Geograafia kontrolltöö 8. klass (0)

Geograafia kontr.töö küsimused. 27.10.2014
1. Õhk koosneb lämmastikust ja hapnikust ning ka süsihappegaasist, osoonist ja veeaurust.
Õhkkond jaotatakse troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks
2. Ilm - pidevalt muutuv õhkkonna seisund.
Kliima - mingile paigale iseloomulik ilmade vaheldumine pika aja jooksul.
Ilma ja kliimat iseloomustatakse temperatuuri, õhurõhu, õhuniiskuse, tuule kiiruse ning suuna ja sademete hulga järgi.
3. Kliimakaart näitab pika aja jooksul mõõdetud ilma näitajaid, kuid ilmakaart näitab teatud ajahetke ilma näitajaid.
Kliimakaart näitab kogu maakera või paikkonna kliima peamisi keskmisi tunnusjooni: temp, sademete hulk, õhurõhk , tuulte suund ja tugevus.
Ilmakaart näitab kindla päeva või kellaaja ilma.
4. Kliimadiagrammil kujutatakse mingi paiga keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri kuude lõikes.
Vasakpoolne vertikaalskaala näitab sademete huka mm-tes.
Parempoolne vertikaalskaala näitab temperatuuri.
Horisontaalskaalal kujutavad värvid eluslooduse jaoks olulise õhutemp. kestust.
5. Maale jõudnud päikesekiirgusest ligi pool neeldub maapinnas (maalähedase õhu soojendamine, jää sulatamine, vee aurustumine ja fotosüntees) ja ülejäänu peegeldub maapinnalt või pilvedelt tagasi maailmaruumi või neeldub õhkkonnas.
6. Mida kõrgemal on päike ( ekvaatori lähedal), seda suurema nurga all langevad päikesekiired maapinnani ja soojendavad seda tugevalt. Seda soojem on ka õhk. Mida madalamal on päike, seda vähem need maapinda soojendavad (poolustel).
Tumedatelt ja konarlikelt pindadelt peegeldub vähem päikesekiirgust tagasi kui heledatelt ja tasastelt. Tormine meri peegeldab vähem kui tasane meri.
7. Mida suurema kalde all langevad on päikese kiired, seda vähem soojendab päike maapinda ja seda vähem soojendab maa õhku.
8. Aastaaegade vaheldumine on tingitud maa tiirlemisest ümber Päikese ja maakera telje kaldest Päikese suhtes.
9. Palavvöötmes on pidevalt soe-kuum, päev ja öö on enam-vähem ühepikkused ning temperatuuri järgi aastaaegu eristada pole võimalik.
Külmvöötmes erineb polaarpäeva ja polaaröö temperatuur väga palju. Kaks aastaaega - külmem (keskmiselt -30 C) ja soojem (keskmiselt 0 C ümber).
Parasvöötmes jaguneb aasta selgelt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv.
10. Õhurõhk on õhu rõhk. Külm õhk on tihedam ja suurema rõhuga.
1. Maapind soojendab õhku ja see paisub . Paisumiseks on vaja ruumi ja õhusammas hakkab ülespoole kerkima. Maapinnal väheneb õhusamba tihedus ja seega ka rõhk aluspinnale.
2. Kõrgemal valgub õhk naaberalade kohale ehk laiali ja seal rõhk suureneb. Kokkuvalgunud õhk mõjub aluspinnale
3. Aluspinna kohal hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale .
Tekib tuul
11. LOE JA SAA ARU!!! Vaata raamat lk 17
12. Õhumassid on enam-vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid, mis haaravad enda alla tohutult suure maa-ala.
13. Soojade hoovuste kohal liikuv õhk muudab rannikualade kliima soojemaks ja niiskemaks. Külmade hoovustega liikuv õhk muudab maapinnale jõudes kliima jahedamaks ja kuivemaks.
14. Ookeanilt tulev soe ja niiske õhk kerkib mööda mäestiku tuulepealset nõlva kõrgemale ja jahtub. Veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem.
15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega -
ekvatoriaalne kliimavööde ,
troopiline kliimavööde
parasvööde
arktiline kliimavööde
antarktiline kliimavööde
Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused.
16.
17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas , veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt tagasipeegelduvat soojuskiirgust läbi. Maal läheb seega liiga soojaks.
18. Osoon on oma olemuselt hapnik. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt.
Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva “kurja” kiirguse eest. Kui osoonikihti poleks, siis steriliseeriks päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava.
osoon blokeerib nahavähki tekitavat ultraviolettkiirgust, mis tuleb päikesest.
19. Osad kliimauurijad on seisukohal, et kliima soojenemine on inimtegevuse tagajärg. Ülejäänud uurijad peavad kliima soojenemist osaks üldisest kliima kõikumisest, kus soojenemisperioodid vaheludvad jahenemisperioodidega.