muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8). Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. Sele 8 – Tiivikkompressor 2.2.4 Kruvikompressor Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor
muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8). Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. Sele 8 Tiivikkompressor 2.2.4 Kruvikompressor Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor
PNEUMOAUTOMAATIKA Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade
kuulklapita kiirliitmikke · voolikud peavad olema võimalikult lühikesed ja sobiva läbimõõduga · väldi spiraalvoolikuid · kasuta õlitust vaid seal kus vaja ("turbiinid" ei vaja pidevat õlitust) Värvipüstol Puhas suruõhk soovitav 3-astmeline suruõhufilter integreeritud rõhuregulaatoriga rõhu jämedaks reguleerimiseks; Piisav suruõhu kogus sobiv kompressor ja torustiku läbimõõt vooliku pikkus L= 10m, siseläbimõõt min 9 mm, Sisendrõhk vooliku alguses min 0,6 bar üle püstoli sisendrõhu silikoonivaba materjal, antistaatiline, piisav rõhu taluvus Värvipüstol HVLP = ,,High Volume Low Pressure" Väiksem värviosakeste kiirendus Parem kattevõime Vähem Overspray- d põrkab detaililt tagasi (ca 35%) Kogukulu väiksem Düüs 0,7 ... 1,3 1,4 mm ?? Õhukulu enamasti ca 200 l/min (vt püstoli juhendit) Rõhu mõõtmine
Hammasrataspumbad (Välishambumisega • Madal hind • Mobiilseadmetes • Suur pööretevahemik • Lai temp. ja visk. Vahemik I Sisehambumisega • Madal müratase • Tööstuses – pressid, stantsid) • Kruvipumbad ( Labapumbad (Efektiivne • Ühtlane vool • Suhteliselt odav • Tundlik saastele • Labade kiilumine) Kolbpumbad (Fikseeritud kaldenurgaga • Reguleeritava kaldenurgaga) 4. Vastuklapid – tüübid, omadused Jagunemine: • Tavalised vastuklapid(Möödavoolu klapp drosseldamisel • Voolusuuna sulgemine • Filtri möödavool • Rõhuklapp) • Hüdrauliliselt juhitavad vastuklapid (Süsteemiosade lukustamiseks • Koormuse hoidmiseks• Lekkevaba täituri hoidmine fikseeritud asendis) • Alarõhuventiilid (Silindrite eeltäitmine • Süsteemiosade eraldamine) 5. Vooluhulga ventiilid – tüübid, omadused Drosselid: • Sõltuvad rõhust » Viskoossusest sõltuvad » Viskoossusest
vajutamisega, viimine lahteasendisse toimub nupu,.Reset,, vajuiamisega. Skeemi eripära on selles, et juhul kui nupp "Set" on rakendunud asendis, ei avalda nupu "Reset" vajutamine mingit toimet (vt. sele s). t2 Kl.1 Sele 8 - Mälu domineeriva "SET" funktsiooniga 3 .2.3 lvIälu domin eeriva "RESET" funktsiooniga Antud skeemis toimub relee üimine rakendunud olekusse nupu "Set" vajutamisegą Viimine lžįhteasendisse toimub nupu "Reset" vajuūmisega. Skeemi eripžira on selles, et juhul kui nupp "Reset" on rakendunud asendis, ei avalda nupu "Set" vajutamine mingit toimet (vt. Sele 9). Sele 9 _ Mįlu domineęriva "Reset" funktsiooniga t3 *įļį#ltilffi ĮĮrfi $.ņg#.m*ęffi ei Nįilde.
*kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5.Jõu ülekandmine vedelikus, Millest on sõltuv rõhu poolt avaldatava jõu suurus. Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. 6.Hüdrostaatilise rõhu mõiste ja allikad Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud
Suruõhk lastakse silindritesse 3 - 10° enne ÜSS – i ja suletakse enne väljalaskeklappide või väljalaskeakende avamist so 50 - 90° SIIBERÕHUJAGAJAGA KÄIVITUSSÜSTEEM 1 suruõhu balloon 2 peaventiil 3 käivitusjuhtsiiber 4 käivitusõhumagistraal 5 signaalõhu torud 6 õhujagajad KETAS ÕHUJAGAJAGA KÄIVITUSSÜSTEEM SPM suruõhuläivitus süsteem automaatsete käivitusklappidega. 1 peakäivitus klapp 2 käivituskang 3 ühine õhujagaja 4 automaatne käivitus- klapp. Käivitussüsteemi põhiosade funksioneerimine. Süsteem koosneb neljast põhiosast 1 peakäivitusklapp 2 õhujagaja 3 pneumaatiline käivitus - klapp 4 käivitussiiber PEAKÄIVITUSKLAPP.
Juhtseade (võtab vastu mõõteseadmest tuleva signaali, võrdleb seda ülesandega. Võimendab vahesignaali ja formeerib käsku, mis läheb edasi täiturmehhanismi. Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.).
Juhtseade (võtab vastu mõõteseadmest tuleva signaali, võrdleb seda ülesandega. Võimendab vahesignaali ja formeerib käsku, mis läheb edasi täiturmehhanismi. Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.).
- vedeliku tihedus (kg/) g- raskuskiirendus (9,81 m/) 5. Kuidas toimub jõu ülekandmine vedelikus. Millest on sõltuv rõhu poolt pinnale avaldatava jõu suurus? Jõu ülekandmine vedelikes toimub pinna kaudu, sest vedelik on niivõrd väikese tugevusega keha, et ka väikseima punktjõu mõjul ta puruneb ja jõuülekannet ei toimu. Jõu ülekandmiseks tuleb vedelik sulgeda anumasse, silindrisse, sulgeda silinder vedeliku vabal pinnal tihedalt kaanega, kolviga ja rakendada kolvile välisjõud. Välisjõu toimel tekib vedelikus surveolukord, mida nimetatakse rõhuks. Rakendades silindris tekitatud rõhu p teises temaga ühendatud silindris olevale kolvile, mille pindala on A, saame viimasel jõu F= pA, mis on rakendatav mingi konkreetse toimingu realiseerimiseks. 6. Mehaanilise- ja vedelikmanomeetri töötamise põhimõtted. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse
.....................................10 2.3 Aurustumine .........................................................................11 2.4 Kliimaseadme liigid ................................................................ 12 2.5 Reguleerklapiga seade .............................................................. 12 2.6 Aheldustoruga seade.................................................................14 2.7 Ehituserinevuste kokkuvõte........................................................15 2.8 Kompressor...........................................................................17 2.9 Kompressori sidur...................................................................17 2.10 Kondensaator........................................................................18 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak...............................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti..................................................
....................................10 2.3 Aurustumine .........................................................................11 2.4 Kliimaseadme liigid ................................................................ 12 2.5 Reguleerklapiga seade .............................................................. 12 2.6 Aheldustoruga seade.................................................................14 2.7 Ehituserinevuste kokkuvõte........................................................15 2.8 Kompressor...........................................................................17 2.9 Kompressori sidur...................................................................17 2.10 Kondensaator........................................................................18 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak...............................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti..................................................
Low). · Andmeedastus ESP anduritele toimub CANandmesiini "Andur" kaudu. EBS piduriseade koosneb järgmistest osadest: · Kompressor; · Suruõhu ettevalmistamise seade; · Juhtplokk; · Pedaali asendi andur (sõidupidurikraan); · Proportsionaalne releeklapp; · ABS rõhureguleerimisklapid; · Tagasilla rõhureguleerimismoodul; · Liiasusklapp; · Haagisepidurite juhtimisklapp; · Kontrolliseadmed (rõhuandurid, rõhulülitid, manomeetrid,
a) lühike; b) pikk Voolutrafo Kolmepooluseline sulguvate (normaalselt avatud) kontaktidega lihtlüliti Kaitselüliti sulguv (normaalselt avatud) kontakt Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) peakontakt Bimetalltermorelee soojustundlik element Termistor Sulavkaitse Tingmärk Tingmärgi tähendus Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) abikontakt, relee sulguv kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti sulguv kontakt Kontaktori avanev (normaalselt suletud) abikontakt, relee avanev kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti avanev kontakt Kahepositsiooniline ümberlüliti * Keeruka skeemiga mitmepositsioonilise ümberlüliti kontakt. Punktiirjooned tähistavad positsioone (käe- pideme asendeid), mustad punktid asendeid, kus kontakt
C crankshaft, Kurbenwelle W water, Kühlwasserschächte 4. Kolbmootoris toimuvate protsesside loetelu ja iseloomustus 1) sisselaskeprotsess; 2) surveprotsess; 3) segumoodustusprotsess; 4) põlemisprotsess; 5) paisumisprotsess; 6) väljalaskeprotsess. Sisselaskeprotsessi ülesandeks on täita silinder ottomootoris värske kütteseguga ja diiselmootoris puhta õhuga. Protsess realiseeritakse peale heitgaaside väljastamist mootori silindrist. Sisselaskeprotsessi abil garanteeritakse ottomootoris (karburaatormootoris) kvantitatiivne (kütus, õhk, heitgaasid, karterigaasid) ja diiselmootoris (pritseottomootoris) kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust
Eelpihustuse ajal on õhu ja kütuse segu hästi lahja (50:1), põhipihustusel aga 16:1. Lisaks müra vähendamisele alandab eelpihustuse lahja küttesegu ka põlemistemperatuuri ning lämmastikoksiide tekib vähem. Esimese sõiduautole mõeldud ühisanum diiselmootori ehitas aga 1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas) Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend.
Eelpihustuse ajal on õhu ja kütuse segu hästi lahja (50:1), põhipihustusel aga 16:1. Lisaks müra vähendamisele alandab eelpihustuse lahja küttesegu ka põlemistemperatuuri ning lämmastikoksiide tekib vähem. Esimese sõiduautole mõeldud ühisanum diiselmootori ehitas aga 1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas) Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend.
Roomiktraktorite elastne vedrustus jaguneb olenevalt tugirullikute vedrude viisist: · balansiirvedrustus · hoobbalansiirvedrustus · üksikvedrustus. Vedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Amortisaatoril on 4 klappi kaks kolvis ja kaks silindris. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid. Kolvivart ümbritseb kann, mis kaitseb silindri kaant mustuse eest. Silindris on teatud kogus vedelat õli. Auto külge kinnitub amortisaator poltide ja kummipuksidega. Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedru kokku surutakse, siis amortisaator lüheneb ja kolb lükkab õli läbi klappide, millest tekib vastupanu. Liikumine on veel raskem siis, kui amortisaatorit pikemaks venitatakse. Sel juhul takistavad klapid silindri täitumist õliga
29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Sest diood on mittelineaarse takistusega element. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhtivaks dioodiks? Kuna türistor koosneb erinevatest juhtivatest kihtidest. Türistor on neljakihiline pooljuhtseadis. 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali? Transistor on mõeldud selleks, et võimendada signaali. Transistor võimendab selle pärast, et talle kantakse pinge peale. Kui anda transistorile sisse signaal ja transistorile pinge, siis välja tuleb algsest signaalist võimsam signaal, ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille tulemusena on saadud sisendsignaalist võimsam väljundsignaal. Kui pinget peale ei lastaks, oleks sisend- ja väljundsignaalid võrdsed. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Loogikaelemendi mõte on teha tehe, seejuures teda pidevalt vooluga ei toideta. Trigeril aga on
sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plavatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas
..........................................................................11 Auto mark, mudel, mootori tähis.......................................................................................... 11 Iseloomustus..........................................................................................................................11 Mõõtmised............................................................................................................................ 12 Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline.............................................................................12 Väntmehhanismi detailid ..................................................................................................... 13 Laagrid.................................................................................................................................. 13 Tihendid................................................................................................................
ekspluatatsioonikulud. Kasutamist piiravad sõltuvus energiaallikast, suur elektrikahjustuse oht, elektriskeemi keerukus suurtel võimsustel. - Pneumomootoreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks. Liigitatakse konstruktiivse lahenduse alusel: kolbmootorid, rootormootorid, turbiinmootorid. Kolbmootorid kuna need on suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, siis neid ei kasutata pöörleva liikumise saamiseks. Levinud on need löök- ja löök-pöördtoimelistes käsimasinates, kus nende kolb on ühtlasi ka löökuriks. Rootormootorid tänu konstruktsiooni lihtsusele, heale töökindlusele, suhteliselt väikesele massile ja väikestele gabariitidele enamlevinud pneumootorid pöörleva liikumise saamiseks. Turbiinmootorid kasutatakse juhul, kui on vaja saavutada tööorgani väga suurt pöörlemissagedust väikese või keskmise võimsusega. Mis on asünkroonmootori eelised ja puudused võrreldes kommutaatmootoriga ning milline on tema tunnuskõver?
Samuti on määratud - ga vee olek allpool küllastus e. keemistemperatuuri. Vee aurustunisprotsessi diagrammil. Jälgime vee isobaarset aurustumisprotsessi. 1kg vett, temperatuuril t ja rõhul p. Veee parameetrid küllastusolekus (alumisel piirrõhkkonnal) näiteks punktis 1, tähistatud indeksiga. 1. 2. 3. 4. 5. Sisepõlemismootorite ringprotsessid Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Tänapäeval on rõhk 1,5- 10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sisepõlemis mootorite teoreetilised ringprotsessid.
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid.
väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1
1. Tegelikus tsüklis toimub töötava keha keemiline muutus, st. mis tagaks külma mootori käivitamisel survetakti lõpul küttesegu soojuse saame põlemise teel.Toimuvad 1 Takt. Kolb liigub ASS- ust ÜSS-u. Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C.
Mark SPERRE HL 2/120 Arv 2 Tüüp kaheastmeline vahejahutiga kolbkompressor Tootlikkus 74m3/h Pöörete arv 1450p/min Silindri läbimõõt 120mm Tarbitav võimsus 17,6kW Töörõhk 30bar Õli karteris 10l Õli mark Enersyn RX-100 Kaal 320kg Mootoril on käivitusklapid ainult A poole peal. Käivitusklapid on diferentsiaaltüüpi. Klapp koosneb kerest, kolvist, vedrust ja klapist. Kolvil on juhtõhu poolne kolb suurema läbimõõduga kui käivitusõhu poolne. Õhujagajast tulev juhtõhk läheb suurema läbimõõduga kolvi peale. Samas on käivitusõhk peakäivitusklapist lastud klappide taha. Kuna ülemine kolb on suurema läbimõõduga ületab juhtõhk vedru jõu ja käivitusõhu klapp avaneb ning õhk pääseb silindrisse. Peakäivitusklapp on samuti diferentsiaaltüüpi. Klapp koosneb kerest,
raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab ettenähtud kõrgeimasse ülemisse asendisse , siis lülitub pump automaatselt välja. Kui tähistada kolvi kaal tähega G ja tema liikumistee ( tõstekõrgus ) tähega H , siis
REP-võimsus: Pumpamissurve viimiseks kuni 80 bar'i. ,,Duomatik": Kahe erineva materjali segamiseks ühe töökäigu jooksul Pahtlipumbad: PRITS ATG (AIR TEXTURE GUN) Lihtne seade pinna dekoratiivseks viimistluseks. Võimaldab pihustada erinevaid pahtleid ja krohvi, mis raskusjõu mõjul valguvad läbi püstoli. Erinevad õhu- ja materjalidüüside kombinatsioonid (kokku 20) võimaldavad saada erineva struktuuriga pindu. Pihustamiseks on vajalik kompressor tootlikkusega 200 l/min, rõhk 2-3 bar. Seade on eriti sobilik väiksemahuliste viimistlustööde tegemiseks. TEHNILISED ANDMED Materjali kogus anumas 6,51 Õhudüüsid 1,5 mm; 2,7 mm; 3,5 mm; 3,6 mm Pihusti avad 7/32"; 1/4"; 5/16"; 3/8"; 7/16" Vajalik õhu kogus 200 l/min Rõhk 2 - 3 bar HEMO A22-2S on lihtsa ehitusega, galvaniseeritud terasest korpusega ja klaasfiiberplastist kotitühjendiga. Tänu suurtele kummiratastele on pritsi ehitustel mugav kasutada
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või
Klapitaldrikul on 30˚ tööfaas. Klapifaas sooveldatakse spetsiaalse pastaga. Klapisääre külge kinnitatakse ülemisse koonilisse treitud ossa vedru ülemineklapitaldrik, mis kinnitatakse kooniliste poolrõngastega. Klapil on eraldi juhtpuks, mis on valatud malmist. Nookur lööb klapisääre otsa ära. Seetõttu on paigaldatud sääre otsa karastatud teraskübar. 26 Klapil kasutatakse vedrusid. Vedru ülesandeks on sulgeda klapp. Vedrud valmistatakse mangaanterasest. Klapi sulgemiseks kasutatakse kaht vedru. Klappisääre väljaulatuva klappisääre ülemisel otsal olevas ringlõikes asub koonuseline lukustusrõngas, mille abil kinnitatakse klappisäärele vedru tugitaldrik. Rotocap- mehhanism hoiab klapi mootori töö ajal pidavas liikumises ümber oma teljel. 1) Juhtpuks 2) Sisse- ja väljalaske kanalid 3) Klapipesa 4) Jahutus vee kanal 5) Nookur 6) Klappide survepukk 7) Reguleerimis polt 8) Vedrud
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3