Kondensaatorite standardid Kondensaatorid Tihti vajatakse nii elektroonika kui elektrotehnika seadmete juures elementi, mis suudaks mahutada elektrilaenguid. Sellist elementi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaator on ehituselt äärmiselt lihtne, koosnedes kahest lähestikku asetatud ja omavahel hästi isoleeritud suvalise kujuga metall-plaadist või plaatide grupist. Kõige lihtsama kondensaatori saab moodustada kahest tasapinnalisest ja omavahel paralleelsest metallplaadist, mille vahel on dielektrikuna õhk. Kui ühele plaadile anda positiivne laeng ja teisele negatiivne laeng, siis püüab ühe plaadi laeng tekitada teisel plaadil elektrilise induktsiooni tõttu vastasnimelist
ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. 2.11 Kondensaator Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. Kondensaatorite tunnussuurused: · Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab.
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kondensaatorid Jevgeni Aidamirov 24MEH Tallinn 2009 KONDENSAATORID Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina.
1 pikofarad = 1 pF = -12 F = 10 F 1 000 000 000 000 Mahtuvus ei sõltu juhi materjalist. Ühesuuruste vask- ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. 5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori
1 pikofarad = 1 pF = -12 F = 10 F 1 000 000 000 000 Mahtuvus ei sõltu juhi materjalist. Ühesuuruste vask- ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. 5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori
21. Võnkering ja selle resonantsisagedus. Võnkering on kondensaatorist ja induktiivpoolist koosnev elektriahel. 22. Passiivelementide ja aktiivelementide olemus. Elektroonikas on passiivelementideks seadised, mis ei vaja toimimiseks lisatoiteallikat. Passiivelemendid võivad olla volt-amper karakteristiku järgi lineaarsed või mittelineaarsed. Passiivelemente kasutatakse aktiivelementide õigete töörežiimi saavutamiseks. Passiivelemendid on takistid, kondensaatorid, dioodid. aktiivfiltreid, mis sisaldavad peale passiivkomponentide veel aktiivkomponente (transistorid või operatsioonvõimendid). Kaasaegsetes sidesüsteemides on laialdaselt kasutatud aktiivfiltreid, sest neil on järgnevad eelised: 1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse. 3
1 Farad on väga suur mahtuvuse ühik. See on keha, mille potentsiaal suureneb 1 V võrra, kui temale anda laeng 1 C. Praktikas kasutatakse väiksemaid ühikuid: 1 F = 10-6 F, 1 nF = 10-9 F, 1 pF = 10-12 F Kehade mahtuvus sõltub nende mõõtmetest ja teiste juhtide lähedusest. Kui kaks juhti on üksteise lähedal tekib nende vahele mahtuvus, mis näitab kui suure laengu lisamisel ühele kehale suureneb nende vaheline potentsiaal 1 V võrra. kondensaator: Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. kond. rööpühendus: rööpüh. nim sellist ühendust, mil kõik kond-ite + laengutega elektronid on ühendatud omavahel ja - omavahel(joonis).
Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja
Kõik kommentaarid