See on mõeldud inimesele keda ma väga armastan ja keda ma ei unusta iial. See lugu ei jõua küll temani iial kuid vähemalt on see lugu kuskil siin sügaval olemas.. sügaval minu südames. Nüüd jutustan ma Sulle oma loo... Ma tahtsin sulle rääkida paljust, kuid selleks oli liiga vähe aega. Meenus taas kõik hea, mis meil oli. Meenus see kui palju ma olen sinu pärast muretsenud, sinu pärast nutnud, sinu pärast naernud. Meenus see, kuidas me ütlesime üksteisele halbu sõnu ja pärast jälle ära leppisime ning lubasime et enam kunagi nii ei tee. Andsin lubaduse, kuid igakord kui ma jälle pahaseks sain, murdsin selle. Mäletan, kui ma Sind taga ajades kukkusin Ja Sa minu juurde tulid ja mu pingile aitasid. Ma kallistasin sind kõigest väest. Mäletan kuidas paar tundi pärast seda sa mu sülle istusid ja ütlesid kui Kallis inimene ma sulle olen. Ma olin maailma õnnelikum tüdruk. Kuigi ma teadsin, et see õnn ei kesta kaua, mis on olnud terve meie elu ...
tähele ega ei takistanud “purpurse leegioni” ehk Punaarmee saabumist. Antud leegion on kujund päikeseloojangust. Enne täiesti punaseks muutumist ja silmapiiri taha langemist, tundub Päike inimsilmale purpurne. Mulle tundub nagu ta laidab eestlaste kultuuriarmastus, öeldes, et eestlaste vaim oli suunatud pigem kultuurile, mis aitab küll rahvust hoida ja arendada, kuid viib tähelepanu kõrvale enda riigi kaitsmisest. Arvamus Autori pihtimus kinnitas minu arusaamist. Hando Runnel ütles: “Tantsimine on nooruse tunnus. Tants koondab tähelepanu ühte punkti. […] Mis sünnib tantsijast eemal, tantsimise hetkel, ei tajuta. Aga maailm toimib tantsija Karli Udso, G3R noorest tahtest hoolimata.” Ta ütles ka, et võim ja vaim ei vastandu ja ilma vaimuta ei ole ka mingit võimu. Hando Runneli pihtimus aitas mul mõista purpurtigude kujundit, mille peale ma ei oleks ise tulnud. EPL artikkel andis edasi parema info selle aja
Samuti toob see välja, et loodu on modernne kirjandus. Lugedes raamatut jäi ka minul mõistmatuks peategelase sugu. Ainuke, mida võib peategelase kohta väita on see, et ta on ametilt tõlkija ja et ta elab Pariisis. Riietuse ja väljanägemise kirjelduse põhjal võib oletada, et see on mees. See on üks mitmetest asjaoludest, mis muudab raamatust arusaamise raskemaks. Teine üks põhilisi argumente, mis teost lugedes välja tuleb on see, et läbivaks teemaks on pihtimus ja enesepaljastus, seda peategelase seksuaalse orientatsiooni koha pealt. See kõik muudab loo väga kummaliseks, ning selle tagajärjel kerkib uus küsimus, et kellele minategelane pihib, kas oma kujuteldavale kirjasõbrale, Angelole või kellegile muule. Asjaolu, et kirju välja ei saadetagi paneb mõtlema, et miks see pihtimus siis üldse hea on? Mina mõtlesin välja ja nagu näha, nõustub minu ideega ka arvustuse
Krossi "Väljakaevamised" tegevus toimub 1954. aastal. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk. Ta on hea jutuvestja, Mirk oskas alati jutu huvitavaks teha, kui ta mõne tuntud inimesega rääkis. Ta oli ka natuke norija tüüp, sest kui talle midagi ei meeldinud, siis ta hakkas kohe selle inimesega norima. Peeter tuleb Siberist tagasi ja alustab tööd arheoloogilistel väljakaevamistel ja sealt leiab ta ühe libelli, mis on Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus ja see on kirjutatud 700 aasta eest. Libelli võtab ta enda kätte ja laseb selle ära tõlkida. Lõpuks hakkab see teda piinama, et ta ei ole seda juba ära andnud. Ning siis hakkab otsima neid, kes saaksid selle viia sinna, kuhu vaja, et libell õigetesse kätesse jõuaks. Peetril tekib ka väike suhe Loolaga. Kuid see ei lõppe hästi. Romaani lõpus saab Mirk libellist lahti ja hakkab sellest romaani kirjutama.
Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust • Tegudel on tagajärjed (Ants) Tänan kuulamast! 2014
● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja Tunnustused ja teosed ● Pihtimus etteantud teemal ● Presidendi märkmed ● Presidendimaraton ● 1981 lenini orden ● Tööpunalipu ordenid ● Austuse märk ● Capri-90 ● Kolmetähe orden Jeltsini mõju Eestile ● Jeltsin oli Balti riikide järjekindel liitlane ● 1991 kokkulepe Balti riikidega oli aluseks Eesti iseseisvumisele ● Tunnustas Eesti iseseisvust allikad: ● http://g3.nh.ee/images/pix/file69055623_tn_lennart-ja-jeltsin002.jpg ● https://et.wikipedia
külaline” „Robinson Crusoe” „Kolm musketäri” „Kuritöö ja karistus” *esile tõstetakse *uus žanr: MIDA UUT TÕI *kõrgstiil kirjanduse kasvatuslik ülitundeline *huvi tegelaste AJASTU *teravad kontrastid funktsioon pihtimus *lüürika areng psühholoogiliste KIRJANDUSSE? *lüürika kängumine *sentimentalism probleemide vastu *kuiv moraliseerimine
külaline" ,,Robinson Crusoe" ,,Kolm musketäri" ,,Kuritöö ja karistus" *esile tõstetakse *uus zanr: MIDA UUT TÕI *kõrgstiil kirjanduse kasvatuslik ülitundeline *huvi tegelaste AJASTU *teravad kontrastid funktsioon pihtimus *lüürika areng psühholoogiliste KIRJANDUSSE? *lüürika kängumine *sentimentalism probleemide vastu *kuiv moraliseerimine
luuleparadiisist. Hoogsal peol teekannust joodud viin kustutas reaalsuse ja tuimestas valu, mis avhel kippus hinge närima. Tormiline elu kajastus ka tema luules: sinna ilmuvad kõrtsimotiivid, kangelasteks saab hulkur, skandaalitseja, elupõletaja(luuletused " Huligaani pihtimus", "Huligaan" jt) Huligaani pihtimus Igaüks juba laule ei tee, Igaühele antud ei ole langeda võõraste ette kui ubin puust. Maailma suurim pihtimus on see, pihtimus huligaani suust. Ma käin kiuste kemmimetult ringi, õlgedel pea kui petrooleumilamp. Mulle meeldib valgustada teie raagus hingi, teie, hämarais urgudes redutav kamp. Mulle meeldib, et sõimukivid mu pihta lendvad röhkiva rahesajuna. Siis ma oma juuste turris viha veel jonnakamalt kämblad vajutan. ...... Vaesed, vaesed vanad!
"Lužini kaitse“ 1990 – Tõlkinud Mare Mauer "Läbipaistvad asjad“ 1992 – Tõlkinud Mati Soomre "Kutse tapalavale; Kangelastegu“ 1999 – Tõlkinud Rein Saluri "Ada ehk Arm: ühe suguseltsi kroonika“ 2002 – Tõlkinud Rein Saluri Lolita Avaldati 1955. aastal Pariisis Aastal 1958 avaldati New Yorgis Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle sajandi 100 parima raamatu hulka Romaan on minategelase vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus Raamatu sisuks on peategelase elu läbiv igatsus oma surnud noorusarmastuse, 12- aastase Annabeli järele Antud raamatust on valminud ka 1997. aastal film https://www.youtube.com/watch? v=vaO_L0n0zhc Mis aastal ilmus film ‘’Lolita’’ põhjal? Mis aastal avaldati ‘’Lolita’’? Mis maa päritolu oli Vladimir? Mis oli ta lapse nimi? Mitut keelt ta rääkis? Tänan kuulamast!
......... 8 3. 1. Feministliku kirjanduskriitika rakendamine ....................................................................................................................................................................................10 3. 2. Põhimõisted........................................................................................................................................................10 3.3. Feministlik kirjanduskriitika A. Puskini luuletuse ,,Pihtimus" põhjal.................................................................11 Kokkuvõte.......................................................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13
ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali.) „Üle haudade“, „Sügis“, „Laip rannal“, „Pohmeluslikke mõlgutusi“, „Kohtupäev“ 1937 (maailma probleemid üldisemalt, taunib fasismi, kultuuriväärtuste hoidmine, Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki ) „Poeet“, „Jõuluöös“,Pihtimus kilde“, „Lauliku hommis“, „Surma tants“, „Eleegia“ (kurblaul), „Sügise laul“, „Dies irae“ (vihapäev), „Jumalate hämaras“ 9. Luule väljendub: suuri filosoofilisi üldistusi, ajakriitikad (inimese hingeelu) väljanduselt: kindla vormiline, lakooniline, tabav, Magaja Võib-olla peitub mus päike. Võib-olla kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud.
paguluses Inglismaal. Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panteoni. Looming. Aastal 1864 ilmus "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon"), sellele järgnes esimene romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). Aastal 1867 ilmus Zola esimene menuteos "Thèrése Raquin" millele ta tegi ka dramatiseeringu 1873. aastal. Aastatel 18711893 avaldas 20-köitelise romaanitsükli Rougon-Macquart'id (Les Rougon- Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892).
7. Eksistentsialism. V: pühendub inimese olemisele, eksisteerimisele, individuaalsele olemasolule. märksõnadeks on vabadus, armastus, ükskõiksus, olemasolu piir(surm). Tähtis on vabadus ja vastutus. 8. Camus´e 2 teost V: ,,Võõras"; ,,Katk"; ,,Langus" 9. Sartre 2 teost V: ,,Iiveldus"; ,,Sõnad"; ,,Olemine ja olematus" 10. Baudelaire loome omapära, 3 luuletust. V: 1. ilu ja inetuse segu 2. pessimism 3. erootika 4. küünilisus ,,Raibe"; ,,Spliin"; ,,Majakad"; ,,Kunstniku pihtimus" 11. Tagore 4 luulekogu, omapära, miks tekkis tema vastu Euroopas huvi? V: 1. ,,Õhtulaulud" 2. ,,Aednik" 3. ,,Kasvav kuu" 4. ,,Puuvilja kogum" omapära- kirjutas filosoofilist proosaluulet. huvi teke- sest Tragore on idamaalt ja sellel ajal oli Euroopas tekkinud huvi idamaade vastu, lisaks Tragore käis ka ie Euroopas ja tõlkis oma teosed inglisekeelde 12. Yeats. Mis loomingule iseloomulik+ 3 luulekogu. V: kasutas palju sümboleid, ühendas modernismi ja iiri legendid. 1. ,,Luuletused" 2
Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panteoni. Looming 1864: "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon") Romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). 1867 :esimene menuteos "Th?rése Raquin". Dramatiseering 1873. aastal. 18711893: 20-köiteline romaanitsükkel Rougon- Macquart'id (Les Rougon-Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid: "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). 1879:teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman
Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on loonud oma kõige traagilisemad teosed On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? Instrumentaalmuusika Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument Oli tunnustatud orelimängija ja improvisaator MK Tokaata ja fuuga d-moll (mis on fuuga?) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6
"Vihmapiiskade prelüüd" ja "Leinamarss" 8.Johannes Brahms- (1833-1897) Lapsepõlv möödus Hamburgis. Elu viimased 20 aastat oli ta Viini muusikaelu juhtfiguur. Ta oli 15 lapse ristiisa. Brahmsi peetakse 19.saj väljapaistvamaks heliloojaksja laululoojaks. Tema muusikas on ühendatud romantism, barokkmuusika vaoshoitus ja klassikaslised vormid. Oli mitteprog. muusika pooldaja. Ta ei ole loonud ühtegi ooperit. Tema muusika on läbinisti lüüriline pihtimus, mis väljendab varjatud elamusi, salajasi soove ja hingeheitlusi. Lauludes on palju looduslüürikat. Kirjutanud palju klaveimuusikat. Brahmsi muusika kulgemist on võrreldud loodusjõududega. "Hällilaul" ja "Ungari tantsud"
17. aprill 1908 Tartus Heinaturul avatakse 360 kohaga kino Illusion, Eesti esimene paikkino. 30. aprill 1912 Tartu kinos Illusion esilinastub Johannes Pääsukese (1892-1918). vändatud uudispala "Utotskini lendamine Tartu kohal". http://www.ef100.ee/ eesti kuulsaid rezissöörid: 1. Mikk Granström on eesti rezissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja. 2. Priit Jürjens film "Hired Gun" 3. Tanel Toom Tema lühifilm "Pihtimus" võitis 2010. aastal välismaise filmi kategoorias tudengifilmide Oscari ja esitati 2011. aastal Oscari viie nominendi hulka. 4. Alar Kivilo on eesti päritolu USA filmioperaator. 2007. aastal kutsuti ta Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia liikmeks. 5. Andres Puustusmaa 2002. aastal siirdus ta õppima Venemaale Moskva kõrgemasse stsenaristide ja kinorezissööride kooli rezissööri eriala. 2004. aastal
palju äärmuslikke kõikumisi, rahulikkusest agressiivseks. Need üleminekud panid nii mõndagi võpatama ja mitte ainult üks kord. Isiklikult meeldis mulle just see enim, sest oli palju üllatusi ja ei võinud ette teada, millal meeleolu muutub. Schubert oli traagilise üksinduse, elu ja surma heitluse, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik ning see kõik kajastus nendes võimsates äärmuslikes toonides tugevate emotsioonidena. Brahmsi muusika on läbinisti lüüriline pihtimus, mis väljendab varjatud elamusi, salajasi soove ja hingeheitlusi. Kontserdil kõlanud Brahmsi teoses oli ainulaadset õrnust ja siirast tundesoojust. Täpselt vastupidine Beethovenile, kelle teoses kajastus jõulisust, sihikindlust ning justkui viha. Brahmsi loomingus elab tüüpiline romantiline kangelane, kelle võitlus saatusega on traagiline. Võib öelda, et esineja on palju vaeva näinud, et selleni jõuda, millega ta hakkama sai ning
„Kuritöö ja karistus“ 1. Romaani tööpealkiri oli "Pihtimus". Mida võinuks romaani eri tegelased (5) pihtida? 1)Rodion oleks saanud pihtida 2 inimese tapmisest. 2)Sonja oleks võinud pihtida töötamisest prostituudina. 3)Luzin oleks võinud pihtida, et ta üritas Sonjat varguses süüdi lavastada. 4)Marmeladov oleks saanud pihtida kogu oma pere elu ära rikkumisest joomise tõttu. 5)Nikolai oleks võinud pihtida, et ta valetas tunnistades, et tema oli tapja. 2
Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on loonud oma kõige traagilisemad teosed On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? MIS ON POLÜFOONIA? mitmehäälsuse liik, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Beach Boys God Only Knows algus on homofooniline, alates 2:00 lõpuni polüfooniline Bernstein "West Side Story" - kvintett
Meediakanalites räägitakse paljust, kuid kõige tähtsam jääb ütlemata, sellepärast usaldan rohkem filosoofide kirjutatud teoseid. Neist leian tõde, mida avalikkuse eest varjatakse. Kunstiteosed pakuvad teekonda enese ja õnne leidmiseks. Üks mu lemmikuid kirjanikke Paulo Coelho ütles intervjuus, eo on olemas kolm avastuslikku rada: kunst, vaimsus ja teadus. Mina tunnetan ja mõistan maailma kunsti kaudu, sest kunst kannab endas ilu. Oma poeemis "Kunstniku pihtimus" tunnistab Charles Baudelaire: "Ilu harrastus on kahevõitlus, kus kunstnik kisendab piinades, enne kui langeb võidetuna." Kuigi kunst vallutab meid, õpetab ta ka lömastada ähvardavatele jõududele vastu hakkamist. Albert Camus teoses ,,Mässav inimene" ülistab igat liiki mässamist. Ta veenis mind, et ilma mässuta ei ole võimalik ka progress. Areng toimub ainult edasi liikudes. Isegi kohal seistes toimub regress.
Vladimir Nabokov ,,Lolita" Vladimir (Vladimirovits) Nabokov sündis 1899. aastal St. Peterburgis ning suri 1977. aastal Pariisis. Mitmekeelne autor kirjutas oma esimesed üheksa novelli Venemaal, kuid hiljem kogus tuntust inglise proosaga. ,,Lolita ehk ühe üksildase hinge avameelne pihtimus" lühidalt ,,Lolita" on novelli pealkirjaks kuna peategelane ja loo jutustaja Humbert Humbert (H. H.) kutsus 12aastast Dolorest just Lolitaks (intiimselt ,,Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita"). Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasõda ja sealt edasi. Loo peategelane sündis 1910. aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USAsse, kus toimub põhitegevus. Peategelasteks ongi nimitegelane Lolita ning H. H
1. Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on
TÕLKED: "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (G. A. Bürger) (1974, 1992) "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (C. G. Jung) (1995) "Paberlaevuke" (E. Barba) (1999) LAVASTUSED: Juhan Liiv/Paul-Eerik Rummo «Suits pööriööluhtadelt» (luuleõhtu, koos Ela Undiga) «Hamleti laulud» (kompositsioon 60ndate aastate eesti luulest) 1978 Aleksei Tolstoi/Mati Unt «Rästiku pihtimus» 1979 Pierre Jean de Béranger «Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees» 1980 Oskar Luts «Kapsapea ja Kalevi kojutulek» 1983 Daniel Keyes «Lilled Algernonile» 1983 Mati Unt «Vaimude tund Jannseni tänaval» 1984 August Strindberg «Preili Julie» 1987 Jean Genet «Toatüdrukud» 1988 Slawomir Mrozek «Tango» 1989 S. I. Witkiewicz «Väikeses häärberis» 1990 A. H. Tammsaare / M. Unt «Priius, kallis anne. Taeva kingitus» 1991 P
Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil. Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline. 20. „Carmen” Georges Bizet Prosper Merimee samanimeline jutustus Carmen, Don Jose, Micaela, Escamillo Avamäng, Toreadoori kuplee, Habaneera
"Nõmmekingsepad", "Margareta"; hämmastava fantaasiaga, head karakterid, teemades armastus ja kaastunne, huumor, "7venda" Emile Zola- Prantsusm, pere suures vaesuses, realismi esindaja, naturalismi väljaarendaja, kirjutas öötundidel, vabakutseline kirjanik, 1898 kiri Pr. Presidendile avalik kiri "Mina süüdistan"- süüdistav; saadeti Pr.-lt välja, läks Inglismaale, suri vingumürgitusse// looming: "Jutud Ninonile", 1.romaan "Claude'i pihtimus", menukaim -"Therese Raquin", pani aluse naturalismile "Eksperimentaalromaan" 1879 Naturalism- kriitilisest realismist kriitilisem, algus 1860 Pr-l, ei ilusta midagi, sõnakasutus täpne, rahvakeelsed väljendid, tegelased lihtrahvas // Zola, Vilde, Jakobson)
Humanistid vastandati teoloogidele ja vaimulikkudele. Kuid väga varakult, alates juba Petracost, hakkas humanistide õpetus tähendama ka inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele kirikudogmade, seisuslike normide või maiste võimude poolt. 3)Dante ,,Uus elu" on pihtimisraamat, sest 31 luuletust koos proosakommentaaridega on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem ühe aadlikuga abiellunud Beatrice'i vastu. Teos laseb jälgida armastuse süvenemist, aga ka sisekõhklusi ja piinu, mida see luuletajas tekitab Armastuse pihtimine. Sisepagulus, eksinud inimene. Uue maheda stiili kõige olulisemad tunnused: armastuse filosoofilise käsitluse rõhutamine, hakkab kujunema platoonilise armastuse
,,Tahaks näha sind treipingi taga. Luuletada oskavad isegi lapsed! Tööd sa pelgad, msi venitab naba..." (Poeet on tööline) Sellised kogemsued olid kindlasti ebameeldivad, kuid selline vaen ja halb käitumine aitas kaasa hoopis luuletajate suuremael eemaldumisele taaviniemste mõttemaailamst, üksindusest on saanud omaette rahulolu, see eristab teda teistest, paablist, kelle sõim ainult muudab solvatu enesekindlamaks ja veendunumaks, nagu selgub Jesseenini luuletusest ,,Huligaani pihtimus". /Mulle meeldib,et sõimukivid mu pihta lendavad röhkiva rahesajuna./ Luuletuses ,,Kõnelus luulest rahandusinspektoriga" kaebab Majakovski selle üle, et temalt kui luuletajalt samuti nõutakse maksu, peetaske teda samaväärseks eraettevõtjaga. Poeet selgitab, kui raske on tema värsse ritta seda, leida riime, mis tuhandeid aasatid panevad tuksuma inimsüdameid, luuletajaid peab mees nii rahva teenreiks kui juhtideks. /Proletaarlased me, kelle tööriistaks sulg/
ringi, tegelaste elutee ja iseloomu. Remarque armastab inimest, usub inimlikku headusesse. Tema tegelastel on hirm ilusate sõnade ja lubaduste ees, nad tahavad ise jõuda kõige tunnetamiseni, kuid saavad ikka ja jälle elult lüüa. Skeptitsism on neile inimvaenulikuks maailmas ainus enesekaitse. 1929 romaan ,,Läänerindel muutusteta" on katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. See on meie-vormis süüdistus ja pihtimus. Romaan räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõtetu. 1931 romaan ,,Tagasitulek" on raamatu ,,Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See on teos
Kirjanik on loonud ka ladinakeelset luulet, nagu 12 ekloogi üldpealkirjaga ,,Karjaselaul" (,,Bucolicum carmen", lõpetatud pärast a. 1356). Petrarca filosoofilistest teostest olgu märgitud ,,Üksildasest elust" (,,De vita solitaria"), mis ülistab eemaletõmbumist elukärast raamatute maailma. ,,Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse puhuks" (,,De remediis utrisque fortunae") on mõeldud lohutusraamatuna. ,,Maailmapõlgusest" (,,De contemptu mündi", 1343) on autori pihtimus dialoogi näol kirikuisa Augustinuse ja autori vahel maise armastuse teemal. Ajaloolised teosed nagu ,,Kuulsaist meestest" (,,De viris illustribus", 1333), milles on esitatud mitme antiikse tegelase elulood (Makedoonia Aleksander, Pyrrhos, Hannibal jt.), jäi lõpetamata. Autori ajalookäsitus on uueaegne, renessanslik ning selles leidub vormimänglust ja osavat sõnanikerdust. Eesti keeles on Petrarca luulenäiteid ,,Renessansi kirjanduse antoloogias" (1984). Teosed eesti keeles:
purustamine. 3.a) „Väike testament“ räägib sellest, kuidas armuvalus Villon peab talvel Pariisist lahkuma teadmata, kuhu minna. Ta igatseb naise armastust, kuid tähelepanu saamata otsustab mees alla anda. Selle asemel, et vaikselt eemalduda ja teemat vältida, hakkab Villon süüdlast otsima. Ta mõtleb ainult sellest, et peab Pariisist ruttu lahkuma, kuigi samal ajal poeb keegi teine tema armastatud naise sängi. Villon haletseb end palju, tema luule on justkui pihtimus, milles oma tundeid ja mõtteid paljastab. Ilmselt on ta segaduses ja enesega pahuksis, et toob linnast lahkumise põhjuseks ja kujundiks armastatu põlguse, sest ajalooliste allikate tõttu on teada, et mees varjas end kohtu eest. b) „Suur testament“ keskendub üldiselt inimestele ja nende puudustele ning voorustele. Käsitletakse ka sel ajal inimeste elus tähtsat rolli mänginud kirikule ja usule ning kuidas see inimesi muudab. Teoses keskendutakse erinevatele inimtüüpidele
Tegevus toimub 20.sajandli Teose peategelased on Humbert Humbert, Dolores Haze, keda Humbert kutsub Lolitaks ja Charlotte Haze-Lolita ema Peamised tegevuskohad on Inglismaa väikelinn Ramsdale, kus elavad Hazed ning Ameerika, kuhu Lolita ja Humbert lähevad ringreisidele. Lolita on jutustus keskealise mehe seksuaalsest kinnisideest noorte tüdrukute suhtes. Romaan on oma vormilt minategelase, keskealise Humbert Humberti vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus. Humber Humbert on kirjanik Euroopas ning otsustab kolida Ameerikasse, et hakata kirjutama oma uut romaani. Ta üürib endale toa Charlotte Haze juures, aga ei ole sellest eriti vaimustuses kuni kohtub Charlotte 12-aastase tütre Dolorese ehk Lolitaga. Lolita on oma ea kohta ebatavaliselt küps ning näitab ka ise mehe suhtes üles seksuaalset huvi. Mees on valmis kõigeks, et Lolita lähedal olla ning seepärast abiellub Charlottega
Peateemaks on armastus Laura vastu, Laura oli tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Boccaccio polnud oma kaasajal nii tuntud, sest viljeles novelli(madalat zanri). Napolis hinnati poeesiat, ning ka tema esimesi luulekatsetusi saatis edu. Firenzesse naasnuna asus ta arendama oma teist annet-erilist jutustajasoont. Tema varasema loomeperioodi silmapaistvam teos, romaan ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale", kus on pihtimus õnnetu armastuse loost. See teos on esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" tõi Boccacciole kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Neid novelle seob raamjutustus, mis juhatab teose sisse ja on ühtlasi selle teljeks. 3 meest ja 7 daami põgenevad katku eest villasse, seal jutustavad kümnekesi kümne päeva jooksul lugusid, igaüks igapäev ühe. Kokku räägivad 100 novelli, see on nagu pidu katku ajal. Neis novellides
hõbemedaliga. Kolm kuud hiljem pidi ta aga lugema helilooja Cesar Cui avaldust, mis teda väga haavas. Cui avalduses seisis, et Tsaikovski on üks väga nõrk helilooja. Pjotr aga ei lasknud end sellest heidutada ning jätkas oma tööd. 4 Looming Tsaikovski kirjutas oma esimese sümfoonia aastal 1866 ning see kandis nime ,,Talveunelmad".See sümfoonia on läbi imbunud vene rahvalauludest ja tantsudest. See sümfoonia oli omaette hingeline pihtimus, mis väljendas kogu kurbust ja rõõmu, hingelist rahutust ja otsinguid.1866 aastal võttis ta vastu Nikolai Rubinsteini kutse asuda Moskva konservatooriumi professoriks. Seal oli ta õpetajaks konservatooriumis ning jõudis selle kõrvalt olla ka muusikakriitik. Moskvas veedetud aja jooksul hakkas ta suhtlema vene kunsti arendajate eliidiga, kes andsid talle palju nõu eneseharimise kohta muusikas. Osaliselt tänu sellele eliidile kujunes välja Tsaikovski realistlik muuskastiil
Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ta pidas ennast üheks osaks Eestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu kogu aeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annab ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna- ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjutatud. "Isamaale" sügavtundeline pihtimus, sees traagilised noodid, ei ole tulevikulootust "Must lagi on meie toal" kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleele inimtunnetega - lagi on näinud perekonna pisaraid, nuttu ja riidu "Rukkivihud rehe all" loodab tulevikust paremat, et elu oleks parem "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" "Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest, ka veresidemega
aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima. Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. 1881. aastal kolis Tolstoi Moskvasse. Kirjaniku traagika avaldub 1873- 1877. aastatel valminud romaanis ,,Anna Karenina", milles rahvus on lagunenud sotsiaalseteks rühmadeks ja perekond üksikisikuiks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. 1978 1882. aastal valmis järjekordne teos ,,Pihtimus". Selles teoses ütleb Tolstoi avalikult lahti oma senisest elust ja loomingust. Tema ideaaliks on muutunud patriarhaalne talupojaelu. Tolstoi looming 1880 kuni 1910 kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda. Siiski otsustas ta edasi kirjutada ja võttis terava kriitika alla vene tegelikkuse kõik küljed. 1886
teos, mis kubiseb alltekstidest. Venemaal kujunes teise avangardistliku vooluna välja imazinism, mida poeet Sergei Jessenin viljeles. Imazinistid pooldasid täielikku vabadust ainestiku ja luulevormide valikul. Kõige tähtsamaks pidasid nad stiilikujundeid. Jessenin, kuuludes imazinistide sekka, avaldas luulet, mis kajastas tema metsikut ja piduderohket eluviisi seda ilmestab tema luuletus ,,Huligaani pihtimus". Kolmanda vooluna kujunes Venemaal 1920. aastatel välja akmeism, mis vastandas end sümbolismi müstilisusele ja abstraktsusele ning võttis suuna reaalse elu kujutamise poole. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele kui põhjaks, millest nad ideid ammutasid. Akmeistide looming oli vormimeisterlik, kust võis leida nii individualismi, estetismi kui ka elitaarsuse ilminguid. Vene tuntuim akmeist on kindlasti Anna Ahmatova,
31). Kirjaniku luigelauluks jäänud kolmeosaline "Kas mäletad, mu arm?" koosneb kahest novellikogust ja nende vahele paigutatud romaanist, olles nii taas erandliku kompositsiooniga. Kolmel raamatul on ühine raam: torm hoiab metsatööl olevaid eesti pagulasi onnis, tekkinud aeg täidetakse meenutustena esitatud lugudega. Triloogia esimene ja kolmas raamat on üles ehitatud novellikogudena, teine köide on romaaniline tervik pagulaslaagris jutustatud elulugu "Proua Ene Leevi pihtimus". Ülesehitusliku sarnasuse tõttu on Gailiti viimast teost nimetatud ka Eesti "Dekameroniks". August Gailit suri Rootsis 5. novembril 1960. aastal ja maeti Örebro Põhjakalmistule. 2
vaimseid püüdlusi 7. Diderot- prantsuse valgustaja · Esimene prantsuse entsüklopeedia · Näidendid ,,Vallaspoeg", ,,Perekonnapea" · ,,Rameau vennapoeg ,, omavahel vestlevad minategelane, vaene filosoof, ja nimitegelane, rikas noormees. Teos jõuab tõdemuseni, et kasvatus pole kõikvõimas. · Lühiromaan ,,Nunn" noore neiu Suzanne pihtimus 8. Daniel Defoe- inglise valgustuskirjanik · ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" - üksikule saarele sattunud merehädalise jutustus 9. Jonathan Swift inglise valgustuskirjanik · ,,Gulliveri reisid" 1. Osas läheb autor liliputlaste maale, kus ta tunneb ennast hiiglasena. 2. Osas läheb autor hiiglaste maale, kus ta tunneb ennast liliputina. 3. Osas läheb ta lendavale Laputa saarele. 4. Osas läheb autor
Vokaal-sümfoonilised suurvormid oratooriumid "Kristus", "Legend pühast Elisabethist" ning passioon "Ristitee". 4. Johannes Brahms 1833-1897 Saksa helilooja, kes esindab 19.sajandi II poolel nn akadeemilist suunda. Kuigi varasem muusika on sama romantiline kui Schumannil, sai temast siiski klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis. Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust.
Vanematele näis, et tema joomingutele lõppu ei tulegi ning oli tema pärast suur mure. Mihkel pääses ka sel ajal vene sõjaväest, sest lasi end hullumajja sisse kirjutada mingiks ajaks. Alles 21. aastaselt, 1990. aasta 2. augustist pole Mihkel Raud joonud tilkagi alkoholi ja on kuni tänaseni karsklane. Mihkel on mänginud järgmistes bändides nagu näiteks: Suguhaiguste Dispanser, Ba-Bach, Singer-Vinger, Lenna, Mr Lawrence. (http://www.ohtuleht.ee/301613/mihkel-raua-halastamatu-pihtimus). 1990-datel aastatel alustas Mihkel raadiotööd. Esmalt Vikerraadios siis Kuku Raadios ja Raadio2-s. 1990 aastal kohtus Mihkel raadiomajas esmakordselt oma tulevase abikaasa, Sirje Poolgas'ega, kes oli Raadio2 reklaamitoimetaja ja 1994. aastal abielluti. Neil sündis ühine laps Kaarel Eno Raud 1997. aastal. Abielu aga kaua kestma ei jäänud, paar lahutati juba mõne aasta pärast. (http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uks-kireloom-kustus-ja-teine-suttis-mihkel- raua-suhte-saaga
sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes seda käsikirja loeb, on veendunud antisotsialist. Ta näeb käsikirja ning nõukogude okupatsiooni vahel Eestis selget paralleeli ning otsustab, et Andrese pihtimus tuleb trükis avaldada. Ent Stalini reziim on veel kõigil selgelt meeles ning kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Käsikirjaga kokkupuutuvad inimesed jagunevadki suuremalt jaolt kaheks need, kes näevad selles omalaadset iidset suveräänsusdeklaratsiooni, ning need, kes tunnetavad dokumendis vaid ohtu oma julgeolekule - neid nimetab Mirk poolpunasteks või punasteks, inimesteks, kes on leppinud nõukogude ikkega. Romaan kulmineerub Mirgi tüdruksõbra Loola lahkumisega oma endise
1341.aastal sai Petrarca humanistina kuulsaks ladinakeelse heksameetrites kirjutatud poeemiga ,,Africa", mille eest ta Roomas loorberipärjaga krooniti. ,,Laulude raamat" Laurale pühendatud luuletsükkel (lõpetas vahetult enne surma) Petrarca lembeluuletuste peamotiivid Laura eluajal: vastuarmastuse puudumine ja oma tunde patususe kahtlustamine. Proosatraktaat ,,Saladus" ehk ,,Maailmapõlgusest" Petrarca enda sisemine pihtimus, tema kahe 'mina' kokkupõrge armastuse ja filosoofia küsimustes. PETRARKISM - Petrarcalt ülevõetud platoonilise armastuse idee koos selle juurde kuuluva melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Petrarkistid olid Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. SONETT Petrarca tüüpi sonetis seob riimiskeem abba abba cdc dcd. MADRIGAL - lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm. 5. Boccaccio 1
peategelane on mees või naine. Pigem vist siiski mees. Sellele on vihjatud just tema riietumist kirjeldades, samuti on ka mõttemaailm mehelik. Kuid mõnes kohas tundub, nagu peategelane oleks siiski naine, tema käitumine on naiselik. Kui lugeda, et keegi elab koos mehega, oleks loogiline mõelda, et see on naine, aga "Piiririigis" on mees. Aga tänapäeval ei imesta selle üle peaaegu keegi. Kõige kummalisem on see, et kogu romaan on ju tegelikult pihtimus. Aga kellele? Raamatust võib välja lugeda, et Angelole, kuid samas ei saadeta neid kirju ära. Justkui kirjutataks iseendale. Võibolla oma süümepiinade leevendamiseks või hoopis oma mõtete korrastamiseks, enese leidmiseks. Mõtete kirjapanek on väga kasulik, eriti siis, kui on vaja lahendada mingi probleem või kui on midagi südamel. Seda raamatut lugedes tundus, et päevikupidaja süda läks küll kergemaks. Mingid lahendused ta leidis. Mind mõjutas see ka nii
saatan (kuri), armastus Annab mõista armastusest, et see on mürk. Eks need n.ö armastusluuled olid mõeldud neegritarist sõbratarile, keda nimetas ,,vampiiriks". Vampiir oli see, kes imes tema verd, hinge hävitas ja elu põrguks muutis, kuid ikka ja jälle oli ta armastuse kütkeis. Surma püüdis ta ilustada, see oli tema jaoks nagu tavaline elukäik, mis ootas meid ees. Luuletustes püüdis ta kirja panna kõik võimalikku vastikust, see valuline pihtimus. Saatanat nägi ta endas, kuna tema elu oli igatpidi täis nördimusi. Haiglad, lõbumajad ja tema saatan hingepiina isa. Ta armastas riivatuid asju ja selle püüdiski kõikides luuletustes üles märkida seda mida tema tundis või mida elas üle. Kirglikus tungis täiusele ei piisanud Baudelairile klassikute harmooniliselt ilukultusest ega romantikute ülitundlikkuse valemist, ta otsingud süüvisid vastaspoolusse, inetuse ja pahede allilma, ning haaras nii hea
Kas näitad? Ja nõnda on lugu ka Eestis ja nõnda on elu kiik: ükskord kui terve mõte -, ükskord on Eesti riik! [...] Liivi viimaste aastate loomingust suurema osa hõivas enesekohane luule enda saatusest see oli justkui pihtimus või eneseselgitus. Ta väljendas läbi luule oma sügavamaid hirme ja isiklikemaid mõtteid, meeleolusid, tundeid ja ängi. Ta justkui rääkis seda kõike iseendale, elas seeläbi välja oma sisemise valu. Tule, öö pimedus! Tule, öö pimedus, võta mind sülle! Minu päike ei tunne mind,
kõik aunimetused ja saksa kodakondsus. Elas sveitsis, Prantsusmaal ja USA's. Võttis kahe riigi kodakondsused ( Usa ja Tsehhoslovakkia ). Sakslased austasid teda. Abiellus 30 aastasena. Naine tegeles majapidamisega, Thomas sai ainult kirjutamisele pühenduda. Neil oli 6 last. Looming: 1901 ,, Buddenbrookid" Nobeli preemia ,, Kuninglik kõrgus" ,,Võlumägi" ,,Lotte Weimaris" ( Goethe ainetel ) ,,Joosep ja tema vennad" ( Piibli ainetel ) ,,Dr Faustus" ( Peateos ) ,,Seikleja Felix Krulli pihtimus" Hermann Hesse (1877-1962 ) Sündis 2 juulil 1877 ja suri 9 august 1962. Suri sveitsis. Isa on sündinud Paides. Vanaisa oli tal Tartu Ülikoolis arst. Pere oli usurange. Poiss ei kannatanud seda välja ja põgenes 15 aastasena kloostrikoolist. Töötas raamatukaupmehena. 1911 käis Indias. Seal kiindus idamaisesse kultuuri. Temast sai veendunud patsifist. NB! Sveits. Loomingut iseloomustab inimese eneseleidmine, psühhoanalüüs ja humanism. Alustas luuletajana
Põletas elu ja ennast" http://www.ohtuleht.ee/315026/kurb-et- ta-nii-varakult-laks-poletas-elu-ja-ennast 9) Universitas Tartuensis. Tartu ülikooli ajakiri. Aprill 2014. Kolumn. Kuidas ma ülikooli aulast Tootsi leidsin (Arvo Kruusement). http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/987 10) Sirp 03.11;2000.http://www.sirp.ee/archive/2000/03.11.00/Teater/teater1- 4.html 11) http://epl.delfi.ee/news/melu/naitleja-aare-laanemetsa-kihlatu- heli-vahingu-pihtimus?id=50850917 12) Intervjuu Aare Laanemetsaga http://arhiiv.err.ee/guid/201005070419574010010002081001517C41 A040000005020B00000D0F005518 13) http://www.sirp.ee/archive/2000/03.11.00/Teater/teater1-3.html
aastani Hugo Albert) on Eestis silmapaistvam usuliste tunnete ja otsingute luulendaja. Ta viis edasi Enno algatust, kui hoopis teadlikumalt, süvenenumalt ja avaramalt: teoloogiastuudiumi ajal ülikoolis ja hiljem õppis Masing tundma ajas ja ruumis kaugeid kultuure ja usundeid ning vaimustus ida filosoofiast. Tema keelteoskus oli hämmastav. Kodutalust võttis ta kaasa põlise kiindumuse loodusesse. Luule oli vaid osa Masingu loovast tööst, rohkem eneseselgitus ja pihtimus kui pöördumine lugeja poole. Esikkogule ,,Neemed Vihmade lathe"(1935) hakkas välismaal uusi värsiraamatuid lisanduma alles 1965. aastast. ,,Neemed Vihmade lathe" oli 1930-ndate luulepildis kunstiliselt erandlik. See on autori pidev sisekõne jumalaga. Jumal aga ei seostu Masingul kindla dogmaga, vaid on pigem ülim ideaal ja täiuslikkus, mille poole usklik püüdleb, seda kunagi päriselt saavutamata. Kaunilt kujutab kristlikku headuseideed luuletus ,, Usust ja ei miskist muust".
annaabi.ee 
