Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Üliõpilased:
Õpperühm:
Töö tehtud (
kuup .):
17.3.2008
Juhendaja:
Töö esitatud (kuup.):
R.Teemets 30.04.2008 AAR3340 Elektriaparaadid Töö nr:
1 KAITSELÜLITITE KATSETAMINE Töö eesmärk:
Kasutatud seadised:
Tutvuda tänapäeva elumajades ABB kaitseaparaatide stend, C, K, D, Z tüüpi 6 kasutatavate kaitseaparaatidega, amprise nimivooluga kaitseaparaadid. nende ehituse, tööpõhimõtete ja
kasutamisvõimalustega. Anda ettekujutus elektriskeemidest ning
elektrilisest montaažist ning uurida
katseliselt kaitseaparaatidega elektrilisi parameetreid. 1.
Katsetulemused :
C- ja K-tüüpi kaitselülitite katsetulemused. C6 K6 Aeg, t Rakendumisvool, I Nimivoolukordsus Aeg, t Rakendumisvool, I Nimivoolukordsus
. ro55,13
11,4
1,8
55,29
10,4
1,8
ko
g17,56
18,6
3,0
10,04
22,6
3,8
ii
L9,56
24,4
3,9
6,63
27,8
4,7
is7,61
30,8
4,9
3,48
46,3
7,8
üh5,37
36,1
5,8
2,48
51,3
8,7
L0,04
47,4
7,6
0,12
57,5
9,7
Tabel 1. Mõõtetulemused
C6
K6
Ruumitemperatuur
22º
22º
Kaitselüliti nimivool 6,24
5,92
Tabel 2. Nimivoolu parandus
C ja K tüüpi kaitselülitite rakendumiskarakteristikud60
50
40
s ,geasiC6
m 30
u
dK6
n
e
k
a
R 20
10
0
0,0
2,0
4,0
6,0
8,0
10,0
Nimivoolukordsus Joonis 1. Katsetulemuste põhjal saadud rakendumiskarakteristikud.
Siia tuleb teie kaitselülitite asi.
Comment [ID1]: Kaks tabelit ja üks
2
joonis. Lisaks lisage oma järeldused ka
järeldustesse või kui jutt on sama, siis lisage
kaitselülitite tüübid.
Tabelid 3 ja 4 ning
joonis 2.
6
4
4
3
6
1
5
Joonis 3. Minikaitselüliti põhimõtteskeem. 1 – elektromagnetvabasti
mähis ; 2 – lüliti,
3 –
bimetall kontakt, mis reageerib temperatuurile; 4 – kontaktid; 5 – kaarekustutuskamber(jooniselt
puudu); 6 – ühendusklemmid.
Selektiivsus – selektiivsuse all mõistetakse seda, kui kaitselüliti lülitab välja selle tarbija
toitegrupi, mis on rikkis.
Teisisõnu , lülitub välja see kaitselüliti, mis on rikkis tarbijale
kõige lähemal. Selektiivsus tagatakse sellega, kui nt peakaitselülitil on väike
viide peal
s.t. seda, et kui vool on juba sellel piirimail, kus kaitselüliti peaks rakenduma, siis ta
ootab natuke enne kui rakendub, et anda aega sellel kaitselülitil rakenduda, mis on rikkis
tarbijale kõige lähemal. Täielik selektiivsus on tagatud juhul, kui selektiivsele
kaitselülitile järgneb mitteselektiivne seade. Osaline selektiivsus, kui selektiivseid
seadmeid on rohkem kui üks järjestikku.
Millist tüüpi selektiivsusest võime rääkida rikkevoolukaitselülitite puhul? Mis tüüpi
selektiivsusega on katsestendis tegemist? Hinnata stendi kaitselülitite rakendumist.
N
L
3
T
R
2
1
Joonis 4. Rikkevoolukaitselüliti põhimõtteskeem. 1 – elektromagnetvabasti mähis.
2 – voolutrafo
laadne seade, mis mõõdab voolu, tavaolukorras on voolu summa null,
kui kuskil tekib leke, siis voolutrafoga tekitatakse vool ka el.magnetvabasti mähises,
mille mõjul RVK rakendub. 3 – lülitushoob. T – testnupp. R – takisti ahelas, et vähendada
voolu.
JÄRELDUSED:
Võrreldes saadud tunnusjooni standardsetega, siis näeme, et mõningad lahknevused on.
C-tüüpi kaitselüliti peaks tegelikkuses 6 kordse nimivoolu juures kiiremini rakenduma.
Samuti tulenevalt juhendis toodud trafode pingete ja voolude suhte joonise ebatäpsusest
ei saanud me antud katses üle ühe lühiskatse, kuna valitud pingetel ei saavutatud meie
poolt soovitud voolu. Antud kaitselülitite puhul
saime kummagi puhul 1 lühiskatse. Selle
ühe lühiskatse lahutas kaitselüliti edukalt. Ajavahemiku täpsuses ei saa kindel olla, kuna
mõõteseade võis eksida, sellegi poolest on 0,04 sekundit päris lühike aeg lühise
lahutamiseks. Rakendumiskarakteristikuid ei saa päris sellise kujuga kui on toodud
standardses, kuna mastaapide erinevus on niivõrd suur, sellegi poolest peaks antud joonis
küllalt hea ülevaate andma kaitselüliti rakendumises.
Kõik kommentaarid