Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi
Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme.
1. Teose tegevus toimub aasta enne maailmasõda ja kestab umbes3-4 kuud. 2.Tegevus toimub kinnisvara äriga rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas.Tegevuspaik- inseneri Sanderi töötuba. 3.Konflikt algab sellest, et äiapapa usaldust teenida, peab Ludvig Sandrist saama kuulsus. 4.Kuna Sander on Matildele kirjutanud võõraid luuletusi enda nime all, nõuab naine, et Sander saaks kuulsaks kirjanikuks. Kuulsaks saab ta tänu Piibelehe kirjutatud käsikirjale, mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor. Notari juures kinnitatud käsikirja kavatses Piibeleht enda kosjavankri ette panna. Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi ühe koolnud saksa preili krunti endale saama
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab,
Pisuhänd Kadriliis Rääsk 10.a klass 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades"
Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Tema kõnelaad oli suhteliselt otsekohene ja nõudlik
võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi oli kirjutanud. Tänu Tiidule saabki Sander romaani eest aasta kirjandusauhinna. Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Peamiseks “Pisuhänna” probleemiks on tõusikkodanluse iha ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. 2. Analüüsi Sandri ja Matilda suhteid. Too näiteid. Matilda on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu – nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Siis kui Matilda käskis oma mehele kirjutada raamatut, siis Matilda ütles, et ta ostis oma mehe raha eest. See näitab tema suhtumist mehesse.
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas ning rääkis kõik äiale ära. Vestman(äi) oli natuke pettunud, kuid leppis Piibelehega. 2
Kirjandusteose analüüs Koostaja: Gert Kurmiste 11.05.08 Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha
1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. Kui ,,Pisuhänd" oli avaldatud ja auhinnatud, siis tuli Piibeleht Ludvigilt küsima teenet. Piibeleht soovis abielluda Lauraga, kuid Vana Vestman ei oleks olnud nõus Laurat kunagi Piibelehele andma. Piibeleht tahtis varastada äriidee Vestmanilt, et Vestman tahaks varandust jagada ning lubaks abielluda Lauraga. Piibelehe plaan õnnestus, kuid Ludvig ei suutnud enda südametunnistusega ja päranduseta elada ning ütles, kes tegelikult kirjutas romaani ning mida Piibeleht tegi. Vestmanile hakkasid tema väimehed meeldima
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile;
Libekeelne, kes armastab luisata. Ta põrub - tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis ei lähe läbi. Vestman Tark mees, kes on elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud tema äritegevusele, ta liigub ainult paremate tehingute suunas. Ta ise armastab enda kohta öelda, et ta on ,,Vestman Vestmani uulitsast". Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust. Tiit Piibeleht Ta on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud. Ta lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sandrile kui vanale Vestmanile endale. Laura - Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Ta suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud
Järgnevate aastate jooksul pääses osa maltsvetlasi siiski Krimmi ja sealt edasi Kaukaasiasse. Sedagi rasket teekonda ja ümberasujate elu uues elupaigas on Vilde romaani lõpuosas tutvustanud. PAGULASAASTAD Novellid: ,,Seadusemees" ,,Tooma tohter" Näidendid Draama ,,Tabamata ime" Peategelane on Leo Saalep kes on pikemalt Euroopa turneest saabunud kodumaale. Kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel saadab teda koduski vaimustatud kiidukõmin. Siis aga esineb mehega tülli läinud auahne abikaasa Lilli Ellert paljastusega, et reklaam oli kinni makstud ja kuulsus võlts. Pingutustest hoolimata polnud Leol jätkunud talenti euroopaliku kuulsuse saavutamiseks, et täita rahvusliku kunstimessia ihalejate lootusi. Seda oli juba varem mõistnud ,,päikesenaine" Eeva Marland, kelle käte vahel nüüd otsib Leo lohutust. Kunstnikudraama taustal on satiiriliselt kujutatud kõmunäljast
Võideldes oma tunnete vastu, hoolitsemine oma vendade eest nagu ema, taluma mõnitusi ja igahinna eest välja söömist raske on sellises olukorras olla. Kuid Denise pidi selle kõik üle elama. Uskumatu oli see kuidas ta võitles oma armastuse vastu olles koos selle inimesega. Saavutada midagi sellist mis oli iga selle aja naise unistus ja loobuda sellest ainult sellepärast, et ei sa tunnistada mehele keda armastas, armastust, kuna oled andnud endale lubaduse mitte abielluda. See on midagi nii suurt, midagi nii võimsat, et ennast ületada ja loobuda õnnelikuks saamisest. See on kurbus. Õnneks ei lõppenud raamat nii, kuid ise ma mõtlesin juba ammu millal küll Denise alla annab jaoma jah sõna ütleb Mouretile, lõpuks ta tegi seda.Ta sai õnnelikuks ja seda koos oma vendadega. Olin sellest raamatust enne palju kuulnud - ka erialaselt - aga ei midagi konkreetset. Seega juba pikemalt plaanisin seda lugema hakata. Nüüd on see siis tehtud.
sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta
ostis ära plaksutajad ja kriitikud, pani igale poole enda mõeldud juttu juurde, et tema mees ikka võimalikult kuulsaks saaks. Tegi seda, et kätte maksta päikesenaisele. Lilli tahtis mehe läbi saada kuulsaks. Raamatu lõpus kontsertil, kus Leo esines ütles Eva talle, et ta ei tabanud ta mängus imet. ,,Pisuhänd" 1913: "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude. Piibelehe ja Laura liin, mis sõlmib komöödia keerukad konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on
armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei
Üldiselt on naised tarmukad ja tulevad oma asjadega toime. Raamatu lõpul pannaksegi majale nurgakivi. 12. "Tee isa juurde" (1987, trükiarv 100 000) Loo käivitab peategelase, 25aastase Jürgeni konstateering: "Ma olin seitsmeaastane, kui nad lahku läksid." Jürgeni isa läks pere juurest ära, ema abiellus uuesti ja poiss sai endale kasuisa. Ema sureb, kui Jürgen on 15aastane. Ta satub nn ärikate sekka, tüdruksõber süstib endale morfiini. Siis otsustab kasuisa uuesti abielluda ja poiss saadetakse elama lihase isa juurde. Seda tagasiteed teineteiseni romaani teine pool kirjeldabki. 13. "Kas ema südant tunned sa?" (1988, trükiarv 115 000) Ühe linnakooli eesti keele õpetaja Tehvan satub juhuse tahtel klassijuhatajaks 10. klassile, kus õpib tema tütar Birgit, kelle olemasolust isal seni aimugi polnud. Ka tütar peab isaks oma kasuisa. Ema teatab Birgiti isale, kuidas asjad tegelikult on, sest tüdrukul on kooliga probleeme. Birgiti eest hoitakse seda jätkuvalt
Piibeleht kirjutas teoses selle nimelise romaani. Teose põhiprobleemid olid teiste arvelt rikkaks saamine; kultuuri ostetavus ja müüdavus. Vestmann- ärimees, aus, kaval, ei talu rumalust, hooliv, elukogenud, haritud (Vestmann Vestmanni uulitsas) Ludvig Sander luuser, silmakirjalik, arg, rumal, kõige drastilisemalt määratletud isiksus teoses, peab ennast inseneriks ning luuletajaks ja kunstnikuhingega isiksuseks Tiit Piibeleht kaval, tark, kentsakas, kõige jaatavam tegelane teoses Mathilde kuulsuse nimeks valmis kõike tegema, võimukas, kohtleb oma õde halvasti Laura - väärikas, tark, ,,päikesenaine" (positiivsed naised Vilde teostes), Mathilde õde Tegevus toimub kodumaal. Kultuuri ostetavus ja müüdavus + võõraste sulgedega ehtimine. Kogu tegevus toimub Vana Vestmanni kodus, mis on eepilise teatri tunnus (tegevus ühes paigas). Matilde oli
Piibeleht oli ajast mil ta Laura (teine peretütar) elu päästis teda armastanud ning tahtis temaga abielluda. Selleks hakkas Tiit Sandrit ähvardama, et ta veenaks Vestmani, muidu räägib ta kõigile kes on õige ,,pisuhänna" autor. Lõpuks otsustas Sander teda aidata, kuna teadis kõike Vestmani tegudest ja tahtis tema ettevõtte üle lüüa. Nii tõi Sander Vestmanile üks päev halva uudise. Üks teine ostja oli temast ette jõudnud ja see oli Piibeleht. Vestman oli nõus Laura Piibelehele naiseks andma, et varandus jääks ikka perele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid A.) Pettus Sander pani teisi uskuma, et ,,Pisuhänd" on tema kirjutatud. 8 b.) Väljapressimine pettusega said Sander ja Piibeleht väljapressida oma tahtmised. c.) Valetamine Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
ka mitmete spetsiifiliste komöödiapäraste väärtuste poolest, alates intriigist ja karakteritest ning lõpetades dialoogiga. Selles komöödias käsitles Vilde taas kunsti ja kodanliku seltskonna vahekordi, mille kõrval on kõne all ka majandusliku spekulatsiooni nähtused. "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuurse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeduva ülistamise nõude. Piibeleha ja Laura liin, mis sõlmib komöödiakeerukas konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on
Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (1923-1935) koosnevad 33 köitest
"Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (19231935) koosnevad 33 köitest.
kirvega ära tappa. Siimul aga oli kodus naine olemas. Tekkisid igasugused tülid, Madli väitis, et Veeli ( Siimu naine) oli üritanud tema poega ära tappa. Ühel heal päeval sai Veelil sellest küll ja ta üritas Madlit selga pussitada, kuna Madli oli tugevam, siis Veeli põgenes pärast ebaõnnestumist metsa ja sealt ei tulnud ta kunagi tagasi. Nii elasidki Siim ja Madli külas edasi, neil oli poeg Joosu. Kui Siim ja Madli abielluda tahtsid, siis kirik väitis, et ei saa, kuna Madli on juba abielus. Hiljem poob Madli oma mehe üles, kuna see teeskleb mõisahärrat. Üritab siis Siimuga abielluda, aga kirik ei kiida heaks, et ta oma mehe tappis. Raamat räägibki, mida huvitavad erinevad põlvkonnad tegid, samas on raamatus ka kirjeldus selle kohta, mis toimus Rootsis või teistes naabermaades. Tasus lugeda. Karl Ristikivi "Imede saar" Reisipäevikuna jutustatud allegooria, mida võib klassifiseerida antiutoopiaks.
talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel. Tsüklit ühendab põhiteemana feodalismivastane võitlus: 1902 "Mahtra sõda" käsitleb 1858.aasta talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru vallas. 1903 "Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" Silmapaistev on Vilde roll eesti draama arengus. Teatrihuvi oli tal pidevalt. 1912 "Tabamata ime" olustikuline draama linnakeskkonnas 1913 "Pisuhänd" teemaks kultuuriäri. Peategelane Piibeleht (karakterkoomika). Teine tegelane Sander tahtis Matildat ja kasutas selleks luuletust. Vana Vestman oli äriajaja ja põlgas oma väimeest. Laura oli Vilde päikesenaine. 6 1917 "Side" draama 1916 "Mäeküla piimamees" teos valmis paguluses. See on kõige viimistletum romaan, mida peetakse Vilde parimaks. Väga lihvitud sõnavara. Romaani tegevuse algus on u 1890 algus. Selleks ajaks olid mõisnikud minetanud oma tähtsuse
SOPHOKLES – oli oma eluajal soositavam poeet. Ka tema poolt on meieni jõudnud 7 tragöödiat. Sophoklese müüdid on inimlikud. Kangelased on erakordsete oskustega ja erakordsete tegudega. Inimesed on ideaalsed inimesed ideaalse käitumisega. Usk inimesse ja tema vaimsetesse jõududesse. Raskuspunkt inimesel, tema tegudel ja otsustel. Toob tragöödiasse 3. näitleja. Sophokles „Kuningas Oidipus“. Teeba linn, antiikaeg. Teeba kuningas Oidipus, noor Teebast pärit mees. Enesekindel, tugev, äkiline. Probleemiks on Teebas katku leviku pidurdamine, milleks tuleb leida Laiose mõrvar. Hiljem selgub, et Oidipus ise on mõrvar, tegu saatusetragöödia, kus inimesel pole võimalik oma saatuse eest põgeneda. Kui Laiosel ja Iokasel sündis poed Oidipus, kuulutas Teeba oraakel neile, et laps tapab oma isa ja heidab ühte emaga. Laios laseb kerjusel ta mägedesse surema viia, tollel hakkab lapsest
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Zaurile välja vaadanud sobiva pruudikandidaadi, Firängjizi, kelle isa oli teadlane. Ent Zaur ei suuda nende ootusi kuidagi õigustada. Ei suuda ta asuda kandidaadiväitekirja kirjutama, ega 20 Ka teosed ,,Vihm peatus" "The Rain Stopped" (Yaðýþ Ksdi), "Opportunity" (Macal), "I've Come to You" (Sizi Deyib Glmiþm), "Without You" (Sizsiz), "Summer Days of the City" (Þ h rin Yay Günl ri), "Hotel Room" (Otel Otaðý), and "Me, You, Him and the Telephone" (Mn, Sn, O v Telefon). meelepärasega abielluda. Vanemad mõjutavad teda: näiteks lubab isa talle Firängjiziga abiellumise korral osta ,,Volga" ning väitekirja saavat ka pruudi isa instituudis kergemini ära kaitsta. Ent alguses tahab Zaur elada oma tõekspidamiste järgi. Ta järgneb armastuse kutsele, lahkudes kodunt, järgneda Tähminäle Moskvasse, kus too osales ühe saate tegemises. Moskvas puhkevad noorte tunded õitsele. Pärast Moskvast tagasijõudmist lahutab Tähminä enda abielu ning noored asuvad koos
Kui Lavrenti ja Pasa olid lahkunud, siis hakkas ta konkus karjuma, et see kõik olevat vale. Ta arvas, et Liide vihkab teda nüüdsest. Liide polnud endas kindel ning ei läinud esialgu Zarat konkust vabastama. Zara kartis, et Aliide annab ta välja, Aliide mõtles isegi Zara tapmisele. Aliide lasi siiski neiu konkust välja. Peatselt ilmusid Lavrenti ja Pasa uuesti, seekord põgenes Zara Aliide majast ning jäi kaugemale juhtuvat jälgima. Aliide laseb Lavrenti ja Pasa maha. Viimaks saadab Aliide Zara minema. Aliide teab et Ingel, Linda ja Zara saavad eesti passid ja ka selle Aliide maa. Ta kirjutab Inglile kirja, et maade tagastamise paberid on notari käes ja Inge ja Linda peavad Eestisse tulema. Liide valab maja petrooliumiga üle. Ta tõmbab konku põrandalauad üles ja heidab Hansu laiba kõrvale. Sarnaselt teosega esineb ka tänapäeval ohtralt riigivastast tegevust ning teisi illegaalseid ettevõtmisi nagu selleks on prostitutsioon
Viib oma mehasid otsusekindlalt edasi. Jõuavad saarele, kus kükloop Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambukesed. Tema isaks merejumal Poseidon. Mehed lähevad koopasse, kus küklops sööb neid kahekaupa hommikuks. O nipp purjujootmine ja kavalus. Jootis küklopsi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal ainsama silma välla. Küklops määd. Mehad riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid sedapsi tulema. Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale O-st. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis O-le kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe,
kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju). Seal kaotati osa meestest. O satub järgmiseks päikesejumal Heliose saarele, kus imekaunid rammusad karjad ringi tõmblemas
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
