Mida teha, kannatanu voolu alt vabastada(krambiläbi 20-26mA, vahelduvvoolu, Appitõttaja peab hoolitsema oma ohutuse eest: elektriseade, mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks. Ka valgustus lülitub välja - organiseeri valgus. Pinged kuni 1000v, kasuta kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid katsuda ei tohi. Inimese vabastamine voolu alt pingetel kuni 400v. Pinged üle 1000v, kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge jaoks ette nähtud. Sammupinge - pinge maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad sammu kaugusel. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga. Madalpingeliinid (alla 1000v), ohutu ala see, mis jääb kaugemale kui 5m. Mida niiskem pinnas, seda ohtlikum juhtmele lähenemine. Astudes erineva potensiaaliga rõngaste
4 Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. ---- > Senjettkondensaator 5
olla nii positiivne kui negatiivne. 3.Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. 4.Elektrolüütkondensaatorid Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus
3 – lülitushoob. T – testnupp. R – takisti ahelas, et vähendada voolu. JÄRELDUSED: Võrreldes saadud tunnusjooni standardsetega, siis näeme, et mõningad lahknevused on. C-tüüpi kaitselüliti peaks tegelikkuses 6 kordse nimivoolu juures kiiremini rakenduma. Samuti tulenevalt juhendis toodud trafode pingete ja voolude suhte joonise ebatäpsusest ei saanud me antud katses üle ühe lühiskatse, kuna valitud pingetel ei saavutatud meie poolt soovitud voolu. Antud kaitselülitite puhul saime kummagi puhul 1 lühiskatse. Selle ühe lühiskatse lahutas kaitselüliti edukalt. Ajavahemiku täpsuses ei saa kindel olla, kuna mõõteseade võis eksida, sellegi poolest on 0,04 sekundit päris lühike aeg lühise lahutamiseks. Rakendumiskarakteristikuid ei saa päris sellise kujuga kui on toodud standardses, kuna mastaapide erinevus on niivõrd suur, sellegi poolest peaks antud joonis
aktiivtakistus /km; X0 juhtme 1 km. induktiivtakistus (antakse ette, kuna X0 sõltub ristlõigest väga vähe). 19. Välise elektrivarustuse skeemid (toide enda elektrijaamast või energiasüsteemist s ristlõige; pingetel 6...20 kV ja 35...220 kV): Toide enda elektrijaamast juhi materjali erijuhtivus; m AL = 32 mm 2 m
Tegeledes arvuti ja pea kogu muu tehnika riistvaraga on esimene etapp seadme välja lülitamine ja vooluvõrgust välja ühendamine. Mitte mingil juhul ei tasu komponente lahti ühenda kui need on veel vooluvõrgus. Komponentide vahetamine voolu all lõppeb tavaliselt komponendi või komponentide läbipõlemisega. Samuti, kui sa ei tea mida sa teed, ei tasu voolu all oleva seadme riistvara puudutada. Isegi kui tänapäeval suuremosa arvutitest, mobiilidest jne töötavad sisemiselt nii madalatel pingetel ja vooludel, et see ei ole inimesele ohtlik, on kohti, kus on suuremad voolud ja pinged. Peale selle, sa võid seadet staatilise elektri tõttu kahjustada. Eemaldada enda küljest kõik esemed, mis võivad hästi voolu juhtida või potensiaalselt hea mahutavusega olla näiteks igasugused ehted. Teatud seadmete puhul tasub ettevaatlik olla isegi mõnda aega peale seadme välja lülitamist ja lahti ühendamist, kuna nendes olevad kondensaatorid suudavad hoiustada elektrienergiat ka mõnda aega
Joonis 3 Gaaslahendus tekib gaaslahendustorudes. Sõltumatu gaaslahendus jaguneb eri liikideks: 1)Huumlahendus – tekib madalatel rõhkudel juba mõnesaja voldise pinge korral tavalistel temperatuuridel. See kujutab endast erivärvilist gaasihelendumist. Kasutatakse luminofoorlampides või neoonreklaamis. Huumlahenduse looduslik variant on virmalised. 2) Elektrikaar – tekib atmosfääri rõhul kõrgetel temperatuuridel madalatel pingetel. Eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kasutatakse elektrikeevitusel. UV-kiirgus põhjustab päevitust, nahavähki. 3) Korona lahendus – tekib normaalrõhul ülitugevate elektriväljade korral ümber teraviku. 4) Sädelahendus – tekib, kui vooluallika võimsusest ei piisa huumlahenduse või kaarlahenduse tekiamiseks. Looduslike sädelahenduse näide : äike. Elektrivool pooljuhtides Tüüpilised pooljuhid on alumiinium, vask, räni ja germaanium. Puhastes pooljuhtides on
4. Katseandmete alusel leida releed iseloomustavad parameetrid kt, ke, kv. 5. Võtta üles relee mähise pinge-voolu tunnusjoon I m f (U m ) . Töö teostamine. Mõõteriistade valikul lähtuda relee mähise nimiandmetest. Enne skeemi pingestamist reguleerida pinged minimaalseks! Tunnusjoone I m f (U m ) ülesvõtmiseks muuta mähisele antavat pinget 0-st kuni 1,1 Ut-ni ning mõõta mähise voolud. Sõltuvus I m f (U m ) võtta üles ca 6...8 punktis. Tingimata aga pingetel Ur (rakendumine), Ue (ennistumine) ja Ut (tööolukord). Joonestada sõltuvuse graafik ja teha vastavad järeldused. Vahelduvvoolureleedel on vool vahetult enne rakendumist suurem kui mähise nimivool, seetõttu ei tohi releed kaua hoida selles olukorras. Relee võib termilise ja mehaanilise ülekoormuse tõttu rikneda. Relee mähise nimipinge määramisel (kui see ei ole antud) lähtuda nimipingete reast: alalispingel 6, 12, 24, 36, 48, 110, 220, 440 V,
elektroodidel, sest viimasel juhul on elektroodide süsteemi suurema mahtuvuse tõttu laeng elektroodidel suurem ja lahenduse arendamine kergem. Tahkedielektrikuga ühtlases elektriväljas toimub lahendusena ülelöök ja alati madalamal pingel kui õhu läbilöök samal elektroodide vahekaugusel ilma tahkedielektrikuta. Graafikult 2 on näha, et domineeriva tangentsiaalkomponendi katsetamisel toimus ülelöök kõrgematel pingetel kui elektriväljas, kus domineeris elektrivälja tugevuse normaalkomponent. Domineeriva normaalkomponendi puhul eelneb ülelöögile nii koroona- kui ka liuglahendus. Domineeriva tagentsiaalkomponendi puhul võib ülelöögile eelneda koroonalahendus. Graafikud ei ole lineaarsed ja see võib tuleneda mõõtmisel tekkinud ebatäpsustest, sest volmeeter ei salvestanud lahenduspingeid, mistõttu märgiti tulemusteks viimasena nähtud pinge, mis võis erineda tegelikkusest
Kuidas toodetakse põlevkivist energiat Referaat -nimi- - klass Õppeaasta 2009/2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................3 Kuidas toodetakse energiat soojuselektrijaamades........3 Põlevkivielektri 5 probleemi........................4 Põlevkivi energia tootmise kahjuliikus...................4-5 Skeemid.......................................5 Elektri jõudmine tarbijani....................................6 Sissejuhatus Põlevkivielektri tootmist hoitakse elus kunstlikult madalate keskkonna- ja ressursimaksude abil, mis teeb võimalikuks ka elektri suhteliselt madala hinna. Elektrihind on madal aga ainult siis, kui me ei arvesta kodanike ostujõudu. Kui seda arvestame, on meie elektrihi...
Joonis3. Voolu liikumise teed 2-faasiline kokkupuude vooluga Sel juhul satub inimene liinipinge alla . Iin= Ul/Rin, kus Iin on inimest läbinud vool Ul liinipinge Rin inimese keha takistus (arvutustes võetakse minimaalne - 1000 oomi) Rin=1000 oomi Ul= 380 V Iin= 380/1000 = 380 mA, mis on surmav voolutugevus. Sellist lülitumist esineb harva ja ei ole tähtsust, kas inimene on maast isoleeritud või mitte. Esineb see tavaliselt pingetel kuni 1000 V ilma et töötamisel oleks pinget maha võetud. 1-faasiline lülitumine Kasutatakse maandatud ja isoleeritud neutraaliga võrke. Antud juhul sõltub inimest läbiv voolutugevus sellest, milline on inimesega järjestikku lülitatud takistuste (põranda, jalanõude, maa) suurus. Maandatud neutraaliga võrk Suurem osa elektrikahjustustest tekib just sellisel lülitusel. Inimene satub faasipinge alla: Iin= Uf / Rin = Ul /(ruutjuur 3 x Rin)= 220/ 1000= 220 mA.
, seega ühtlases väljas n = ex, n elektronide arv laviini peas, kui laviin on läbinud teepikkuse x. Laviin moonutab elektrivälja ja on kiirguse allikaks. Laviini peas on tugev elektriväli ergastamine ionisatsioon kiirgus; kaelal on väike elektriväli; rekombineerumine kiirgus 13. Trafode isolatsioon Trafoisolatsiooni kõige ohtlikumad kohad on mähise nurgad. Keskpingetel kasutatakse tihti nurgaseibe (ümber südamiku). Kõrgematel pingetel mähis nii, et nurka ei tekiks. Kasutatakse mahtuvusrõngast: Pinge jaotuse ühtlustamiseks, esimeste keerdude vahel liigpingete puhul, kuid aitab kaasa ka nurgaprobleemile ühtlustab elektrivälja. 14. Erinevused atmosfääri ja sise liigpingete vahel Atmosfääri liigpinge: suurem amplituud, lühem kestvus, unipolaarne impulses Siseliigpinge: väiksem amplituud, pikkem kestvus, võnkuv impulss 15. Vedelu läbilöök
Küllap tuleb korpuseid, kuhu saab panna ATX toiteploki ja BTX emaplaate, kus on peal näiteks AGP pesa. Viimast ei julge siiski kindlalt väita, samuti ei leidnud vastust, kas AGP ja PCI-Expess x16 saaksid ühel plaadil sõbralikult kõrvuti istuda. Voolutarve arvutis Enamus kaasaja täiskomplektseid arvuteid kasutavad 150400 W toiteplokke. Sülearvutid kasutavad täiskoormusel töötades 1065 W Enamus toiteplokke on loodud töötamaks kindlatel pingetel ja sagedustel. Euroopas töötavad toiteplokid 230 voldil ja 50 hertsil. Teistes riikides toimivad nad teistel sagedusel. USA's näiteks töötavad 115v ja 60 Hz peal. Juhtmete ühendused Ostes AT korpuse, võib tekkida probleeme toiteplokist tulevate juhtmete kinnitamisega. Selleks järgnevad õpetussõnad. Juhtmete kinnitamisel tee nii: aseta sinine ja pruun juhe klemmidele paralleelselt üksteise kõrvale. Kinnita must
lhiajaline trafo lekoormus suhtelistes hikutes Mhiste llitusgrupp valitakse nii, et trafod vastaksid jrgmistele tingimustele: - et takistaksid krgemate harmooniliste teket elektrivrgus - et mhise primaarkoormus faaside vahel oleks vrdne trafo sekundaarkoormuste ebavrdsuste korral - et vhendaksid nulljrgnevustakistust hefaasilisel lhisel toitmisel neljajuhtmelise vrguga. Esimese ja teise tingimuse titmiseks hendatakse trafo ks mhis thte ja teine kolmnurka. Pingetel 35...220kV hendatakse thte krgema pinge pool. Neljajuhtmelise vrgu toitmisel llitatakse sekundaarahel thte maandatud neutraaliga. 3.5. Keemilised energiaallikad 3.6. Katkematu toitega elektritarbijate toide 3.7. Kohalikud reaktiivvimsuse allikad Reaktiivvimsuse allikatena kasutatakse tstusettevtetes jrgnevaid seadmeid: 1. Kohalikud pikaajaliselt ttavad aktiiv- ja reaktiivvimsuse allikad 2. Elektritarbijad, mis tarbivad aktiivvimsust, kuid teatud tingimustel annavad vrku
klemmidel. Grupilise kompenseerimise puhul paigutatakse kompenseerimisseade võrgu sõlmedesse (nt. Grupikilpidesse). Tsentraliseeritud kompenseerimisue puhul paigutatakse kompenseerimisseade alajaama madalpige lattidele. 15. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE KOMPENSEERIMISSEADME ABIL 16. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE SEADMETE RATSIONAALSE KASUTAMISEGA 17.VÄLISE ELEKTRIVARUSTUSE SKEEMID (toide enda elektrijaamast või energiasüsteemist pingetel 6...20 kV ja 35...220 kV) Toide enda elektrijaamast 1 1 1 1 ~ - elektrijaama sünkroongeneraatorid 6-10 kV J
Väljatugevus on suurim elektroodide teravate servade läheduses, kus tekib intensiivne ionisatsioon. Joonis 2.33 Lahenduspinge amplituud erinevate dielektrikute korral 26. Pindlahendus domineeriva normaalkomponendiga mitteühtlases väljas Joonis 2.34 Domineeriva normaalkomponendiga elektrivälja tekkimine Lahenduse tekkimine: · suurim väljatugevus esineb silindrilise elektroodi serva juures · ümber silindrilise elektroodi alumise serva tekib koroona juba suhteliselt madalatel pingetel · pinge tõstmisel tekivad striimerid · striimeritel on oluline mahtuvus alumise elektroodi suhtes, mille tõttu striimereid läbib suhteliselt suur vool · suure voolu tõttu striimerite temperatuur kasvab ja tekib termoionisatsioon · selle tulemusel langeb oluliselt striimerite takistus ja suureneb nende heledus ning tekib nn. liuglahenduseks · liuglahenduskanalite pikkus kasvab pinge tõstmisel kuni dielektriku ülelöögini (elektroodide vahel)
formuleeris dr Selye saadud tulemused 1936. aastal stressi universaalseks kontseptsiooniks ja nimetas selle üldiseks adaptsioonisündroomiks e bioloogiliseks stressisündroomiks. HANS SELYE LIIGITAS STRESSI VIIEKS: Hüpostress- ebapiisav hulk stressi Distress- halb stress, mis jaotati omakorda ägedaks ja krooniliseks Hüperstress- üleliigne stress Eustress- hea stress, parandab motivatsiooni ja inspiratsiooi Inimese keha vastab pingetel nii, nagu ta elundite ehitud ja funktsioonid võimaldavad. Inimese puhul muudavad psühhogeensed elemendid, nagu emotsioonid, motiivid, mälu, hoiak, veendumused, tõlgendus jms stressi kulgemise tunduvalt keerulisemaks. Järjest sagedamini avaldatakse arvamust, et just psühhogeensed reaktsioonid määtavad ära stressi tegeliku kujunemise, toime ja tagajärjed inimese organismis. (Paju, Raudsik 2007) STRESSORID
neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne kui negatiivne. Senjett keraamikakondensaatorid - Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. Elektrolüütkondensaatorid - Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga
Metallide keevitustehnoloogiad ja seadmed Keevitus Sulakeevitus Survekeevitus Keevitus on teraste ja värviliste metallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. Keevituseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb liite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsesse liigitatakse ka keevismetalli kaitsmise viisi järgi : ISO 4063 ja EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbriga. Keevitustehnoloogia hõlmab: a) Keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteediastmeid b) Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisamaterjalide sobivust, keevitavust d) Kvaliteedi tagamist,...
Sõltuva lahenduse voolutugevus nõrkade voolude korral on ligikaudu võrdeline pingega (kehtib Ohm'i seadus); takistus kahaneb temperatuuri tõustes. tugevate voolude korral omandab statsionaarse väärtuse , kus on ioonide tekkekiirus (allika võimsus). Voolu nim küllastusvooluks. 2. Sõltumatu lahendus, kui laengukandjaid tekitab elektriväli ise, kas siis tema poolt esile kutsutud voolu või otseselt elektrijõudude toimel. a) Madalatel pingetel - õigem oleks öelda väikese väljatugevuse korral, kuna gaas on alati keskkond, mitte juhe - nimetatakse lahendust kustuvaks e. Geigeri lahenduseks. b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon. Suurused:
Sõltuva lahenduse voolutugevus nõrkade voolude korral on ligikaudu võrdeline pingega (kehtib Ohm'i seadus); takistus kahaneb temperatuuri tõustes. tugevate voolude korral omandab statsionaarse väärtuse , kus on ioonide tekkekiirus (allika võimsus). Voolu nim küllastusvooluks. 2. Sõltumatu lahendus, kui laengukandjaid tekitab elektriväli ise, kas siis tema poolt esile kutsutud voolu või otseselt elektrijõudude toimel. a) Madalatel pingetel - õigem oleks öelda väikese väljatugevuse korral, kuna gaas on alati keskkond, mitte juhe - nimetatakse lahendust kustuvaks e. Geigeri lahenduseks. b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon. Suurused:
purunevad hapralt? plastsel purunemisel toimub tugev plastne deformatsioon prao ümbruses, protsess on aeglane ja peatub, kui pinget ei suurendata. hapra purunemise korral ei ole praod stabiilsed, võivad areneda väga kiiresti ja ilma pinget suurendamata. 15. Mis on materjalide väsimine? väsimine on materjalide raugemine struktuurides, mis on dünaamiliste ja fluktureeruvate pingete mõju all (sillad, masinate osad). sellistes tingimustes võib materjal `üles öelda' väiksematel pingetel, kui staatilistest katsetest määratud tõmbetugevus. toimub pragude teke ja areng, mis on hapra iseloomuga. väsimuslikku tööiga saab pikendada, kui rakendada pindadele survepinge ja kõrvaldada pingekontsentreerijad (teravad nurgad) 16. Mis on materjalide roomavus? ajast sõltuv püsiva deformatsiooni teke konstantse pinge mõjul, eristatakse 3 etappi: algne roome (roomekiirus väheneb ajas), püsiv roomavus, kustuv roomavus (roomekiirus suureneb ajas või roome sumbub)
Mähiste lülitusgrupp valitakse nii, et trafod vastaksid järgmistele tingimustele: - et takistaksid kõrgemate harmooniliste teket elektrivõrgus, - et koormus primaarmähise faaside vahel oleks võimalikult võrdne trafo sekundaarkoormuste ebavõrdsuse korral, - et piiraks nulljärgnevustakistust ühefaasilisel lühisel neljajuhtmelise võrgu toitmisel. Esimese ja teise tingimuse täitmiseks ühendatakse trafo üks mähis tähte ja teine kolmnurka. Pingetel 35...220 kV ühendatakse tähte kõrgema pinge pool. Neljajuhtmelise võrgu toitmisel lülitatakse sekundaarahel maandatud neutraaliga tähte. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 10 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.5 Elektrokeemilised energiaallikad
Elektrivõrk koosneb elektriliinidest ja alajaamadest. 30. Kirjelda Eesti elektrisüsteemi. (tootmine, ülekandmine, milliste riikidega ühendatud on. 31. Mis on põhivõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis põhivõrgus? Kui suured on ligikaudu võrgukaod põhivõrgu? · Vastutab Eesti elektrisüsteemi töökindla toimimise eest, et tagada pidev elektrienergia ülekanne tootjatelt tarbijatele. · Koosneb 137 alajaamast ja u 5100 km ülekandeliinidest pingetel 110-330 kV. · Võrgukaod alla 3 % 32. Mis on jaotusvõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis jaotusvõrgus? Kui suured on ligikaudu võrgukaod jaotusvõrgus( 7-8%)? · Põhiülesandeks klientide liitmine elektrivõrguga ning nende elektrivarustuse tagamine · Kasutatakse pingeid 35, 20, 15, 10 ja 6 kV ning madalpingena 220/380 V. · Koosneb 48 000 km õhuliinidest, 11 000 km kaabelliinidest, 21 000 alajaamast ja 495 000 liitumispunktist. 33
Selleks tuleb takistada kaarlahenduse taassüttimist pärast kustumist voolu nulli läbimisel. Protsessi nimetatakse lühidalt kaare kustutamiseks. Kaare taolisel viisil kustutamisel avaldub ka kaare positiivne mõju elektriahelate kommuteerimisele elektrivool ahelas katkeb alati voolu nulli läbimise hetkel ja elektriseadmete põikiisolatsioonile maa suhtes ei teki ohtlikult suuri liigpingeid. 4.1.1.1. Elektrikaare omadused 1 Kahjuks pole taoline meetod rakendatav kõrgetel pingetel ja neid lüliteid käesoleva kursuse raames ei vaadelda. ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 2 Rein Oidram _____________________________________________________________________ i
Lubatavate voolude poolest jagunevad stabilitronid kolme gruppi: 1) väikesevõimsuselised, kus I <50mA Z max 2) keskmisevõimsuselised, kus I <1A Z max 3) suurevõimsuselised, kus I <5A Z max Sõltuvalt stabilitroni tüübist on stabiliseerimispinge sõltuvus temperatuurist erinev. Stabilitroni valikul tuleb pöörata sellele tähelepanu, ning valida stabilitroni tüüp sõltuvalt stabiilsusnõuetest. Väiksematel pingetel kui 3V-i valmistatakse stabilitronide asemel stabistore. Nende stabiliseeriv toime on samasugune, kuid nad ei tööta mitte vastu-, vaid pärisuunareziimis. Stabiliseeriva toime saamiseks kasutatakse neil suure tõusuga pärisuuna karakteristikat. Väljundpinge stabiilsus on stabilitronidest väiksem. 3.4.3. Kompensatsioonilised pingestabilisaatorid Kompensatsioonilised stabilisaatorid, nii analoog- kui ka impulssstabilisaatorid jagunevad
samatüübilisi stabilitrone ka järjestikku. Lubatavate voolude poolest jagunevad stabilitronid kolme gruppi: 1) väikesevõimsuselised, kus IZ max <50mA 2) keskmisevõimsuselised, kus IZ max <1A 3) suurevõimsuselised, kus IZ max <5A Sõltuvalt stabilitroni tüübist on stabiliseerimispinge sõltuvus temperatuurist erinev. Stabilitroni valikul tuleb pöörata sellele tähelepanu, ning valida stabilitroni tüüp sõltuvalt stabiilsusnõuetest. Väiksematel pingetel kui 3V-i valmistatakse stabilitronide asemel stabistore. Nende stabiliseeriv toime on samasugune, kuid nad ei tööta mitte vastu-, vaid pärisuunareziimis. Stabiliseeriva toime saamiseks kasutatakse neil suure tõusuga pärisuuna karakteristikat. Väljundpinge stabiilsus on stabilitronidest väiksem. 3.4.3. Kompensatsioonilised pingestabilisaatorid Kompensatsioonilised stabilisaatorid, nii analoog- kui ka impulssstabilisaatorid jagunevad
Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Senjettkondensaatorite dielektrik on suure dielektrilise läbitavusega 1000…10000. Need kondensaatorid on väikeste mõõtmetega kuid suure mahtuvusega. Senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse täpne väärtus oluline. Elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid, milles ühe plaadina toimib alumiiniumi riba ja teise plaadina elektrit juhtiv vedelik ehk elektrolüüt. Elektrolüüt paikneb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on kondensaatori korpus.
takistusena toimib transistor. Teine piirkond on küllastuspiirkond {pinch-off region), kus neeluvool sõltub küll paisupingest, kuid väga vähe lätte ja neelu vahelisest pingest. Selle piirkonna reziimis ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 56 on väljatransistor kasutatav muutumatu voolu allikana. Lätte ja neelu vahelise pinge nõrk mõju neelu voolule seletub sellega, et suurematel pingetel on kanalis liikuvad elektronid saavutanud juba oma suurima kiiruse ja see ei saa enam suureneda ning vastavalt sellele ei suurene oluliselt ka enam neeluvool. Kolmas on läbilöögipiirkond (breakdown region), mis tekib suurematel lätte ja neelu vahelistel pingetel. Teatud pingest alates tekib järsk voolu suurenemine, mille põhjuseks on varemvaadeldud läbilööginähtused. Läbilöögi tagajärjel transistor reeglina hävib.
Trafo kasutegur näitab sekundaar- ja primaarahela voolu vôimsuste suhet %-des. = P2 / P1 . 100% , kus P1 = I1 . U1 , P2 = I2 . U2 . U1/U2 = n1/n2 = 1/2 = K nim. trafo ülekandesuhteks. Indeks 1 kuulub primaarahelat iseloomustava pinge (U1), keerdude arvu (n1) ja emj. (1) juurde. Ühendatakse vooluallikaga. Indeks 2 vastavalt sekundaarahela suuruste juurde. See ühendatakse tarbijaga. K > 1 korral on trafo ühendatud pinget alandavana. Elektrienergiat kantakse üle kôrgetel pingetel, et vähendada soojusena tekkivaid energiakadusid (Q = I 2 . R . t). Trafo töö iseloomu tôttu : P1 P2 >>> I1.U2 I2.U2 s. t. U1/U2= I2/I1 voolu vähendades pinge kasvab ja vastupidi. Takistuse (R = . l/s) vähendamiseks valitakse juhtmete materjal väikese eritakistusega ( - alumiiniumist ) ja otstarbekalt suure ristlôikepinnaga (S). Elektromagnetväli kujutab endast muutuvate ja teineteist pôhjustavate elektri- ja magnetväljade süsteemi. Elektromagnetlaineks nim
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
transistor) on jõuelektroonika pooljuhtseadis, mida kasutatakse kiiretoimelistes, suurevoolulistes ja suhtelistelt kõrge pingega ahelates lülititena. IGBT ühendab endas kõrge voolutaluvuse ja madala pingelangu, mis on mõlemad iseloomulikud bipolaartransistorile, ning pingega tüürimise, mis on iseloomulik väljatransistorile. Kasutatakse näiteks elektriautodes ja hübriidautodes vahelduvvoolumootori jaoks loodud juhtimisskeemides, samuti trollibussides veomuunduritena. Pingetel üle 600 V ja sagedustel kuni 20 kHz on IGBT-transistorid tänapäeval MOSFET-jõutransistore välja tõrjumas. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 24 Joonis 3.19. 3300V 1200A Mitsubishi IGBT [http://et.wikipedia.org/wiki/Isoleeritud_paisuga_bipolaartransistor]. 3.4.5 Liittransistor Liittransistoriks nimetatakse kahe või kolme transistori sellist ühendust, mida saab
emitteril (E). Joonis 3.12 on toodud üks pooljuhtlüliti- IGBT transistor. Transistori kollektori (C) klemmile on ühendatud vooluallikas ning emitteri klemmile (E) koormus. Et transistor hakkaks voolu juhtima juhitakse tema Gate klemmile (G) kontrolleri poolt madala võimsusega elektriline signaal. Signaali kadumisel läheb seade üle kinnisesse olekusse. Sellised lülitid on võimelised juhtima väga suuri voolusid (kuni 1000 A) ning töötama kõrgetel pingetel (üle 1000 V) väga kõrgetel sagedustel (tavaliselt 1- 20kHz). Transistorid on leidnud laialdast kasutamist sagedusmuundurites kasutatavates vaheldites. Joonis 3.12. IGBT transistori tähistus skeemil ja tema tunnusjoon [8] 3.8.3. Türistor Türistor (thyristor) on juhitav pooljuhtlüliti, mis juhib voolu, kui tema Gate klemmile (G) rakendatakse elektriline impulss. Nagu transistori puhulgi, peab türistori avanemiseks olema
vate teraste korral toimub üleminek sitkelt purune- miselt haprale temperatuuriintervallis +20...-20 °C (sele 1.7). Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel Sele 1.6. Löökpendli skeem tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket. Tsüklilisel koormusel tekib ja areneb pragu ka pingetel, mis on allpool materjali tugevuspiiri, sageli isegi allpool voolavuspiiri. Seda protsessi, mis lõpeb Tabel 1.4. Metalli tõmbeteimiga määratavad purunemisega, nimetatakse väsimuseks. omadused Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R (sümmeetrilise koormuse korral -1). Väsimuspiir
2.6. MUUD PIIRANGUD JUHTMETE VALIKUL Koroonakaod sõltuvad elektrivälja tugevusest. Elektrivälja tugevus on aga praktiliselt pöördvõrdeline juhtme raadiusega. Seetõttu saab koroonakadusid vähendada juhtme ristlõike suurendamisega. Ülikõrgepingeliinide puhul kasu- tatakse tavaliselt lõhisfaasijuhte, mis võimaldab väljatugevust ning koos selle- ga ka koroonakadusid oluliselt vähendada. Pingetel alla 110 kV koroonakadusid ei arvestata. Pingetel 110 ja 220 kV ei ole koroonakaod tavaliselt väga suured. See tagatakse juhtmete ristlõigete va- liku kitsendusega, mille kohaselt ei tohi valida koroonast lähtudes lubatust väiksemaid ristlõikeid. Nii on olnud meil 110 kV puhul minimaalseks lubatud juhtmemargiks AC 70, 220 kV puhul AC 240 ning 330 kV puhul 2 × AC 240. Valitud juhtmed peavad vastama ka mehaanilise tugevuse nõuetele. Juhtmete ja trosside minimaalsed lubatavad ristlõiked, lähtudes mehaanilisest tugevu-
ainult negatiivsed laengud (elektronid). 35 Kui muutumatu valgusvoo valgus A korral suurendada aegapidi vooluallika pinget, siis fotovoolu tugevus esialgu kasvab, kuid seejärel enam ei muutu P s.t. lakkab pinges sõltumast. Muutumatu valgusvoo tekitatud V suurimat fotovoolu tugevust nimetatakse küllastusvooluks. Küllastusvool tekib nendel pingetel, mille puhul kõik valgusvoo poolt plaadist väljalöödud elertronid jõuavad võrele. Edasi selgitati katsete varal, et fotoefekt esineb pealelangeva valgusvoo kindlast lainepikkusest väiksemate lainepikkuste korral, mis iga metalli puhul on erinev. Seda lainepikkust ( või temale vastavat sagedust ) nimetatakse fotoefekti punapiiriks vastava metalli jaoks. Punapiirist lühemad lainepikkused (suuremad sagedused) fotoefekt toimib.
(juhtmete läbipaindumist). Arvutusteks on vajalik vastav tarkvara, mis võimal- dab imiteerida juhtmete liikumisi ja nende vahelisi jõude lühise kestel ja järel. − Lühisvooludest tingitud jõude tuleks arvestada, kui lühisvoolude nivoo (kol- mefaasiline lühisvool ISC3Φ) alajaamas ületab järgnevad nivood: 1) 40 kA võrgu suurima talitluspinge puhul 420 kV; 2) 31,5 kA võrgu suurima talitluspinge puhul 245 kV; 3) 20 kA madalamatel pingetel. − Kontrollimisel kasutatavad lühisvoolud peavad vastama alajaama seadmete poolt lubatavale nivoole (isegi, kui need pole ülekandevõrgu käesolevas arengustaadiumis saavutatud), et võimaldada võrgu edasist arengut. − Kontrollida tuleks alajaama lähedasi maste, arvestades lühisvoolu vähene- mist tänu liini näivtakistusele. Mastide kontroll katkestatakse seal, kus lühis- vool on vähenenud allapoole eelpool sätestatud nivoodest.
teineteisesse suhestuda. MM CLUSTERS CLUSTER 0n koreoutiliste ühikute (CHU) grupp, mis ilmub: 1. SPATIAL PROGRESSION´ites 2. BODY DESIGN´is 3. SPATIAL PROJECTION`ites 4. SPATIAL TENSION´is Tuleb kulutada palju aega ja energiat, et märgata, kasutada ja avastada ning kontsemntreeruda ruumilistele vormidele, mis on lavastatud (või on lavastamise protsessis), lubades teadlikult peegeldustel ilmuda, pingetel vormuda. Sel moel areneb koreoutilise lähenemise keel. KOOS TÖÖTAMINE (millised on kineetilised tööriistad duo ja ansamblikoroegraafia loomisel?) Töötades sama materjaliga, s.o. tantsida sama koreograafilist materjali unisoonis (koos), on tüüpiline ja elementaarne moodus kahe või enama inimese kasutamisel laval (sama ruum, sama aeg). Kui ruumis tantsib 1 tantsija, näeb vaataja arvatavasti PERSOONI laval rohlkem, kui esitatavat koreograafiat
Teatud määral rikub pinnase struktuuri ka sõltuvuse graafik. Selle graafiku esimene osa on tavaliselt enam-vähem horisontaaljõu juures on sõltuvus ja vahel ligikaudu lineaarne. pinge vähenemine ja uuesti suurendamine pc-ni. Rikutud struktuuriga proov lineaarne ja saab lugeda, et vajumine toimub pinnase tihenemise tõttu. Horisontaaljõudu võrdsete astmetega suurendades hakkab juurdekasv järjest deformeerub pingetel alla pc tunduvalt rohkem kui rikkumata struktuuriga Suuremal koormusel hakkab vajumine intensiivistuma, kuna tugevuse suurenema kuni teatud koormuse puhul algab nihutatava karbipoole püsiv proov ja kompressioonikõvera murdepunkt muutub ebaselgemaks. ammendumine toob endaga kaasa pinnase tugevuse ammendumise ja libisemine. See tähendab, et pinnase tugevus on ammendatud ja libisemise
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
a) b) Aeg Pinge a max Sele 2.6. Pingetsükkel. m sümmeetriline; min pulseeriv; c) Aeg üldtsükkel. Tsüklilisel koormusel tekib ja areneb pragu ka pingetel, mis on allpool materjali tugevuspiiri, sageli ka voolavuspiiri. Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks. Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R – maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N0 koormusetsüklite juures (baasarv N0 on terasel 107, mitterauasulamitel 108). Sümmeetrilise koormuse korral väsimuspiiri tähis on -1 (Sele 2.3).
Pinnase struktuuri teatud rikkumine proovi võtmisel, transpordil ja asetamisel ödomeetrisse on paratamatu ka kvaliteetsete proovurite ja hoolika töö puhul. Struktuuri võib rikkuda suurest sügavusest võetud proovidel lahustunud gaaside eraldumine. Teatud määral rikub pinnase struktuuri ka pinge vähenemine ja uuesti suurendamine pc-ni. Rikutud struktuuriga proov deformeerub pingetel alla pc tunduvalt rohkem kui rikkumata struktuuriga proov ja kompressioonikõvera murdepunkt muutub ebaselgemaks. Täielikult rikutud struktuuri puhul graafikul murdepunkti ei ole ja ta sarnaneb joonisel 4.3 esitatule. Joonisel 4.6 b a 2 ,2 2 ,2
UL2 1 1 UL3 Joonis 3.8 Nõutava väljundpinge moodustamiseks kolmefaasilisest sisendpingest on kaks võimalust: impulsi kestusega 120° või 180°. Mõlemal juhul määravad impulsid väljundpinge formeerimise ajavahemikud. Nendel pingetel on vajalik kuju ning faasinihkenurk. Impulsside jaotus pulsi kestusega on joonisel 3.8. Tsüklokonverteri väljundi faaside pinged on sarnased sõltumatu juhtimisega keskväljavõttega alaldi samade pingetega. Ainsaks erinevuseks on siin positiivsete ja negatiivsete väljundpingete võrdsus. Igal ajahetkel, kui üks türistoride kolmik sulgub ja teine avaneb, läheb alalditalitlus üle vahelditalitluseks ning muutub pinge polaarsus. Kuna vool
Nii näiteks on Soomes elektriraudteid peaaegu pool kogu raudteede pikkusest. Rootsis moodustavad elektriraudteed koguni üle poole raudteede kogupikkusest. Elektriraudteedel kasutatakse nii alalis- kui ka vahelduvvoolu. Vahelduvvool on toite- vooluna eelistatavam, kuna võimaldab teha ülekannet suurematel pingetel. Nii on Soome raudteel kasutusel ühefaasiline vahelduvvool sagedusega 50 Hz ja pingega 25 kV. (Pildid 4.13 ja 4.14) Elektriveduritel on võrreldes diiselveduritega järgmised eelised: • elektrimootoreid kasutades on võimalik ehitada võimsamaid vedureid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
