Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks inimkond kulutab raha universumi uurimiseks? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Miks inimkond kulutab raha universumi uurimiseks?
Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdsid nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Tänapäeval on universumi uurimine lihtsam, kuna on vajalikud aparaadid ning meie teadmised on edasi arenenud. Uuritakse universumi, kuna kardetakse ohte , mis võiksid meid tabada ning miks võiksid ka universumit kahjustada ning tänu uurimisele saab neid ennetada. Samuti tuntakse huvi planeetide vastu. Uuritakse, mis planeetidel peale Maa võib olla elu ja millistel ei saaks elu olla. Planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning saame neid siis ennetada. Investeeritakse aina paremate kosmoseteleskoopide arendusse, mille abil loodetakse leida miljoneid objekte, mis seni jäävad nähtava valguse spektriosas avastamiseks liiga tuhmiks. Usutakse, et uute ja paremate teleskoopidega õnnestub avastada sadu tuhandeid Päikesesüsteemis ringi hulkuvaid asteroide ja miljoneid tähti ja galaktikaid .
Miks inimkond kulutab raha universumi uurimiseks #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KetisOlen Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade päikesesüsteemist
13
doc

Ülevaade päikesesüsteemist

kirjeldasid inimese enda eelajaloolist elu-olu, mis oli mõtteliselt laiendatud kosmilistesse mastaapidesse ning veidi kohendatud vastamaks pildi kogu Universumit haaravale olemusele. Nii arvasid näiteks vanad hiinlased, et Maa on lameda ristküliku kujuline. Maa kohal, toetudes sammastele, kummub ümmargune taevas. Iidsetel aegadel olla vihane Draakon paenutanud kõveraks taevast toetava keskmise samba, mistõttu Maa kaldunud itta ja Taevas läände. See ongi põhjuseks, miks Hiinas kõik jõed voolavad läänest itta, aga Päike ja Kuu taevas liiguvad idast läände. Filosoofia Püüd vabastada müüte nende liigsest personifitseeritusest viis filosoofia kui loodusõpetuse tekkimisele. Filosoofia tormiline areng algas VI sj. e. Kr. Väike-Aasia läänerannikul ning Itaalia ja Sitsiilia lõunaosas. Vana-Kreeka filosoofia koduks kujunes Joonia oma kahe suurema linna - Mileetose ja Efesosega. Otsustava sammu maailma demütologiseerimisel astus Thales (cir. 625-547 e

Füüsika
Megamaailma füüsika
112
docx

Megamaailma füüsika

....................................................41 10.2. TEISED GALAKTIKAD................................................................................. 42 11. TUMEAINE....................................................................................................... 44 12. SUUR PAUK..................................................................................................... 45 12.1. SUURE PAUGU TEOORIA KRONOLOOGIA...................................................46 13. UNIVERSUMI EVOLUTSIOON JA TULEVIKUSTSENAARIUMID.............................48 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 49 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 50 LISAD.................................................................................................................... 51 SISSEJUHATUS

Füüsika
Maavälise elu otsingud
10
doc

Maavälise elu otsingud

ning tänaseks on saanud sellest rahvusvaheline ettevõtmine, millega on seotud mitmete riikide teadusasutused ning mida toetavad mitmed hollywoodi näitlejad ja helgete peadega teadlased. Kui üksikud anomaaliad kõrvale jätta, ei ole raadioastronoomide instrumendid püüdnud kinni aga midagi peale kõhedust tekitava vaikuse. Otsitakse avakosmosest ka gamma-kiirguse pikki jälgi, mida peaks maha jätma tuumaenergiat kasutavad kosmosesõidukid. Kas on siis inimkond tõesti ainuke tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioon kogu universumis? Või otsime me lihtsalt valet asja, valest kohast ja valel ajal? Või hoopiski ei taha keegi, meist tuhandeid aastaid arenenumad, meiega, kui agressiivse ning primitiivse liigiga kontakti võtta? Sellele me veel vastust ei tea ning võib olla, et me ei saa seda teada ka tuhande aasta pärast aga kes ei otsi, see ka ei leia. SETI

Astronoomia
Astronoomia
15
docx

Astronoomia

mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia ­ Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt ­ Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A

Astronoomia
Maailmataju holograafia
149
pdf

Maailmataju holograafia

Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon

Teadus
Linnutee
11
doc

Linnutee

oli vähem kui 2 miljardit aastat vana. Seni pole 12 miljardi valgusaasta kauguseid hiiglaslikke spiraalgalaktikaid märgatud, kuna sellistes galaktikates on täheteke kordades vähem intensiivne kui neid ümbritsevates lihtsamates galaktikates. Korrates uuringut põhjalikumalt Havai saartel Mauna Kea observatooriumis leiti, et 300 uuritud 8 kuni 11 miljardi aasta vanuse galaktika hulgas oli eeldatust rohkem väljakujunenud spiraalgalaktikaid. Vaatlus on praeguste teadmiste valguses Universumi struktuuri kujunemise kohta selgitamatu. Lisaks sellele on leitud ka teisi vihjeid, et Universumi varajane ajalugu pole päris selline, nagu teadlased seda seni on ette kujutanud. Käesoleva aasta jaanuaris näiteks leiti galaktikatest koosnev superstruktuur palju varasemas Universumis, kui see peaks olema jõudnud tekkida. Hubble kosmoseteleskoobiga hiljuti tehtud Ultra Deep Field (Ülisügav Väli) uuring leidis

Füüsika
Referaat Universumist
8
doc

Referaat Universumist

Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast ­ Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv,mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika ­ Andromeeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Me saame universumi kohta teavet, kui uurime võimsate teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid

Füüsika
Universumi teke
22
rtf

Universumi teke

`' Kõik siin maamunal on tehtud materjalist, mis on tekkinud tähtede sees, paisatud maailmaruumi laiali ja seejärel gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbunud ja muutunud osakeseks päikesesüsteemis `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Seega on ka tähtedel oma eluring. Nad sünnivad, elavad oma elu, surevad ja annavad teed uutele põlvkondadele `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Kui Päike kustub, siis aeg ei peatu, sest universumi teised tähed kiirgavad energiat edasi. Üldiselt kogu universum siiski kulub vähehaaval, kuigi väga-väga aeglaselt `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Energia kiirgub Päikeselt ja teistelt tähtedelt. Kuid kust energia sinna sai? Kuidas sai aeg alguse? Kõik tähed, mida te taevas nähe võite, kuuluvad perekonda, mis kannab nime Linnutee. (Teda kutsutakse ka meie galaktikaks ehk Galaktikaks) Meie Päike on üks neist tähtedest. Kõik teised tähed on samuti täieõigluslikud päikesed

Uurimistöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun