Heli levimise kiirus on erinevates ainetes erinev.
Tihedamates ainetes on heli levimise kiirus suurem.
Õhuta ruumis heli ei levi.
Heli levib valgusest aeglasemalt.
Heli kiirus sõltub õhu paljudest omadustest, näiteks niiskusest
ja rõhust.
Uurimused on näidanud, et heli kiirus muutub isegi õhu
saastudes.
Heli levimise kiirus ehk heli kiirus ei sõltu sagedusest, vaid
ainult keskkonnast ja välistingimustest
Heli kiirus sõltub ainest, milles heli levib. Sama aine
korral ka aine omadustest, näiteks temperatuurist.
Esmakordselt määras heli kiiruse õhus prantslane
Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta
suurekaliibrilist püssi musketit.
1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus vees. Järvel oldi
kahes paadis. Üks katsetajatest laskis paadist vette kellukese. Ta
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kolzig
Õppematerjali autor
Igasugune keskkond tahke, vedel või gaasiline on mingisugusel määral Laine levimise kiirus v,elastses keskkonnas,on võrdne sageduse V ja elastne. Kui selle mõni osake viia välja lainepikkuse korrutisega. tasakaaluasendist ja lasta vabaks, siis hakkab osake võnkuma. Tekib sumbuv võnkumine, v= V= /T sest osake on seotud teiste samasuguste Vaakumis heli ei levi,kuna seal osakestega keskkonnas. Osa võnkeenergiast keskkonnaosakesed puuduvad. muundub soojuseks, osa kandub üle (0,t)=acos t naaberosakestele. Need hakkavad samuti võnkuma. Nii tekib võnkumise levimine (x,t)=acos (t- )=acos(t- x/v) V=S/t S=V*t kahte heli. Kuulajani jõudis heli kõigepealt
Laine kõrgus, H - kaugus laine harja ja põhja nivoo vahel. Lainepikkus, λ - kaugus kahe järjestikuse harja/põhja (samas faasis oleva laine punkti) vahe. Lainete levimise kiirus: Lainete levimise kiirus, v Ühik: m/s Ühe perioodi, T, jooksul levib laine edasi ühe lainepikkuse, λ, võrra. Kiirus sõltub: laine tüübist (heli vs valgus), keskkonna omadustest (koostis, temp.) Ei sõltu laine omadustest (lainepikkus, sagedus) Elektromagnetkiirguse levimise kiirus vaakumis 3*108 m/s, aines alati väiksem. Helilaine: õhus temp. 30°C 344 m/s, tahkistes palju kiirem (nt alumiiniumis 5000 m/s) Energia levimine lainena: Näited: Päike soojendab maapinda, lained muudavad kallast, heli tõttu purunenud klaasid jne. Laine tekitamiseks tehakse tööd, pannes keskkonnaosakese võnkuma (töö → kineetiline energia) Mida suurem energia anda, seda suurem on osakese nihe tasakaaluasendist (amplituud) st. mida suurem on laine amplituud, seda rohkem energiat kannab.
Kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu, kõikidel ülejäänud langemisnurkade korral on murdumisnurk väiksem langemisnurgast. Valguse levimisel klaasist õhku murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Valguse levimise suuna muutumisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. Kas selline joonisel kujutatud valguskiirte liikumine on võimalik? On küll! Siin kehtib valguse levimise pööratavuse seaduspärasus. Valguse levimine prismas Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. Valguskiir - valgusenergia levimist näitav joon. Päikesevarjutus tekib,kui Kuu oma liikumisel ümber Maa on varjanud Päikese. Kuuvarjutus tekib,kui Kuu on sattunud Maa varju koonusesse. Valguse peegeldumine - Korrapärane peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest väiksemad. Hajus ehk difuusne peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest suuremad
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajekto
toetuspinda. · Miks hakkab vesi panges loksuma, kui seda käe otsas kanda? Vihje: veepinnal tekkivad lained võivad liituda. Kuidas seda vältida? · Kirvele või luuale vart taha pannes koputatakse varre otsaga vastu maad (kivi). Miks nii tehakse? Vihje: inerts. · Kui ketassaega puid saetakse, siis sae hääl muutub saagimise ajal. Kuidas ja miks? Vihje: suuremale sagedusele vastab kõrgem heli. · Miks vesi pangest välja voolab, aga kummulipööratud lõhnaõli pudelist ei voola? 3.3. Liiklus · Kui auto seisab, siis talle mõjuvad jõud on tasakaalus, st jõudude resultant on null (Newtoni I s.). Pisimgi lüke peaks panema auto liikuma. Aga tegelikult? Vihjed: millised jõud mõjuvad autole? · Õues seisab veoauto, mille koorem on puldaniga kaetud. Puldankate on lõtv ja lontis. Kui sama auto sõidab maanteel, on puldan pingul. Miks
Amplituud A (m), sagedus (Hz), periood T (s), levimiskiirus V (m/s), laine pikkuskaugus, mille võrra võnkumine levib ühe perioodi jooksul (kahe samas faasis oleva laine punkti vaheline kaugus) lambda (m). Laine levimis kiirus mingis keskkonnas on määratud ainult keskkonna omadustega ja olekuga. Seega levivad erinevate sagetuste poolt tekitatud lained samas keskkonnas ühesuguse kiirusega. (erinevus ei ole väga suur väikeste sageduste puhul). Energia levimine laine protsessides. Mingis keskkonnas paiknev võnkuv keha osutub laine allikaks, selle keha energia arvel hakkavad võnkuma kehaga kokkupuutuvad keskkonna osakesed. Need annavad energiat edasi naaber osakestele, mis omakorda asuvad võnkumis protsessi ja nii kandub energia võnkuvalt kehalt keskkonada see keha kiirgab energiat. Lainete interferents. Kui keskkonnas levib üheaegselt mitu lainet, siis selle keskkonna osakesed võtavad osa mitmest liikumisest korraga
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
HELI KIIRUS Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega. Helikiirus v on on võrdne sageduse f ja lainepikkuse korrutisega: Heli kiirus õhus on 332 m/s. Heli lainepikkuse all mõistetakse vahemaad kahe teineteisele järgneva rõhu maksimum- või miinimumväärtuse vahel laine levimissuunas. Kõrgeid sagedusi väljendatakse sageli kilohertsides: 1 kHz = 1000 Hz. 1 sekundi pikkune helisignaal võtab õhus enda alla 332 meetri pikkuse lõigu (sõltumata heli sagedusest). Kui heli on mõnes punktis kord tekkinud, siis keskkonnatingimuste samaks jäämisel levib ta ajas muutumatu kiirusega. Sedamööda, kuidas helilained tekkekohast eemalduvad, muutuvad nad üha nõrgemaks ja kustuvad täielikult. Nende kiirus jääb aga kuni täieliku kustumiseni muutumatuks. Kiirus ei sõltu ka helilainete sagedusest. (See tähendab ka, et kui heli sisaldab mitut sagedust, siis kompleksse lainerühma erineva sagedusega koostisosad liiguvad edasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid