Arvestustöö geograafiast 7. klassile - Kliima I osa (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Atmosfäär konspekt

Sisenedes atmosfääri osakesed ergastavad lämmastiku ja hapniku aatomeid ja nii tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus,

Geograafia

9

docx

ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär:  alumine atmosfääri kiht  tekivad pilved, sademed  õhk liigub ja seguneb  kujuneb ilm ja kliima  temp langemine  troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange  tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär:  ulatub u 50 km  O3 põhjustab temp tõusu  O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:  50 - 85 km  O3 pole  temp kiire tõus  õhk hõre Termosfäär:  temp tõus, sest õhumolekule vähe  sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks

Geograafia

16

odt

Abiks geograafia eksamiks õppimisel

3.Õhuniiskus- veeauru sisaldus õhus Sooja õhku mahub veeauru rohkem kui külma õhku. Kui õhk küllastub veeaurust, siis tekivad pilved, udu või muu taoline. Ilmaennustus on oluline suhteline e relatiivne õhuniiskus. Väljendatakse protsentides. %- näitab kui palju on puudu küllastunud olekust. 75% → küllastunud olekus puudu 25% 4.Tuul tekib õhurõhkude erinevusest. Tuule kiirus sõltub rõhkude erinevuste suurusest.  4. Ilm ja kliima Ilm- õhkkonna hetkeseisund mingis paigas Kliima- maakera mingile piirkonnale omane ilmade vaheldumise viis ja kord Mandriline ja mereline kliima Näitaja Mandriline kliima Mereline kliima Asukoht Mandrite sisealad Rannikud, sared Õhutemperatuuri kõikumine Suur Väike Kõige külmem kuu Jaanuar Veebruar

Geograafia

5

docx

Geograafia kordamine atmosfääri kohta

· lämmastikust, mis tekib orgaanilise aine lagunemisel ning on vajalik toitaine taimede kasvamiseks. · Hapnikust, mis tekib taimede fotosünteesi käigus ning seda kasutavad organismid hingamiseks. · Süsihappegaasist, mis satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ning organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ning selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. · Veeraurust, mille hulk varieerub nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. Kõige rohkem on veeauru ekvatoriaalses vööndis ookeanide ja vihmametsade kohal. Kõrguse kasvades kahaneb ka veeauru hulk. Veeaur reguleerib Maa soojusreziimi neelates päikesekiirgust ning soojuskiirgust. · Tolmust, tahmast ja soolaosakestest, mis satuvad õhku ookeani pinnalt auramisel ning mida kõiki kokku kutsutakse aerosooliks.

Geograafia

7

docx

geograafia 8-klass kokkuvo�te

Geograafia tasemetöö 1) KLIIMA Ilm – õhkkonna lühiajaline seisund, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. Ilm on kohaliku iseloomuga, s.t mõne kilomeetri kaugusel võib olla ilm erinev. Ilma ja ilmastikunähtusi uuriv teadus on meteoroloogia, mille ülesanneteks on ilm ennustamine e. Prognoosimine. Ilma mõju keskkonnale: - Ehitus - Põlluharimine - Lennundus - Laevandus - Riietus - Õues tegutsemise võimalused Kliima e

Alusharidus

5

docx

Atmosfäär.

merele, suvel merelt maale 3) Püsivad kõrgrõhu- ja madalrõhualad - TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond ­ kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju. ­ (mere mõju) Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. mereline kliima ­ pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima ­ külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe soe hoovus ­ temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus ­ temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma HOOVUSED ­ suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas!

Geograafia

12

doc

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

põhjapoolkerale). Toob kaasa niiskust ja sadu. Tugevad tuuled. 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale. Hoovused aitavad kaasa ühtlasema temp. jaotumisele Maal. Soojuse überjaotumine toimub tuulte ja hoovuste abil. Tekkepõhjused: püsivalt samas suunas puhuvad tuuled, erinev vee tihedus, veerikaste jõgede sissevool ookeanisse. Jaotus: Soe hoovus toob soojema ilma ja sademed. Külm hoovus toob külmema ilma ja kuiva kliima (kõrbed: Atacama, Namiibi) 9. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Õhumass - suur sarnaste omadustega õhu kogu., mis saab oma omadused aluspinnalt ja liikudes teise kohta mõjutab seal ilma. Temperatuuri alusel: ekvatoriaalsed (EÕM)- kõige soojemad; troopilised- pöörijoonte piirkonnas; parasvöötme õhumassid (PÕM); arktilised, antarktilised (AÕM) Niiskuse alusel:

Füüsika

5

odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus.

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)