Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a. Neeva lahe zooplanktonit. · C. Gobi uuris 1879.a. põhjataimi ja veeõitsengut Tallinna lahes.
Plankton Läänemeres Mis on plankton? Plankton ehk hõljum on veekogudes hõljuvate väikeste organismide kogum. Planktilised on organismid, kes ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama. Jaotamine Planktilise faasi kestvuse järgi. Suuruse järgi. Toitumise järgi. Elukeskkonna järgi. Planktilise faasi kestvus Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis). Suurus. Suurim: megaloplankton. (Loomad, nt meduus.) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veep...
PLANKTON Refaraat Sisukord 2.1 Veeõitsengud.................................................................................................... 5 Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on teha selgeks planktoni olemus, levik, tähtsus veekogudele ning uurida erinevaid planktoni liike, alaliike ja nende omadusi. 2 1.Plankton Plankton ehk hõljum on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide – plankterite – kogum. Nende liikumiselundid on nõrgalt arenenud ning seega on liikumisvõime väga piiratud, mis tähendab, et plankterid hõljuvad vees passiivselt ja liiguvad edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised
Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Sinivaal on kõige suurem imetaja: suurim 31m ja 178 tonni. Vaalad pärinevad maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi ajas neid vette toiduküllus, mis sundis neid kohandama oma anatoomiat elutingimustega. Vaalalised saavad vabalt ookeanis ringi liikuda, kuid nad eelistavad tänu planktoni küllusele Arktika ja Antarktika ligidust. Vete kinnikülmumine põhjustab nende rännaku troopikapiirkondadesse. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad nad üle tänu kogutud rasvakihile. Suguküpsuse saavutavad sinivaalad 4.-5. eluaastal. Sünnib üks poeg. Poeg sünnitatakse troopikapiirkondades, kuna pojal puudub sündides rasvakiht. Vaalapoeg joob päevas ära tervelt 600 liitrit emapiima. Poega toidetakse seitsmekuuseks
Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu varutud paksule rasvakihile. Paljunemine Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevatest rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Siginemine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu.
Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu "varutud" paksule rasvakihile. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. PALJUNEMINE Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks.
Osooniauk Antarktika kohal Ultraviolettkiirgus Freoonid Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? Kõrvaldada tööstustest ja kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud On kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Taimede keemilise koostise muutumine ja kasvu peatumine Planktoni paljunemise häirimine Nahavähk Kasutatud allikad http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#osoon http://www.envir.ee/1101324 http://www.envir.ee/1031 http://www.scribd.com/doc/2554934/fuusika-inimkond-ja-kiirgused Aitäh kuulamast!
millised parafüleetilised. 84. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus. 85. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi neljajalgsuseks kalade seas. 86. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis sellest palju pole, kuid mõtelge ise välja!). 87. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest. 88. Zooplankton, nekton, neuston: mõisteid, näiteid Eesti vetest. 89. Zooplanktoni kolm tähtsat süstemaatilist rühma Eesti järvedes, nende lühike võrdlus, näiteid. 90. Makrobentos, meiobentos ja "megabentos" Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid. 91. Bentos, nekton ja nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest. 92. Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni) tähtsamaid erinevusi. 93
Suvel tarbib ta neid kuni 4 tonni toitu päevas. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. 4 Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni esinemistihedus on siin troopikameredega võrreldes 20 korda suurem. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu "varutud" paksule rasvakihile. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 2030 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele
Siin on sobivad tingimused nii kõige pisematele organismidele ,planktonile ,kui ka kõige suurematele sinivaaladele.Neid kõiki nimetatakse veeorganismideks.Suurem osa biosfääri elustikust koosnebki veeorganismdest. Vees tekkis elu ja arenas siin ligi 3 miljardit aastat ,enne kui esimesde organismid maismaale elama asusid .Veeloomad suudavad omastada vees lahustunud hapnikku.Osa loomi ,nagu kalad ja veetaimed ,ujub vees aktiivselt. Suurem osa taimseid ja loomseid organisme,kes moodustavad planktoni, liigub vees passiivselt hõljudes.Palju taimi ja loomi on aga ranniku lähedal ookeanide ja merede põhja kinnitunud. MAAILMA MERI JAGUNEB NII HORISONAALSELT KUI KA VETIKAALSELT MITMEKS VÖÖNDIKS!!!!!! Valgusküllane pinnakiht Üle 90%ookeanide elustikust on koondunud valgusküllastesse pindmisse veekihti,mis ümbritseb tavaliselt saari ja mandreid ja saari.
Tagajärjed Ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) produktsioon suureneb ehk taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Ilmingud Veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu, planktoni ja bentose (eriti fütobentose ja ütoplanktoni) hulga suurenemine, elustiku (sh kalastiku) liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Mis eutrofeeruvad ja mis on tagajärjed? Eutrofeeruvad kõik looduslikud veekogud, see on nende vananemisprotsess. Eutrofeerumise tagajärjel muutuvad vähetoitelised (oligotroosed) järved jt veekogud aja jooksul rohketoitelisteks ja seejärel ülirohketoitelisteks (hüpertroofseiks), madalad veekogud kasvavad järk-järgult kinni.
eest. Peale osoonikihi lagundamise on freoonidel ka kasvuhooneefekti tekitaja toime, kuna nad on võimelisemad neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV-kiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomade jaoks oluline toit. Päikese UV-kiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Uuringutest on selginud , et kui osoonikiht hõreneb väheneb 1% võrra, siis UV-kiirguse intensiivsus tõuseb 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust 4% võrra. Kuna kloori aatomid jõuavad peamiselt freoonide näol atmosfääri, siis otsustati 1987. aastal Montreali kokkuleppega arenenud riikides vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Samas
· on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele. Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist ja pidurdada nende kasvu. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele tähtsaks toiduks. Päikese ultraviolettkiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Inimestesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi.
Vahest eemalduvad nad kaitsvatest meriroosi kombitsatest ja siirduvad ümbruskonna korallriffidele, kuid liiga kaugele nad oma erksa värvi tõttu ei lähe. Paljudele teistele kaladele on meriroosahven toiduks, kuid ründe eest põgeneb ta meriroosi ,,embusesse". Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid. Peale ,,ühistoidu" söövad meriroosahvenad ka planktoni koostissosaks olevaid vähilaadseid ning korallrifil kasvavaid vetikaliike. Meriroosahven puhastab meriroosi väljaheidetest kui ka sööb tema surnuid kombitsate otsi. Meriroosahvenate kudemisaeg on troopilistes vetes aastaringselt. Nende kudemispaikadeks on merepõhjas asuvad korallid või kaljud. Võimalikult lähedale oma elupaigale, kus meriroosi kombitsad saavad kaitsta marja. Marjad munetakse kivile, mille eest hoolitseb 4 5 päeva isane
Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Teda toidetakse, kuni ta saab seitsmekuuseks. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning suudab ise toitu hankida. Toitumine: Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Külmas vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seega on elu külmas vees mitmekesisem. Külmas vees on planktoni esinemine võrreldes troopikamerega palju suurem. Kuni 20 korda! Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi. Sinivaal: Sinivaalasid on veel järel 10 000. Suurus: Isased on 25 meetri pikkused, emased 30 meetri pikkused. Nad kaaluvad 80 000-130 000 kilogrammi. Eluviis: Nende häälitsused on kaeblikud ja madalad
paksus harilikult 50-60cm. Loodus. Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig.
PLASTIKU AJASTU... Üliõpilane Ülikool KAS TEADSID ET... · ...maailma suurim prügimägi asub Vaikses ookeanis? · See on ujuv ,,prügisaar" nimega Great Pacific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar). · Saar koosneb merevee, planktoni ja prügitükkide segust. Nimetatakse ka ookeani prügisupiks. · Avastati 1997 a juhuslikult Charles Moore´i poolt, kes hakkas peale nähtut keskkonnaaktivistiks ning müüs oma isikliku naftaäri. MIDA SILMAD EI NÄE, SEDA SÜDA EI TUNNE http://www.greenpeace.org/international/en/news/f eatures/ocean_pollution_animation/ PRÜGISAARED... · Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika
Euroopa ja eriti Põhja-Euroopa kliimat mõjutab oluliselt soe Põhja-Atlandi hoovus. Kuidas? Veel hoovustega seonduv Vanadel aegadel kasutasid hoovuste abi meresõitjad Peale meresõitjate kasutavad hoovuste abi ka paljud kalad, näiteks lõhe ja angerjas. Seal kus puutuvad kokku soe ja külm hoovus tekivad tohutud veekeerised, mis muudavad vee hapnikurikkamaks ja tõstavad põhjast üles planktonile vajalikke toitained. Planktoni küllus meelitab ligi sellest toituvaid kalu. Nii on hoovuste segunemiskohad head kalapüügipiirkonnad. Tõus ja mõõn Maailmamere veetaseme kõikumist, millel on kindel ööpäevane rütm, nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. Tõusu ja mõõna põhjustab Maa ja Kuu, vähemal määral ka Päikese, vastatikune tõmbejõud. Loodete perioodiline kordumine tuleneb maakera pöörlemisest ümber oma telje.
3. Hoovused kindlasuunalised veeliikumised maailma meres, millel on kindlad omadused. Tekkepõhjused : 1. triivhoovused püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled. 2. äravooluhoovused Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale. 3. tihedushoovus vee erinev tihedus( toimub selle ühtlustumine ) 4. kompensatsioonihoovus kompenseeritakse erinevad veekõrgused. Hoovuste tähtsus soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel, setete transportijad, planktoni transport, mõju kliimale. Rannikuprotsessid Rannik - mere ja maismaa üleminekuala. Rannikud jagatakse liigestatuse järgi. 1) skäärrannik - kaljusaared ranna lähedal. Iseloomulik Soomele ja Rootsile. 2) fjordrannik - tüüpiline Islandile, Norra läänerannikule ning ka Gröönimaale Jagatakse kõrguse järgi: 1) järsakrannik - rannikuala kerkib järsku merest, tüüpiline Põhja-Eesti rannik 2) lauskrannik - madalad rannaastangud, põhiliselt tegemist kuhjamisega.
saarte varjus, eelkõige järve lõunapoolses osas. Taimestik on väga liigirikas. Suurtaimi on täheldatud 115 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille ja konnaosja Esinevad haruldased taimed nagu väike konnarohi, väike penikeel, vesinaaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel. Vetikaid üle 900 liigi. Zooplanktoneid on vähemalt 160 liiki. Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke Järves elab 37 liiki kalu. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint ja haug. 9 liiki kahepaikseid (nt. veekonn ja järvekonn) Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu (nt. laululuiged, rabahaned, suurlaukhaned) Soo ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejaid ligi 40). Pesitsejatest näiteks,naerukajakad, sinikaelpardid, tuttpütid, kõrkjaroolinnud.
suurte jõgede suudmetes või pikkade vihmasadude tulemusel kerkib meretase mõnes kohas kõrgemale ja sealt hakkab vesi madalamate kohtade suunas ära voolama. Tihedushoovus- hoovus, mis tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuute kohtades. Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kopenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Kompensatsioonihoovus- ära voolava vee kompen- seerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Hoovuste tähtsus: planktoni transport(org. aine edasikandjad). Hoovuste kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Ajuvesi veetaseme tõus veekogus tuulte mõjul. El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus ookeanivee ringkäik perioodiliselt muutub ja põhjustab seeläbi erakorralilis loodusnähtusi)
37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; 39. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui
laiusega merevööndid, millele rannariigil on suveröönne õigus. 4. Millised maailmamere osad on kalarikkamad, millised vaesemad? Miks?- Kala on palju seal kus on rikkalik veetaimestik ja rohkelt sellest toituvaid pisiloomi. Kõige paremad püügikohad on paras- ja lähipolaarvöötme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbrustes, sest jõed toovad mandrilt toitaineid. Kalu on rohkesti ka külmade hoovuste piirkonnas, kus vees lahustunud hapnik loob soodsaid tingimused planktoni arenguks.Troopiline ookean on üldiselt kalavaene, taimestiku ja seega ka kalade kasvuks soodsaid tingimusi on aga ekvaatori vahetus läheduses. Polaarookeani katab jää ja seegi on taimestikule ja kaladele ebasoodus. Süvaookean on kõikjal kalavaene. 5. Millised on maailma suurima kalapüügiga riigid?- Suurema kalapüügimahuga riigid asuvad vaikse ookeani rannikul. Riigid: Hiina, Peruu, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, India, Tai, Norra, Island 6
hõimkond on lülijalgsed perekond on theraphosidiae ning selts arana.Nad on 15-20 cm pikkad ning nende jalgade pikkus on 6-8 cm. Neil on ka mürk mis võib tekkidada väikest südamelöögi sagetust, higistamist, peavalusid, krampe ning paistetust.Sümptomid võivad nädal aega kesta. Kookos krabi Kookos krabi ehk virgus latri.Kookos krabid on suured maapeal elavad loomad. Paaritumine toimub maapeal kuid emane krabi läheb merre et mune kooruda.Munast kooruvad planktoni taolised olendid mis on 3-4 nädalat vees enne kui nad mere põhja gastropoodi ümbrisesse lähevad.Nad paarituvad 5 aastaselt ning elavad 60 aastaseks. Nad söövad puuvilju seemneid jne. Nande pikkus on kuni 40 cm kaal on 4,1 kg ja jala pikkus on neil 0,91 sm.Nad võivad vees uppuda kui nad on kauem kui 1 päev Hiina hiid salamander Hiina hiid salamander ehk Andrias Davidianus. Neil on suur pea väiksed silmad ning suur suu ning tume kortsus nahk
BIOPLASTIKUD Olga Sukhoverkhaya RDIR 43 TTÜ Virumaa Kolledž 2016 aasta Plastikuga seotud keskkonna probleemid 1. Hinnanguliselt on 50. aastatest visatud ära miljard tonni plastikut, mis laguneb sadu isegi tuhandeid aastaid. 2. Ühelt poolt on plastik keskkonnale kahjulik just seetõttu, et see laguneb väikesteks tükikesteks, mikroplastikuks, ja mereloomad ajavad selle segamini planktoniga. Mõnedest allikatest on teada, et praegu on plastiku ja planktoni suhe umbes 6:1 plastiku kasuks. 3. Plastik jäätmete probleemi suurusest annab ilmekalt märku Vaikse ookeani prügilaama (ka Vaikse ookeani prügikeeriseks nimetatud) pindala – kahe Texase osariigi suurune, 90% sellest on plastik (3,5 milj tonni). 4. Ise plastik ei lagune vees, puhtal kujul ta ei ole mürgine, aga plastik esemete valmistamisel kasutatakse palju mürgiseid aineid. Mis kahjustavad ka inimeste tervist, ja mõjutavad laste arengut.
majanduskahju kaluritele. Inimese tervist ohustavad eelkõige merre sattunud ravimijäätmed, uimastitarvikud ja klaasikillud. Maailmemere reostmuse tagajärjed - Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis - Vähenevad kalavarud - Mõju inimese toidualauale - Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni - Rannikualad reostuvad-mõju turismile - Vetikate vohamine - Korallide hävimine Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevat biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja meriahvena varud. Kalaliikide biomassi vähenemine ei tule ainult aktiivsest püügist või ülepüügist, vaid ka mere saastumisest. Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Rahvusvahelisel tasandil on ülepüüki proovitud reguleerida kvootidega
toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Eutrofeerumise ilminguid: veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu, planktoni ja bentose (eriti fütobentose ja ütoplanktoni) hulga suurenemine, elustiku (sh kalastiku) liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. PÕHJUSED Eutrofeerumist põhjustab peamiselt põllumajandusest (ka energeetikast, tööstusest, transpordist) pärinev toiteelementide - lämmastiku ja fosfori sissevool Läänemere hiiglaslikult valglalt. Praegu käib Euroopa Liidu (EL) ühise
Vetikad kuuluvad protistide liiki, sest puuduvad juured, lehed ja varred. Nende keha nimetatakse Talluseks. Temas leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste, milles toimub fotosüntees. Vetikad võivad olla üherakulised, mikroskoopilised või hulkraksed. Nad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas, kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele, on mullas, puutüvedel, polaaralade jäävälajdel, jääkaru karvades jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk Planktoni. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse Veeõitsenguks Väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus. Organismid hukkuvad ja kiireneb muda settimine. Vetikad jagatakse värvuse järgi 3 rühma: Rohevetikad Neile annab värvuse Klorofüll. Rohevetikad moodustavad kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna. Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. Värvuselt puhasrohelised. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on
·Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena, kaudset mõju gaasireziimi ja põhjasetete kujundajana. Kiirevoolulistes lõikudes on vesi küllastunud hapnikuga, vool eemaldab kiiresti ainevahetusjäägid ja kannab uut tahket materjali (nt. orgaaniline tahke aine = pude = detriit), lahustunud orgaanilist ning mineraalseid aineid, kaasaarvatud toitesoolad ehk biogeenid. ·Voolukiirusest sõltuvalt kujunevad erinevad biotoobid. Vee läbivoolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes jõgedes seda praktiliselt ei tekigi või vähemalt on see tühine. ·Voolukiiruses on vesikondade vahel suured erinevused. Mõõduka kiirusega on vesi Liivi lahe, Saaremaa ja Peipsi-Võrtsjärve vesikonnas. Teistes vesikondades on reeglina vool aeglasem. Väinamere vesikonnas on kõige aeglasemalt voolavad veed (Kasari). ·Jõgede vooluhulgad kujunevad sademete ja aurumise vahest. Eestis sademeid sõltuvalt piirkonnast ca 650- 800 mm
Varsti pärast tekkimist heidavad uued spoorid viburid ära ja kasvavad uuteks isenditeks. Nende paljunemisviiside tulemuseks on sügoodi moodustumine. Pärast puhkeperioodi moodustub sügoodist meioosi teel neli uut spoori, mis annavad alguse uutele isenditele, või siis sügoot kasvab pärast jagunemist kohe uueks liikumisvõimetuks isendiks. Levik Ja Majanduslik Tähtsus Enamik vetikatest elab vees, peamiselt meres. Ühed neist ujuvad vees vabalt, moodustades planktoni tuumiku, teised lebavad vabalt põhjas või kinnituvad sellele, moodustades tähtsa osa veealustest aasadest. Meredes täheldatakse vetikate massilist esinemist kuni 30m sügavuseni. Kõige varjutaluvamad pruun ja punavetikad esinevad 100200m sügavusel, üksikud liigid aga 500m sügavusel ja sügavamalgi. Mõned vetikad säilitavad eluvõime väga madalatel temperatuuridel. Polaarmaades ja kõrgmägedes elavad nad lumel, värvides selle sageli punaseks, roheliseks või kollaseks.
Maismaaga võrreldes jääb antud näitaja tunduvalt alla. Maismaa biomass pinnaühiku kohta on 12,34 kg/m2. Praeguste seisukohtade järgi on kõik loomade hõimkonnad tekkinud maailmameres peale küüsikloomade. Meredes pole klassidest hulkjalgseid, kahepaikseid ja küüsikloomi. Veekeskkonna elustiku võib tema käitumise ja veekogus jaotumise järgi jagada mitmeks bioloogiliseks rühmaks: planktoniks (hõljum), bentoseks (põhjaelustik) ja nektoniks (mitte planktoni hulka kuuluvad organismid, kellel on suur liikumisvõime). Ookeani taimestik ja loomastik Igas sügavusvööndis on taimestik ja loomastik isesugune. Litoraal on veekogude mitmekesiseima elustikuga ja suurima bioproduktsiooniga vöönd, kus kasvab põhja-taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks korda päevas õhukeskkonnas viibida. Ussid kaevuvad põhja, limused ja
hormaonaalsüsteemi, rände, toitumis- ja sigimisharjumuste, unehäireid; inimestel rinna- ja eesnäärmevähi, depressiooni ja südamehaiguste tekke sageduse tõusu, putukate hukkumist, millele järgneb putuktoiduliste lindude toiuduhulga vähenemine ja tolmeldamise defitsiit; kuu järgi orienteeruvate lindude lendamis; õhu saastuse suurenemist, hävitades öösel õhku puhastavaid nitraadiradikaale, mis tekivad pimeduses; vee kvaliteedi halvenemist seoses planktoni ja vetikate kasvu häirimisega; öötaeva valgustamisega nii professionaalsete taevavaatluste kui ka tavaelanike emotsionaalsete taevauurimiste halvendamist või võimatuks muutmist; Olukord Eestis Valgusreostuse teema on Eesti jaoks veel uus , sest valgusreostuse tekkimisele ning selle tagajärgedele pole suuremat tähelepanu pööratud. Enamasti on valgusreostuste tekkimine tingitud kas inimeste teadmatusest või harjumustest.
Loodus Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig. Kalandus ja teised kasutusvaldkonnad Peipsi kala- püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased
Kliima jahe ja niiske Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud Metsasus suurenes!- põhjapõder rändas põhja poole. Ürgpiison suri välja, metsahobune või taanduda stepialadele. Pruunkaru, ilves, rebane, hunt, valgejänes, kobras Tekkis maakoore kerkimise tulemusena Veetase kerkis Väljavool Taani väinade kaudu Boreaalne kliimaperiood Soojem ja kuivem Männikud Litoriinameri alguses Avanevad Taani väinad Planktoni paljunemine Suurenesmerekalade Antlantiline kliimaperiood Kliiimaoptimum, niisemaks ja soojemaks Laialehistes metsade leidus peale tamme, jalaka, pärna ja sarapuu vähemal määral vahtrat, valgepööko ja raagremmelgat jt. Sookilpkonna levik tänu niisekele ja soojale kliimale Metssiga, orav, metshiir... Kuuse kiire levik Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine Subboreaalne kliimaperiood
põletamine tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. Tagajärjed Suurenev Maale jõudva UV- kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele. Mügarbakterid elavad mitmete kultuurtaimede juurtel ja on viimastele elutähtsad. Vaatlustest on selgunud, et Antarktika ümbruses on drastiliselt vähenenud planktoni hulk. See võib viia tõsiste häireteni toidu- ahelates. Silmakae Naha kiire vananemine Pikaajaline intensiivse UV- kiirguse käes viibimine võib põh- justada nahavähki Ravimata jättes on nahavähk surmav. Võimalikud lahenduses Asendada CFC-ühendid HFC-ühenditega (vesinik- fluor-süsinik), mis ei kahjusta niivõrd osoonikihti. Aerosoolides kasutada CFC- ühendite asemel suruõhku. Energeetikas toota elektrit
osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest süvenesid seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele oluliseks toiduks. Päikese ultraviolettkiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Inimese tervisesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme üha sageneva nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu
2) liiva- uurikkarp- piklik ja paksu kojaga, elab liivasel põhjal, toitub liivaterade pinda katvaist bektereis, räni- ja sinivetikaist. 3) balti lamekarp- valge ja hapra kojaga, elab mudasel põhjal, filtreerib toitu mudase põhja ülakihist 4) tavaline harjasabalane- elab sügavamal mudasel põhjal, sööb pisiloomi ning mere põhja kogunenud organismide jäänuseid.Kalaliigid: 1( räim- kõige paremini kohastunud riimveega ja elab kogu Läänemeres. Toiduks tarvitab planktoni. Suurem osa nendest koeb kevadel saarestikus ja merelahtedes. Enamus neid söödetakse karusloomafarmides ameerika naaritsatele ja rebastele. 2) kilu koeb avamerel, valmistatakse konserve ja vürtsikilu 3)lõhe- Läänemere väärtuslikum siirdekala. Osa elust saadab mööda meres, osa siseveekogudes. Püütakse triivvõrkudega. 4) lest- koeb Läänemere lõunaosas avamerel, tema mari hõljub vees, koeb madalatel ja vastsed arenevad merepõhjas
ka suguliselt. Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil paljunevad põlvkonnad. Pooldumised jaguvad ristipooldumine ja pikkipooldumine. Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüklitena. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimelised organismide rühm. Vetikad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas või kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk planktoni. Vetikaid leidub ka mullas, puutüvedel, kaljudel, polaaralade jääväljadel, jääkaru karvades. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse veeõitsenguks - väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus, organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine. Vetikaid kasutataksejärgnevalt: · Punavetikatest saadakse agarit - tarretuvat ainet. · Toiduainetööstuses, mikrobioloogias, paberi-, tekstiilitööstuses. · Hiinas ja Jaapanisoiduks (lehtadru ja porfüüra).
5)Nende kahe passaat hoovuse vahel on ekvatoriaalne vastu hoovus. 6)Lõuna poolkeral on külm lääntetuulte hoovus, läänest itta ja sellest hargnevad külmad hoovused suunduvad ekvaatori poole. 11.Hoovuste tähtsus: 1)Mõjutavad mandrite äärealade kliimat, mereline kliima. 2)Hoovusi kasutavad liikumiseks imetajad ja kalad. 3)Ühtlustavad maakera temperatuuri. 4)Veekeerised suurendavad vee hapniku varu, tõstavad põhjast üles mineraalaineid, mis on vajalik planktoni tekkes. 12.Lained tekivad, kui tuul paneb vee pinnakihi osakesed liikuma, mille kõrgus, pikkus, liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest, suunast. 13.Järskrannikul on lained suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. 14.Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime
) kontsentratsioone; · maapinnal saame jälgida dektoonilisi liikumisi, topograafiat, temperatuuri, albeedot, mullaniiskust, määrata taimestiku tüüpi ja seisundit, kaardistada muu hulgas inimtekkelisi objekte nagu linnad ja teed; · ookeanis saame määrata pinnareljeefi (määratud Maa gravitatsioonivälja ja loodejõududega, kuigivõrd mõjutatud hoovustest), lainekõrgust ja lainete energiaspektrit, värvust, mis on suuresti seotud planktoni bioproduktiivsusega, akuutsest saastest on jälgitavad näiteks õlilaigud veepinnal; · grüosfääris (jää ja lumega kaetud osa Maa pinnast) saab jälgida lume ja jää seisundit ja paiknemist, liustike ja jäämägede liikumist jm. See loetelu kaugseire võimalustest ei ole kaugeltki mitte ammendav, kuid annab aimu sellest, et kaugseire üheks väga iseloomulikuks jooneks on tohutusuur andmehulk. See on ühest küljest eelis, teisest aga puudus
VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgedebioloogia rühma teadur [email protected] Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalastiku eripära Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes Vooluveekogud Seisuveekogud Vee liikumine Üldine, ühesuunaline, pidev Osaline, mitmesuunaline, aeglane Veetaseme muutumine Kiire, sagedane, ulatuslik Aeglane, harvaesinev, väikese
patterns.htm) Üllatav on see, et need muutused merepinnakihi temperatuurides ei ole suured – +/– 3 ° C ning üldjuhul isegi palju väiksemad. [12] 12 3. UPWELLING’U MÕJU JA TÄHTSUS 3.1. Biodiversiteet ja produktiivsus Upwelling’u protsessi käigus tõusnud veed võivad tuua palju toitaineid (fosfaate, nitraate, jne) eufootsesse vööndi; seega upwelling suurendab oookeani orgaanilist produktiivsust, suureneb vetikate ja planktoni hulk, millest omakorda toituvad linnud, mereimetajad ja kalad. Upwelling tekitab maailma kõige viljakamaid ökosüsteeme. Näiteks kõige produktiivsemad kalapüügipiirkonnad asuvad Aafrika ja Põhja- ja Lõuna-Ameerika rannikutel. 25 900 ruutkilomeetriline piirkond Peruu läänerannikul on näiteks püsivalt mõjutatud upwelling’ust ning on samuti üks rikkamatest püügikohadest maailmas. Suurimad lindude kolooniad, mis varustavad inimkonda
Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) - ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) – TIHEDUSHOOVUS Hoovuste tähtsus: Soojusvahetus erinevate laiuste vahel Setete transportijad- savi või muda Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Mõju kliimale 6. Miks tekivad tõus ja mõõn? Selgita tõusu ja mõõna mõju rannikutele. Tõusu ja mõõna tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7
ja suurendada mikrotoitainete hulka. · Uute proteiinide allikad on suunatud põhiliselt mikroobide ja vetikate liikidele. · Kuid mikroobsete proteiinide tootmisel on probleemiks kõrge hind. Üheks võimaluseks hinda odavamaks saada, oleks toota seda tarbijale lähedal. See vähendaks transpordikulusid.Aasias on suurim toidufirma Charoen Pokphand Group Thailand huvitatud just sellisest proteiinide tootmisest. · Mikroobsel ja planktoni produktil on palju eeliseid. Näiteks omega 3 rasvad. · Samuti on tõhus kasutada kalatoidus nii vee kui ka maa ussikesi. Nad on väga proteiinirikkad. Et saada üle viletsast kasvust ja madalast immuunsüsteesteemist, on võetud kasutusele järgmised meetodid : 1) Antibiootikumid 2) Toitainete täiendamine 3) Probiootikumid, prebiootikumid, synbiotikumid 4) Nukleotiidid 5) Acidiferid 6) Ensüümid 7) Kala geneetilise valgu rakendamise kasutamine
organismile. FÜTOPLANKTON • Teke sõltub soojustingimustest • N ja P ühenditest- tuleb jõgedest • P-Atlandil produktiivsus kõrge- palju jõgesid, soojad hoovused HOOVUSED • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk • Soojad ja külmad • Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste tähtsus • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel • Setete transportijad- savi või muda • Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) • Mõju kliimale-TULETA MEELDE! Looded maailmameres’ Looded – maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm ja mida põhjustab Maa ja teiste taevakehade (peamiselt Kuu) gravitatsiooniväljade koosmõju. Tõus ja mõõn Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.
Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Biotsiidid keemiline aine mida kasutatakse materjalide (puit ja tehisained) bakter-, seen- ja putukkahjustuste vältimiseks.Võivad ohtlikult mürgitada veekogu laevade värvimisel, puitehitiste immutamisel. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit,
alates 1982. a. iga aastaga. 1985. aastal ilmus esimene publikatsioon Antarktika talvise osooniaugu kohta ja 1987. aastaks õnnestus nähtus teaduslikult ära seletada. Osooniaukude kohal ei ole loomad ja taimed kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Praegu on maakera pooluste kohal kaks suurt osooniauku üks lõuna- ning teine põhjapoolusel. Antarktikas, mille kohal on suur osooniauk, mis võib hävitada toiduahela kõige alumine lüli planktoni, mis on ultraviolettkiirgusele kõige haavatavam. Siis võivad hukkuda kõik loomad, kes sõltuvad sellest toiduahelast. Kokkuvõte Hapnik on elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele. Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema
(Lõp. Ulatuslik väljasuremine) · Karbon 354-292 mln. (paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste liikide selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond e. mesosoikum. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide, luukalade mitmekesisus, planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid; suurenesid roomajate mõõtmed) · Triias 250-205 mln . · Juura 205-142 mln. (ühest dinosauruste harust evolutsioneerusid esimesed linnud; aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed; putukate mitmekesisus) · Kriit 142-65,5 mln. ( lõpus toimus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused meteoriit) Uusaegkond e. Kainosoikum. Imetajate kiire evolutsioon: Ilmusid kiskjalised, kabalised,
), tugevad tuuled, sagedane udu ja väike sademete hulk. Rannikul on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel aga väga karmid. Antarktika meredes on alati jääd . Üheaastane jää on keskmiselt 1,5m , mitmeaastane üle 3m paksune. Antarktikas on palju jäämägesid, suurimad kuni 150km pikkused ja 100m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, harvemini troopiliste laiusteni. Jaheda vee pärast on Antartika loomastik liigivaene, kuid väga isendirohke. Planktoni külluse pärast elab seal palju vaalu , kalmaare, hülgeid ja linde. Näiteks elutseb Antarktikas maailma suurim loom sinivaal, kelle pikkus võib ulatuda üle 30 meetri. Sinivaala mass on umbes 190 tonni, see on sama palju kui 30 elevanti. Emane vaal on isasest suurem. Vaalapoja kaal on sündides 7 tonni või rohkemgi. Hiidloom on ka lõuna-lonthüljes, kes võib olla kuus meetrit pikk ja kaaluda kuni 3 tonni. Noortel isastel on londi asemel londikujuline moodustis - sellest
populatsioonidevahelisel liikumisel ning liikide ja koosluste levikumustri säilimise ja toimimise seisukohalt. Sinised koridorid võivad olla kujundatud kas: a) bioloogiliste mehhanismide abil ning seega kirjeldavad võimalikku või valitud liikumisvõimeliste organismide teekonda või b) füüsikaliste teguritega, kus osa elustikust kantakse ühest kohast teise passiivselt; seda võivad teha näiteks hoovused või voolud. Planktoni leviku seisukohalt viitavad sinised koridorid (ja nendega seonduv passiivne transport hoovuste kaudu) põhjaelustiku mittejuhuslikele biogeograafilistele levikumustritele. [4] Sinised koridorid suudavad vähendada liikide kadumise määra, kuid seda ainult keskmise suurusega fragmentidel, sest erinevate liikide puhul on liikumine liigispetsiifiline ja pinna järjepidev muutumine mõjutab oluliselt liigirikkust.
annaabi.ee 
