See on mõeldud inimesele keda ma väga armastan ja keda ma ei unusta iial. See lugu ei jõua küll temani iial kuid vähemalt on see lugu kuskil siin sügaval olemas.. sügaval minu südames. Nüüd jutustan ma Sulle oma loo... Ma tahtsin sulle rääkida paljust, kuid selleks oli liiga vähe aega. Meenus taas kõik hea, mis meil oli. Meenus see kui palju ma olen sinu pärast muretsenud, sinu pärast nutnud, sinu pärast naernud. Meenus see, kuidas me ütlesime üksteisele halbu sõnu ja pärast jälle ära leppisime ning lubasime et enam kunagi nii ei tee. Andsin lubaduse, kuid igakord kui ma jälle pahaseks sain, murdsin selle. Mäletan, kui ma Sind taga ajades kukkusin Ja Sa minu juurde tulid ja mu pingile aitasid. Ma kallistasin sind kõigest väest. Mäletan kuidas paar tundi pärast seda sa mu sülle istusid ja ütlesid kui Kallis inimene ma sulle olen. Ma olin maailma õnnelikum tüdruk. Kuigi ma teadsin, et see õnn ei kesta kaua, mis on olnud terve meie elu ...
tähele ega ei takistanud “purpurse leegioni” ehk Punaarmee saabumist. Antud leegion on kujund päikeseloojangust. Enne täiesti punaseks muutumist ja silmapiiri taha langemist, tundub Päike inimsilmale purpurne. Mulle tundub nagu ta laidab eestlaste kultuuriarmastus, öeldes, et eestlaste vaim oli suunatud pigem kultuurile, mis aitab küll rahvust hoida ja arendada, kuid viib tähelepanu kõrvale enda riigi kaitsmisest. Arvamus Autori pihtimus kinnitas minu arusaamist. Hando Runnel ütles: “Tantsimine on nooruse tunnus. Tants koondab tähelepanu ühte punkti. […] Mis sünnib tantsijast eemal, tantsimise hetkel, ei tajuta. Aga maailm toimib tantsija Karli Udso, G3R noorest tahtest hoolimata.” Ta ütles ka, et võim ja vaim ei vastandu ja ilma vaimuta ei ole ka mingit võimu. Hando Runneli pihtimus aitas mul mõista purpurtigude kujundit, mille peale ma ei oleks ise tulnud. EPL artikkel andis edasi parema info selle aja
Samuti toob see välja, et loodu on modernne kirjandus. Lugedes raamatut jäi ka minul mõistmatuks peategelase sugu. Ainuke, mida võib peategelase kohta väita on see, et ta on ametilt tõlkija ja et ta elab Pariisis. Riietuse ja väljanägemise kirjelduse põhjal võib oletada, et see on mees. See on üks mitmetest asjaoludest, mis muudab raamatust arusaamise raskemaks. Teine üks põhilisi argumente, mis teost lugedes välja tuleb on see, et läbivaks teemaks on pihtimus ja enesepaljastus, seda peategelase seksuaalse orientatsiooni koha pealt. See kõik muudab loo väga kummaliseks, ning selle tagajärjel kerkib uus küsimus, et kellele minategelane pihib, kas oma kujuteldavale kirjasõbrale, Angelole või kellegile muule. Asjaolu, et kirju välja ei saadetagi paneb mõtlema, et miks see pihtimus siis üldse hea on? Mina mõtlesin välja ja nagu näha, nõustub minu ideega ka arvustuse
Krossi "Väljakaevamised" tegevus toimub 1954. aastal. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk. Ta on hea jutuvestja, Mirk oskas alati jutu huvitavaks teha, kui ta mõne tuntud inimesega rääkis. Ta oli ka natuke norija tüüp, sest kui talle midagi ei meeldinud, siis ta hakkas kohe selle inimesega norima. Peeter tuleb Siberist tagasi ja alustab tööd arheoloogilistel väljakaevamistel ja sealt leiab ta ühe libelli, mis on Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus ja see on kirjutatud 700 aasta eest. Libelli võtab ta enda kätte ja laseb selle ära tõlkida. Lõpuks hakkab see teda piinama, et ta ei ole seda juba ära andnud. Ning siis hakkab otsima neid, kes saaksid selle viia sinna, kuhu vaja, et libell õigetesse kätesse jõuaks. Peetril tekib ka väike suhe Loolaga. Kuid see ei lõppe hästi. Romaani lõpus saab Mirk libellist lahti ja hakkab sellest romaani kirjutama.
Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust • Tegudel on tagajärjed (Ants) Tänan kuulamast! 2014
● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja Tunnustused ja teosed ● Pihtimus etteantud teemal ● Presidendi märkmed ● Presidendimaraton ● 1981 lenini orden ● Tööpunalipu ordenid ● Austuse märk ● Capri-90 ● Kolmetähe orden Jeltsini mõju Eestile ● Jeltsin oli Balti riikide järjekindel liitlane ● 1991 kokkulepe Balti riikidega oli aluseks Eesti iseseisvumisele ● Tunnustas Eesti iseseisvust allikad: ● http://g3.nh.ee/images/pix/file69055623_tn_lennart-ja-jeltsin002.jpg ● https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Jeltsin
külaline” „Robinson Crusoe” „Kolm musketäri” „Kuritöö ja karistus” *esile tõstetakse *uus žanr: MIDA UUT TÕI *kõrgstiil kirjanduse kasvatuslik ülitundeline *huvi tegelaste AJASTU *teravad kontrastid funktsioon pihtimus *lüürika areng psühholoogiliste KIRJANDUSSE? *lüürika kängumine *sentimentalism probleemide vastu *kuiv moraliseerimine
külaline" ,,Robinson Crusoe" ,,Kolm musketäri" ,,Kuritöö ja karistus" *esile tõstetakse *uus zanr: MIDA UUT TÕI *kõrgstiil kirjanduse kasvatuslik ülitundeline *huvi tegelaste AJASTU *teravad kontrastid funktsioon pihtimus *lüürika areng psühholoogiliste KIRJANDUSSE? *lüürika kängumine *sentimentalism probleemide vastu *kuiv moraliseerimine
luuleparadiisist. Hoogsal peol teekannust joodud viin kustutas reaalsuse ja tuimestas valu, mis avhel kippus hinge närima. Tormiline elu kajastus ka tema luules: sinna ilmuvad kõrtsimotiivid, kangelasteks saab hulkur, skandaalitseja, elupõletaja(luuletused " Huligaani pihtimus", "Huligaan" jt) Huligaani pihtimus Igaüks juba laule ei tee, Igaühele antud ei ole langeda võõraste ette kui ubin puust. Maailma suurim pihtimus on see, pihtimus huligaani suust. Ma käin kiuste kemmimetult ringi, õlgedel pea kui petrooleumilamp. Mulle meeldib valgustada teie raagus hingi, teie, hämarais urgudes redutav kamp. Mulle meeldib, et sõimukivid mu pihta lendvad röhkiva rahesajuna. Siis ma oma juuste turris viha veel jonnakamalt kämblad vajutan. ...... Vaesed, vaesed vanad!
"Lužini kaitse“ 1990 – Tõlkinud Mare Mauer "Läbipaistvad asjad“ 1992 – Tõlkinud Mati Soomre "Kutse tapalavale; Kangelastegu“ 1999 – Tõlkinud Rein Saluri "Ada ehk Arm: ühe suguseltsi kroonika“ 2002 – Tõlkinud Rein Saluri Lolita Avaldati 1955. aastal Pariisis Aastal 1958 avaldati New Yorgis Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle sajandi 100 parima raamatu hulka Romaan on minategelase vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus Raamatu sisuks on peategelase elu läbiv igatsus oma surnud noorusarmastuse, 12- aastase Annabeli järele Antud raamatust on valminud ka 1997. aastal film https://www.youtube.com/watch? v=vaO_L0n0zhc Mis aastal ilmus film ‘’Lolita’’ põhjal? Mis aastal avaldati ‘’Lolita’’? Mis maa päritolu oli Vladimir? Mis oli ta lapse nimi? Mitut keelt ta rääkis? Tänan kuulamast!
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut Feministlik kirjandusteooria Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................................................. 4 2. Feminism.............................
Heiti Talvik - 1. 1904 (Tartus) -1947 (Tjumeni oblast) 2. peres 3 last (õde Hella ja vend Ilmar), isa arst (leeprauurija)(kirjanduse armastaja - Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), ema klaverikunstnik (haritud perekond) 3. kuulus rühmitusse arbujad 4. õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 5. 1937. abiellus Beti Alveriga 6. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. 7. Varasem luule helge...
Emile Francois Zola Émile Zola (Émile Édouard Charles Antoine Zola; 2. aprill 1840 Pariis 29. september 1902 Pariis) oli prantsuse kirjanik, naturalismi esindaja. Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix- en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud. Aastas...
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügav...
Kiviõli 1. Keskkool Emile Zola (02.04.1840-29.09.1902) Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix-en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest ...
Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on loonud oma kõige traagilisemad teosed On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? Instrumentaalmuusika Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument Oli tunnustatud orelimängija ja improvisaator MK Tokaata ja fuuga d-moll (mis on fuuga?) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6
Tõi esimesena instr-l muusikasse ballaadi. "Vihmapiiskade prelüüd" ja "Leinamarss" 8.Johannes Brahms- (1833-1897) Lapsepõlv möödus Hamburgis. Elu viimased 20 aastat oli ta Viini muusikaelu juhtfiguur. Ta oli 15 lapse ristiisa. Brahmsi peetakse 19.saj väljapaistvamaks heliloojaksja laululoojaks. Tema muusikas on ühendatud romantism, barokkmuusika vaoshoitus ja klassikaslised vormid. Oli mitteprog. muusika pooldaja. Ta ei ole loonud ühtegi ooperit. Tema muusika on läbinisti lüüriline pihtimus, mis väljendab varjatud elamusi, salajasi soove ja hingeheitlusi. Lauludes on palju looduslüürikat. Kirjutanud palju klaveimuusikat. Brahmsi muusika kulgemist on võrreldud loodusjõududega. "Hällilaul" ja "Ungari tantsud"
Eesti filmi ajalugu Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres. Kino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks. 20. sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937...
palju äärmuslikke kõikumisi, rahulikkusest agressiivseks. Need üleminekud panid nii mõndagi võpatama ja mitte ainult üks kord. Isiklikult meeldis mulle just see enim, sest oli palju üllatusi ja ei võinud ette teada, millal meeleolu muutub. Schubert oli traagilise üksinduse, elu ja surma heitluse, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik ning see kõik kajastus nendes võimsates äärmuslikes toonides tugevate emotsioonidena. Brahmsi muusika on läbinisti lüüriline pihtimus, mis väljendab varjatud elamusi, salajasi soove ja hingeheitlusi. Kontserdil kõlanud Brahmsi teoses oli ainulaadset õrnust ja siirast tundesoojust. Täpselt vastupidine Beethovenile, kelle teoses kajastus jõulisust, sihikindlust ning justkui viha. Brahmsi loomingus elab tüüpiline romantiline kangelane, kelle võitlus saatusega on traagiline. Võib öelda, et esineja on palju vaeva näinud, et selleni jõuda, millega ta hakkama sai ning
„Kuritöö ja karistus“ 1. Romaani tööpealkiri oli "Pihtimus". Mida võinuks romaani eri tegelased (5) pihtida? 1)Rodion oleks saanud pihtida 2 inimese tapmisest. 2)Sonja oleks võinud pihtida töötamisest prostituudina. 3)Luzin oleks võinud pihtida, et ta üritas Sonjat varguses süüdi lavastada. 4)Marmeladov oleks saanud pihtida kogu oma pere elu ära rikkumisest joomise tõttu. 5)Nikolai oleks võinud pihtida, et ta valetas tunnistades, et tema oli tapja. 2. Vali teostest 2 keskkonda ja kirjuta välja lühike lühike kirjeldus iseloomuliku keskkonna kohta. 1) Raskolnikovi tuba - Rodeoni tuba on väga väike ja närune. See on kõigest 2 meetrit pikk ja nii madal, et Rodeon kardab püsti tõustes oma pead ära lüüa. Maha kooruva tapeediga toas on mõned vanad toolid ja tolmune laud. Lisaks on seal Rodeoni vana diivan, milles ta magab, ning mis võtab enda alla poole ruumist. Padjaks on diivanil Rodeoni riietek...
Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on loonud oma kõige traagilisemad teosed On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? MIS ON POLÜFOONIA? mitmehäälsuse liik, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Beach Boys God Only Knows algus on homofooniline, alates 2:00 lõpuni polüfooniline Bernstein "West Side Story" - kvintett
Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist. Kunst on Maa ülim väärtus. Vähesed on võimelised looma nii salapärast ilu, mis just kui pikselöök tabab meid lagipähe, läbistab juuksekarvast varba otsani ning sealjuures pakub ka esteetilist naudingut. Inimkond jahib neid tundmusi, ta on alati otsinud tõde. Kunst pakubki tõde. Ta avab meie silmad, muudab maailmavaateid ja mina avastan iseennast ning maailma. Paulo Coelho kirjutab ,,Alkeemikus" Maailma Hingest. See on reaalsus, mida ei saa meeltega tajuda, ning ta sisaldab ka universumit. Kui loen fantastilisi, maagilisi teoseid, siis tunnetan, nagu avastaksin saladusi, mida isegi õpetlased ei ole suutnud lahendada. Nad avanevad minu ees kui raamatud. Kuigi oleme harjunud elama materiaalses ja seaduspärases ühiskonnas, eksisteerivad seletamatud nähtused, millest on meil vaid ebamäärane kujutlus. Nietzsche on kindel, et inimese meeled pole veel lõpliku...
Vladimir Nabokov ,,Lolita" Vladimir (Vladimirovits) Nabokov sündis 1899. aastal St. Peterburgis ning suri 1977. aastal Pariisis. Mitmekeelne autor kirjutas oma esimesed üheksa novelli Venemaal, kuid hiljem kogus tuntust inglise proosaga. ,,Lolita ehk ühe üksildase hinge avameelne pihtimus" lühidalt ,,Lolita" on novelli pealkirjaks kuna peategelane ja loo jutustaja Humbert Humbert (H. H.) kutsus 12aastast Dolorest just Lolitaks (intiimselt ,,Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita"). Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasõda ja sealt edasi. Loo peategelane sündis 1910. aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USAsse, kus toimub põhitegevus. Peategelasteks ongi nimitegelane Lolita ning H. H. Tähtsamad tegelased on veel...
1. Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Loomi...
Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil. Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline. 20. „Carmen” Georges Bizet Prosper Merimee samanimeline jutustus Carmen, Don Jose, Micaela, Escamillo Avamäng, Toreadoori kuplee, Habaneera
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
Kirjanduse KT kordamine 1/2)Renessanss (pr. keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige LääneEuroopas(Itaalias) XIVXVI sajandil. Kunst: peamine huviobjekt antiikkultuur Kirjandus:filosoofid, kunstnikud, kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass maade avastamine; relvad, püssiroht Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitaks...
Viimne ratsu Sergei Jesseenini ja Vladimir Majakovski autobiograafilsie luule võrdlus Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest? Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lokk, tolmune on sile nahk, kaunis silmis valuvahk. Miks nii on? Sind ei vaja keegi enam nüüd ja kas on kõiges selels sinul üldse süüd, et me kõik masinate abil tehtud saab, aga sind iniemne varsti unustab! Koplist pääsnud aina otsib oma kodu veel, alels jäänud on küll teed, aga maja poel see. Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane just kui sulle selgeks teeks, et sa oeld viimane. 3x refrään Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest? Sergei Jesseenin ja Vladimir Majakovski on vene 20. sajandi alguse luuletajad, kes olid erinevad nii oma natuurilt kui loomingult. Kuid siiski elasid nad ühes ajastus ja paljud kogemused, ...
ringi, tegelaste elutee ja iseloomu. Remarque armastab inimest, usub inimlikku headusesse. Tema tegelastel on hirm ilusate sõnade ja lubaduste ees, nad tahavad ise jõuda kõige tunnetamiseni, kuid saavad ikka ja jälle elult lüüa. Skeptitsism on neile inimvaenulikuks maailmas ainus enesekaitse. 1929 romaan ,,Läänerindel muutusteta" on katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. See on meie-vormis süüdistus ja pihtimus. Romaan räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõtetu. 1931 romaan ,,Tagasitulek" on raamatu ,,Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See on teos
Kirjanik on loonud ka ladinakeelset luulet, nagu 12 ekloogi üldpealkirjaga ,,Karjaselaul" (,,Bucolicum carmen", lõpetatud pärast a. 1356). Petrarca filosoofilistest teostest olgu märgitud ,,Üksildasest elust" (,,De vita solitaria"), mis ülistab eemaletõmbumist elukärast raamatute maailma. ,,Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse puhuks" (,,De remediis utrisque fortunae") on mõeldud lohutusraamatuna. ,,Maailmapõlgusest" (,,De contemptu mündi", 1343) on autori pihtimus dialoogi näol kirikuisa Augustinuse ja autori vahel maise armastuse teemal. Ajaloolised teosed nagu ,,Kuulsaist meestest" (,,De viris illustribus", 1333), milles on esitatud mitme antiikse tegelase elulood (Makedoonia Aleksander, Pyrrhos, Hannibal jt.), jäi lõpetamata. Autori ajalookäsitus on uueaegne, renessanslik ning selles leidub vormimänglust ja osavat sõnanikerdust. Eesti keeles on Petrarca luulenäiteid ,,Renessansi kirjanduse antoloogias" (1984). Teosed eesti keeles:
purustamine. 3.a) „Väike testament“ räägib sellest, kuidas armuvalus Villon peab talvel Pariisist lahkuma teadmata, kuhu minna. Ta igatseb naise armastust, kuid tähelepanu saamata otsustab mees alla anda. Selle asemel, et vaikselt eemalduda ja teemat vältida, hakkab Villon süüdlast otsima. Ta mõtleb ainult sellest, et peab Pariisist ruttu lahkuma, kuigi samal ajal poeb keegi teine tema armastatud naise sängi. Villon haletseb end palju, tema luule on justkui pihtimus, milles oma tundeid ja mõtteid paljastab. Ilmselt on ta segaduses ja enesega pahuksis, et toob linnast lahkumise põhjuseks ja kujundiks armastatu põlguse, sest ajalooliste allikate tõttu on teada, et mees varjas end kohtu eest. b) „Suur testament“ keskendub üldiselt inimestele ja nende puudustele ning voorustele. Käsitletakse ka sel ajal inimeste elus tähtsat rolli mänginud kirikule ja usule ning kuidas see inimesi muudab. Teoses keskendutakse erinevatele inimtüüpidele
Tegevus toimub 20.sajandli Teose peategelased on Humbert Humbert, Dolores Haze, keda Humbert kutsub Lolitaks ja Charlotte Haze-Lolita ema Peamised tegevuskohad on Inglismaa väikelinn Ramsdale, kus elavad Hazed ning Ameerika, kuhu Lolita ja Humbert lähevad ringreisidele. Lolita on jutustus keskealise mehe seksuaalsest kinnisideest noorte tüdrukute suhtes. Romaan on oma vormilt minategelase, keskealise Humbert Humberti vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus. Humber Humbert on kirjanik Euroopas ning otsustab kolida Ameerikasse, et hakata kirjutama oma uut romaani. Ta üürib endale toa Charlotte Haze juures, aga ei ole sellest eriti vaimustuses kuni kohtub Charlotte 12-aastase tütre Dolorese ehk Lolitaga. Lolita on oma ea kohta ebatavaliselt küps ning näitab ka ise mehe suhtes üles seksuaalset huvi. Mees on valmis kõigeks, et Lolita lähedal olla ning seepärast abiellub Charlottega
Peateemaks on armastus Laura vastu, Laura oli tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Boccaccio polnud oma kaasajal nii tuntud, sest viljeles novelli(madalat zanri). Napolis hinnati poeesiat, ning ka tema esimesi luulekatsetusi saatis edu. Firenzesse naasnuna asus ta arendama oma teist annet-erilist jutustajasoont. Tema varasema loomeperioodi silmapaistvam teos, romaan ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale", kus on pihtimus õnnetu armastuse loost. See teos on esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" tõi Boccacciole kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Neid novelle seob raamjutustus, mis juhatab teose sisse ja on ühtlasi selle teljeks. 3 meest ja 7 daami põgenevad katku eest villasse, seal jutustavad kümnekesi kümne päeva jooksul lugusid, igaüks igapäev ühe. Kokku räägivad 100 novelli, see on nagu pidu katku ajal. Neis novellides
hõbemedaliga. Kolm kuud hiljem pidi ta aga lugema helilooja Cesar Cui avaldust, mis teda väga haavas. Cui avalduses seisis, et Tsaikovski on üks väga nõrk helilooja. Pjotr aga ei lasknud end sellest heidutada ning jätkas oma tööd. 4 Looming Tsaikovski kirjutas oma esimese sümfoonia aastal 1866 ning see kandis nime ,,Talveunelmad".See sümfoonia on läbi imbunud vene rahvalauludest ja tantsudest. See sümfoonia oli omaette hingeline pihtimus, mis väljendas kogu kurbust ja rõõmu, hingelist rahutust ja otsinguid.1866 aastal võttis ta vastu Nikolai Rubinsteini kutse asuda Moskva konservatooriumi professoriks. Seal oli ta õpetajaks konservatooriumis ning jõudis selle kõrvalt olla ka muusikakriitik. Moskvas veedetud aja jooksul hakkas ta suhtlema vene kunsti arendajate eliidiga, kes andsid talle palju nõu eneseharimise kohta muusikas. Osaliselt tänu sellele eliidile kujunes välja Tsaikovski realistlik muuskastiil
Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ta pidas ennast üheks osaks Eestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu kogu aeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annab ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna- ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjutatud. "Isamaale" sügavtundeline pihtimus, sees traagilised noodid, ei ole tulevikulootust "Must lagi on meie toal" kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleele inimtunnetega - lagi on näinud perekonna pisaraid, nuttu ja riidu "Rukkivihud rehe all" loodab tulevikust paremat, et elu oleks parem "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" "Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest, ka veresidemega
LEV TOLSTOI 1828 1910 Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. 1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võ...
ÜLEVAADE VENE KIRJANDUSEST 20. SAJANDIL 20. sajandi kirjanduslugu on suurel määral selle perioodi juhtivate kirjanike lugu. 20. sajandile oli omane kirjanike rohkus: sel ajaperioodil oli tunduvalt rohkem kirjanikke kui varem. Sama kehtib ka kirjandusvoolude kohta, kuigi 19. sajandil alguse saanud modernismi ja realismi ning 20. sajandi lõpu poole kujunenud postmodernismi peetakse kogu sajandi hiiglasteks. Realism pidas kõige olulisemaks päriselus toimuvaid probleeme. Realistlikule kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus. Kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused, mis vastandab realismi varem populaarsele romantismile. Realismi populaarsemateks zanriteks kujunesid romaan, novell, jutustus. Luule ja draama tõusid esile alles sajandi lõpu poole. 20. sajandi kultuuripärandisse võib lugeda proosa- ja draamakirjaniku Anton Tsehhovi, kelle enamik teoseid jäi küll eelneva sa...
August Gailit (1891 1960) Siuru silmapaistvaim novelli- ja romaanikirjanik August Gailit sündis 28. dets 1891 Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Kirjaniku isa August Gailit oli puutöö-meister ja rahvuselt lätlane (gailit = kikas läti keeles). Kodus räägiti nii eesti kui läti keelt. Rahvuselt pool-lätlane, sai Gailit sealt ka ühe oma "Siuru"-aegsetest hüüdnimedest Lätlane (teiseks hüüdnimeks Ge). Tulevane kirjanik õppis Valga ja Tartu koolides ning omandas hariduse osaliselt iseõppimise teel. Õppis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid majanduslikel põhjustel jäid meditsiiniõpingud pooleli. Alates 1911. aastast (20-aastane) tegutses Gailit ajakirjanikuna Lätis. Tolleaegne läti kiranduselu ei erinenud eriti eesti omast. 1916. aastal pöördus Gailit Eestisse tagasi ja sai ajakirjanikuna tööd Tallinna "Teatajas" (1916 1917), mis kujunes tema elus pöördelise tähtsusega sammuks. Seal tutvus Gailit ka Henrik Visnapuuga, kellest sai ...
vaimseid püüdlusi 7. Diderot- prantsuse valgustaja · Esimene prantsuse entsüklopeedia · Näidendid ,,Vallaspoeg", ,,Perekonnapea" · ,,Rameau vennapoeg ,, omavahel vestlevad minategelane, vaene filosoof, ja nimitegelane, rikas noormees. Teos jõuab tõdemuseni, et kasvatus pole kõikvõimas. · Lühiromaan ,,Nunn" noore neiu Suzanne pihtimus 8. Daniel Defoe- inglise valgustuskirjanik · ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" - üksikule saarele sattunud merehädalise jutustus 9. Jonathan Swift inglise valgustuskirjanik · ,,Gulliveri reisid" 1. Osas läheb autor liliputlaste maale, kus ta tunneb ennast hiiglasena. 2. Osas läheb autor hiiglaste maale, kus ta tunneb ennast liliputina. 3. Osas läheb ta lendavale Laputa saarele. 4. Osas läheb autor
1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale. Tal ei õnnestunud leida...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 ...
sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes seda käsikirja loeb, on veendunud antisotsialist. Ta näeb käsikirja ning nõukogude okupatsiooni vahel Eestis selget paralleeli ning otsustab, et Andrese pihtimus tuleb trükis avaldada. Ent Stalini reziim on veel kõigil selgelt meeles ning kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Käsikirjaga kokkupuutuvad inimesed jagunevadki suuremalt jaolt kaheks need, kes näevad selles omalaadset iidset suveräänsusdeklaratsiooni, ning need, kes tunnetavad dokumendis vaid ohtu oma julgeolekule - neid nimetab Mirk poolpunasteks või punasteks, inimesteks, kes on leppinud nõukogude ikkega. Romaan kulmineerub Mirgi tüdruksõbra Loola lahkumisega oma endise
1341.aastal sai Petrarca humanistina kuulsaks ladinakeelse heksameetrites kirjutatud poeemiga ,,Africa", mille eest ta Roomas loorberipärjaga krooniti. ,,Laulude raamat" Laurale pühendatud luuletsükkel (lõpetas vahetult enne surma) Petrarca lembeluuletuste peamotiivid Laura eluajal: vastuarmastuse puudumine ja oma tunde patususe kahtlustamine. Proosatraktaat ,,Saladus" ehk ,,Maailmapõlgusest" Petrarca enda sisemine pihtimus, tema kahe 'mina' kokkupõrge armastuse ja filosoofia küsimustes. PETRARKISM - Petrarcalt ülevõetud platoonilise armastuse idee koos selle juurde kuuluva melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Petrarkistid olid Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. SONETT Petrarca tüüpi sonetis seob riimiskeem abba abba cdc dcd. MADRIGAL - lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm. 5. Boccaccio 1
peategelane on mees või naine. Pigem vist siiski mees. Sellele on vihjatud just tema riietumist kirjeldades, samuti on ka mõttemaailm mehelik. Kuid mõnes kohas tundub, nagu peategelane oleks siiski naine, tema käitumine on naiselik. Kui lugeda, et keegi elab koos mehega, oleks loogiline mõelda, et see on naine, aga "Piiririigis" on mees. Aga tänapäeval ei imesta selle üle peaaegu keegi. Kõige kummalisem on see, et kogu romaan on ju tegelikult pihtimus. Aga kellele? Raamatust võib välja lugeda, et Angelole, kuid samas ei saadeta neid kirju ära. Justkui kirjutataks iseendale. Võibolla oma süümepiinade leevendamiseks või hoopis oma mõtete korrastamiseks, enese leidmiseks. Mõtete kirjapanek on väga kasulik, eriti siis, kui on vaja lahendada mingi probleem või kui on midagi südamel. Seda raamatut lugedes tundus, et päevikupidaja süda läks küll kergemaks. Mingid lahendused ta leidis. Mind mõjutas see ka nii
saatan (kuri), armastus Annab mõista armastusest, et see on mürk. Eks need n.ö armastusluuled olid mõeldud neegritarist sõbratarile, keda nimetas ,,vampiiriks". Vampiir oli see, kes imes tema verd, hinge hävitas ja elu põrguks muutis, kuid ikka ja jälle oli ta armastuse kütkeis. Surma püüdis ta ilustada, see oli tema jaoks nagu tavaline elukäik, mis ootas meid ees. Luuletustes püüdis ta kirja panna kõik võimalikku vastikust, see valuline pihtimus. Saatanat nägi ta endas, kuna tema elu oli igatpidi täis nördimusi. Haiglad, lõbumajad ja tema saatan hingepiina isa. Ta armastas riivatuid asju ja selle püüdiski kõikides luuletustes üles märkida seda mida tema tundis või mida elas üle. Kirglikus tungis täiusele ei piisanud Baudelairile klassikute harmooniliselt ilukultusest ega romantikute ülitundlikkuse valemist, ta otsingud süüvisid vastaspoolusse, inetuse ja pahede allilma, ning haaras nii hea
Kas näitad? Ja nõnda on lugu ka Eestis ja nõnda on elu kiik: ükskord kui terve mõte -, ükskord on Eesti riik! [...] Liivi viimaste aastate loomingust suurema osa hõivas enesekohane luule enda saatusest see oli justkui pihtimus või eneseselgitus. Ta väljendas läbi luule oma sügavamaid hirme ja isiklikemaid mõtteid, meeleolusid, tundeid ja ängi. Ta justkui rääkis seda kõike iseendale, elas seeläbi välja oma sisemise valu. Tule, öö pimedus! Tule, öö pimedus, võta mind sülle! Minu päike ei tunne mind,
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseed...
Vanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond..............................
aastani Hugo Albert) on Eestis silmapaistvam usuliste tunnete ja otsingute luulendaja. Ta viis edasi Enno algatust, kui hoopis teadlikumalt, süvenenumalt ja avaramalt: teoloogiastuudiumi ajal ülikoolis ja hiljem õppis Masing tundma ajas ja ruumis kaugeid kultuure ja usundeid ning vaimustus ida filosoofiast. Tema keelteoskus oli hämmastav. Kodutalust võttis ta kaasa põlise kiindumuse loodusesse. Luule oli vaid osa Masingu loovast tööst, rohkem eneseselgitus ja pihtimus kui pöördumine lugeja poole. Esikkogule ,,Neemed Vihmade lathe"(1935) hakkas välismaal uusi värsiraamatuid lisanduma alles 1965. aastast. ,,Neemed Vihmade lathe" oli 1930-ndate luulepildis kunstiliselt erandlik. See on autori pidev sisekõne jumalaga. Jumal aga ei seostu Masingul kindla dogmaga, vaid on pigem ülim ideaal ja täiuslikkus, mille poole usklik püüdleb, seda kunagi päriselt saavutamata. Kaunilt kujutab kristlikku headuseideed luuletus ,, Usust ja ei miskist muust".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
