............16 ALLIKAD..........................................................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Strateegiline juhtimine on mõiste, mida paljud juhid arvavad üldiselt teadvat, kuid selle konkreetne mõtestamine on ettevõtjatele keeruline. Strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on ettvõtte arengu juhtimise aluseks. Konkurentsistrateegia valik määrab ära selle, millist konkurentsieelist taotletakse. Antud referaadis vaadeldakse kululiidri strateegiat, mille eduka elluviimise korral seisneb ettevõtte konkurentsieelis madalamates üldistes kuludes võrreldes konkurentidega. 3 1
töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning pikaajalise töötuse põhjustavaid tegureid. Samuti anda võimalikud parimad lahendused antud probleemi lahendamiseks. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti tööturg elanud üle kaks suuremat majanduskriisi, mil nii töötute kui ka pikaajaliste töötute arv on mitmekordistunud. Esimest korda jõudis töötute arv rekordtasemele vahetult pärast Venemaa majanduskriisi aastal 2000, kui töötuid oli 89 900 ja pikaajalisi töötuid 40 8002. Majanduse ümberorienteerumine lääneturgudele aitas kaasa majanduse tõusule ning alates 2001. aastast hakkas tööhõive taas kasvama. Ühtlasi vähenes töötute arv ja lühenes tööotsingute kestus. Eriti kiiresti kahanesid töötus ja pikaajaline töötus
Saun on lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. Soome saun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Sauna liigid: soome saun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun. Soome saun Soome saunas tekkiv kuiv õhk parandab vererõhku ja ainevahetust, leevendab reumaatilisi vaevuseid jne. Aurusaun
KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste äriplaanide koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2
Artikli „Why do we need permanent plots in the study of long-term vegetation dynamics?“ By Bakker, J.P., Olff, H., Willems, J.H., Zobel, M. Kokkuvõte Miks on vaja alalisi katselappe pikka aega kestvateks taimekasvu dünaamika uurimisteks? Pikaajaliste katselappide abil uuritakse taimekasvu dünaamikat, järgnevust ja erinevate tegurite mõju pika aja jooksul. Pikaajaliste katselappide pidamine nõuab küllaltki suurt pingutust. Groningeni kohtumise käigus jõuti kokkuleppele, et kümne aastane periood on minimaalne, et katselappi saaks lugeda pikaajaliseks/alaliseks. Probleemiks on see, et paljudes pikaajalistes katselappide uuringutes on sees lüngad. Põlvkondade vahetumise sisemiste ja välimiste põhjuste uurimine.Lisaks sellele mis juhtub põlvkondade vaheldumise käigus tuleb uurida ka miks ja kuidas see juhtub. Katselappide abil
Lähtuvalt tasumisajast jaotatakse kohustised: ·lühiajalisteks; ·pikaajalisteks. Lühiajaliste kohustisi kajastatakse bilansis: 1.laenukohustused. Siin näidatakse tasumisele kuuluvad lühiajalised laenud, mis omakorda jagatakse järgmisteks kirjeteks: a)lühiajalised laenud ja võlakirjad - lühiajalised (kuni 12 kuud) laenud, võlakirjad, arvelduskrediit ja muud finantseerimise eesmärgil tekkinud võlakohustused (tegelikult kasutatud summas, mitte eraldatud limiidi summas); b)pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil - pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c)konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2.võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad;
Tarbimislaenud 456,0 845,9 1 173,8 1 484,0 2 685,0 4 412,7 8 350,0 12 501,5 13 392,8 11 966,1 Eluasemelaenu d 4 478,9 6 061,8 9 282,1 14 924,6 23 472,7 40 964,4 66 933,6 88 024,8 97 156,0 95 617,1 Antud tabel ja joonis kirjeldavad eraiskutele antud laenud jääki aastatel 2000-2009. Aastal 2000 oli eraiskutele antud laenude jääk kokku 6 899,5 miljonit krooni ning pikaajaliste laenude 6 768,1 miljonit krooni. Kõige väiksema summa moodustas lühiajalised laenud ja eluasemelaenud, mis olid vastvalt 131,5 ja 456,0 miljonit krooni. 2001 aastal eraisikutele aintud laenude jääks kasvas 9 237,3 miljoni kroonini, ka pikaajaliste ja elusasemelaenude jääk kasvas 9 077,6 miljoni kroonini. Kõige vähem tõsis lühiajaliste ja tarbimislaenude jääk.
Töötuse määr küündis esimeses kvartalis 11,5% -ni, olles küll eelneva kvartali näitajast sesoonsete tegurite tõttu 0,1 protsendipunkti kõrgem, ja teises kvartalis 10,2% -ni. Naiste tööpuudus oli meeste omast sarnaselt kriisieelse ajaga mõni protsent. Meeste töötuse määr on märksa sesoonsem kui naiste oma, sest tugevalt sesoonsetel tegevusaladel nagu ehitus töötab rohkem mehi. Langustrendis on olnud nii lühi- kui ka pikaajaliste töötute arv. Siiski langeb pikaajaliste töötute arv aeglasemalt kui lühiajaliste oma, sest sissevool töötusse on madal ning töötusest väljumine muutub töötusperioodi pikenedes üha raskemaks. Pikaajaliste töötute osakaal 5 töötute koguarvus kasvas kuni 2012. aasta esimese kvartalini, kuid langes seejärel 6 protsenti teises kvartalis (vt joonis 10). 2012. aasta esimesel poolel jätkus töötute reservatsioonipalga tõus. Kui 2011. aastal oli nõus
esimeses pooles mõõdukat ning aasta teises pooles kiirenevat kasvu. 2011. aasta keskmiseks tööpuuduseks prognoosib pank 13,3%. Vaikla sõnul jätkub tööpuuduse kahanemine võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra madalamas tempos. Hõivatute arvu suurimat kasvu nähakse ehituse ja töötleva tööstuse sektoris. Samal ajal tõi Vaikla riskiteguritena välja, et tööjõuturul on kõrge tööpuuduse taustal tekkimas puudus eriala spetsialistidest ja oskustöölistest. Samuti teeb talle muret pikaajaliste töötute arv, mis oluliselt ei muutu. Majanduse struktuuri muutuse korral on pikaajaliste töötute osakaal enamasti kõrge ning selle alanemine aeganõudev protsess. Minu arvates on parim ravi kõrge tööpuuduse vastu stabiilne majanduskasv. Euroopa Komisjon tegi Eestile ettepaneku ühineda 2011. aastal euroalaga, sest kõik kriteeriumid olid täidetud. Siiski on toonud euro tulek inimestele kaasa vajaduse asuda senisest enam kauplustes peast arvutama
a. tuletisinstrumendid) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses [6]. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil) [6]. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit [6]. 1.2 Kohustuste liigitamine 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused Tasumise tähtaja järgi liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks.
2011. aasta keskmiseks tööpuuduseks prognoosib pank 13,3%. Vaikla sõnul jätkub tööpuuduse kahanemine võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra madalamas tempos. Hõivatute arvu suurimat kasvu nähakse ehituse ja töötleva tööstuse sektoris. Samal ajal tõi Vaikla riskiteguritena välja, et tööjõuturul on kõrge tööpuuduse taustal tekkimas puudus eriala spetsialistidest ja oskustöölistest. Samuti teeb talle muret pikaajaliste töötute arv, mis oluliselt ei muutu. ,,Majanduse struktuuri muutuse korral on pikaajaliste töötute osakaal enamasti kõrge ning selle alanemine aastaid aeganõudev protsess. Parim ravi kõrge tööpuuduse vastu on stabiilne majanduskasv," kinnitas Vaikla. Tallinn loob vähemalt 3000 uut töökohta, millest ligi 1150 on linna enda sotsiaalsed töökohad, erasektoris toetame 420 sotsiaalse töökoha teket, 170 töökohta luuakse tänu põhivara soetuse toetuse abile
Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised
Arenguväljaminekud Ettevõtte siseselt loodud immateriaalne vara Muu immateriaalne põhivara Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalne vara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud Lühiajalised võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konventeerida ettevõtte aktsia Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku
hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudluse vahekord, eesmärgiks on maksimaalne kasu. Turg on koht, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. See on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Turg majanduse üldine süsteem. Turuliigid: · Tööturg tööjõu pakkumine ja nõudmine. Ostjad tööandjad, müüjateks töötajad ehk elanikkond. · Maaturg kaubaks tehingud maaga. · Kapitaliturg finants. Pikaajaliste finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalkirjade, erinevate laenutoodete, aktsiatega. Väärtpaberi turu osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta.
[2] Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele. Aluse
Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest(järgmisel perioodil üleantavate toodete, kaupade eest)
Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest(järgmisel perioodil üleantavate toodete, kaupade eest)
Käiberentaablus – ehl tegevustulukus ehk marginal näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. 8. Debitoorse võlgnevuse käibevälde. Mitu päeva on klientide võlgnevus ettevõttele 9. Raha konversioonitsükkel. Ettevõtte finantseerimistsükkel.17 slaid. Päevade arv, mis jääb vahele, ise raha maksmise ja klientide raha laekumise vahele. 10. Puhaskäibekapital. osa käibevarast, mis on finatseeritud pikaajaliste allikatega. Näitab mil määral on käibevara suurem lühiajalistest kohustustest. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Näitab kui suures ulatuses on võimeline ettevõtte maksma lühiajalisi kohustusi raha abil, mitu % on sisuajalistest kohustusest kohe tasuma. Intresside kattekordaja – näitab intresside maksevõimet ärikasumi abil ehk mitu korda ületab ärikasum intresse. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja.
Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad: 6 o palgavõlg o puhkusetasueraldis o dividendivõlg Maksuvõlad jagunevad: o tasumisele kuuluv käibemaks o muud maksuvõlad (nt sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, üksikisiku tulumaksuvõlg, ettevõtte tulumaksuvõlg) Pikaajaliste kohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil sellel kirjel kajastatakse kohustiste põhisumma see osa, mis järgmisel perioodil tagasimaksmisele kuulub o ostjate ettemaksed (Alver & Alver, 2017) 1.2 Hinnangulised lühiajalised kohustised Hinnanguliste lühiajaliste kohustiste tekkimine on kindel, kuid nende suurus ega tekkimise aeg pole täpselt määratav. Määratlemata suuruse ja tähtajaga on sellised kohustised, mis
Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad: 6 o palgavõlg o puhkusetasueraldis o dividendivõlg Maksuvõlad jagunevad: o tasumisele kuuluv käibemaks o muud maksuvõlad (nt sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, üksikisiku tulumaksuvõlg, ettevõtte tulumaksuvõlg) Pikaajaliste kohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil sellel kirjel kajastatakse kohustiste põhisumma see osa, mis järgmisel perioodil tagasimaksmisele kuulub o ostjate ettemaksed (Alver & Alver, 2017) 1.2 Hinnangulised lühiajalised kohustised Hinnanguliste lühiajaliste kohustiste tekkimine on kindel, kuid nende suurus ega tekkimise aeg pole täpselt määratav. Määratlemata suuruse ja tähtajaga on sellised kohustised, mis
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia
2010 Lühiajaline pangalaen Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2015 Lühiajaline laen omanikult Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2020 Lühiajaline arvelduskrediit Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2030 Firma deebetkaardivõlg Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2050 Lühiajaline krediitkaardivõlg Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 2060 Lühiajalised võlakirjad Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2070 Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgm.per-l Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2080 Pikaajalise kap.rendi tagasimaksed järgm.per-l Passiva 20801 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 20802 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2090 Konventeeritavad võlakohutused Passiva Konverteeritavad võlakohustused 21 Võlad tarnijatele Passiva
Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul 500 eurot ning 1,5 aasta pärast 1500 eurot. Lausend on järgmine: D nõuded ostjate vastu 500 D pikaajalised nõuded ostjate vastu 1500 K arvestatud käibemaks 333
Miks inimkond kulutab raha universumi uurimiseks? Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdsid nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Tänapäeval on universumi uurimine lihtsam, kuna on vajalikud aparaadid ning meie teadmised on edasi arenenud. Uuritakse universumi, kuna kardetakse ohte, mis võiksid meid tabada ning miks võiksid ka universumit kahjustada ning tänu uurimisele saab neid ennetada. Samuti tuntakse huvi planeetide vastu. Uuritakse, mis planeetidel peale Maa võib olla elu ja millistel ei saaks elu olla
Küsimus 1 Mis ei sobi eestvedaja käitumismallide hulka? Vali üks: a. rõhumine reaalsustundele b. asjade lõpuleviimine c. efektiivne kontroll ressursside üle d. tegijate õiglane tasustamine Küsimus 2 Mis ei kuulu strateegilise plaani koostamise konteksti? Vali üks: a. väliskeskkonna hindamine b. äri kasvu takistavate tegurite määratlemine c. inimeste sidumine strateegia ja tegevustega d. lühi- ja pikaajaliste perspektiivide tasakaalustamine Küsimus 3 Kui palju on tootearenduses turulejõudnute hulgas kokku kaotajaid ja kehva tulemuse saajaid? Vali üks: a. üle 10% b. üle 20% c. üle 30% d. üle 40% Küsimus 4 Mis ei sobi elluviimise määratlusega seotud loetellu? Vali üks: a. strateegia lahutamatu koostisosa b. oskuslik tööülesannete delegeerimine c. ettevõtte liidrite peamine töö d. organisatsiooni kultuuri põhielement Küsimus 5
Strateegiline juhtimine konspekt eksamiks Strateegiline juhtimine tähendab organisatsiooni keskkonna analüüsist lähtuvate pikaajaliste otsuste tegemist, mis võimaldavad kujundada organisatsioonile konkurentsieelise. Vajadus strateegilise juhtimise järele tuleneb ka sellest, et ettevõtted tegutsevad kiiresti muutuvas keskkonnas, mida kaasajal iseloomustab: muutuste mastaapsuse kasv, muutumise kiirenemine, mitmesuguste välismõjude komplekssuse kasv. Strateegilise analüüsi teostamine ning strateegia valik ning uuendamine on ettevõtte tippjuhtkonna vastutusvaldkond.
Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine
jooksul. Dooskiirgust kasutatakse tavaliselt selleks, et kirjeldada kui ohtlik on viibida kiirguse mõju all. Olemas on: nisus,põrdalihas, piimas. Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi,üle 3-5 siiverti, võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi ja sellisel juhul võib surm järgneda kiiremini. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamise tagajärjel on võimalused järgmised: · Mida suurem on kiiritusdoos,seda suurem on vähki haigestumise tõenäosus · Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi- kiiritus häirib juba arenevas oleva loote arengut. · Inimesed on oma kiirgustundlikuse poolest väga erinevad · Pärilikke kahjustusi-täiskasvanud inimese sugurakkudes kiirituse toimel muutus, mis võib mitte avalduda nende inimeste lastel, kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni.
Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. 6.Intrisiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel või eelistuste tõttu. 7.Enesetõhusus teooria-käsitleb probleemi, kuidas on seotud inimeste arusaamad endast ja nende soov ise oma eesmärke saavutada. 8.Saavutusvajadus-seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi.Saavutusvajaduses eristatakse püüdlust edu saavutada ja püüdlust ebaedu vältida. 9.Maslow' püramiid: 1) Füsioloogilised vajadused 2)Kaitstusvajadus 3)Armastus- ja kuuluvusvajadus 4)Tunnustusvajadus 5)Eneseteostusvajadus 10
Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem. Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis veidi kasvas. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra. 2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr vähenes aasta lõpus 13,6%-ni, tänavu aasta alguses tõusis aga 14,4%-ni. I kvartalis kasvas pikaajaline töötus. Pikaajaliste töötute arv tõusis 56 000-ni, neist 27 000 oli tööd otsinud koguni kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas I kvartalis 57%-ni. Samal ajal alla aasta tööta olnute arvu vähenemine jätkus. Järgnevalt on kujutatud töötuid töötusperioodi kestuse järgi esimeses kvartalis 2011 aastal: (I kvartalis kasvas...2011) Joonis . Töötud töötusperioodi kestuse järgi esimeses kvartalis 2011 (I kvartalis kasvas..
ulatus mulle 5 eurot minu aja ka lahkuse eest. Samuti negatiivne tagasiside aitab klienditeenindajat. Nimelt ei oska ta alati ise oma viga märgatagi ning nii aitab klient ta hädast välja. Kahjuks ei ütle paljud inimesed alati välja, mis neile ei meeldi ning klienditeenindaja ei oskagi midagi parandada. Seega on tagasiside ning sellele järgnevad otsused ning sammud väga tähtsad nüansid, eriti kui tegemist on pikaajaliste klientidega. Pikaajaliste klientide puhul on just tähtis ka hea mälu ning tähelepanelikkus, mis tuleb kasuks näiteks ettekandjatöös või hotellides. Selleks, et head tööd teha ning toote või teenuse kohta infot jagada, peab teenindaja aga olema kõigega kursis. Vajalik võib olla nii magistri kraad ülikoolist kui ka enesealgatuslik info kogumine ja teadmiste omandamine vabal ajal. Ei saa ju restorani ettekandja minna järgmisel päeval tööle autoteenindusse. Kvaliteetse teenuse
kodurahade käibele laskmise augustis 1919. 24. veebruar 1919 - Ajutine Valitsus võtab Eesti Vabariigi esimese aastapäeva tähistamiseks korraldatud töisel istungil vastu otsuse, millega ta asutab Eesti Panga ja kinnitab selle põhikirja. Panga põhikapitaliks eraldati riigikassast 10 miljonit marka. Eesti Pangast kujuneb valitsuse kontrollile alluv riigipank, kes laseb käibele pangatähti. Eesti Panga hoole all on riigi raha- ja krediidikorraldus. Pikaajaliste investeerimislaenudega aitab pank riigi laostunud majanduse taas jalule. Iseseisva Eesti Vabariigi algaastatel on riikliku maksevahendina kasutusel mitmesugused eri institutsioonide väljastatud väärtpaberid: Tallinna Arvekoja maksutähed, 5% lühiajalised võlakohustused ja riigi kassatähed. 25. märts 1919 - Valitsus nimetab Eesti Panga esimeseks presidendiks Mihkel Punga. 1928–1931 - Rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Eesti Pank tegutseb
elektromeetria sektor. Rektori käskkirjaga 31. jaanuarist 1983 jaotati AEL 1. veebruarist kaheks iseseisvaks laboratooriumiks: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKFL). Pärast Eesti iseseisvumist algasid Tartu Ülikoolis põhjalikud struktuurireformid 1992 aastal. Pikaajaliste läbirääkimiste tulemusena fikseeriti uued struktuurid Füüsika-Keemia-, Kehakultuuri-, Matemaatika- ja Õigusteaduskonnas TÜ nõukogu otsusega 27. novembrist 1992. a. kehtestamisega 1. veebruarist 1993. a. Füüsikaosakonna struktuuri kuulus neli instituuti ja füüsikalis-tehniline katsekoda. Keskkonnafüüsika
Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud. Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju. Tavaliseks kauplemisekohaks on börsid, kuid maaklerid võivad sõlmida tehinguid ka börsiväliselt. Börsiväliseid tehingud kannavad nime leti tehingud. Kapitaliturgudel kaubeldakse ka aktsiatega. Kapitaliturud jagunevad omakorda esmas- ja järelturgudeks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist ja müügihind võib olla kas nimiväärtus või müüakse aktsiad preemiaga
Et teada saada iga aastase laenu kasutamissumma arvutada. See kõik eelnev pidi olema juba eelmine kord läbitud... Põhivara Põhivaraks nimetatakse seda, mida kasutatakse rohkem kui üks aasta. Pannakse paika ka soetamise väärtus. Kasut. tulu saamiseks ja on. Põhivara juhtimise ülesanneteks Efektiivsuse analüüs Põhivara kulumi e armot. Arvutamismeetodite valik Investeerimisprojektide analüüs ja valik Investeeringute finantseerimisallikate valik Finantsvarade e pikaajaliste finantsinvesteeringute hindamine - mõistlik väärtus. Hästi palju on põhivaral maksumusi. Soetus on see, mis müüjale tuleb anda. Taastamismaksumus on näiteks auto viimine mingisse konditsiooni. Kindlustustes on see kasutatava termin. Taastatakse tema endine tasand, omadused, et kulutused oleksid ka minimaalsed. Põhivara realiseerimiseks saan parima väärtuse teada turu peal, turuväärtus. Seda saab veel
1. Intressimäär ei olene kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast. Intressimäär oleneb kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast. 2. FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. viimane ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse esimesena sissetulnud hinnas. FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. esimene ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas. 3. Käibekapital on käibevara ja pikaajaliste kohustuste vahe. Käibekapital on käibevara ja lühiajaliste kohustuste vahe. 4. Kaubad müüakse deebeti ehk „võla peale“ ehk ostjale võimaldatakse tasumistähtaeg x päeva. Kaubad müüakse krediiti ehk „võla peale“ ehk ostjale võimaldatakse tasumistähtaeg x päeva. 5. William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatavate raha ekvivalentide varude selgitamiseks. William Baumoli
rajamise ja rekonstrueerimise, konsultatsioonide ning üldehitusega. Aastate jooksul oleme teostanud arvukalt erinevaid ehitusobjekte, kuid meie peamine tegevusvaldkond on mitmesuguste keskkonnaobjektide ja insener-tehniliste rajatiste ehitustööd. Ehkki suuremahulised projektid tingivad peatöövõtu osakaalu pideva suurenemise, teostatakse suur osa ehitustöödest omajõududega. Seda võimaldab kaasaegse tehnilise baasi ning pikaajaliste kogemuste ja erialase ettevalmistusega töötajate olemasolu. Oma tegevuses lähtume kliendi soovidest, üldistest kvaliteedinõuetest ning heast ehitustavast. Oleme oma eesmärgiks seadnud tegutseda parema ja puhtama keskkonna nimele. Oluliste objektidena tõstaksime esile Kohtla-Järve reoveepuhasti ehituse ning Püssi, Ahtme, Jõhvi ja Kukruse reoveepumplate ning kanalisatsioonitorustike ehituse, Tartu
Säästva arengu põhiliseks eesmärgiks on niisugune areng, mis rahuldab inimeste praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks Tähtis on ka tagada kõikidele inimestele võrdne ligipääs loodusele, kuna loodus ei ole ju meie oma vaid on osake meist. Samas on oluline ka see, et oleks tagatud võrdsus põlvkondade vahel. Nende eesmärkide täitmiseks on oluliseks faktoriks riikide üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele.(1) Kuidas jõuti säästva arengu ideeni?
Kohustused jaotatakse lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks. Intressikohustus ei kaasne võlad tarnijatele, maksuvõlgades ja töötasudelt Lühiajalised kohustused tuleb tasuda aasta jooksul ja reegline käibevarade arvelt. Lühiajalised kohustused on lühilaenud, võlgnevused hankijatele, võlgnevus töötajatele, maksuvõlad. 4 Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle aasta. Reeglina on nendeks pikaajalised laenud. Laenude liigitamine pika- ja lühiajalisteks on tinglik, mis tähendab seda, et pikaajalise laenu lühiajaline osa liigitatakse lühiajaliste laenude hulka. Omakapital näitab ettevõtte omanike osaluse suurust ning täiendavalt teenitud kasumit. Omakapitali kirjed on järgmised: 1. Aktsiakapital nimiväärtuses; 2. Erinevad reservid, mis tulenevad seadusest või ettevõtte põhikirjast; 3
firmaväärtus, litsentsid, patendid, kasutusõigused, jms. Bilansi kohustused on ettevõtte laenuks võetud vahendid. Kohustuste pool on samuti üles ehitatud likviidsuse põhimõttel, kuid arvesse võttes ajafaktorit. Kohustused jaotatakse lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks. Lühiajalised kohustused tuleb tasuda aasta jooksul ja reegline käibevarade arvelt. Lühiajalised kohustused on lühilaenud, võlgnevused hankijatele, võlgnevus töötajatele, maksuvõlad. Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle aasta. Reeglina on nendeks pikaajalised laenud. Laenude liigitamine pika- ja lühiajalisteks on tinglik, mis tähendab seda, et pikaajalise laenu lühiajaline osa liigitatakse lühiajaliste laenude hulka. Omakapital näitab ettevõtte omanike osaluse suurust ning täiendavalt teenitud kasumit. Omakapitali kirjed on järgmised: 1. Aktsiakapital nimiväärtuses; 2. Erinevad reservid, mis tulenevad seadusest või ettevõtte põhikirjast; 3
armastavad teda ja hoolivad temast, et ta on teistele vajalik ning et ta kuulub kuhugi. 4.Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Ning üritab seda saavutada. Kognitiivset lähenemist huvitab eelkõige küsimus, millised on mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel. Käitumine, mis lähtub mingi väljaspoolt saadava tasu silmaspidamist, on väliselt motiveeritud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on seotud inimese arusaamad endast ja nende soov ise oma eesmärke saavutada. Seksuaalvajaduse rahuldamine on inimese elus oluline. See tagab järglaste saamise. Homoseksuaalsus- isik, on homoseksuaalne, kui teda tõmbavad seksuaalselt peamiselt oma soo esindajad. Homoseksuaalsusel kindlaid põhjuseid leitud ei ole
Küsimused: 1. Mis oli kõige olulisemaks sündmuseks laevade puhul, mida kasutati maadeavastusteks? Tekkis võimalus pikaajaliste merereiside sooritamiseks. 2. Kui eristatavad olid 18. sajandiks sõja- ja kaubalaevad? 3. Millal hakkasid Euroopa meresõitjad kompassi kasutama? 4. Millised 15. sajandil kasutusele võetud seadeldised võimaldasid mõõta kiirust ja hinnata läbitud vahemaa pikkust? 5. Mis aastal purjetas Bartolomeu Diaz ümber Hea Lootuse Neeme? 6. Kolumbuse laevade nimed 7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9
põhinevat kvaliteedisüsteemi, tõendamaks, et see tagab kõigi toodetavate isikukaitsevahendite vastavuse tüübihindamise läbinud näidiseksemplarile Näo, silmade ja hingamiselundite kaitsmise puhul on üles loetletud, et esiteks peab kaitsevahend võimalikult vähe piirama kasutaja vaatevälja ja nägemistingimusi ning ühtlasi silmakaitsete klaasid peavad olema optiliselt piisavalt neutraalsed, et neid võiks kasutada täpsust nõudvate ja pikaajaliste tööde puhul. Ühtlasi peab nägemispuudega kasutajale mõeldud isikukaitsevahend olema kasutatav koos prillide või kontaktläätsedega. Niiskuse kondenseerumise vältimiseks peab isikukaitsevahendit olema võimalik töödelda kemikaalidega. Kui see ei ole võimalik, peab isikukaitsevahend olema varustatud niiskuse kondenseerumist vältiva vahendiga. Kaitseprille, näokaitset või maski kasutatakse silmade ja näo kaitsmisel järgnevate
Eesti 1994 -1998 Trivimi Velliste 1998 2000 Sven Jürgenson ÜROs 2000 2004 Merle Pajula 2004 Jaak Jõerüüt 2004 - 2010 Tiina Intelmann 2010 2015 Margus Kolga 2015 praeguseni Sven Jürgenson Maailma suurima rahvusvahelise Mida organisatsiooni liikmeks annab olemine tähendab Eestile ÜRO vastutusrikast osalust maailma hetkeprobleemide Eestile? lahendamisel ja pikaajaliste globaalprojektide elluviimisel. ÜRO ÜRO peakorter asub asukoht New Yorgis https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvas te_Organisatsioon Allikad http://vm.ee/et/uro-ajalugu-eesmargid-ja-pohimotted http://www.un.estemb.org/est/eesti_yro
· Suurriikide omavahelised suhted · Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide areng Olulised on ka kohalikud majanduspoliitilised otsused. Eesti omapära: · Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem · Proportsionaalne tulumaks · Tasakaalustatud riigieelarve · Liberaalne väliskaubandus Tööturg Suurim probleem tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavus. Tööpuudus vs kvalifitseeritud tööjõu puudus Tööturult kõrvalejäänud pikaajaliste töötute järjest suurenev osakaal (Kirde- ja Kagu- Eesti) Eesmärgid: · Tööturu nõudmistele vastava kaadri ettevalmistamine · Tööturult kõrvale jäänud isikute tagasipöördumise soodustamine · Ettevõtluse arengu soodustamine ääremaadel · Hoidumine majanduslikult põhjendamatust töötu abiraha ja miinimumpalga tõstmisest Kuidas seda saavutada: · Efektiivne palgatase peab välja kujunema turul toimivate jõudude mõjul, kus
peale koma): Väljavõte 2010. a kohta Käibevara Põhivara Lühiajalised Pikaajalised Omakapital Bilansimaht kohustused kohustused Põhivara osakaal varades on Lühiajaliste kohustuste Lühiajaliste kohustuste (11) osakaal võõrkapitalis osakaal bilansimahus on (13) (kohustustes) on (12) Käibevara osakaal varades on Pikaajaliste kohustuste Omakapitali osakaal bilansis (14) osakaal võõrkapitalis on (16) (kohustustes) on (15) Lisa: kohustused kokku on Ma saan need andmed aruande (17) bilansi osast, mis on oma olemuselt (18) momentrea elementide samaaegne kogum. Seda teemat täpsustame aegridade osas tulevikus. (19) Koordinatsioonisuhtarvud: ( käibevara
tegevusalasid ja astmeid lbiv mtlemisviis, tegutsemisviis, mis toetab iseseisvaid tegevusksusi. Kui ettevttesse rajatakse mingi ksus, kus realiseeritakse logistilised tegevused firmas, siis tuleb seda ksitleda kui logistilist tegevust koordineerivat ksusust. Firma vib oma logistilist tegevust korraldada alljrgnevalt: Firma loob oma allksuse, mis korraldab logistilist tegevust. Firma ostab ksikuid logistilisi teenuseid logistikafirmalt (transport). Firma ostab logistilist teenust pikaajaliste lepingutena. Sel juhul snnivad strateegilised alliansid, tarne osapooled (kauba saatja ja saaja) lepivad kokku hise logistika teenust pakkuva firma kasutamises, nn. kolmanda osapoole kasutamises. Logistilist teenust pakkuv firma vastutab kogu vrgu organiseerimise, koordineerimise ja integreerimise eest. Selle krval vib tootmises planeerimise ja kontrolli kigus kasutada alljrgnevat lhenemist: tootmine lattu tootmine vastavalt laekunud tellimustele,
Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust Põhivara Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Omakapital ehk netovara on vara väärtuse ja kohustuste vahe. Kasum on see, mida Sa teenid toote pealt. Tulud kulud = kasum. Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omakapitalist kõrgem. Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida raha arvelt täiendavat tulu. Finantseerimine on raha andmine/rahaga toetamine. Toetatakse neid, kes on
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks SAMELIN & REEBOK Pärnu 2016 AS SAMELIN on Eesti kapitalil põhinev pikaajaliste jalatsitootmise traditsioonidega ettevõte, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1945, kui Tartus ühendati 4 väikeettevõtet nimedega: „Tulevik“, „Koondis“, „Ühendus“ ja „Ühisvara“. Uus ettevõte sai nimeks Naha- ja Jalatsikombinaat (NJK), mis 80-ndate aastate alguses sai tuntuks spordijalatsite tootmise alustamisega Eestis. Aastatel 1990-1994 kandis ettevõtte nime RAS ELKAR, mille erastamiseks moodustati ettevõtte töötajatest AS SAMELIN.
Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad
annaabi.ee 
