Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c. väheneb tarbimise kasvades d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon Küsimus 5
oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimus 3 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade Valmis viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga hüvise puhul sama. Küsimus 4 Kogukasulikkuse all mõistetakse Valmis
tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimuse tekst Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga hüvise puhul sama. Küsimuse tekst Kogukasulikkuse all mõistetakse Vali üks või enam: esimese tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2
1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õige 10
Marked out of 1.0 True False Question 36 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse piirkasulikkuse. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 37 Kogukasulikkus on maksimaalne, kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste piirkasulikkused on võrdsed. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 38 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 39 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol.
2 19 7 3 23 4 4 25 2 5 25 0 6 24 -1 II Tarbijad käituvad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Gosseni seaduses on hüviseks aeg, mida saab kasutada eri toiminguteks. Aeg tuleb jaotada rakendusalade vahel nii, et iga kasutusliigi piirkasulikkus oleks võrdne. Hüvis A 1kr Hüvis B 2kr Rahaükiku Piirkasulikkus Rahaükiku Tarbitav kogus Piirkasulikkus piirkasulikkus piirkasulikkus
c. On negatiivse konstantse tõusuga d. On negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes 19. Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: a. MUA/PA = MUB/PB b. MUA*PA = MUB*PB c. MUA-MUB = PA/PB d. MUA/PB = MUB/PA BB 20. Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: a. Peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju b. On S ja R täiendkaubad c. Peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. Peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem 21. Hinna tõustes nihkub: a. Eelarvejoon paremale b. Ükskõiksuskõver vasakule c. Ükskõiksuskõver paremale d. Eelarvejoon vasakule 22. Tarbja hinnavaru tähendab, et: a
hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel 9/17 Arvestustest 3.1 d. kui piirkasulikkus väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema Küsimus 25 On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste Valmis piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade A, B ja C ühiku Hinne 1,00 / 1,00 hinnad on vastavalt 15, 6 ja 24 €. Tarbijal on 140 €. Et oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta: Märgista küsimus Vali üks: a. 5 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 1 ühikut kaupa C b
Kauba pakkumine on mitte elastne d. Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 4. Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale c. Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale 5. Mis alljärgnevast väidetest on korrektne? (1punkt) a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel c. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb d. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema 6
vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käitu ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbit kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaup piirkasulikkused võrdsed. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures t kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku sama. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kogukasulikkuse all mõistetakse Vali üks või enam: !!! kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist
sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. V 13.Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele. T 14.Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindustustooteid. T 15.Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. T 16.Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. T 17.Ceteris paribus tähendab muude tingimuste samaks jäädes. T 18.Erasektor toodab ühishüviseid piisavalt, sest nende tootmine on kasulik. V 19.Pakkumise üldise seaduse kohasel eksisteerib vastassuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 20.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimub ka tugev valitsussektor. T 21.Eesti 2013
Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question53 Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question54 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question55 Punktid: 1 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question56 Punktid: 1 Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question57 Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question58 Punktid: 1
tarbitud ühikute arv kasvab. Kogukasulikkuse maksimeerimine. Leia kauba A, B, C MU(a)/P ,MU(b)/P ,Mu(c)/P , kus on kõik võrdsed, niipalju kaupa tulebki osta. MUA/P = MUB/P = MUC/P Kombinatsiooni kogukasulikkuse saab: Kauba a kogukasulikkus+ kauba b kogukasulikkus + kauba c kogukasulikkus. Kogukasulikkus = Piirkasulikkus 1 toote puhul+Piirkasulikkus 2 toote puhul+ piirkasulikkus3 toote puhul jne, (kuni tooteni, mitut toodet osta tuleb. Võrreldavad piirkasulikkused: MUa = MUA / PA ; MUb = MUB / PB ; MUc = MUC / PC Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 100 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 75 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 2 ja kauba B ühe ühiku hind on 1,5 . Järelikult: ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. MUA / PA = MUB / PB 100/2 =75/1,5 50 = 50
VASTUS: a) Kui tarbija soovib maksimeerida oma isiklike kulutuste kasulikkus, peab ta arvestama eelarvega, hindadega. Arvestama, et teatud hetkel juurde saadav ühik ühte hüvist ei ole piisav enda rahulolu suurendamiseks. Tarbimise tasakaalu tingimus: MU x p x MU x MU y = ehk = MU y p y px py Erinevatele hüvistele kulutatud viimase rahaühiku piirkasulikkused on võrdsed. b) Majapidamised on nõus teatud hinna juures ostma kindla kogus kaupa. Suurema hinna puhul loobuvad osad ostmast, väiksema hinna puhul ostetakse rohkem. Kui rahvast tekib juurde, siis hakatakse kaupa rohkem tarbima, tekib nõudlus mingite toodete järgi. Turu tasakaalu puhul sobib pakutav hind tarbijale ning pakutav kogus tootjale. Ükskõik, milline muutus toimub, võib see kaasa tuua
X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276 5. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. 6. EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonis) kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest. 7. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist) MRS= Px/ Py 8. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused (vaata tabel).Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2, 3 ja 1 €. Tarbijal on 26 €. Et oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta: 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C 9. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: kogukasulikkust. 10. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. 11
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub;
MU 2 MU 1 ax2 MRS . NB! Oluline on, kumba piirkasulikkust kummaga jagatakse! Meie näites seega MU 2 bx1 MU 1 2 x2 MRS . Asendamise piirmäär näitab hüvisekoguste asendatavust kasulikkuse seisukohalt. MU 2 x1 Kuna hüviste piirkasulikkused koguste suurenedes vastavalt ülesande püstitusele kahanevad, siis sõltuv asendatavus kogustest. Kui elimineerida koguste mõju, näitab asendamise piirmäär tarbija suhtumist hüvisesse kui sellisesse. Kui hüviseid oleks komplektis võrdses koguses, siis MRS 1 2 x2 x1 2 dx2 dx1 , kusjuures dxi lim x 0 xi . Seos kehtib xi väikeste muutuste
Õige Selle esituse hinded 1/1. Question53 Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question54 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question55 Punktid: 1 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question56 Punktid: 1 Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question57 Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question58 Punktid: 1
Siis on raha otsas Iga sammu järel saaks arvutada, palju on raha kulunud ja palju veel alles. Valitud komplekti kasulikkus (pallides) on kõigi hüviste tarbimise (ostmise ja söömise- joomise, nagu mikroökonoomikas eeldatakse!) summaarne kasulikkus. Pärast esimese hamburgeri söömist on Jaani kasulikkustase 7,5 palli ja sellele lisandub pärast teise hamburgeri söömist 5 palli. Järelikult tuleb komplekti kasulikkuse leidmiseks summeerida kõigi tarbitud hüviseühikute piirkasulikkused: U (7,5 5) 2,4 (3,2 2,4 1,6 ) (2,7 1,8 1,35 0,9) 12,5 2,4 7,2 51 28,85 Kuna tegemist on pallhinnanguga, siis saame sellele tähenduse anda ainult mõne teise komplekti kasulikkusega võrreldes. Mida suurem on näitaja, seda kasulikum komplekt. Samas tuleb arvestada ka kulutusi. Kui osta neli hamburgeri, siis rahast parasjagu jätkub (kulub 4 2,5 10 eurot), kuid
esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil piirkasulikkus on null, on kogukasulikkus maksimaalne ning tarbija ei soovi enam juurde hüvist X osta ning see otsus ei ole mõjutatud teise toodete tarbimisest. Gosseni II seaduse ehk maksimeerimise teise reegli kohaselt käituvad tarbijad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldab üksnes seda, et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste kogumeid ehk neil on oma eelistusjärjekord, piirkasulikkus ei mängi mingit rolli. Tarbimise optimeerimine Ükskõiksuskõver kajastab kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbija on ükskõikne. Tarbija on senikaua ükskõikne, kuni kasulikkus ei muutu ühe hüvise tarbimise suurendamisel, mis toob kaasa teise hüvise
b. Keskmine kogukulu ja keskmine muutuvkulu kõverad c. Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad d. Keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu kõverad e. Keskmine püsikulu ja keskmine muutuvkulu kõverad Tagasiside Õige vastus on: Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist b
b. Vererõhutablettide puhul väiksema hinnaelastsusega c. Mõlemale võrdselt mitteelastne d. Mõlemale võrdselt elastne e. Aspiriinitabletid enam mittehinnaelastsed Tagasiside Õige vastus on: Vererõhutablettide puhul väiksema hinnaelastsusega. Küsimus 22 Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Küsimus 23 Täielikult mitteelastne pakkumiskõver: Vali üks: a. On järsu negatiivse langusega b. On laugja, positiivse tõusuga c. On vertikaalne d. On horisontaalne e. On järsu , positiivse tõusuga
rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus.
Esimene seadus: ühe tarbimisperioodi jooksul kahaneb iga järgneva tarbitava kogusest saadav ,,kasu" ning korduval tarbimisel iga hüveühiku ,,kasu" väheneb, võrreldes eelnevast tarbimisest saadud ,,kasuga". Lusikatäis haaval suhkrut kohvi sisse. Vertikaalsuunas vähenemine. Teine tass kohvi, kolmas tass jne. Horisontaalsuunas vähenemine. Teine seadus: tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed. Kauba hinna tõusuga, ceteris paribus, nõutav kaubakogus väheneb ning tarbija nõudluskõver langeb. LOENG2 - TARBIJATEOORIA - Ükskõiksuskõver, eelarvejoon Määra, mille võrra üht kaupa saab teisega asendada üldist kasulikkust muutmata, nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga
VALE Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. ÕIGE Testiraamatust. TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS. KASULIKKUS Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. VALE Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. VALE Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. VALE. Pole võrdsed Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga kuna piirkasulikkus väheneb kui tarbitud ühikute arv kasvab Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud kguse tarbimist tarbija täiendav
11.5 Gosseni II seadus- Vastavalt Gosseni teisele seadusele käituvad ( ) tarbijad ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate . , utility hüviste viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed maximizing rules. : tuntakse kui kasulikkuse maksimiseerimise teist reeglit, utility maximizing rules 10 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa 11. 6
rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus.
ning kauba S hind 50 senti ja kauba T hind 2 eurot. Tarbija on maksimeerinud sellisel juhul oma kogukasulikkuse? a) Õige b) Vale 10. Hüvise piirkasulikkus on seda väiksem, mida kõrgem on hüvise hind. a) Õige b) Vale 11. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati kõige odavama kauba võimalike alternatiivide hulgast. a) Õige b) Vale 12. Kui kaks inimest tarbivad samasuguses koguses kaupa X, siis on ka nende piirkasulikkused ühesugused. a) Õige b) Vale 13. Tarbija sissetuleku suurenemine suurendab kaupade piirkasulikkust. a) Õige b) Vale 14. Optimaalse valiku korral on piirkasulikkus maksimaalne. a) Õige b) Vale 15. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati kõige kallima kauba võimalike alternatiivide hulgast. a) Õige b) Vale 16. Piirkasulikkus on lisakasu, mida tarbija saab, kui tarbib mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. a) Õige b) Vale 17
suhted olema väljendatud matemaatiliselt. Jevonsi eesmärk oligi välja pakkuda matemaatiline esitlus turuseadustest ja väärtusteooria lõplik versioon, millel need turuseadused põhinesid. Teooria põhiprintsiip – väärtus sõltub täielikult heaolust. Jevons alustab indiviidist ja indiviidi vajadustest. Kuna inimene on „naudingute masin”, siis on inimese eesmärk nende naudingute (rahulolu) maksimeerimine. Tasakaalu puhul heaolu ei suurene vahetuse jätkudes ning turuosapoolte piirkasulikkused peavad olema võrdsed turuhinnaga. Jevons käsitles turuhinda kui midagi olemasolevat ning kirjeldas selle suhet kogustesse ka kasulikkuse lõplikku tasemesse alles siis, kui tasakaal on juba saavutatud. Erinevad hinnad tekivad Jevonsi sõnul erinevate eelistuste tulemusel. Negatiivse heaolu käsitlus. Mengeri õpilane Friedrich Wieser (1851-1926) võtab kokku Austria koolkonna seisukohad. Arendab edasi C. Mengeri ja E. Böhm-Bawerki kasulikkuseteooriat ning esitab selle terviklikult.
Gosseni I seadus e küllastusseadus näitab, et ühe ja sama hüvise tarbimisel kasvab tarbitavate koguste suurenedes tarbija kasulikkus (rahulolu) seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt e kogukasulikkus TU on maksimaalne 12 Gosseni II seadus tarbijad käituvad ainult siis ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed (MUA=MUB=MUC=...) Asenduse piirmäär e asendatavuse marginaalmäär väljendab ühe hüvise hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise lisaühiku kasuks, püsides samal ükskõiksuskõveral, st samal rahuldustasemel. Aksiomaatiline eelistusteooria on nõudlusteooria osa, mis käsitleb üksikisiku valikut lähtuvalt eelistusjärjestuse aksioomidest. Eelistusjärjestuse aksioomid: 1. tarbija teab kõikvõimalike tarbitavate hüviste
kui piirkasulikkus MU>0 ning väheneb, kasvab kogukasulikkus TU kahanevas (järjest vähenevas) ulatuses kui piirkasulikkus MU = 0, on kogukasulikkus TU maksimaalne kui MU < 0 (negatiivne) ja absoluutväärtus suureneb, kahaneb kogukasulikkus TU hüvisekoguse suurenedes kasvava määraga Gosseni II seadus e kogusaulikkuse maksimeerimise teine reegel: Tarbijad käituvad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed MUa=MUb=MUc=... Kardinaalkasulikkus on kasulikkus, mida saab mõõta ja väljendada konkreetsete numbriliste suurustega (1, 2, 3 ...) e absoluutarvudes. Ordinaalne kasulikkus on kasulikkus, mida ei saa absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta järgarvudes. Loeng 5 Ordinaalse kasulikkuse e Ükskõiksuskõverate teooria Vilferdo Pareto Ordinaalne kasulikkus e reastuskasulikkus on tarbimisest saadav suhteline rahuldus, mille määramine rajaneb erinevate
Marginal utility= MU Q Kogukasulikkus TU- kõigist tarbivatest hüviste kogustest saadud kasulikkus ehk piirkasulikkuse summa. Testi küsimused: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. – vale Tarbimise optimaalse komplekti puhul on samasuskõvera asendatavussuhte arvuline absoluutväärtus pöördvõrdeline kaupade hinna arvulise vaatusega – õige Reegel: Piirkasulikus (MU) on madalam seal, kus kogukasulikkus (TU) on max. EELARVEPIIRANG- kaupade kombinatsioon, mida on võimalik osta antud eelarve eest EELARVEJOON Kui tarbija eelarve väheneb ja hinna ei muutu, siis tarbija eelarvejoon-arvasin et
Seda tähistab graaf samasuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt. Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont, saame leida tarbimise tasakaalu: see näitab meile optimaalset hüviste kogumit., mis asub eelarvejoone ja ükskõiksuskõvera puutepunktis. Hüviste kogum, mida kajastab puutepunkt, asub kõige kõrgemal kättesaadaval ükskõiksuskõveral. Tarbimine on tasakaalus tingimusel, kus erinevate hüvistele kulutatud viimase rahaühiku piirkasulikkused on võrdsed. Kui tarbija ostab ainult hüvist y, siis y maksimaalne kogus on punktis, kus eelarvejoon lõikub vertikaalteljega. Kui tarbija ostab ainult hüvist x , siis x maksimaalne kogus on punktis, kus eelarvejoon lõikub horisontaalteljega. Kõik teised punktid kujutavad endast x ja y erinevaid kombinatsioone. Kuid ainult kõik need punktid, mis asuvad eelarvejoonel, on sellised hüviste kogumid, mille korral tarbijad kulutavad kogu oma sissetuleku
Mõlema tabeli järgi saab teha sama järelduse: soodsaim variant on kulutada 1kr kaubale A ja 3 kr kaubale B. Interpreteerides toodud järeldusi ehitusliku investeerimisprojekti juures, kus kahe eraldi kaubana võiks vaadelda krunti, mille väärtus sõltub eelkõige asukohast ja hoonet, mille väärtus etteantud ruumiprogrammi puhul sõltub materjalide kvaliteedist - on investeerijal vaja jagada oma raha nende kahe komponendi vahel. Kogutulu maksimeerimiseks peaks krundi ja hoone piirkasulikkused olema võrdsed. 8.3. Piirkasulikkus ja nõudluskõver. Kaubast saadava kasulikkuse võib samastada tarbija valmisolekuga selle kauba eest maksta. See võimaldab rahuloluühiku asendada rahaühikuga. Vaatame näitena majaomaniku probleemi kes peab otsustama, kui palju kulutada maja hooldusele üüritulu kindla taseme (piiratud ressursid) juures. Tabel 8.4. Maja hooldusele kulutatud inimpäevade arv Kogukasulikkus kr Piirkasulikkus
piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. 35 5.5. Samaväärsuskõverad Samaväärsuskõver iseloomusta iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Joonisel 5
annaabi.ee 
