• nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari Jagunemine Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus Gooti arhitektuur • eelkõige sakraalne • iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse • oluline tegur gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt • kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem • võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana teravkaar roidvõlv Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Kölni katedraal Salisbury katedraal Reimsi katedraal Gootika Eestis • tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast • meie kirikutel puuduvad transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared
Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Koorosa lõpetab apsiid - poolringilise või hulknurkse põhiplaaniga eenduv kiriku (kabeli) koorilõpmik, altari asupaik. 12. saj. hakkas levima hulknurkne apsiid, mis kujunes kooriruumiga ühtseks ruumiosaks, mida ümbritses sageli ühine kooriümbriskäik. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Ka Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti konstruktsioon võimaldas
Gooti kunst Margareth ja Marie Ajalugu Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil . See oli valdav 12.saj. kuni 16.sajandini . Gootikale eelneb romaani stiil ja renessanss . Nimi on tulnud gootide hõimu järgi . Gootika põhialuseks on võetud teravkaarmotiiv . Gooti arhitektuur 1100. aastal võeti kasutusele teravkaaremotiivid . (nt . Saint Denis ` klooster ). Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur Gootika skulptuure kohtab peamiselt kirikute
antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. 5) Romaani ajastu olud tingisid basiilika põhiplaani muutusi. vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. Koori põrand oli tavaliselt u 3 trepiastet kõrgemal, moodustades “poodiumi” v “näitelava”. Koori all asus tavaliselt kabel ehk krüpt; tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui võrrelda varakristlike kirikutega. 6) Basiilika pikihoone jaguneb pikuti - kesklöövid, põigiti - külglöövid. 7) Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8) Sissepääs on ehitatud väljapoole. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst 1) Romaani stiili alged tärkasid esimesena Saksamaal. 2) Saksamaal kerkis skulptuuris esile kristuse kannatusloo teema. 3) 11
1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele. Võidukaar algab madalalt ning seda toetab krutsifiksiga rõhtpuu, millele on tähendatud mitmed kirikulooga seotud daatumid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud algse altarilaua plaat, mis on paigutatud 17
lagi koosneb paljudest fiaalidest ehk väiksematest tornidest. Hoonel on palju suuri ning teravkaarseid aknaid ja neil akendel on ka rohkelt vitraaze. Kirikul on peafassaadi kõrval kaks suurt torni ja üks väike haritorn. Gooti stiilile kombekohaselt on kasutatud väga palju siire ehk kolmveerandringidest koosnevaid ornamendistiile. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Westminster Abbey on ladina risti kujuga, kuid sellele lisandub veel klooster. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Maja tagumises otsas on Henry VII kabel. Maja eest avaneb vaade Parlamendi väljakule. Seestpoolt on maja väga avar ning suur. Palju on rõhutatud vertikaalsust. Westminster Abbey's on kroonitud kuninganna Elizabeth II. Seda katedraali ongi aegade jooksul kasutatud Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Sinna on maetud väga paljud Inglismaa olulisemad inimesed, isegi poeedid ja näitlejad.
suundunud otse torni lõunaseina. Seejuures on täiesti ilmne, et umbes 430 cm pikkuselt välja puhastada õnnestunud, seega 200 cm juba torni lõunaseina sisse ulatunud ja Niguliste algkirikule iseloomulikest opus rusticum'i laadis töödeldud kividest trepikäigu ühtlane põhjasein on oma täies pikkuses üheaegselt laotud. Kuna põrandast enam kui 4 m kõrgusele jäetud sissepääsuavaga trepikäik rajati kiriku sõjaliseks kaitseks, on pikihoonest vajumisvuugiga eraldatud torn ikkagi sama pikihoonega ühtse kaitsesüsteemi moodustanud. Olles mõistagi kõige ligipääsmatumaks ja sellisena ka kogu kaitsesüsteemi olulisemaks osaks, dateerub Niguliste torn oma varasemas kujus algpikihoonega samasse aega, s.o. hiljemalt 13. sajandi lõppu. Välismõõtmetelt oli Niguliste algne torn põhiplaanis niisama suur kui praegune, kuid mõnevõrra õhemate, 330 cm paksuste seinamüüridega. Kuna torni püstitamisel
Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae.
koguduses teeninud 1619. a. paiku. Pikka aega on Paide Püha Risti koguduses teeninud D. G. Glanström (1767-1824), C. G. Hammerbeck (1825-1866), E. C. C. Tiesenhausen (1866-1886) ja C. Fr. J. Rall (1886-1924), kes kõik on maetud Reopalu kalmistule. 1925.-1939. a. oli õpetajaks G. Pärli, kes oli aktiivne ka ühiskonna- ja riigielus. Paide kiriku interjöör on tagasihoidlik (liigendamata seinapinnad, lame lagi). Kooriruumi eraldab pikihoonest lai võidukaar. Kiriku sisustuses on tähtsamad neobaroksed altar ja kantsel ning haruldased, ühe autori (E. Rode) täiskomplekt aknavitraae. 10 vitraaist on praeguseks restaureeritud 4 ja 2 käärkambri vitraazi. Samuti on käimas Paide kiriku katuse vahetus.
ja tugikaar, sambad pikemad ja saledamad (kimpsambad), kõik detailid peened ja pitsilised, tippude kaunistamiseks ristlillik, Gooti aken suur, tavaliselt terava tipuga ja kivist liigendusega, fassaad (läänes) roosaken Gooti arhitektuur Prantsusmaal: · Pariisi jumalaema kirik ehk Notre Dame (kesklööv 32 m) · Chartres'i katedraal · Amiensi katedraal (42,5m) · Reimsi katedraal (37,5m) · Katedraalide põhiplaaniks pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. · Pikihoone 3 -või 5 lööviline · Transept tavaliselt mitmelööviline · Kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest laiem ja kõrgem · Külglöövid nii kitsad ja madalad, et ei vajanud erilist tugisüsteemi · Külglöövid jätkusid teiselpool transepti, kooris, moodustades kooriümbriskäigu · Krüpte ei ehitatud, koori põrand samal tasapinnal pikihoone põrandaga
Nii romaani kui ka gooti kunsti ajastul oli oluliseks osaks arhitektuuris kirikuhoonete ja kloostrite püstitamine. Romaani ehituskunsti iseloomulikud tüübid ja vormid kujunesid just kiriklikus ehituskunstis-sakraalahitektuuris. Levinum ehitistüüp romaani ajastul on basiilika, mille iseloomulikuks jooneks on varasemast ajastust tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv. Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast sellepoolest, et transept(pikilööv) eendub pikihoonest tavalisest palju rohkem. Tema ristumisel lääne- idasuunalise pikihoonega tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks. Seega omab põhiplaan risti kuju. Transeptist idas olevat kirikuosa nimetatakse kooriks. Nelitis on tihti kaetud kupli või torniga. Kesklöövi ja nelitise vahele püstitati mõnikord madal vahesein, niinimetatud vahevõre; selles oli kantsel, kust kogudusele evangeeliumi ette loeti.
käinud. Hiljem lisatud maali "Kristuse taevaminek" autoriks on pärimuse kohaselt Ilpla mõisa rentnik Ludwig von Sass. Kaarma kirik Kaarma Peeter - Pauli kirik Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae.
Second level Third level Fourth level Fifth level Jaani kirik Väljakujunenud stiilikaanonitel põhinev neogooti stiilne Jaani kirik koosneb kolmelöövilisest pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustatud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning lõunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv on külglöövist pisut kõrgem. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar. Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja seintel paiknevad ümarad roosaknad - vaikimise sümbolid,
piiskoplik kirik) konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti. Ehitust kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlvroided. Võlvsiilud ja seinad olid konstruktiivses mõtted teisejärgulise tähtsusega, ainult täitematerjal, ja ehitust võib kujutleda ka ilma nendeta (Kangilaski 1967:214-216). 4 1.1 Kirikud Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ,,ladina rist". Transept ei eendunud tavaliselt nii palju kui romaani stiili ajal, vaid liitus terviklikumalt pikihoonega. Mõnel juhul transeptiharud lühenesid niivõrd, et ei eraldunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5-lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusism ta oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem
Arhitektuur. Juhtiv zanr arhitektuur, eeskätt sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks karolinglik basiilika. Suur vaimulikkond koondus jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Ruumi suurendamiseks pikendati pikihoonet ristipidi ja saadud põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Ülesehituselt on romaani kirik enamasti basiilika, esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk saalkirikuid ja kodakirikuid see on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi
liikmed ja Püha Vaimu templid. Kiriku ülesanne on kuulutada ja rajada kõigi rahvaste hulgas Jumalariiki, mille lõi Jeesus Kristus. Maapealne Kirik on selle õndsakstegeva riigi seeme ja algus. Vanalinna kitsastele tänavate ja käikude vahele surutud Pühavaimu kiriku eredateks orientiirideks ümbruse arhitektuursel taustal on õhulise hilisrenessansskiivriga sale kaheksa tahuline torn ja pikihoone astmelistelt laskuvad osaviilud.Kirikkoosneb massiivsete müüridega kahelöövilistest pikihoonest,mida katab kõrge sadulkatus ,ja tunduvalt kitsamast ning madalamast sirge lõplikuga kooriruumist. Nagu kõik vanas Tallinnas ,nii on ka krohvitud ja värvitud seintega Pühavaimu kirik ehitatud kohalikust hallist paekivist ning katud tellispunase katusega. Esmakordselt mainitakse seda hoolekandeasutust Tallinna linnaraamatutes selgesõnaliselt alles 1334aastal seoses annetustega hospidalile ja Püha vaimu majale.Mõeldavasti on Püha
nagu hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Saint- Denis` uus koor vaimustas kõiki külalisi. Pariisis ja selle ümbruse linnades hakati ehitama suuri kirikuid uues stiilis. Varagootikasse kuulub Pariisi Jumalaema katedraal ( Notre Dame), mille ehitamist alustati 1163. aastal. Kõrggootika ( 1200-1400) esimene suurteos oli Chartres`i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis, see ehitati külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti süsteem võimaldas võlvida ka laiu lööve. Külglöövid olid nii kitsad ja madalad, et nende võlvid ei vajanud erilist tugisüsteemi. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril nüüd mitu väikest väljaehitist- kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Pärja keskmine kabel, mis asus kiriku pikiteljel, oli teistest pisut suurem ja kandis nime Maarja
ei olnud enam kasutuskõlbulik ja inimesed pidid kirikus käima 15-20 versta eemal Käinas. Maatüki uue kiriku tarvis kinkis kogudusele mõisaproua krahvinna Brevern de la Gardie. Lage toetab kaks peenete sammaste rida, kuid hoone jätab siiski mulje saalkirikust.Kirik on lihtne ja ühelooviline ning kirikutorn on küllaltki madal. Kooriruumi eraldab pikihoonest kõrge, aga suhteliselt kitsas võidukaar. Emmaste kirikus on ainulaadne altaripilt ,,Kristuse ülestõusmine" - maali autoriks on Tõnis Grenzstein, Düsseldorfi koolkonna tuntud esindaja Eesti maalikunstis. Maalitud on pilt 1900.a. 5.2.1 Kiriku kadunud kell II.maailmasõja ajal varastasid 6 Hiiumaa meest kiriku kella ja peitsid maasse, et sakslased ei saaks kella mürskudeks sulatada. Kell leiti üles alles 1994.aastal. 5.3 Emmaste mõis
Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal v hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte v vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Roidvõlvi skeem v Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. v Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. v Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. v Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. v Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate
Maalil on trepistik, millel mõtisklevad antiikaja filosoofid, keskel Platon ja Aristoteles. Esile on tõstetud nad sellega, et kõik perspektiivjooned koonduvad nende õlgade kokkupuutekohas. IV Gooti stiili kirik. Mis ehitusega on tegu? Nim. ehitise stiil, saj, kus maal tekkis? Kuidas nim. seda külge ehitusel mis pildil näha on? Nim. osad ja kaunistused mis paistavad Gooti arhitektuur, jumalaema katedraal, varagootika, Prantsusmaa. Reimsi katedraal, läänefasaad. Pikihoonest ja transeptist moodustub Ladinarist, Praegune kirik valmis 13. sajandi lõpus, välja arvatud lääneportaal, mis püstitati 14. sajandi alguses. Kirik rajati 1211. aastal maha põlenud kiriku kohale, V Gootikiriku tugisüsteem Millises stiilis oli pildil oleva tugisüsteem kasutusel? Kuidas nim. neid osi? Kas nad toetavad kirkut seest või väljas? Gooti stiil, gootikiriku tugisüsteem. Tugipiilar, fiaal, tugikaared ja toetab väljast VI Maarja kuulutus
lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused (Ambla), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus). Järva-Peetri kiriku sisearhitektuuri üks oluline omapära on selles, et pikihoonest puudub sissepääs kantslisse. Kantslisse pääseb läbi käärkambri. Järva-Peetri kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Kunstimälestistena on riikliku kaitse all 34 eset. Vanemad ja hinnalisemad on 16. ja 17. sajandist pärinevad hauaplaadid. Pseudogooti stiilis altar on valmistatud 19. sajandi teisel poolel. Arheoloogiamälestisena on riikliku kaitse all maa-alune kalmistu, mis paikneb kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses.
lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused (Ambla), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus). Järva-Peetri kiriku sisearhitektuuri üks oluline omapära on selles, et pikihoonest puudub sissepääs kantslisse. Kantslisse pääseb läbi käärkambri. Järva-Peetri kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Kunstimälestistena on riikliku kaitse all 34 eset. Vanemad ja hinnalisemad on 16. ja 17. sajandist pärinevad hauaplaadid. Pseudogooti stiilis altar on valmistatud 19. sajandi teisel poolel. Arheoloogiamälestisena on riikliku kaitse all maa-alune kalmistu, mis paikneb kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses. Suuremad remondid kirikus: 1868
Akendel on 3 kasutatud enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Muidugi arhidektuur oli igas linnas veidi erinev. Näiteks hilisgootika on Saksamaal lihtsustatud transept vähetähtis, kirikud on sageli kodakirikud, sest väiksemates kirikutes pole tugikaarte ja tugipiitade järele vajadust. Piirdutakse ühe torniga. Inglismaa areng oli üsna iseseisva suunaga. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Inglise hilisgootika on väga rikkalik ja omanäoline. Itaalias gooti süsteemi täies ulatuses ei kasutatud - romaani süsteem, aga gooti detailid. Kirikutel leidus fassaaditorne harva ning vertikaalsust, nii nagu Prantsumaal, ei rõhutatud. Mõningad gooti stiilis ehitised: · Saint-Denis' klooster (Põhja-Prantsusmaal, 1144) · Norte-dame (Pariis, Prantsusmaa, alustati 1163) · Henry VII kabel (London, Inglismaa, 1503-1519)
Ühelööviline kirik rajati ilmselt 13. sajandi teise poole algul. Kaarma kirik, kui uue võimu ja ideoloogia tugipunkt, ehitati muistsesse asustuskeskusse, saarlaste maalinna vahetusse lähedusse. Võimalik, et see ehitati pärast saarlaste 1260.a ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruselisest käärkambrist koori põhjaküljel. Esmakordselt Saaremaal võeti siin kasutusele tugipiilarid (neist on enam - vähem algkujul säilinud kaks idapoolset kiriku põhjaküljel). Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar ning hoone põhjaseinas paikneva külgportaali romaanipärane lehtdekoor annab tunnistust romaani stiili mõjule. Peamiselt naiste sissepääsuna mõeldud külgportaal paiknes
Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla. Ristvõlvi skeletiks sai kaks diagonaalselt ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina vastu tugikaared. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Gooti katedraali põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept ei eendunud enam nii palju vaid liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3- või 5-lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest palju laiem ja kõrgem. Külglöövid olid nii kitsad ja madalad, et nende võlvid ei vajanud erilisi tugisüsteeme. Koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Kooril oli mitu väljaehitist-kabelit-, mis moodustasid kabelipärja
13. Kirjelda gooti stiilis kirikut, tunnused, hoone tüüp, sajandid? Mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta gooti kirikud(5)? Gooti stiil- alates 1144.aastast. Gooti stiili peamised tunnused, mille järgi kirikud ära tunnen-kergena mõjuvad teravkaaretele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis. Krüpte tavaliselt enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Gooti kirikud: 1) Saint Denis' kirik Prantsusmaal(1144) 2) Pariisi Jumalaemakirik Prantsusmaal 3) Chartres'i katedraal(1200-1400) 4) Reimsi katedraali Prantsusmaal 5) Amiens'i katedraal Prantsusmaal. 14. Milline oli gooti stiili kujutav kunst
Kokkusaamisteks läks vaja ruume, kus jumala sõna kuulutada ja rahva kokkutulekuid teha. Võeti kasutusele Basiilika, sest see oli suur ja avar. 24. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti? Nad tõid raamatukunsti väikesed trükitähed. 25. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Romaani katedraal koosneb Portaalist, pikihoonest, transeptist, koorist, apsiidist, kabelitepärjast, nelitisest, kesklöövist, külglöövist ja tornidest. Aknad ja ukseavad olid kaardes, natukene pikemad kui laiemad. Silindervõlvid ja ristvõlvid on iseloomulikud. Näited: Durhami katedraal, Chartes’i katedraal, Madeleine’i kirik. 26. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist. Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil,
Kokkusaamisteks läks vaja ruume, kus jumala sõna kuulutada ja rahva kokkutulekuid teha. Võeti kasutusele Basiilika, sest see oli suur ja avar. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti? Nad tõid raamatukunsti väikesed trükitähed. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Romaani katedraal koosneb Portaalist, pikihoonest, transeptist, koorist, apsiidist, kabelitepärjast, nelitisest, kesklöövist, külglöövist ja tornidest. Aknad ja ukseavad olid kaardes, natukene pikemad kui laiemad. Silindervõlvid ja ristvõlvid on iseloomulikud. Näited: Durhami katedraal, Chartes'i katedraal, Madeleine'i kirik. Madeleinei kirik Durhami katedraal Chartes'i katedraal Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist. Millised on gooti stiili tunnused
Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti konstruktsioon võimaldas võlvida ka laiu lööve
vaid kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal,
vaid kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal,
võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti konstruktsioon võimaldas võlvida ka laiu lööve
Ühelööviline pikihoone muudeti nüüd 2-lööviliseks. Vööndkaarte profiil ja 8-tahulised piilarid matkivad Tallinna 15 saj. alguskümnendil kujunenud eeskujusid. Piilarireljeefid, kus naiivse saamatusega on kujutatud inimest ähvardava nn. metsiku jahi motiivistik ja selle skolastilise vastandina paradiisilikku rahu sümboliseeriv tuvipaar viinapuulehestikus. Keila kirik: Ehitati 14 saj. teisel poolel Tallinna-Haapsalu vana maantee tähtsamal ristil. See on praegusest pikihoonest koosnev lihtne 4-nurkne ehitis, millel puudusid võlvid ja ilmselt ka kooriruum. Ta oli kaitseehitis ning seetõttu puudusid põhiseinas aknad. ja lääneportaali kaitseks oli 4-tahuline viilutorn, mis toetub fassaadist eenduvaile konsoolidele. 15. ja 16 saj ehitati kirikule avar polügonaalselt lõppev kooriruum ja pikihoone kindlustati sisemiste tugipiilaritega, võlviti 2- lööviliseks. Lääneküljele püstitati tugev 4-tahuline torn. Uue torni varju jäi vana konsoolidele
· Kunst seisis peamiselt usu teenistuses o Arhitektuuri tähtsaimad rakendused olid kirikuhoonete ja kloostrite püstitamine Seetõttu avalduvad romaani ehituskunsti peamised vormid just sakraalarhitektuuris · Levinuim tüüp basiilika o Tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv o Erinevused võrreldes varakristlikuga Transept eendub pikihoonest suuremal määral põhiplaan omandab risti kuju · Ristumisel tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks · Transeptist idas koor · Kesklöövi ja nelitise vahel vahevõre Tornid · Kampaniil ehitisest eraldi seisev torn Varasemad romaani kirikud kaetud lameda laega nagu varakristluse puhul · Al
17. detsembril 1867. aastal pühitseti uus kirik paljude eesti, saksa ja vene soost müürseppade, puuseppade, tislerite, klaasijate, stukimeistrite ja maalrite, sadade heldete annetajate ja koguduse ühise töö vili, arvukate kõrgete külaliste ja suure rahvahulga osavõtul. Uuele kogudusele toodi rohkesti kingitusi: kell, altari lühtrid, kroonlühtrid, ristimisvaagen ja karikas. Väljakujunenud stiilikaanonitel põhinev neogooti stiilne Jaani kirik koosneb kolmelöövilisest pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustaud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning õunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv külglöövist pisut kõrgem ning selle täiendav valgustamine toimub seetõttu ülalt, võlvialuse akende kaudu. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar.
eenduvalt-taanduvalt vertikaaljooni moodustav müüriladu. Tellise dekoratiivseid omadusi pidid eriti esile tooma tiibhooned, mis olid kavandatud ornamentaalse tellislaoga. Protaal on kujundatud keskaegse astmikportaalina. Reljeefs müürilaoga poolümarate ärklite astmelistele katustele olid kavandatud skultuurigrupid, mis jäid aga paigaldamata. Tartu Pauluse kiriku mahukas siseruum koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, ühelöövilisest transeptist ja poolümarast altarilõplikust, moodustades ladina risti kujulise põhiplaani, mis altarilõpmiku külgedel asuvate ruumide tõttu jääb eksterjööris raskesti hoomatavaks. Saali pingigruppide paiknemine täisnurga all teeb ruumist tsentraalsaali, mida propageeris tollane kogudusekojast lähtuv mõtteviis. Nii pikihoones kui transeptis paikensid väärid. Projekti põhiplaani joonisel on apsiid liigendatud akendega, kirikusaali lõikel on apsiid
ümarkaarel. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas justkui mingi hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulise tähtsusega. Pariisi Jumalaema katedraali loetakse varagootikasse kuuluvaks. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens'i katedraalid. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis. Külglöövid olid kitsad ja madalad. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avarama ja vabamana. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaadi) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal
Millised ruumid sellele lisandusid? Vaimulikud ja koor koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, oli vaja pikihoonet pikendada teisel poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandast tavaliselt kõrgem. Koori all oli sageli kabel (krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan sarnaneb rohkem ladina ristile. 6.Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? Sammaste või pilaaride read jaotavad pikihoone pikuti löövideks. Põiguti jaguneb pikihoone kesklööviks, nelitiseks, kooriks ja apsiidiks. 7.Milline on suurim kristlik pühakoda romaani ajastul? Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8.Vaata saksa kiriku põhiplaani lk. 127
Muutunud olud tingisid vanas skeemis muudatusi vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim nelitiseks. Koori all oli sageli kabel (krüpt),mida kasutati surnute matmispaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan läheneb sel juhul nn ladina ristile. Basiilika kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kekslöövi ülaosas polnud. Uksed (keskaja arhitektuuris nim neid portaalideks) asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani
sajandil M. Chagalli poolt).Erilist tähelepanu pälvib läänefassaad, mida kaunistavad gooti plastika meistriteosed. Reims´i katedraali ehitusmeistritest oli tuntuim Jean d´Orbain (surn. 1231), kes andis põhikavatise ning jõudis valmis ehitada kooriosa. Prantsusmaa suurima basiilika Amiens´I katedraali pikihoone on 143 m, transept aga 65 m pikk, kesklöövi kõrgus on 42,5 m. Erinevalt teistest gooti kirikutest alustati Amiens´I katedraali ehitamist 13.sajandi 20-aastatel pikihoonest (tavaliselt ehitati kõigepealt valmis kooriosa, siis transept ning kõige lõpuks alles pikihoone), lõplikult valmis kirik 15.sajandi alguses. Läänefassaadi tornid on erinevad: lõunapoolne on ehitatud 14.saj., põhjapoolne aga 15.saj. alguses, viimasel ilmneb seetõttu ka hilisgootikale ommaseid võtteid. Läänefassaadi portaale kaunistab üle 3000 raidkuju. Amiens´I katedraali ehitamisel töötanud arhitektidest on tuntuimad Robert de Luzarches ja Thomas de Cormont).
annaabi.ee 
