Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PÕLETUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põletus, haavõletusearaneõletused, vill, hingamisteed, haavade, märg, armi, armid, villid, reaktsioon, tursearaneb, combustio, derma, hemoglobiini, hingamine, elektripõletus, ulatuse, manus, kehatemperatuur, salvaranemise, nekroos, koed, kurnatus, jahutamiseks, haavale, operatsioon, bilanss, rasv, leek, möödudes, kahjustunudunetavPÕLETUSHAAVADE PÕHJUSED, DIAGNOOS, ESMAABI JA RAVI Põletus on kudede kahjustus, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletuste põhjused: 1 Termilised põletused 2.Elektripõletused 3.Keemilised põletused (söövitused) 4.Kiirguspõletused 1. Termilised põletused 1.1.Tulised vedelikud 1.2.Leek 1.3.Kontaktpõletus 1.1.Põletused tuliste vedelikega · Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud · Boilerite, torude lõhkemine · Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek · Lõke · Grill · Süttivate ainete plahvatus 1.3.Kontaktpõletused · Triikraud · Tuline ahjuuks · Tuline pliit · Tuline radiaator
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 ....................................................................................................................................... 4 1.PÕLETUSTE ASTMED.................................................................................................... 5 1.1.I astme põletus...................................................................................................... 5 1.2.II astme põletus..................................................................................................... 5 1.3.III astme põletus.................................................................................................... 5 2.ESMAABI PÕLETUSTE KORRAL..................................................................................... 6 2.1. Elektripõletused
...................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................10 2 Jaanika Priimägi Referaat SISSEJUHATUS Antud referaadis räägin põletuste liikidest, põletuste vältimisest ning esmaabist põletuste puhul. 3 Jaanika Priimägi Referaat PÕLETUSTE LIIGID Põletused jaotatakse termilisteks-, keemilisteks-, kirgus ja elektrilisteks põletusteks. Põletusi saab liigitada ka põletuse tõsiduse järgi: I astme põletus-naha tugev punetus ja turse, näiteks päikese põletus. II astme põletus-põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad ka villid. III astme põletus-ulatub sügavamatesse naha kihtidesse ning nahk võib olla mustjas ja tihke. 4 Jaanika Priimägi Referaat TERMILINE PÕLETUS
.............................................lk7 2 SELGITUS Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. ÜLEVAADE Igal aastal registreeritakse Eestis üle 5000 põletustrauma, nendest 2000 (40%) lastel. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevat osa kehapinnast. Lastel tekivad põletused sagedamini kuuma vedelikuga, täiskasvanutel lahtise tule hooletul käsitlemisel või muude õnnetuste tagajärjel. Sarnaselt leegile võivad põletused tekkida ka kemikaalidega kokkupuutel või elektritrauma tagajärjel. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku.
· Ravi sokki ja jälgi kannatanut Kui kannatanu kaotab teadvuse, ava tema hingamisteed ja kontrolli hingamist. Kui kannatanu hingab, aseta ta püsivasse küliliasendisse. Vajaduse korral ole valmis alustama kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. 4. Mis on sokk? Sokk on organismi eluohtlik haigusseisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. 5. Soki põhjused · Verekaotus (väline, sisemine, luumurdudesse) · Valu · Allergia · Põletus · Südametalitluse häired 6. Soki tunnused · Pulss on kiire, mid akiirem ja nõrgem, seda raskem on sokk. · Nahk kahvatu, kaetud külma higiga. · Kannatanu on algul rahutu. · Hiljem teadvusehäired · Hingamine sage. · Võib esineda janu ja iiveldus. 7. Tegutsemisjuhised ja esmaabi 9 · Sokiasend: aseta kannatanu lamama, tõsta jalad üles.
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
elupäästva esmaabi andmiseks! Luumurrud: Lahtised ja kinnised luumurrud. Suurte luude murdude korral võivad vigastada saada suured veresooned, mis asuvad luude kõrval. Tekkida võivad eluohtlikud verejooksud. Nähtav verejooks Sisemine verejooks · Verekaotus luumurru korral: - Sääreluu murd 0,3-0,5 l - Õlavarreluu 0,3-0,5l - Reieluu 0,5-2,5l - Vaagnaluu 1,5l -... Tunnused: · Soki tunnused · Valu · Turse · Jäseme väärasend · Lahtise luumurru puhul verejooks Tegutsemisjuhis: · Peata suur väline verejooks (Kaitse end) · Pane kannatanu lamama · Tee haavale rõhtside · Äärmisel juhul kasuta zgutti · Anna kannatanule asend, kus valu on kõige väiksem · Kata kannatanu soojalt · Rahusta kannatanut · Transpordi kannatanult ise ainult äärmisel vajadusel · Ära anna kannatanule juua · NIHKUNUID LUID ISE PAIGALDADA EI TOHI
Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine
(trauma korral) · Teadvus? Hinda üheaegselt · Hingamine? · Vereringe (pulss)? Teisene ülevaatus · Pea · Kael (trahhea ja kaelaveenid) · Rangluud, käed · Rindkere · Kõht · Vaagen · Selg · Jalad 5 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud · Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: · Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool
kontusioon, erinevad haavad 5 Tegutsemisjuhend: Kontrollin, kas kannatanu on elus, vaatan kas on suuremaid vigastusi; kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et rohkem vigastusi ei tekitataks. Helista 112. Elustamise ABC. Põletused Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. Mida väiksem on valu, seda sügavam on põle tus. Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed. Põletusastmed: I staadium – punetav nahk, tugev valu, II staadium – villid, punetus, valu, III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk. Põhjused: Kõrge temperatuur, kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid, lahtine tuli, elekter, kemikaalid. Tunnused: Valget või musta värvi kärbunud kude, suured vedelikuga täidetud villid, punetav kuiv nahk, põlenud karvad.
(15...20°C) voolava vee alla. Jahuta vähemalt 10-20 minutit (vaata kella!). Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi, külm võib kahjustust isegi süvendada. Kui vett ei ole käepärast, tuleb jää mähkida puhtasse riidesse. Leegipõletuse korral toimeta kannatanu ohutusse kohta, summuta teki või vaiba abil leegid ja alusta jahutamist veega. Jahutamiseks võib kannatanu asetada ka vanni või veekogusse, kuid mitte kauemaks kui 20 minutiks. Jahutamise järel tuleb põletus katta sidemega või puhta linaga. Jahutamise eesmärk on vaigistada valu, vähendada närvide, veresoonte ja lümfisoonte kahjustust ning taastada vereringe. 2. Paku kannatanule juua! 3. Hoolitse põletushaava eest. Väga tähtis on hoida haav puhtana. Kui põlenud nahk punetab, kuid tundlikkus (valulikkus), niiskus ja karvkate on säilinud, siis on põletus pindmine. Selline põletus kaetakse pärast veega jahutamist Prontosan® geeliga, mis takistab
o Loidus o Rahutus ja agressiivsus o Haigutamine ja õhu ahmimine o Teadvusetus Südameseiskus. 11. Millised on šoki põhjused? Põhjused • Välimine verejooks, • sisemine verejooks, • põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised:
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
NIKASTUSED, PÕRUTUSED, VENITUSED Kasutatakse 3K meetodit: külma, kõrgemale, kompressiooni. Kannatada saanud koht seotakse kinni, pannakse peale külma ja hoitakse kõrgemal. Parem on siduda elastiksidemega. Igaks juhuks tuleks kannatanu viia röntgenisse, et kontrollida, kas luud on terved. Viinakompressi ei tohi kindlasti teha, esimesed kolm ööpäeva vajab see koht külma, eriti esimesel päeval. Külm sulgeb verejooksu, ei teki nii suurt turset ning vigastus paraneb kiiremini. UPPUMINE Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja
Alkohol surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket. · Alkohol suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet. · Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust. · Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks. 6. Hingamiselundite iseloomustus. Olulisemad hingamisteede infektsioonid. Hingamiselundid moodustavad hingamisteed ja kopsud. Hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus. Infektsioonid: nohu e. riniit- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus.
soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid 11. Mis toimub astma korral organismis · Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik · Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel. · Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 12. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on
7. Tuberkuloosi patogenees · Nakatumine toimub enamasti piisknakkusena. · Esmase tuberkuloosi korral tuberkuloositekitajad levivad lümfo või hematogeensel teel organitesse: kops, lümfisõlmed. · Tuberkuloositekitajad on organismis rakusisesed parasiidid. Haiguse algstaadiumis paljunevad nad makrofaagides (mittetäielik fagotsütoos). · Tervetel inimestel tekib vastusena IV tüüpi allergiline reaktsioon ja rakuline immuunvastus. Hilistüüpi ülitundlikkuse reaktsiooni tõttu infitseeritud makrofaagid hävitatakse, teine osa aga transformeerub epitelioidseteks rakkudeks ja hiidrakkudeks, hiljem tekib tuberkul. · Pärast esmase tuberkuloosi põdemist ja paranemist võib haigestuda teisesesse tuberkuloosi. Sel juhul on tegemist: uue nakatumisega või esmase tuberkuloosi vanade kollete aktiveerumisega. · Teisese tuberkuloosi kulg on reeglina raskem. 8
Seo kinni elastiksidemega. Külm hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. (4-6 korda päevas 20 minutit). Kõrgemale hoia vigastatud kohta südame tasandist kõrgemal Ära toimi järgnevalt! · Ära pane vahetult pärast traumat viinakompressi, see suurendab oluliselt turset. · o 24 tundi pärast traumat võib teha viinakompressi. · Ära hoia kahjustatud jäset kehast madalamal, see suurendab turset. 20. Haavade iseloomustus ja esmaabi Haav: naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg. Arstiabi vajavad haavad: *millesse on sattunud võõrkeha *Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut *Tugeva verejooksuga haavad *Sügavad torkehaavad *Looma-või inimese hammustused *Põletikulised haavad
Kõige tavalisemad lööbe kohad on põsed või sääred. Tüüpiliseks tunnuseks on kuumav valulik punetuv ja turseline ala, mis kiiresti laieneb, kuid on alati tervest nahast teravalt piirdunud. Nahaalune lümfipais põhjustab naha pinguloleku tunnet, sügelemist ja valu, kaasub ka kõrge palavikkülmavärinate, peavalu ja iiveldusega. Sageli kaasub lümfisõlmepõletik. Mõnikord tekivad nahale ka villid, mille sisu on sageli verine. Langenud immuunsusega, suhkruhaigust põdevatel või puuduliku verevarustusega inimestel võib tekkida isegi kudede kärbumine nekroos kuid õnneks väga harva. Streptokokid on endiselt väga tundlikud antibiootikumide suhtes, seega ravi pole keeruline, kuid enamasti viiakse see läbi haiglas. 3
...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................
kuidas seda vältida? mürgitust võivad põhjustada mürgiste ainete aurud, mürgiste ainete imendumine läbi naha, mürgiste ainete sisse söömine vältimine: tuulutamine, isikukaitsevahendid, laboris ei tohi mitte midagi süüa/juua isegi mitte kaasa võetud asju 31. Millist ohtu kätkevad vaakuum ja surveanumad? Vaakum ja surveanumad võivad plahvatada kui neid ei käsitleda ettevaatlikult, samuti võib juhtuda õnnetus, kui reaktsioon väljub kontrolli alt 32. Keskkonna saastumine, keemilised saasteained KESKKONNASAASTE e. keemiline stress - keemilist ainet esineb keskkonnas hulgal, mis põhjustab muutusi elusorganismide normaalses füsioloogilises seisundis ja selle kaudu ka ökoloogilistes seostes KESKKONNAMÜRGID- *gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4 *tahked elemendid: Hg, As, Pb *pestitsiidid *väetised *naftasaadused *sünteetilised pesemisvahendid 33
põhjustab rakkude surma. Kõige sagedasem on jäsemetel esinev gangreen, aga gangreen võib tekkida ka siseelundites. Kärbunud koes tekib sagelibakteriaalne põletik. Eristatakse kolme gangreeni liiki: Kuiv gangreen tekib arteriaalse verevarustuse häirumise tagajärjel ja kujuneb välja pikema aja vältel. Kuiv gangreen esineb jäsemetel, näiteks varvastel jalaarteriteateroskleroosi ehk lupjumise korral. Kärbunud kude onmust, kuiv ja sageli hästi piirdunud. Märg gangreen tekib tavaliselt järsu verevarustuselakkamise tagajärjel, näiteks külmumise, põletuse,söövituse või ulatusliku muljuva trauma tõttu, kärbunud koes tekib bakteriaalne põletik ja gangreen levib ka ümbritsevatele kudedele. Gaasgangreen tekib, kui nahahaava korral põhjustab põletikku anaeroobne bakter Clostridium perfringens, mis toodab gaasi ja kudesid hävitavaid aineid. Gaasgangreen on raske ja kudedes kiiresti leviv haigus. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud (traumad, pneumotooraks, teadvusetu patsient või haige kelle teadvuse tase on langenud), kuid patsient vajab käsitsi ventileerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks. N: hüpokseemia, hüperkapnia, hingamisteede kaitsmine (maoloputus mürgistuste korral), raviotstarbeline (narkoosid) mis on haaratud hingamisse hingamisse - on haaratud ainult alumine hingamissüsteem, ülemised hingamisteed ei ole kaasatud, see on nii nimetatud „surnud ruum” mida hindame muutusi kliinilises pildis, astrupis, pH (laktaadi määramine); kui adekvaatselt toimub ventilatsioon, perfusioon; hindame CO2, O2 sisaldust astrupis 1 O2 maskide erinevused Ninakanüül – patsiendi poolt saadav O2 kontsentratsioon varieerub sõltuvalt O2pealevoolust. Enim kasutatav
koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul 8. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi Rinnapiim: sisaldab kõiki imikule vajalikke aineid. On odav ja kättesaadav. Kergesti seeditav. Selles on suht vähe mineraalsooli ja valke ja seetõttu ei koorma neere. Ei põhjusta allergiat. Kasulikum hammastele-igemetele. Rinnalaps on tervem Imiku toitesegu: lapse täiskõhutunne kestab kauem. Söögi hulk on hästi teada. Oht
), teke (aeglaselt või äkki?), iseloom (tugevnev/muutumatu/nõrgenev? koolikuline/pidev?), kiirgamine (kuhu?), kaasnevad sümptomid 4 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov (millised?), kestus (kui kaua?), leevendavad/raskendavad asjaolud (millised? nt asend), tugevus (skaalal 1-10) jne Vaatlus - kirurgilised armid (võimalikud liited), songad (pitsumine või strangulatsioon), striiad (rasedus või astsiit), väljavõlvunud naba (tõusnud intraabdominaalne rõhk), väljavõlvumus/mass (suurenenud sapipõis, tuumor, abstsess), nähtav peristaltika (soolesulgus), nähtav pulsatsioon (kõhuaordi aneurüsm), kõhuseina liikuvuse piiratus hingamisel (peritoniit), laienenud veenid kõhuseinal (portaalhüpertensioon), verevalumid (trauma), kõhupuhitus (soolesulgus, astsiit) jne
Hoog möödub iseenesest umbes 1…5 minutiga. 1. Jääge ise rahulikuks! 2. Vaadake kella! Selgitage välja, kui kaua hoog on kestnud. 3. Jälgige, et haige end hoo ajal ei vigastaks. Pea alla võib panna midagi pehmet (riideeseme vms). Ärge jätke haiget järelvalveta teadvuse taastumiseni. 4. Mitte midagi suhu panna! Arvamus, et midagi tuleb hammaste vahele panna, on täiesti vale! 5. Pöörake haige külili ja pange ta kindlalt sellesse asendisse lebama! See hoiab lahti hingamisteed ja vähendab võimalust tõmmata sülge või oksemasse hingetorusse. 6. Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus, oodake kuni see möödub. Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab (magab) rahulikult. 7. Ärge püüdke hoo ajal takistada liigutusi ega äratada haiget raputamise, kloppimise või nuuskpiiritusega. See on lihtsalt kasutu.
ennetamine parem kui ravi. Ületreeningu mehhanism. Palju teooriaid ületreeningu kohta-kuid ühtset seisukohta ei ole. Peamiseks loetakse sügavaid häireid ketis-hüpotalamus-hüpofüüs-neerupealised. Ületreening tekib siis, kui rikutakse organismi koormustaluvuse seaduspärasusi. Psühholoogilised muutused ületreeningu korral. Depressiivne seisund, üldine apaatia, ebameeldiv südame pekslemise tunne, kontsentratsioonivõime langus, reaktsioon valgusele ja häälele on muutunud. Sümpaatiline NS ja ületreening. Puhkepulss suureneb, kiire väsimus, söögiisu langus, südame pekslemine, sportliku tulemuse langus, unehäired, närvilisus, suurenenud erutuvus, kontsentratsioonihäired, kiire higistamine, treeninghuvi langus. Ületreeningule viitavad biokeemilised näitajad. Uurea tõus veres, kreatiinkinaasi tõus, noradrenaliini tõus, testosterooni langus, kortisooli tõus, vere rauasisalduse langus, vereplasma glutamiini langus
RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI ASENDISSE MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. SOKK Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini, arteriaalse vererõhu langemine alla 60mmHg ning kudede hapnikuga varustuse ja hapnikutarbe mittevastavus, mis põhjustab rakkude hävimist Sokki põhjustab: Südametegevuse puudulikkus Perifeerste veresoonte laienemine Ringleva veremahu vähenemine e. hüpovoleemia Soki tundemärgid külm higi nõrk pulss kahvatu nahk sinakad huuled
Võime eristada "oma" ja "võõrast" lümfotsüütide pinnal olevate retseptorite vahendusel. Mälu mäletada antigeene ja kiiresti vastata nende taasilmumisele. Sekundaarsed lümfoidorganid Lümfisõlmed n ~1000,suurus mõnest mm- st - cm-ni, tavaliselt gruppidena n Koguvad koest saabuva lümfi ja sellega ka antigeeni n Kui Ag aktiveerib rakkude proliferatsiooni > täheldatalse lümfisõlmede suurenemist. MALT (mucosa associated lymphoid tissue) . Seedekulgla, hingamisteed, urogenitaal trakt. Sageli difuusne organisatsioon, kuid ka tonsillid, adenoidid, appendiks . Vähem organiseeritud, kuid sama funktsioon lümfotsüütide ja APC rakkude kohtumispaik. Põrn filtratsioon "suur lümfisõlm", depoo. Adaptiivse immuunsüsteemi rakud Peamiselt lümfotsüüdid: T, B, n T ja B rakud suudavad eristada miljardeid antigeene. Iga küpsenud rakk kannab ainult 1 Ag retseptorit. Antigeeni esitlevad rakud (APC): Makrofaagid ja dendriitrakud.
· LÜMFIMASSAAZ massaaz stimuleerib lümfiteid. Aeglase vooluga lümf suunatakse mööda lümfiteid suuremate lümfisõlmede poole sujuvate ja pehmete liigutustega. Lümfimassaaz suurendab organismi immuunsust. Seda tehakse jääkainete väljutamiseks organismist, misläbi alanevad tursed, kiireneb lümfi- ja vereringe ning ainevahetus. Paraneb naha toitumine ja hapnikuga varustamine, akne ja armid muutuvad vähem nähtavaks. Vererõhk alaneb ja pulss normaliseerub. Näidustusteks on lümfiringehäired, tursed, vedelikupeetus. · TAI MASSAAZ põhineb akupunktuuril, töödeldakse punkte, mis paiknevad energiaväljadel. Massaazi tehakse põrandal matil ja läbi rõivaste. Tai massaazis on ühendatud kolm teraapiat: joonteraapia, lihaste ja kõõluste massaaz ning joogaelementidega manuaalteraapia. Tai massaaz aktiveerib vereringlust ja
Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid – soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus – valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism – organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm – violetne ja sinine, 500-560nm – roheline, 560-640 – kollane, oranž, üle 640nm – punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust. Valgus mõjutab keskkonna tajumist ning seega käitumist. Pika päeva korral väheneb loomadel hirm, nõrgeneb stress ja paraneb heaolu. 3
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5
kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm violetne ja sinine, 500-560nm roheline, 560-640 kollane, oranz, üle 640nm punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust. Valgus mõjutab keskkonna tajumist ning seega käitumist. Pika päeva korral väheneb loomadel hirm, nõrgeneb stress ja paraneb heaolu. 2
annaabi.ee 
