Atmosfäär (0)

Atmosfäär
Eristatakse 4 kiht:
(temperatuuri järgi eristatakse.)
Troposfäär- toimuvad kõik ilmastikunähtused.
Stratosfäär- paikneb osoonikiht.
Mesosfäär- temp langeb kõrguse kasvades.
Termosfäär- temp tõuseb kõrguse kasvades.
Atmosfääri energeetika ja õhu üldine tsirkulatsioon
Maa välispinda varustab energiaga päikesekiirgus (Maa siseenergia ja gravitatsioon ei oma erilist tähtsust).
Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises.
Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena.
Hajuskiirgus - jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu jm. (muudab suunda)
Kogukiirgus (Q)- otse- ja hajuskiirgus kokku.
Kiirgusbilanss (R)- aluspinnale jõudnud ja sealt lahkunud kiirgusvoolude vahe.
Kiirgusbilansi arvutamine:
R=Q(1-A)-E
R- Kiirgusbilanss
Q- Kogukiirgus

Albeedo
E- efektiivne kiirgus
Albeedo- aluspinna peegeldumisvõime.
Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.
ÜLESANNE
120(1-(96/120))-40=-16W/
Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub:

Päikesekiirte langemisnurgast - mida suurem, seda rohkem.

Päike saab seniidis olla pöörijoonte vahelistel alal (23.5)

Kuna on päike seniidis ekvaatoril. (2 korda aastas kevadisel ja sügisesel pööripäeval, 20.märts, 22-23 .september).

Kuna on päike seniidis põhjapöörijoonel (21.juuni)

Kuna on päike seniidis lõunapöörijoonel (23.detsember).

Mitu korda on päike seniidis põhjapöörijoonel (1 kord aastas).
Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub:

Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem.
(Kuidas muutub Maal, kus seniidis, kus on pöörijooned jne.)

ÖÖ ja päeva pikkusest.
(Kuidas möödub Maal, mis on polaaröö ja –päev, polaarjoooned, kus asuvad? Jne.)

Aluspinna iseloomust ( vesi või maismaa, hele või tume, taimkattega või mitte.)
VEEKOGU

• Soojeneb sügavamalt
  
• Vesi on mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub ka veeringlemine.
  
• Vee erisoojus suurem (soojenemiseks kulub rohkem energiat).
  
• Suur osa kiirgusest läheb vee aurustumiseks (jahutab veepinda).
  

MAISMAA

• Soojeneb õhuke pinnakiht.
  
• Soojus ei kandu eriti sügavamale.
  
• Maa erisoojus on väiksem (kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat)
  
• Maismaal vett vähe, mida aurustada (ei kaota nii palju soojust).