Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"piirjoon" - 85 õppematerjali

Kunsti mõisted
1
doc

Kunsti mõisted

Akvarell-vesivärv Akrüül-paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass-Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment-värvitooni andja Palett-värvialus,värvide valik töös Toon-heledus-tumedus aste värvis Natüürmort-vaikelu,esemeline kunstiteos Portree-inimest kujutav näopilt Profiil-külgvaade Sabloon-Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon Srift-kirjastiil Ornament-sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan-asetseb esiplaanil Horisont-silmapiir Visand-kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis Eskiis-detailneja viimistletud visand Poos-kehaasend,hoid kolmemõõtmeline-ruumilinekeha Kontuur-eseme objekti piirjoon Kollaaz-tehnika, kus erinevatest materjalidest kleebitakse kokku pilt

Kultuur-Kunst → Kunst
40 allalaadimist
KUNSTIOLÜMPIAAD
7
rtf

KUNSTIOLÜMPIAAD

Palett värvialus,värvide valik töös Toon heledus-tumedus aste värvis Natüürmort vaikelu,esemeline kunstiteos Portree inimest kujutav näopilt Profiil külgvaade abloon Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon rift kirjastiil Ornament sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan asetseb esiplaanil Horisont silmapiir Visand kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis Eskiis detailne ja viimistletud visand Poos kehaasend,hoid kolmemõõtmeline ruumilinekeha

Kultuur-Kunst → Kunst
6 allalaadimist
Kunsti mõisted
1
doc

Kunsti mõisted

Arkaad ­ sammastele toetuv kaarestik Atlant ­ meesfiguurina kujutatud sammas Kaeüantiid ­ naisfiguurina kujutatud sammas Dekoor ­ ehituse- või eseme pinnakaunistus Diptur ­ Kreeka templi tüüp Empoor ­ kirikurõdu, kus asub orel ja koor Epifaat ­ kiriku seinale kinnitatav surnu mälestusmärk Eskiis ­ algne visand, kavand Fassaad ­ hoone esinduslik väliskülg Ikoon ­ pühakut kujutav tahvelmaal Kampaniil ­ kirikust eraldi ehitatud kirikutorn Kontuur ­ piirjoon Kore/kuros /­ V-Kreeka pühakutest ehitatud naise/mehe figuur Sfinks ­ inimese peaga lõvi kuju Minusteel ­ väike algustäht Majuskel ­ suur algustäht Mastaba ­ V-Egiptuse H-nurkse põhiplaaniga kaldus seintega hauaehitus Mosaiik ­ Erinevatest värvilistest tükikestest kokku pandud kujutis Pannoco ­ ehisraamistuses seinapinel Portaal ­ ehitise lustiliselt kujundatud peasissepääs Propileed ­ V-Kreeka monumentaalne värava ehitis

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
131 allalaadimist
Kultuuri MÕISTED
1
docx

Kultuuri MÕISTED

16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17. Proportsionaalne- mõõdulises kooskõlas olev 18. Sarkofaag- kivist, metallist kirst, kaunistatud reljeefidega, maalidega(Egiptuses) 19. Sfinks- egiptuse kunstis inimese pea ja lõvi kehaga kuju 20. Skulpturaalne- vorme rõhutav käsitluslaad pinnalises kunstis 21. Stiliseerima- lihtsustama 22. Kontuur- kujutist ümbritsev piirjoon 23. Tahvelmaal- vabalt teisaldatav maal 24. Harmoonia- vastavus, sobivus kunstiteoste üksikosade, värvide vahel 25. Animism- ürgaja usund 26. Kunstistiil- eripärased jooned kunstis 27. Sügavtrükk- graafika, kus trükivad sisse lõigatud jooned

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
JUHTMETE SÜSTEEMID
1
doc

JUHTMETE SÜSTEEMID

JUHTMETE SÜSTEEMID 1. Üldised elektri tingmärgid Elektri joonistel kasutatakse DIN ­ normide kohaseid tingmärke Seadme piirjoon Juhtmete ristumine ilma elektri ühenduseta Juhtmete ühendus Autodel kasutatakse ühejuhtmelist elektriseadmestikku. Teiseks juhtmeks on metallosad, mida nimetatakse massiks. Seepärast peavad juhtmed olema nii hästi isoleeritud, et kunagi ei tekiks juhuslikku massiühendust. Kuigi elektriseadmestiku pinge on 12 või 24 V, talub montaazijuhtme isolatsioon vähemalt 220-v vahelduvpinget. Juhtmed valmistatakse ühesoonelistena . Et nad painutamiste

Auto → Auto õpetus
31 allalaadimist
Kunstiajalugu – renessanss
1
odt

Kunstiajalugu – renessanss

Kunstiajalugu ­ renessanss Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist Itaalia renessanssi ajastu jagatakse kahte perioodi: 15.saj ­ Vararenessanss; ning 16.saj ­ Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstni...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
Võõrsõnad
2
rtf

Võõrsõnad

Dünaamiline-hoogne, jõuline, liikuv, muutuv Eufemistlik-mahendav, pehmendav, kaude v paremaks ütlev Filigraanne-peenelt töödeldud Filantroop-inimesearmastus, heategevus. Folkloor-rahvaluule Formalistlik-vormist lähtuv koolkond Grammofon-plaadimängija Homogeenne-ühtlik, ühtlane, samasugune. Hüpotees-teaduslik oletus. Integratsioon-lõiming, lõimimine; lõimumine Impulsiivne-esimese ärrituse, impulsi mõjul toimiv v toimuv Isogloss-keelenähtuse levikuala piirjoon Kanoniseerima-ainuõigeks v väljaspool arvustust seisvaks tunnistama; relig pühaks v pühakuks kuulutama. Konsensus-üksmeel, ühismeel Kompetentne-asjatundlik, pädev; võimkondlik. Kompileerima-kompilatsiooni tegema Kommerss-üliõpilaskorporatsiooni pidu Kommünikee-ühisavaldus, ametlik teadaanne Kompetentsus-asjatundlikkus, pädevus Konjutuurtus- Korruptsioon-altkäemaksu võtmine Koteerima-maj noteerima; ülek hindama Kumulatsioon-kuhjumine; kuhjamine Misantroop-inimesepõlgur

Eesti keel → Eesti keel
44 allalaadimist
Kõrgusvööndilisus
12
pptx

Kõrgusvööndilisus

Kõrgusvööndilisus Cristofer Krik 8.klass Lagedi Kool Mis on kõrgusvööndilisus? Kõrgusvööndilisus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevööndite muutumine mägedes. Vaheldumise peamised põhjused on: Mäestiku kõrgus üle merepinna Mäestiku asend ekvaatori suhtes Mäestiku asend päikesekiirte ja tuulte suhtes. Metsapiir on piirjoon, millest pooluste suunas või kõrgemal (mäestikes) on kliima metsa kasvamiseks liiga külm. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2010-10-29.2034168275 Geograafiline asend Kõrgusvööndilisus asub nii põhjapoolkeral kui ka lõunapoolkeral.

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT
16
docx

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT

Mootorrongid on diisel- ja elektrirongid. - Tuletõrjerong – tuletõrjevahenditega varustatud ja tuletõrjujatega mehitatud eriveeremiüksus, mida kasutatakse tulekahjude kustutamiseks või lokaliseerimiseks raudteel, selle kaitsevööndis ning lähiterritooriumil. - Töörong – eriveeremiüksus, i. Ehitusgabariit - teeteljegaristiolevaltasandilkujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa. Erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks veeremiga. Veeremigabariit – teeteljegaristiolevaltasandil kujutatud piirjoon, millest ei tohi välja ulatuda ei laaditud ega tühi sirgel rõhtsal teel paiknev veerem. Laadimisgabariit - teeteljegaristiolevaltasandil kujutatud piirjoon, millest

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
34 allalaadimist
Liikumiselundkond
4
docx

Liikumiselundkond

112.Nimetage vaagnat moodustavad luud.Ristluu-niudeliiges,häbemeliidus. Suur- ja väikevaagen. Vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabilselt ühendunud, moodustades luulise rõnga ­ vaagna. Suurvaagen (pelvis major) on niudeluuharjade vaheline vaagna lai ülemine piirkond. Sellest allpool paikneb istmikuluu, häbemeluu ja ristluu vahel on kitsam väikevaagen (pelvis minor). Suur- ja väikevaagna vahel on piirjoon. Väikevaagnat läbib sünnituskanal. Naisel on kogu vaagen märgatavalt laiem ja avaram kui mehel. Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli, eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu.

Meditsiin → Anatoomia
97 allalaadimist
Enviromental problems
2
doc

Enviromental problems

Environmental Problems and Sustainability The environment is our physical surroundings. This includes both human (man- made), social and physical (natural) features. Natural features include soil, the atmosphere, vegetation and wildlife. Human features include things such as culture, language and political systems. Geographers are concerned about human action in the environment. Human interference with the environment causes problems such as soil erosion, global warming and acid. You may ask how we as individuals can have an impact on the environment. Our actions can help to increase the problems highlighted above. For example turning off lights that are not being used helps to reduce global warming. Until recently, concern about the environment revolved almost exclusively around local and national problems. Over the past two decades, however, scientists have increasingly focused attention on more far-reaching environmental threats,...

Geograafia → Inglisekeelne geograafia
38 allalaadimist
Ehitise analüüs-Sainte-Chapelle
4
docx

Ehitise analüüs: Sainte-Chapelle

4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad ning uhkustavamad ning alumise kabeli omad väiksemad kolmnurkse kujulised. Ülemise ja alumise kabeli piirjoon on väljastpoolt selgesti eristav. Idafassaadil asuvad ka kaks nelinurkset torni, mis on kaunistatud paljude raiddetailidega ning tornikiivritega. Mõlema torni ees asuvad ehistornikesed ehk fiaalid. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil idafassaadil kaks. Alumine on rikkalikuma ehisraamistikuga ning rohkem kaunistatud, ülemine on väiksem ning ümbritestud kolmest neliksiirist. Idafassaadi portaali kohal asetsevad ehisviilud ehk vimpergid ning

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
6 allalaadimist
Välispoliitika 1920 -1930-aastatel
2
rtf

Välispoliitika 1920.-1930. aastatel

Otsiti toetust Lääne suurriikidelt. 1924.a. veendusid Eesti poliitikud lõplikult, et reaalset abi ei maksa Inglismaalt oodata. Balti liit. Suuri lootusi iseseisvuse garanteerimisel pandi 1920.a aastate algul regionaalsele sõjalis- poliitilisele kaitseliidule. Ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923.a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti Läti kaitseliidu lepingule. Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon. Järgnevail aastail jäi Balti liidu loomine küll veel päevakorda, ent teostada seda ei suudetud. Rahvasteliit. Kümnendi lõpus õnnestus Eestil sõlmida oma idanaabriga kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ja kaubandusleping. 1932.a. lisandus neile pärast 10 aasta pikkusi läbirääkimisi ka mittekallaletungipakt. Tähtis oli väikeriikide seisukohast Locarno kokkulepete sõlmimine 1925.aastal, mis näitas, et

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
Kosmoloogia
3
doc

Kosmoloogia

Neid nim. häireteks. Nende põhjal on avastatud uusi planeete (nt. Uraan). Neptuuni asukoht arvutati välja. Planeetidekonfiguratsioonid- planeedi, Maa ja Päikese erandlikud vastastikused asendid. Siseplaneedid- trajektoor jääb Maa trajektoori sisse (Merkuur,Veenus). (joonised) * Kuu faasid Tuhkvalgus- kui kuu ketas ei ole täielikult varjatud, langeb sinna valgus, mis peegeldub Maalt. ( valgus peegeldub kuult nõrgalt). Terminaator- valguse ja varju piirjoon kuul. Asteroidid ehk väikeplaneedid. · Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad, ilma atmosfäärita. (enamus Jupiteri ja Marsi vahel) · Bode-Titius tegid kindlaks seaduspärasuse Päikese kaugusest. (Joonis) · Ceres- väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim). Komeedid (,,sabaga tähed") · tähtedega pole midagi ühist

Füüsika → Füüsika
72 allalaadimist
Fantaasia jutt
3
doc

Fantaasia jutt

3. bakter ­ (pulk)pisik, üherakuline eeltuumne tilluke taimorganism 4. ballett ­ lavatantsuteos muusika saatel, lavakunstiliik 5. bluffima ­ hooplema, valetama 6. briljantne ­ suurepärane, hiilgav 7. demonstratsioon ­ meeleavaldus; selgitav näitamine, esinemine 8. diplom ­ eriharidust, teaduskraadi, autasu vm tõendav dokument või tunnistus 9. doping ­ kunstlikud ergutid ja nende kasutamine sportlase võimete ajutiseks tõstmiseks 10. figuur ­ kuju, väline piirjoon; piiratud joonega pinnaosa, näiteks ring; kõne- või muusikaline kujund; tantsu osa ehk kujund; (sport) iluuisutamise kohustusliku kava põhiharjutus 11. garantii ­ tagatis; tootja, tarnija või töövõtja vastutus üleantud toote, kauba või töö kvaliteedi eest teatud aja jooksul 12. hallutsinatsioon ­ viirastus; ebataju, haigusest või narkootikumidest põhjustatud pettekuju 13. ideaalne ­ täiuslik, parim, ideaalile vastav; ainult ideedes, inimeste teadvuses olev

Eesti keel → Eesti keel
26 allalaadimist
TTK-Taktikalised Tingmärgid
79
pdf

TTK-Taktikalised Tingmärgid

the elements composing a column return under the authority of their respective commanders, each one of these elements continuing its own appropriate destination. Juurdepääsupunkt (AP) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Piirjooned A line which delineates surface areas for the purpose of facilitating coordination and deconfliction of operations between adjacent units, formations or areas. Oma üksuse piirjoon Oma üksus (planeeritud) Vastase üksuse piirjoon Arvatav vastase üksuse piirjoon Üksuste vahelised piirjooned Control measures which define the left and right limits of a unit`s zone of action or sector. Together with the rear and forward boundary and a coordinating altitude, lateral boundaries define the area of operations for a commander. Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Oma üksuse eesliin (FLOT)

Sõjandus → Sõjandus
115 allalaadimist
Kunsti mõisted
5
rtf

Kunsti mõisted

koloriit: värvitoonistik; kunstiteosel valitsevad ja üldmuljet kujundavad peamised värvitoonid ja värvikombinatsioonid kombinatsioon: (ld. combinatio) ühesesinemine; mingite elementide teatud viisil korrastatud rühm kompositsioon: (ld. compositio koostamine) (kunstiteose) ülesehitus, kokkuseade koostisosadest (näit. pind, joon, vorm); ka kunstiteos, milles kompositsioon mängib olulist v. erilist rolli kontseptsioon, kontseptuaalne: käsitlusviis, üldkujutlus; ideeline kontuur: piirjoon krunt: maali alusvärv või mistahes teose kattekihi (värvi vm.) alus kujund: konkreetses vormis väljendatud üldistus, tegelikkuse (või selle aspekti) ümbertöötamine kunstiliseks tervikuks (või iseseisvaks osaks sellest tervikust) kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst; mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul, vahel laiendatakse üldnimeks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
51 allalaadimist
Optika
3
docx

Optika

ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir on geomeetriline mõiste, millest ka kiirteoptika paralleeltermin ­ geomeetriline optika. Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases (st homogeenses ja isotroopses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Murdumine: kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus peegeldub ja murdub, st muudab levimissuunda. Murdumisnurk, murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. Absoluutne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda. Tavaliselt kasutataksegi ja on tabelites antud need (näiteks n 1,5 , n 1,33 ).

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Geograafia - Hüdrosfäär
2
doc

Geograafia - Hüdrosfäär

pinnakihis, neeldumine lõpeb 30-40 m sügavuselt. Maailmamere aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on normaalse soolase vee taseme (35%o) juures rohkem, kui sellest vähema soolsuse juures. 7) Rannaprotsessid Peamine jõud, mis rannikut kujundab, on tuule tekitatud lainetus. 8) Rannik - ranna osa, kus lainete tegevus on nähtav ja mida mõjutab lainetus. 9) Rannajoon - maismaa ja vee piirjoon, mis muudab oma asetust. 10) Rand - ala, kus rannajoon oma asendit muudab. 11) Ajuvesi - suurvesi. 12) Paguvesi - madalvesi. 13) Järsakrannikud - veekogu süveneb, ülekaalus kulutav tegevus, tekivad rannajärskud. Kui selline järsak on tekkinud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 14) Kulutusrannad - on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine.

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
Eesti Majandusolud 1920
4
docx

Eesti Majandusolud 1920

normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920. aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe majanduskoostöö osas ning pandi paika kahe riigi vaheline piirjoon. Rahvasteliit Pärast 1924. a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organiseerimisest. Eestil õnnestus idanaabriga sõlmida kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ning kaubandusleping.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Nimetu
19
odp

Nimetu

SOKRATES Referaat Juhendaja: õpetaja Koostas: ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Hõlmas eelkõige Vahemeremaid. 9. sajandil eKr jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri. Teine oluline keskaja alguse piirjoon on Rooma keisrite lõpuga samaaegselt loodud Frangi riik ja sellele järgnenud frankide katoliku usu vastuvõtmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes: 1) idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550).

Filosoofia → Filosoofia
3 allalaadimist
Barokk-Manerism-Renessanss
3
doc

Barokk, Manerism, Renessanss

Skulptuuris kasutati arhitektuurile omaseid detaile(järsud rakusrsid,põimumised, teravad valguse ja varjumängud. Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" päikesejumal Apollon on järele jõudmas tema eest põgenevale nümfile e. Daphnele. Daphne palub peajumalt zeusilt abi, kus siis viimane muudab ta loorberipuuks. ,,Louis IV" ,,Nelja jõe purskkaev" Maalikunst 1. Soojad ja küpsed värvitoonid 2. sujuvad üleminekud( e. Puudus treav piirjoon) 3. hingelised, hoogsad teemad 4. ebatavalised poosid 5. tetraalsed näod 6. väga palju kujut. Hukkamist, võitlust ja röövimis stseene. Caravaggio(1573-1610; maalide sisu tegelikkusest elust, poolviltune valgus, tegevuspiak pimeduses, keldriluugi valgus,teda on kuulutatud maalikunsti anti-kristuseks ja mustade jalgade maalijaks) 9.Barokkmaal Hispaanias 17-18. saj. Diego Velazques(1599-1660; tööd tõetruud; olustikumaalid; hiljem portreed, rahulik kompositsioon,pidulik

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
43 allalaadimist
Tabel-2-osa-- MS Word 2003
10
doc

Tabel (2. osa) - MS Word 2003

0,5 cm. 5. Määra esimese veeru laiuseks 5,6 cm (lohista tabeli parem äär tagasi tekstialale) ning jaota ülejäänud veerud ühelaiusteks. 6. Vali 3.-5. real ja 2.-3. veerul asuvad lahtrid ning ühenda need, seejäel tükelda see 5 veeruks. 7. Vali 1. veerus 2 esimest lahtrit ja ühenda need ning muuda selle teksti suunda (ehk pööra 90° võrra). 8. Muuda kõige parempoolse veeru lahtrite taust helekollaseks ning esimese rea alune piirjoon jämedamaks (al. 2 pt). -5-

Informaatika → Tekstitöötlus
5 allalaadimist
Enesekehtestamine
7
docx

Enesekehtestamine

Vahel(või ka tihti) saab kaasinimesest sissetungija, kes rikub meie isikupiiri või segab isiklikesse küsimustesse.Eluruumi mõistet on lihtsam aru saada, kui seda kirjeldada. Kõige kergemini kujutatav on selle territoriaalne külg. Territooriumi hulka kuulub inimese vara- rõivad, teatud mööbliesemed jne. Lisaks sellele kuulub inimese füüsilisse ruumi veel teatav ala, mis ulatub väljaspoole tema keha piire ja mida ümbritseb nähtamatu piirjoon. 5.Mõju avaldamine Oma isikuruumi edukalt kaitsta on küll tähtis, kuid kui inimene elus ainult sellega piirdubki, on ta eksistents kahvatu, kurb ja piiratud. Kehtestavad inimesed on söakad ja see annab neile rikastavad inimsuhted, õilistava töö, loomingulise puhkuse ja /või teeb nende pühendumuse väärtuslikuks. Seda mitteagresssiivset vaimset riskivalmidust, mis inimese endast väljapoole suunab, kirjeldab sõnadega mõju avaldamine.

Pedagoogika → Sotsiaalpedagoogika
138 allalaadimist
Esimene kontroll töö
4
docx

Esimene kontroll töö

ühe teljeline liikuvus 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli,eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon,häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu. 42. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed 43. Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab

Meditsiin → Anatoomia
242 allalaadimist
Puiduteadus kordamisküsimused
12
doc

Puiduteadus kordamisküsimused

ka palju niiskust Lülipuit – tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam. Väärlülipuit - Maltspuiduliste liikide (näiteks - haab, kask, vaher jt) tüve keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks – väärlülipuiduks. Väärlülipuidu piirjoon on ebamäärane ja ei ole piiritletud ühe konkreetse aastarõngaga. 13. Mis on vaigukäik?, peensoon?, jämesoon?, tüll?, astmeline perforatsioon?, soonelüli? Vaigukäik – torukujulised käigud, mis kulgevad tüves vertikaalselt või horisontaalsuunas (säsikiirega ühenduses) ning ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Peensoon – paiknevad kogu aastarõnga ulatuses ja pole palja silmaga kuigivõrd nähtavad.

Metsandus → Puiduteadus
33 allalaadimist
Eesti Vabariik 1918-1940
5
doc

Eesti Vabariik 1918-1940

Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikkue soodustusi. 1922. a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Eesti otsis toetust ka Lääne suurriikidelt, mida ei saadud. Balti liit: ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923. a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti- Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon, mille pärast oli aset leidnud rida konflikte. Liitu kuulusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Rahvasteliit: pärast 1924. a. mässukatse läbikukkumist loobus Nõukogude Liit vandenõude organiseerimisest. Sõlmiti kokkuleppeid riigipiiri osas ja kaubandusleping. 1932 lisandus ka mittekallaletungipakt. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös, ühinedes kõigi kokkulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu. Rootsi oli Eestist huvitatud-Tartu

Ajalugu → Eesti ajalugu
14 allalaadimist
Hüdroloogia eksam
2
doc

Hüdroloogia eksam

hõlmav maismaa- ja mereala. veekogu ­ jõesäng: Jõgi voolab jõeorus, mille osad on metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe maapinnanõos või maa sees olev veekogum orupõhi, mis jaguneb jõe põhisängiks ja lammiks, andmerida vaatlusaluse jõe andmerea veelahe ­ kõrvuti paiknevate valglate vaheline ning orunõlvad. Alt piirab nõlva jalam ning ülalt pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks piirjoon veemaj ­ veevarude kavakohane oruserv. Nõlv võib olla astmeline, nõlva- korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse arendamine, jaotamine ja kasutamine veevarud astanguid nim terrassideks. Jõesäng on süvend korrel.tegur R ja kui R 0,8, on seos kahe jõe (veeressursid) ­ mingi piirkonna pinna- ja põhjav orupõhjas, mida mööda voolab vesi. Enamiku vooluhulkade vahel hea ning lühikese

Maateadus → Hüdroloogia
173 allalaadimist
Teksti ja lõigu vormindamine - MS Word 2003
14
doc

Teksti ja lõigu vormindamine - MS Word 2003

paigutab ehk positsioneerib. -4- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Viimase nupuga saad tekitada või eemaldada lõigu ümber piirjoone; kui klõpsata noolekesel, siis avaneb dialoogiaken, kus saad määrata, kuidas ja kuhu piirjooned tekitatakse. PS! Kui on valitud üks või mitu sõna ühe lõigu sees, siis tekitatakse piirjoon valitud sõna(de) ümber, kui aga on valitud sõnad/laused mitmest lõigust, siis määratakse piirjooned vastavatele lõikudele (vastavalt valikule dialoogiaknas). Ääristest ja varjustusest räägin lähemalt järgmine tund. Rohkem võimalusi lõigu kujundamiseks pakub menüükäsuga Vorming > Lõik… (ingl

Informaatika → Tekstitöötlus
10 allalaadimist
Veestik ja Euroopa kliima
7
pdf

Veestik ja Euroopa kliima

SOE FONT - Pealetungiva sooja õhumassi kokkupuutejoon külma õhumassiga. ISOTERM - Ilmakaardi joon, mis ühendab sama temperatuuriga punkte. RIIMVESI - Vähesoolane vesi, mis on tekkinud mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel. SKÄÄRRANNIK - Kulutusrannik, kus esineb palju väikeseid kristalsetest aluskorra kivimitest koosnevaid kaljusaari. VALGLA - Maa-ala, millelt mingi veekogu või selle osa saab oma vee VEELAHE - Kõrvuti paiknevaid valglaid eraldav looduslik piirjoon. PÕHJAVESI - Maasisene vaba vesi, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid tühimikke. VETT LÄBILASKVAD KIVIMID JA SETTED - Jämedateralised setted ja poorsed kivimid, läbi mille vesi maapinnas sügavamale vajub. VETTPIDAVAD KIVIMID JA SETTED - Peeneteralised setted ja tihedad aluspõhjakivimid, millest allapoole põhjavesi ei vaju. VEEGA KÜLLASTUNUD KIHT - sette- või kivimikiht, mille kõik poorid on veega täidetud

Geograafia → Geograafia
61 allalaadimist
All Marketers are liars- töölehed
12
doc

All Marketers are liars- töölehed

3. Outsourced- välisteenus 4. Manufacturing- valmistama, töötlema, töötlema, välja mõtlema 5. Asset- kasulik omadus, hea külg, eelis, paremus Lk 29 1. Bearings- aspekt, lähenemisviis, kasutoov 2. Mortgage- montaaz 3. Urgent- tungiv, praktiline, edasilükkamatu, hädavajalik 4. Stock- tõug, sugukond 5. Ensure- kindlustama, tagama, garanteerima 6. Essential- oluline, olulise tähtsusega 7. Struggle- heitlema, rabelema, pingutama 8. Margin- serv, ääris, piirjoon Lk 30 1. Peddling- nokitsev, tühiasjadega tegelev väiklane 2. Widget- vidin, tööriist 3. Reacting- reageerima, reageering, vastutoime 4. Shipping- kohaletoimetus, laevandus 5. Dealing- läbikäimine, kohtamine, käsitlemine, suhtumine Lk 31 1. Fit- sobiv, sünnis, kõlblik 2. Tacks- traageldus, toit, külg 3. Religion-usk, usund, religioon 4. Failure- ebaõnnestumine, luhtumine, äpardus 5. Inability-võimetus, suutmatus 6. Variety- mitmekesisus, mitmekesine valik 7

Keeled → Inglise keel
35 allalaadimist
Eesti asustuse kujunemine
8
pdf

Eesti asustuse kujunemine

varasemad. Esines ka pukk-tuulikute ümberehitus, et saada suurem jõudlus tuulikule. n. Muuga mõisa tuulik ja ait Veskitööstuse areng ­ oli üks olulisi tööstusharusid ja majandusliku arengu teguriks, mis aitas kaasa nii maal kui linnas elujärje parandamisele. n. Kiltsi mõisa vesiveski Linnad ja linnastumine Balti provintsid ­ 3 kubermangu. Riiklikud ümberkorraldused. Kreis = maakond. Uute kreisilinnadena Paldiski ja Võru. Paldiski linna plaan ja sõjasadama piirjoon suhteliselt primitiivne ja täisnurkne hoonestus. Võru linn ­ mõisamaale uus kreisikeskus. Tallinna linna laienemine ­ 18 sajandi ajaloolisele Toompea ümbrusele ja Toompea all-linnale hakkas 2 laienema ida, lääne ja lõuna suunas. Tallinnat ümbritsesid varasemal ajal suvemõisad ja eeslinnad. Rakvere, Paide, Viljandi, Valga ­ enamuses ikkagi balti-saksa elanikkonnaga alamas staatuses

Ajalugu → Eesti asustuse kujunemine
111 allalaadimist
Kunstiajaloo konspekt
8
doc

Kunstiajaloo konspekt

v2iksemad ikoonid raamina ymber suure.Pyhakuid kujutati askeetidena(k6hnadena) ja n2os domineerisid suured ilmekad silmad ja maaliti pinnaliselt.Lisaks ikoonidele maalitit Venemaal freskosid.(M2rjale krohvile maalitud pilt).Venemaa k6ige kuulsam freskomaalija on kreeklane Theophanes Grek.(Syndinud Bytsantsis ja Venemaal t66tas yle 40 aasta).Tema t6id on v2he s2ilinud.V2ljendusviis on lihtne,vorm antnud suurelt ja pinnaliselt ja koloriid>pind pruun ja piirjoon tume.Greki k6ige kuulsain fresco on Noah. Skulptuur Ei olnud eriti arenenud v2ljaarvatud yksikud pisikeded puunikerdused Vladimiris.Omap2raseks ja iseseisvaks j2i Vene kunst kuni 18 saj alguseni.Mil tsaar Peeter esimene raidus tee Euroopasse. Merovingide ja karolingide kunst Merovingid 4>6 saj toimus Euroopas h6imude liikumine,mida tuntakse suure rahvaster2nde all.Rooma riigi territooriumil tekkis ja lagunes hulk riike,neist k6ige v6imsam ja pysivam

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
Eesti 1920nendatel aastatel
7
doc

Eesti 1920nendatel aastatel

Eriti suur panus pandi Inglismaale. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920. aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe majanduskoostöö osas ning pandi paika kahe riigi vaheline piirjoon. Rahvasteliit Pärast 1924. a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organiseerimisest. Eestil õnnestus idanaabriga sõlmida kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ning kaubandusleping. Neile lisandus ka mittekallaletungipakt. Samal ajal tugevnes Rahvasteliit. Eesti osales RL töös, ühinedes erinevate kokkulepete ja deklaratsioonidega. Samaaegselt toimus lähenemine naabritele. Eriti suurt huvi tundis

Ajalugu → Ajalugu
162 allalaadimist
Küpros
11
docx

Küpros

· Ig a koer on oma kodus tugev ja vapper. Küprosest võiks kõnelda veel mõndagi. Kas teate, et... ...üks Inglise koninganna on kroonitud Küprosel? ...muflon on teatud liiki lammas? ...prohvet Muhamedi perekond on Küprosele maetud ? ...armsam kinkis saare Kleopatrale? ...pealinna Nikosiat poolitab piirjoon? ...liiklus on vasakpoolne? Kasutatud kirjandus Internet : http://www.goadventure.ee/index.php?m1=4&m2=191 http://www.travelin.ee/index.php?lang=est&show=search&search_string=küpros Google pildiotsing http://et.wikipedia.org Raamatud: Eesti entsüklopeedia 5 Axis Geograafia ­ Entsüklopeedia Ümber Euroopa Saage tuttavaks....Küpros

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
Kompositioon maastikukujunduses
9
pdf

Kompositioon maastikukujunduses

Sõltuvalt nende objektide paiknemisest tekivad tinglikult ruumi sulgevad pinnad (ekraanid), mida võib kokkuvõtvalt nimetada aluspinnaks, püstpinnaks ehk seinaks ning pealispinaks ehk laeks. Välisruum võib olla avatud, poolavatud või suletud. Kriitiline kõrgus on inimese keskmise silmade kõrgus( ca 1,5m). Mida kõrgemal on vaatepunkt, seda kõrgem peab olema ruumi piiritlev ekraan. Avatud ruum on ruum, millel on tajutav piirjoon, millel on ühendus maastikuga, näiteks raba. Poolavatud ruum on ühest küljest avatud ja samas küljest nähtaalt seotud ala, näiteks jõeorg. Suletud ruum on püstpindade ja laega piiratud ruum. Ruumi piiritlevate objektide suurusest sõltub ruumi kuju. Ruumi piiritlevad pinnad võivad olla ruumi osaliselt või täielikult sulgevad. Osaliselt sulgevad ruumid on piiritletud, kuid säilub nähtav side sulgeva pinna taha jääva ruumiosaga

Maateadus → Kompa
36 allalaadimist
Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused
12
docx

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused

o Välisinvesteeringute meelitamine riiki o Regionaalse arengu planeerimine · Infrastruktuuride, kommunikatsioonide ja teaduasutuste baasi loomine · Riigifirmad 24. Aglomeratsiooniefekt. Kui ettevõtted tegutsevad kriitlise isodopaani piirkonnas, võivad nad veelgi oma kulutusi vähendada, tekitades aglomeratsiooni efekti, mis tähendab ühiste ressursside, teenuste ja transpordi kasutamisel saavutatavat majanduslikku kasu. Isodopaan ­ piirjoon mille vahele oleks mõistlik tootmine paigutada. 25. Ettevõtete kasv ja rahvusvahelistumine. · Suureks kasvanud väikeettevõtted · Suurust mõõdetakse käibe ja töötajate arvu järgi · Suurkorporatsioonidel oma sisemine kultuur · Ettevõtte kasvu on tinginud: o Integratsioon ehk ettevõtte tegevuse laiendamine Laienemine sisemiste ressursside arvelt

Majandus → Majandusgeograafia
230 allalaadimist
Loomade areng evolutsioonis
18
doc

Loomade areng evolutsioonis

elustiku kriisid nagu näiteks Kriidi ajastu lõpus. Kuigi Peleogeenis surid välja mitmed liigid ja perekonnad, vähesed suuremad taksonid kadusid. Tegelikult ei olnud see üksik sündmus, vaid koosnes mitmest väljasuremise lainest, mis olid tingitud kliima muutustest. Taimede fossiilid kinnitavad samuti kliima muutumist. Õistaimi vaadeldakse kui viimase 100 miljoni aasta termomeetreid. Tugev sõltuvus on keskmise iga-aastase temperatuuri ja lehtede piirjoonte vahel ( kas lehe piirjoon on sile või sakiline) Sile piirjoon näitab soojemat kliimat, sakiline külmemat. Taimefossiilid näitavad, et Vara-Eotseenis oli suhteliselt soe kliima. Kagu- Inglismaa, mis paiknes väga lähedal praegustele laiustele, oli kaetud troopilise dzungliga. Kivistunud taimefossiilid Põhja-Ameerikast näitavad, et Eotseenis oli 3 külmalainet, iga järgmine karmim kui eelmine. Süvameres toimunud sündmused aitavad seletada

Botaanika → Taime- ja loomafüsioloogia
56 allalaadimist
Arvutigraafika I TIHEND
184
pdf

Arvutigraafika I TIHEND

asub lõikepunktis joone paksuse piires: Ruumilise joone (joonestatud käsuga PLINE) kasutamine kärpimisjoonena. Vasakpoolne joonis – enne kärpimist, parempoolne – pärast kärpimist joone nõgusal poolel. Järgmisena valitakse objekt(id), millest on vaja midagi ära lõigata. Kärpimisega eemaldatakse see osa joonest, mis on kärpimisjoonest valikupunkti poole. Seejuures võib lõigatavaks jooneks olla ka piirjoon, s.t. lõikav piirjoon. Kui nii teha, ei välju selline lõigatud piirjoon lõikejoonte hulgast. Jooni, kaari, ringjooni ja liitjooni käsitletakse üksikosadest koosnevana. Kui kärbitavat objekti lõikab kaks kärpimisjoont ja kärbitava objekti valikupunkt asub nende vahel, eemaldatakse kahe ligema kärpimisjoone vaheline ala: Ülesanne 2 Tihend 75 a a

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
11 allalaadimist
Referaat - Sokrates
14
odt

Referaat - Sokrates

(Sajandi algul suleti Ida Roomas Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja Hysteia tapmisega hääbus Aleksandria teaduskool.) Läänes lõppes langobardide Põhja-Itaalia vallutamisega ka 375 Rooma aladele läbimurdnud rahvasteränd. Itaalia vallutanud Bütsants sattus kriisi (katkulained, idapoolne rahvasteränd) ja polnud võimeline seal elu korraldama. Rahvas hakkas tuge otsima vaimulikelt ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katolik kirik. Teine oluline keskaja alguse piirjoon on Rooma keisrite lõpuga samaaegselt loodud Frangi riik ja sellele järgnenud frankide katoliku usu vastuvõtmine. Just see sai vastukaaluks senisele germaanlaste poolt vastuvõetud ariaanlusele ja tagas frankide poolt vallutatud aladel kohaliku kiriku ja elanikkonna usalduse ja toetuse. Antiigi lõpp seostub ka 535.­536. aasta kliimakatastroofiga, sajandi keskel alanud katkulainetega ja umbes 600 saabunud kliima Bondi sündmusega. 4

Filosoofia → Filosoofia
95 allalaadimist
Polaaralad 2003
26
doc

Polaaralad 2003

78 )Arktika jääb Ameerika lõunatipust 1000 km kaugusele. Antarktikat ümbritsevad maakera kõige tormisemad mered. Antarktika liustikud sisaldavad tuhandete aastate vanust jääd. Tuuleiilid võivad puhuda 300 km /h . Temperatuur võib talvel langeda kuni -80kraadini C. (Kala 1998, Lk 43) Tänapäeval on kogu Lõuna Jäämeri vaalade kaitseala. Antarktikas on õhk väga puhas. Tohutu jäämass pressib aluspinna sügavale alla, kui see sulaks tõuseks ookeanide veetase 55m. Arktika piirjoon ei ole jääga kaetud rannik ega lõunapolaarjoon vaid meres asuv nähtamatu piirjoone e. Antarktiline konvergents, kus Antarktikast põhja poole voolavad külmad veed kohtuvad lõunasse liikuvate palju soojemate vetega. Konvergents nihkub aastast aastasse ja märgib piiri , kus parasvöötme maailm lõpeb ja polaarmaailm algab . Madala temp. tõttu on aurumine väike ja sademeid vähe. Tuul põhjustab lumetorme. Antarktika loomad elavad meres või mere lähedal. Merelinnud

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Uuri ja kirjuta konspekt
24
docx

Uuri ja kirjuta konspekt

7) Kas iga pealkirja alla kuulub vähemalt kaks alapealkirja? 8) Kas samaväärsed seigad on väljendatud samalaadsete või sama tüüpi keeleliste vahendide abil? 9) Tasub pöörata tähelepanu, et ükski pealkirjadest poleks täpselt sama kui kogu töö nimetus ega meenutaks seda liialt. (2004: 285­286) TABELID JA JOONISED Teksti loetavust ja mõistetavust parandatakse tabelite ja jooniste abil. Tabelis peab olema: 1) Tabeli seletus 2) Ülemine tabeli piirjoon 3) Tabeli pea 4) Lahtrite pealkirjad 5) Tabeli alumine piirjoon 6) Juhtlahter 7) Lahtrid Pea meeles: 1) Teaduslikes tekstides esinevad tabelid pealkirjastatakse teksti keeles ja rahvusvahelistes tähtsates uurimustes resümee keeles. Pealkirjad peavad olema informatiivsed. 2) Tabelite kirjeldused või pealkirjad paigutatakse tabeli kohale. 3) Enne tabeli nimetust ja peale tabelit soovitatakse jätta kaks reavahet. 4) Tabelid nummerdatakse araabia numbritega ühejaotuselise numbrisarjana.

Kirjandus → Kirjandus
110 allalaadimist
Teeprojekteerimise 2013 kordamisküsimuste vastused
9
docx

Teeprojekteerimise 2013 kordamisküsimuste vastused

sõidukid, kiirteel on peatumine keelatud Miks on vajalik muuta kehtivat maanteede tehnilist liigitust - Senine maanteede liigitus on liialt liiklussageduse keskne ega pea piisavalt silmas maantee funktsiooni. Defineerige mõiste "arvutuslik auto" - erinevate liiklusvahendite rühmi esindav kindlate piirmõõtmetega teoreetiline liiklusvahend. Mis on ,,punane joon" linnas ja maal ­ tänava maa-ala ja tänavaäärsete maavalduste vaheline piirjoon, millest edasi ehitada ei tohi. Loetlege küsimused, millele tuleb leida vastus liiklusnõudluse leidmise neljaetapilises otsustusprotsessis - EKSAMISSE EI TULE SEE KÜSIMUS Miks V klassi maanteele ei kavandata lisarada tõusule - Kuna projektkiirus on juba niigi madal, lisarada kavandatakse I-III klassi maanteedele. Milline võiks 2+1 teedel olla möödasõiduala pikkus (ühel suunal) ­ 1 km Loetlege vähemalt neli maantee põhiparameetrit, mille vähim lubatud väärtus sõltub

Ehitus → Teeprojekteerimine
65 allalaadimist
füüsika geomeetriline optika
28
pdf

füüsika geomeetriline optika

A1 . Kui aga valgusallikas panna punkti A1 , siis kiired läbivad süs- teemi samu teid mööda, ainult vastassuunas ja kujutis tekib punktis A. Geomeetriline optika kasutab tihti punktvalgusallikaid, mil- leks nimetatakse valgusallikat või eseme piirkonda, mille mõõtmed on palju väiksemad kui kaugus vaatluskohani. Valgus levib ühtlases (homogeenses ja isotroopses) keskkonnas sirg- jooneliselt. Selle tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju, mida näeme ekraa- nil eseme kontuuriga sarnase musta laiguna. Ruumi piirkonda, kuhu valgus ei satu, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. Kui on tegemist rohkem kui ühe punktvalgusallika või suure val- gusallikaga, siis tekib lisaks täisvarjule ka poolvari, mida näeme ekraanil halli laiguna ümber täisvarju. Ruumi piirkonda, kuhu valgus 4

Füüsika → Optika
4 allalaadimist
Hüdroloogia materjalid
20
doc

Hüdroloogia materjalid

Tamm- ehitis, mis kaitseks kõrge vee veetaseme eest. Tulv- ebakorrapäraselt tõusev järsk veehulk (liustike sulamine, vihm, kevadine järsk sulamine) Vahevalgla- valgla, mis jääb kahe tähistatud valgla vahele. valgla ­ maa-ala, mille kogu pindmine äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede ühe jõesuudme või delta kaudu merre veekogu ­ maapinnanõos või maa sees olev veekogum veelahe ­ kõrvuti paiknevate valglate vaheline piirjoon veemaj ­ veevarude kavakohane arendamine, jaotamine ja kasutamine veetase (veeseis) ­ veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud rõhtpinna või merepinna suhtes veevarud (veeressursid) ­ mingi piirkonna pinna- ja põhjav koguhulk, mida on võimal kasut vesiehitis ­ jõe-, järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või vee purustavat toimet tõkestav rajatis. vesikond ­ valglate majandamise põhiüksuseks määratud, üht või mitut naabervalglat

Maateadus → Hüdroloogia
266 allalaadimist
Separaatorid
25
doc

Separaatorid

asendit. Veeluku asend peab olema selline, mis takistab kütuse sattumist eraldustaldriku taha raske faasi kambrisse s.t. vee hulka. Eralduskihi tegelik asukoht sõltub kütuse tihedusest. Kui kütus on suure tihedusega, siis eralduskiht liigub väljapoole ja tuleb võtta ava väiksema diameetriga reguleerimisseib. 1. Eraldustaldriku väline diameeter 2. Reguleerseibi sisemine diameeter 3. Taldrikpaketi avade diameeter 4. Taldrikpaketi väline diameeter 5. Vee ja kütuse (veeluku)piirjoon Reguleerimisseibi valimisel peab teadma, et suurema avaga seib nihutab vee ja kütuse piirjoone trumli pöörlemisteljest väljapoole (II), väiksema avaga seib nihutab veeluku piirjoone sissepoole (III). Esimesel juhul võib koos veega väljuda ka osa kütust. Veeluku nihkumisel liiga taldrikuhoidja lähedale satub osa taldrikutest vee alla, separeerimise efektiivsus väheneb, sest väheneb taldrikute separeerimise pind ja osa vett võib sattuda puhta kütuse hulka.

Mehaanika → Abimehanismid
72 allalaadimist
Mehhaaniline liikumine
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Valguse lainepikkus ­ m Sagedus ­ f s-1 Hz Periood ­ T s 1 v= f = f T Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir ­ kitsa kiirtekimbuna leviv valguslaine. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ­ ühtlases (st homogeenses ja isotroopses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Peegeldumine ­ kitsa kiirtekimbuna peegelpinnale langevad valguskiired on ka peale peegeldumist ligilähedaselt sama suunaga. Langemisnurk ­ nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel. Peegeldumisnurk ­ nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja peegelgunud kiire vahel. Peegeldumisseadus ­ peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. Langenud ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühel tasandil.

Füüsika → Füüsika
106 allalaadimist
Euroopa liidu kujunemine
36
doc

Euroopa liidu kujunemine

· Agenda 2000, tegemsit oli EL poolne strateegia, mis sisi sisaldas kolme komponenti, vt struktuur AGENDA 2000 struktuur 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas-et suudaks ellu jääda ja uusi riike vastu võtta ehk EL oleks ise valmis 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine-juhendmaterjal liituvatele riikidele, et olla liitumisküpsed 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta-kust pingerida tuli. Piirjoon kandidaatriikide vahel, Eesti ja Slovakkia vahel. Esiviisikuga alustati läbirääkimisi enne, kui tagaviisikuga. Kõige tublimast nõrgemani. · LAIENEMISPROTSESSI ARENG Luksemburgi tippkohtumine 13. detsember 1997 Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide nõukogu langetatud otsused: kutsuda kokku Euroopa konverents

Politoloogia → Diplomaatia
29 allalaadimist
Eesti geoloogiline ehitus
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

Eesti mandriosa võib jaotada kolmeks ­ Peipsi järve, Soome lahe ning Liivi lahe vesikonnaks (käsitletakse ka Väinamere-Liivi lahe vesikonnana). Neljanda, saarte vesikonna moodustab Lääne-Eesti saarestik. Jõe vesikonda nimetatakse jõgikonnaks. Eestit läbib Soome lahe ja Väinamere - Liivi lahe veelahe. Veelahe ­ kõrvuti paiknevate jõgikondade, valgalade, või vesikondade vaheline piirjoon. Eesti suurim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik, sealt algavad jõed suubuvad Soome lahte, Liivi lahte ja Peipsi järve. Haanja ja Sakala kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonda kuuluvatele jõgedele. Eesti pikimad jõed: Võhandu 162, Pärnu 144, Põltsamaa 135, Pedja 122, Keila 116, Kasari 112, Piusa 109, Pirita 105, Emajõgi 101, Navesti 100km.

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
79 allalaadimist
Ameerika ajalugu
13
doc

Ameerika ajalugu

Oregon, Washington ja suurem osa Idaho osariigist. Suurim osa selle regiooni inimestest on tulnud ülemisest keskläänest ja st. et nad on pärit Skandinaaviast, Saksamaalt ja Inglismaalt. Usuliselt on see protestantlik regioon. Poliitikas on nad liberaalid. Rahvas on homogeenne ehk peamiselt valge. Suur tähtsus inimeste elus on keskkonnal ja kõnnumaal. Alaska regioon: See regioon tähendab nii regiooni kui ka osariiki. Võib ehk öelda, et Alaska on veel asutatud ala piirjoon. Seal elab vähe pärisrahvast eraldi eskimosid ja indiaanlasi. Alaska kultuur on nagu segu USA teistest osariikide kultuuridest. Alaska image on negatiivne sellepärast, et kliima on halb ja selle tõttu läheb elu kalliks. Havai regioon: st. troopilised saared Vaiksel ookeanil. See on ainus regioon, kus mitte valged on enamuses. Alguses olid Havai saared põllumajandusele tähtsad, aga nüüd on seal militaarbaas

Geograafia → Geograafia
151 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun