maa-omandil põhineva võimu eliit - Lääne-Euroopa eripära eliidi vahetumisel --> keskklassi tugevnemine (% -osa suureneb <-- vajadus võimu juures olla esindatud) o Kogukondadevaheline vastuolu (rahvad, keeled, religioonid), o Vabaduse-temaatika o Peale religiooniajastu lõppu ideoloogiate suur tähendus; ilmaliku ja kiriku võim pole enam samad; selge ilmaliku võimu ülekaal (poliitiline võitlus uuel tasandi; "-ism"-de tähendus), Ressursiteooria
isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. 13. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri
Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 1 Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemineon poliitika küsimuste igapäevane lahendamine:koostöö ja konflikt. Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäevane poliitika tegemine.Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 1 Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? 1 Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks
liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil · töö oli korraldatud konveieritel · tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga · tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle · linnad arenesid kiiresti · tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste
liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil • töö oli korraldatud konveieritel • tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga • tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle • linnad arenesid kiiresti • tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
hoolekande vajadust vastavalt sots klassile ning majanduse kujutamine turumajanduse põhimõttel. Peab oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja väliste ohutegurite vastu ning seetõttu suur rõhk kaitsepoliitikal ning sisemise julgeoleku ja õiguskorra loomisel. Pööratakse suurt tähelepanu patriotismile. Neokonservatism Vajalik vähendada riigi osa majanduses ja sotshooldussüsteemis. Põhieesmärgiks traditsiooniliste väärtuste kaitse. Uus valitsev eliit (pol administraatorid, keda motiveerib võim). Liberaalne ideoloogia Vabadus on nii inimese kui ühiskonnakorralduse suurim hüve ja eesmärk. Ühiskonna elukorraldus peab tagama üksikisiku vabaduse. Optimistlik usk inimese enesetäiustamisse ja progresiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud. Esimest korda seadusandluses 1688 aastal Inglismaal. Eraomanduse ja turumajanduse suhete arendamine ja riigi reguleeriva osa vähendamine
· Orgaanilisus Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. · Aristokraatia Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. · Sotsiaalne pessimism Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad,
4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. 1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor.
riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil. Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine Modernset riiki iseloomustab püüe kokku siduda kaks taotlust: rahva huvide kajastamine ja tõhus valitsemine. Eelmodernsel riigil oli olemas territoorium 11. Iseloomusta modernse riigi tunnuseid. Kontroll sunnivahendite üle, territoriaalsus, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võim, kodakondsus, maksustamine. 12. Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi? Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb. Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele. Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse
Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine) Moderne riik: Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine Weber: Võim- võimalus peale suruda oma tahet, käsk mida täidetakse. Domineerimine- suunamine, et teised teeks mida sa tahad. Bürokraatia: Reeglite alusel püsiv töö, süsteemne tööjaotus, kindel hierarhia, riiklik rahastus, keeld ametikohta osta, umbisikulisus
11) sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; 12) sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täiulatuslikku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindavad valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimrühm eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis,
- orienteerumine üldistele tarbimismudelitele Formaalorganisatsioon inimkooslus, mida iseloomustavad: · mitteisikulised suhted · tegevuse planeeritus ja allutatus kindlatele eesmärkidele · identifitseeritavus füüsilises keskkonnas · suhteliselt kõrge bürokratiseerituse aste Bürokraatia M. de Gournay (1745): ebaefektiivne ametnikevalitsus Bürokraatia täpne ja efektiivne administreerimise mudel Max Weber: bürokraatia ideaaltüüp: "ratsionaalse organistasiooni mudel": · selgepiiriline võimuhierarhia ("käsukett") · võim koondub "püramiidi" tippu*** · kirjalikult vormistatud reeglid iga taseme ametnikele · täiskohaga töötamine · palgad täpselt diferentseeritud · karjääritegemise võimalus organisatsiooni piires · organisatsioonis töötamine lahutatud eraelust · organisatsiooni liikmed ei oma materiaalseid ressursse
hälbiva käitumisega grupile või individuaalselt. SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: /A: 193-197 , /AU: 165-168/, / HMS: 65/ - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). Modernne bürokraatia kui ratsionaalse võimu puhtaim vorm. BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED A: /198-200 /, /AU: 168-171/, / HMS: 66-68/ 1. Tööjaotuse süvenemine. 2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel. 3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud, millega nad tööd teevad. 4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest. 6
Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel enamik läheb kaasa 2. Lisaväärtuste mudel mida peetakse soodsaks, 3. Ressursside mobiliseerimise mudel kvaliteedi tõstmine Kollektiivse käitumise vormid: 1. Isetekkelised: massihüsteeria, paanika, hullus, moenarrus, mood, sihtauditoorium 2. Rahvahulgad: juhuslik, konventsionaalne, ekspressiivne hulk; jõuk, pikett, meeleavaldus, demonstratsioon
muutuste teooriat need sündmused kui palju ta tegelikult õppinud on (Diplom kinnitavad? on signaaliks tööandjale inimese oskuste a) Evolutsionism kohta.) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest
1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandil. Konservatismi peateos o
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
KT 1. a) Poliitika -On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke. - Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt tunnustatud õigusele sunnimeetmete rakendamisel, mille rakendamise õigus on omistatud erilistele ühiskondlikele struktuuridele. b) Juhtimine -Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. c) poliitiline võim ja tema allikad -Poliitilise võimu määratlus: õigu
optimaalse otsustamiskeskkonna kujundamise kaudu. Kust lõppeb poliitika? 1. Poliitika lõppeb seal, kus lõppeb võimalus eriarvamusteks „Chantal Mouffe“ 2. Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsused on nii sügavad, et nende üle pole võimalik läbi rääkida. 3. Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsusi justkui polegi, inimesed pole võimelised neid väljendama, kõik küsimused otsustab üks isik. 4. Poliitika lõppeb sealt, kust algab vägivald. 5. Carl von Clausewitz: Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. 6. Hannah Arendt: Seal, kus lõpeb võim/poliitika, algab vägivald. POLIITIKA KITSAMAS JA LAIEMAS TÄHENDUSES Poliitika kui valitsemine: Valitsemine viitab ennekõike poliitika institutsionaalsele korraldusele: Valitsemine = otsustamine, kes ja kuidas otsustusprotsessides kaasa rääkida saab Valitsemine viitab ka poliitika (laias mõttes) tulemitele:
väikene, seadusega piiratud. ORGANISATSIOONIDE TÜÜBID JA NENDE STRUKTUREERIMISE PÕHIMÕTTED Eksisteerib 2 nägemust organisatsiooni struktureerimisest: 1) Põhirõhk organistasiooni sisemisele efektiivsusele 2) Põhirõhk keskkonnale, milles organisatsioon areneb. Organisatsiooni adaptsioon. Avalik juhtimine Neli põhilist organisatsiooniteooriat, ülesehitus- ja juhtimisstrateegiat: 1) Mehaaniline, bürokraatlik organisatsioon Püütakse lähtuda töökorralduse ja sisemiste struktuuride kõige efektiivsemast mudelist. Formaalsete struktuuride täiustamine. 2) Inimsuhete teooria Inimene on element. Sisemise mikrokliima arendamine. Mitteformaalsed suhted. 3) Ratsionaalsete eesmärkide mudel Töötada välja väga efektiivne planeerimise ja eesmärkide seadmise süsteem. 4) Avatud süsteemi mudel
Elujärge iseloomustab ostujõuga korrigeeritud rahvaajanduse kogutulu inimese kohta. Tervise hindamiseks kasutatakse oodatava eluea näitajas sünnihetkel. Koondindeksi saamiseks arvutatakse osaindeksite geomeetriline keskmine. Arenenud riigid- kõrge elujärje , moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riigid, peamisel maakera põhjapiirkondades, sp nim ka Põhja riikideks. b) Sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll, eliit, keskklass Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Omandatud(haridus) ja omistatud(sugu)
- hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Scholastic Achievement Test USA-s) - riigieksamite tulemused ... Haridusliku ebavõrdsuse tekkimine
ebavõrdsust. Ebavõrduse taastootmine: haridussüsteem on üles ehitatud nii, et jõukamate vanemate lapsed saaksid koolis paremini hakkama ja käiksid paremates koolides ning et hea töökoha saamise eelduseks on hea haridus. Ebavõrdsuse õigustamine: ametliku ideoloogia järgi on haridussüsteem õiglane hindab õpilaste võimeid, loovust, motivatsiooni. · Inimsuhted koolis: o Koolivägivald sagedane, igapäeva vägivald, koolikiusamine või ootamatud: radikaalsed vägivallapuhangud nt koolitulistamised IV - Võim ja poliitika · Võim Max Weberi kohaselt on võim ühe inimese võimalus teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet vastuseisule vaatamata. Panna tegema teist inimest tegema seda, mida ta võibolla algselt teha ei tahtnud. · Domineerimine üks inimene paneb teisi tegema selliseid asju. Neid asju, mille puhul on esimesel inimesel õigus nõuda neid asju
2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. (Eesti top3 Vene, Ukraina, Valgevene) Rahvus ehk natsioon- ajalooline ühtekuuluvusvorm Rahvusriik- põlisrahvas + riigipiir kattub rahvuse asualaga Natsionalism-rahvuslus Religioosne mitmekesisus
kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedagi ei ole lubatud diskrimineerida ning et kui riikliku ettevõtte töötaja keeldub teenuse pakkumisest, tuleb antud ettevõttel leida teine töötaja, kes oleks nõus klienti teenindama. (Brumfield, 13.02.2014; BBC News, 22.02.2014) Samal ajal aga leidis Virginia föderaalkohtunik, et osariigi samasooliste abielude keeld on põhiseadusevastane ning tühistas valijate poolt 2006. aastal vastu võetud põhiseaduse muudatused, mis käsitlesid seda teemat. Samal nädalal leidis ka föderaalkohtunik Kentuckys, et osariik peab tunnustama abielusid, mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
