Meriroosahven (0)

Meriroosahven
Erksavärvilised riffkalalised – merisooahvenad on korallriffide elusad „pärlid“. Nad elavad merirooside kõrvetavate kombitsate vahel, mille mürk neid ei ohusta. Meriroosahvenad , kes veedavad suurema osa oma elust merirooside kombitsate vahel paaridena , ajavad teisi kalu, merirooside toitu nende kombitsate haardesse. Merisooahvenad aitavad meriroose ka meriliblika ära ajamisega, kes on suureks ohuks meriroosile, sest ta sööb viimase kombitsate otsi.
Nad on sümbioosis meriroosidega. Meriroosahvenad kasutavad oma rinnauimi aerudena mitte üksnes edasiujudes, vaid põhiliselt tagurpidi liikudes. Tema keha katab kleepuv limakiht, mis tekib siis kui see kala „mängib“ meriroosidega ujudes meriroosile lähemale, puudutades seda õrnalt ja siis eemale ujudes. Selle limaga muutub kala keha meriroosi mürgi suhtes tundetuks, kuid kui kala satub mõne teise meriroosi liigi juurde ning saab kõrvetada, sureb ta otsekohe. Ainult ühel liigil on immuunsus kaasa sündinud. Nende erksavärviliste kalade perekonda, kuhu kuulub 12 liiki, iseloomustavad triibud . Näiteks kloun – meriroosahvenal on oranž keha kaetud 3 valge triibuga, mille ääred ja rinnauimed on mustaga. Sellest on ta ka saanud oma nime.
Nende värviliste kalade pikkus ulatub sõltuvalt liigis 6-12 sentimeetrini ja eluiga on neil 3-5 aastat.
Meriroosahvena toitumine on huvitav samamoodi nagu ka meriroosahven ise. Vahest eemalduvad nad kaitsvatest meriroosi kombitsatest ja siirduvad ümbruskonna korallriffidele, kuid liiga kaugele nad oma erksa värvi tõttu ei lähe. Paljudele teistele kaladele on meriroosahven toiduks, kuid ründe eest põgeneb ta meriroosi „embusesse“. Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid. Peale „ühistoidu“ söövad meriroosahvenad ka planktoni koostissosaks olevaid vähilaadseid ning korallrifil kasvavaid vetikaliike. Meriroosahven puhastab meriroosi väljaheidetest kui ka sööb tema surnuid kombitsate otsi.
Meriroosahvenate kudemisaeg on troopilistes vetes aastaringselt . Nende kudemispaikadeks on merepõhjas asuvad korallid või kaljud. Võimalikult lähedale oma elupaigale, kus meriroosi kombitsad saavad kaitsta marja. Marjad munetakse kivile, mille eest hoolitseb 4 – 5 päeva isane . Mõnedel liikidel hoolitsevad isased oma järglasi, kuni nad on leidnud oma meriroosi. Muudel juhtudel aga liiguvad pojad merehoovusest kantuna ranniku suunas ning jäävad sinna kuni suguküpsuse saavutamiseni.
Meriroosahvenaid esineb Punases meres, India ookeanis ning Vaikse ookeani troopilistes osades. Kloun-merisooahvenad esinevad Suure Vallrahu piirkonnas.
Kuna meriroosahvenad on populaarsed akvaariumikalad, siis on need kalad ohus ja mitmed valitsused keelasid nende kalade püügi.
Kasutatud kirjandus: „Loomariigis“ Rühm 4, Kaart 13 , http://en.wikipedia.org/wiki/Ocellaris_clownfish