Uraan ja Neptuun (2)

Uraan ja Neptuun
Click icon to add picture
Click icon to add picture
U
r
a
a
n Uraan
Uraani avastamine
William Herschel avastas Uraani koduaias omatehtud pikksilmaga algul arvas
ta, et see on komeet. Hiljem tuli välja, et see oli Uraan, mida on tegelikult
nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte.
Planeet nimetati alguses kuningas George III auks Georgium Sidus (
ladina keeles 'Georgi täht')
Seda nime aga ei jäetud kasutusele ja see nimetati Uraaniks nimi võeti Kreeka
jumalatelt nagu ka teiste planeetide omad. Uraan on antiikne Kreeka
taevalaotuse jumalus, varaseim ülemjumal, kes oli Kronose (Saturn) ning
kükloopide ja titaanide isa (Olümpose jumalate eelkäija).
Uraan
Raadius (km): 25559
Orbitaalne kaugus päikesest(km):
2875038615
Pöörlemis periood(1=24 hours): 0.718333
Mass (Miljon tonni): 8.683E+13
Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.29
Avastati: 1781
Kuud: 27
Click icon to add picture
Click icon to add picture
Ur
aa
ni
ja
ma
a
võr
dlu
s Uraani ja maa võrdlus
Uraan
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav.
Uraan on maast neli korda suurem.
Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis e. Tema telg on vertikaali suhtes 98º
kaldus.
Uraanist:
Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks suurim kuu
on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck.
Temperatuur pilvede ülaosas on 200º C ringis .
Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat
Kaks korda aastas aga kestavad nii öö kui päev 8 tundi.
Välimus
Uraani pind on üsna ilmetu.
Uraan on külm ja pime paik.
See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.(ja metaanist)
Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega
peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired ning see annabki talle
sinakasrohelise värvuse.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
U
R
A
A
N Uraan
Uraan
Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 24. jaanuaril 1986.
aastal.
Uraani magnetväli on veider, sellepärast et ta ei ole koondunud planeedi
keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes.
Uraani rõngad
Uraanil on 11 rõngast
Uraani rõngad on väga kitsad (laius 1100 km) ja järskude servadega.
Uraani rõngad koosnevad jääst ja kivi tükkidest.
Rõngad pole silmale nähtavad.
N Click icon to add picture
Click icon to add picture
e
pt
u
u
n Neptuun
Neptuuni avastamine
Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist
kaugemal peab asuma veel üks planeet leitigi Neptuun. J. Adams Inglismaalt ja
temast sõltumatult U. Leverrier Prantsusmaalt arvutasid uue planeedi asukoha
välja ning saksa astronoom J. Galle leidiski ta 1846 aastal U. Leverrier' poolt
väljapakutud koha lähedalt.
Nimi tuleb Rooma mütoloogiast Neptuun (Kreekas: Poseidon), kes oli
merejumal.
Neptuun
Raadius (km): 24764
Orbitaalne kaugus päikesest(km):
4504449769
Pöörlemis periood(1=24 hours):
0.67125
Mass (Miljon tonni): 1.024E+14
Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.64
Avastati: 1846
Kuud: 13
Neptuun
Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi).
Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989
aastal.
Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud
laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled
on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.
Neptuuni laigud
Tal on kaks laiku:
Suur Tume Laik ja Väike Tume Laik .
Need laigud on atmosfäärikeerised, mis toovad esile sügavamatest kihtidest
pärinevat teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi.
Pilved koosnevad enamasti tahkunud metaani kristallidest.
N Click icon to add picture
Click icon to add picture
e
pt
u
u
n Neptuun
Suurus
Neptuun on neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja
kuuskümmend korda mahukam kui Maa.
Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2,
tihedus 1,3 Uraani omast
Kaaslased
Teleskoopide abil oli Neptuunil leitud kaks kaaslast: 3200kilomeetrise
läbimõõduga Triton ja 200kilomeetrise läbimõõduga Nereide(Nereis). Triton on
ainus suur kaaslane, mis tiirutab planeedi ümber viimase pöörlemisele
vastupidises suunas.
Tritoni orbiit kahaneb ja ühel päeval kukub ta arvatavasti Neptuuni pinnale.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
Ne
ptu
un
trit
oni
pin
nal
t Neptuun Triitoni pinnalt
Neptuunist
Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks kulub 165 maist
aastat, tema päev kestab aga ainult 18 tundi.
Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat 235 kraadi.
Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi
all on tahket maapinda.
Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille
tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka
tahke faas.
Neptuun
Neptuunil on kitsad rõngad.
Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (mis sisaldab
kolme peamist kaart, milliseid nimetatakse Liberty, Equality ja Fraternity),
järgmine on nimetu rõngas kaasorbitaalne Galatea'ga, siis Leverrier (mille
välimisi laiendusi kutsutakse Lassell ja Arago) ning lõpuks ähmane, aga lai
Galle.
Tal on tormiline ja dünaamiline atmosfäär.
Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused
"jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
Ne
ptu
un
ja
te
ma
rõn
ga
d Neptuun ja tema rõngad