Eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine. Treeningute põhiosa moodustavad soendusjooksud ja krossid, millega arendatakse aeroobset vastupidavust. Treening sisaldab ka mäkkejooksude, jooksudel raskustega, hüppeharjutustel ja lõikudel 100-300m alla 91%, jõutreeningul ning jooksudel alla 80m 86-96%. Peale üldettevalmistusperioodi järgneb jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine mille kestvus on 6-7 nädalat. Sellel perioodil suureneb treeningmaht. Eesmärgiks on kiirjooksja jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine.Treeningute põhiosa moodustavad mäkkejooksud ja jooksud raskustega. Sellel perioodil lisanduvad juurde jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Treeningute harjutused jäävad samaks, ainult nende maht suureneb. Kiirjooksja kiirusliku jõu arendamine kestab 5-6 nädalat. Treeningute põhiosa moodustavad madalstardid ja stardiharjutused. Sellel perioodil lisanduvad jooksud
lööki vähem mis võib veel kasulikum olla meie tervisele. Seega, tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Maksimaalne südame löögisagedus arvutatakse valemi järgi Mehed 220 vanus Naised 226 vanus Tervisespordiga alustaja peab alustama aeglaselt Eesmärgiks on kohaneda regulaarse kehalise aktiivsusega - treeningmaht alustada 3 korda nädalas korraga 20 min, edaspidi juba 3 4 korda nädalas 60 min. - energiakulu suurendada nädalas 1500 kalorilt 2000 ni - harjutamisel eelistada aeroobset treeningut Alustada tuleks aeglaselt, 20 30 min treeningule peab kindlasti järgnema päev puhkamiseks ja taastumiseks. Soovitav alustada jalgrattasõidu, tervisekõnni, jooksmise, kepikõnni, ujumisega. Juba 4 6 nädala pärast tunneme, et enesetunne on paranenud, magame rahulikult, hommikune
Minu ettevalmistus hooajaks algas varieeruvalt aprilli keskpaigast mai alguseni. Algselt viisin läbi palju üldkehalisi. Kolm või neli korda nädalas käisin jõusaalis, kus eesmärgiks oli arendada põhijõudu ja jõuvastupidavust. Tegin palju kerelihaste harjutusi ning üldiselt ülakeha treeninguid, kuna see vajas järeleaitamist. Jõusaali kõrvalt keskendusin veel jooksmisele, kus läbisin 15-25 km aeroobsel pulsilävel. Suvekuudel treeningmaht kasvas ja juurde tulid ka erialased harjutused. Jooksmine asendus paljuski rullsuusatamisega. Tegin palju erialaseid harjutusi, nagu näiteks rullsuuskadel sõit ilma keppideta või ühe kepiga, paaristõukeid lisaraskustega. Lisaks palju suusaimitatsiooni harjutusi, nagu näiteks jooksmine suusakeppidega, hüppetreeningud. Rullsuuskadel tegin tempotreeninguid ning kiirenduslõike kaks korda nädalas alates juulikuust kuni sügise keskpaigani.
· Iga treenigu algul tehke korralik eelsoojendus koos venitusharjutustega. · Esialgu peaks igale treeningpäevale järgnema puhkepäev. · Viimane tugevam toitumine mitte hiljem kui 2 tundi enne treeningut. · Jälgige täpselt jooksuaegaja pauside kestvust. · Joostes õige tempoga hakkab orgainism lõhustama rasvu, mis jätkub ka hiljem töö juures ja kodus. Vigastuste ja ülekoormusvaevuste põhjused enamasti: · Liigajärsult suurenenud treeningmaht · Liialt suur treeningmaht. · Halb jooksutehnika. · Halvad jooksujalatsid. · Venitusharjutuste puudumine. · Koormatud lihaste ebapiisav lihasjõud. Valida tuleb õige jooksuriietus · Jooksuriietuse valikul tuleb lähtuda eelkõige mugavusest ja rõivaste funktsionaalsusest. Riietus peab olema piisavalt elastne ja kerge ega tohi takistada jooksuliigutusi. Riiete ülesanne on luua keha ümber optimaalne mikrokliima.
20%. Treeningperioodi toit peab sisaldama toiduaineid, mis lisaks energiale sisaldab ka piisavalt vitamiine ja kiudaineid. Joogiks sobib eriti hästi vesi. Õige varustuse eest tuleb samamoodi hoolt kanda. Piisavalt peab olema sobivaid jooksu jalanõusid ning riideid erinevate tingimuste jaoks. Olulised on ka head jooksusokid. Vahetult enne maratoni treeni järk-järgult nõrgemalt. Vähenda treeningkoormust nii, et nädal enne maratoni on treeningmaht umbes neljandik tavapärasest. Erilist tähelepanu pööra kolme viimase päeva toitumisele. Joo piisavalt ning tõsta toitude süsivesikusisaldust. Lae ennast täis positiivset energiat! 1.3TERVISEJOOKS (Cooper) Viimasel ajal on hakatud rahvusvahelises ulatuses propageerima tervisesporti, kuna inimesed on tehnika arengu tõttu muutunud laisaks ning füüsiline aktiivsus on järjest vähenenud. Üheks maailma kuulsamaks jooksutreeneriks on Arthur Lydiard, tema õpilased on tulnud ka
Väga hea eesmärk on näiteks maratoni läbimine, kuid võib seada ka eesmärgiks läbida maraton alla nelja või kolme tunni või isegi kiiremini. Sea oma eesmärgiks olev aeg nii, et see oleks piisavalt väljakutsuv, aga samas reaalne. 10.Valmistu põhisündmuseks hoolega Vahetult enne maratoni treeni järk-järgult nõrgemalt. Alusta sellega u. 3 nädalat enne maratoni. Igal nädalal vähenda treeningkoormust 25% võrra nii, et nädal enne maratoni on treeningmaht umbes neljandik tavapärasest. Mõne lühikese reipa jooksuga säilitad piisava jooksutunnetuse. Erilist tähelepanu pööra kolme viimase päeva toitumisele. Joo piisavalt ja tõsta toitude süsivesikusisaldus u. 70-80%le. Lae ennast täis positiivset energiat. Mait Erlenbach 10B
Kuna harrastussportlaste hulka tuleb üha rohkem ka vähese spordialase ettevalmistusega inimesi passiive elustiiliga inimesed, vanurid, ülekaalulised jt on oluliselt kasvamas ülekoormusest ja valest treeningmetoodikast tingitud tervisekahjustuste hulk. Tervisesport peaks jääma siiski tervist edendavaks spordiks! Vigastuste eest pole keegi kaitstud, aga me saame nende tekkimist ennetada või toimunut leevendada. Keskendu tegevusele Sportides tuleb valida sobiv spordiala, õige treeningmaht, intensiivsus ja sagedus. Kaugeltki kõik spordialad ei sobi kõikidele huvilistele, sama kehtib üksikute harjutuste kohta. Sportides võiks unustada muud mõtted ja nautida toimuvat. Keskendu tegevusele! Viibi käesolevas hetkes! Juba teel trenni võiks end sellele teadlikult häälestama hakata. Hindama peaks ka väsimusastet ja valima sellele vastav treeningstiil ja koormus. Just õhtul peale tööd sportima minna on enamasti kehas teatud kogus
aeglaselt, sest ka liigesed, kõõlused, sidemed ja lihased peavad koormustega vajalikul määral kohanema. Sagedasemad ortopeedilised vaevused jooksmisel Jooksmisel võib sageli esineda lihaskrampe, jalavõlvi lamenemist, valu sääre piirkonnas, Ahhilleuse kõõluse põletikku, valu selja alaosas, hõõrdumisville. Vigastuste ja ülekoormusvaevuste põhjused on enamasti - liialt järsult suurenenud treeningmaht - liialt suur treeningmaht (ületreening) - stretching - venitusharjutuste ja lõdvestusharjutuste puudumine - koormatud lihaste ebapiisav lihasjõud - halb jooksutehnika - halvad jooksujalanõud Allikas: J. Roschinsky 2003, H.Lemberg jt
jooksnud. Parimat abi õige jooksutempo hoidmiseks saate sporditestrit kasutades. Treeningmahtu tuleb suurendada väga aeglaselt, sest ka liigesed, kõõlused, sidemed ja lihased peavad koormustega vajalikul määral kohanema. 6 2. JOOKSJA OLULISEMAD VIGASTUSED Vigastuste ja ülekoormusvaevuste põhjused on enamasti: - liialt järsult suurenenud treeningmaht - liialt suur treeningmaht (ületreening) - stretching - venitusharjutuste ja lõdvestusharjutuste puudumine - koormatud lihaste ebapiisav lihasjõud - halb jooksutehnika - halvad jooksujalanõud Jooksmisel võib sageli esineda lihaskrampe, jalavõlvi lamenemist, valu sääre piirkonnas, Ahhilleuse kõõluse põletikku, valu selja alaosas, hõõrdumisville. Vaatamata põhjaliku soojendusele, koormuste mõõdukale suurendamisele ja
• suures saalis kasuta rohkem kätemärke ning tähelepanu äratamiseks ka käteplakse, vilet jne. Treening ja koormus. Treenima asudes on võtmeküsimused: • kui palju ja millist kehalist koormust kasutada, mis oleks tervisele kõige kasulikum? • milline on optimaalne kehaline koormus, st väikseim koormus, mis annab suurima efekti? • milline on minimaalne kehaline koormus tervise parandamiseks? Meditsiinilised uuringud on tõestanud, et on olemas kindel treeningmaht, mis on piisav südameveresoonkonna ja lihaste vormishoidmiseks. See tähendab, et vaid kindlates piirides treenimine tagab piisava treenituse ja väldib vigastuste teket. Ameerika Spordimeditsiini Kolleegiumi treeningusoovitused tervetele täiskasvanud inimestele on järgmised: • treeningprotsess peaks panema tööle võimalikult suure hulga lihaseid; • treening peaks sisaldama 20–60 min pidevat liikumist; • treening peaks olema regulaarne – kolm kuni viis korda nädalas;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
