Pjotr Iljitš Tšaikovski elulugu (0)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Pjotr Iljitš Tšaikovski
Referaat
Õpilane: Veronica Kongi
Klass: 12 B
Tartu, 2012
Sisukord
Perekond ja vanemad......................................................................................................3
Hariduskäik.....................................................................................................................4
Looming..........................................................................................................................5
Töö ja tuntus...................................................................................................................6
Aeg Peterburis................................................................................................................7
Surm................................................................................................................................8
Teosed.............................................................................................................................9
Kokkuvõte......................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus........................................................................................................11
2
Perekond ja vanemad
Pjotr sündis pere teise lapsena, peres oli kokku aga kuus last. Sündimise ajal oli tema isa 45 aastane, ema aga 26 aastane. Tšaikovskite isa iseloomustab pere noorim laps Modest kui ebaharilikult elurõõmsat, sümpaatset ja otsekohest inimest. Veel ütleb ta, et headus ja armastusväärsus olid isa põhilisteks iseloomujoonteks. Noor ema aga olevat hellitustega hoopis kitsim. Tema heasüdamlikkus väljendus rohkem tema tegudes kui sõnades.
Peres ja eriti laste elus mängis väga olulist rolli ka prantslannast lapsehoidja Fanny Durbach, kes saabus perre 1848. Aastal Tema kasvatusoli range korraga, kuid ometi võttis ta kiiresti omaks perekonna sümpaatia. Tema oli ka selleks inimeseks, kes avastas varakult Pjotr´i andekuse, mis eraldas teda teistest lastest.
Tšaikovskite isa oli samuti haritud mees. Ta töötas mäeinsenerina ning Kamsko-Votkinski tehase direktorina. Kuid peale riigiteenistusest lahkumist aastal 1848 hakkas perekond kolima . Kõigepealt Moskvasse, kus selgus, et isa oli teinud saatusliku vea ning jäänud ilma seal pakutavast töökohast. Kiirustades Peterburgi mingitki tööd leidma, jäi perekond teda Moskvasse ootama. Isa ja lapsed olid eraldi.
3
Hariduskäik
Kümne aastaselt saadeti Pjotr õppima Peterburi õigusteaduse kooli, kus valmistati ette kohtuministeeriumi ametnikke. Pjotr aga huvitus ennekõike muusikast. Ta laulis koolikooris. Alguses tiiskanti, hiljem alti, võttis hääleseadetunde ning huvitus väga ooperitest ja kontsertidest, kus koolikaalastega ka käidi.
Aastatel 1855-1858 võttis ta ka klaveritunde, misjärel jõudis õpetaja arusaamale, et noormees on väga andekas. Seejärel hakkas õpetaja vend Tšaikovskile muusikateooriat õpetama. Hiljem vabastati ta konservatooriumis klaveritundidest tema andekuse tõttu.
1859 aastal asus Pjotr õppima Vene Muusikaühingu hiljuti avatud muusikaklassi. Kaks aastat hiljem, olles juba kohtuministeeriumi ametnik , tegi ta avalduse muusikaühingu direktsioonile, et astuda peatselt avatavasse Peterburi konservatooriumisse. Kuna Tšaikovski oli väga pühendudnud õpilane, usaldas õpetaja Anton Rubinštein talle harmooniaklassi tundide andmise.
1863-1864 orkestreeris Tšaikovski kõige erinevamatele orkestrikoosseisudele nii teiste autorite kui ka enda kirjutatud teoseid. Samal õppeaastal kirjutas ta suurele sümfooniaorkestrile muusikapala „Roomlased Colosseumis“, tegi orkestreeringu Beethoveni Kreutzeri sonaadi esimesele osale ja kahele variatsioonile Schumanni sümfoonilistest etüüdidest.
Tšaikovski töökust ja innukust hinnati konservatooriumi lõpetades vabakunstniku nimetuse ja hõbemedaliga. Kolm kuud hiljem pidi ta aga lugema helilooja Cesar Cui avaldust , mis teda väga haavas. Cui avalduses seisis , et Tšaikovski on üks väga nõrk helilooja. Pjotr aga ei lasknud end sellest heidutada ning jätkas oma tööd.
4
Looming
Tšaikovski kirjutas oma esimese sümfoonia aastal 1866 ning see kandis nime „Talveunelmad“.See sümfoonia on läbi imbunud vene rahvalauludest ja –tantsudest. See sümfoonia oli omaette hingeline pihtimus, mis väljendas kogu kurbust ja rõõmu, hingelist rahutust ja otsinguid.1866 aastal võttis ta vastu Nikolai Rubinšteini kutse asuda Moskva konservatooriumi professoriks. Seal oli ta õpetajaks konservatooriumis ning jõudis selle kõrvalt olla ka muusikakriitik.
Moskvas veedetud aja jooksul hakkas ta suhtlema vene kunsti arendajate eliidiga, kes andsid talle palju nõu eneseharimise kohta muusikas. Osaliselt tänu sellele eliidile kujunes välja Tšaikovski realistlik muuskastiil. Moskvas veedetud aja jooksul kirjutas ta hulganisti teoseid.Sealhulgas ooperid „Vojevood“ (1869), „Undiin“ (1870), „Opritšnik“ ( 1874 ), „ Sepp Vakula“ (1876) jne. Väga suur osa Moskva aegsetest teostest olid seotud rahvalauludega.
Peaaegu 12 aastat õpetas ta Moskva konservatooriumis muusikateooriat, harmooniat, orkestreerimist ja komponeerimist.Tema poolt on ka kirja pandud esimese vene kirjanikuna õpik konservatooriumitele- „Sissejuhatus praktilisse harmooniaõpetusse“ (1871).
Tšaikovski abiellus aastal 1877 Antonina Miljukovaga. See abielu aga ei olnud väga õnnestunud. Selle õnnetu abielu ning pingeliselt tööst tuleneva närvihaiguse tõttu lahkus Tšaikovski aastal 1877 välismaale. Itaalias lõpetas ta oma Neljanda sümfoonia ja ooperi „ Jevgeni Onegin “ (1879).
1880date ja 1890date alguses pöördus ta uute teemade, kujundite ja muusikažanrite poole. 1881 aastal kirjutas ta Schilleri tragöödial põhineva ooperi „ Orleansi neitsi“. 1883 aastal aga „Mazepa“. Mõlemad ooperid räägivad ajaloost ja minevikust.
Palju kirjutas Tšaikovski 1880datel ka sümfoonilini ja kammerteoseid. Esmakordselt pöördus ta süidžanri poole, kirjutades nelja osalise sümfoonia „Manfred“ (1885) ja Viienda sümfoonia (1888). Sündisid uued avamängud „1812 aasta“ (1880) ja „ Hamlet “ (1888)
5
Töö ja tuntus
1885 aastal valiti Tšaikovski Peterburi Kammermuusikaühingu Moskva osakonna direktoriks ja aasta hiljem Vene Muusikaühingu auliikmeks. Alates 1880datest oli ta tuntud ka väljaspool Venemaad. Välismaal dirigeeris ta edukalt sümfooniakontserte ja oopereid. 1893 aastal nimetas Inglise Cambridge ´i Ülikool Tšaikovski kui maailma geniaalseima muusiku oma audoktoriks.
6
Aeg Peterburis
Jõudnud 1888 aasta novembris Peterburi alustas ta õhinal uute teoste loomisega . Sel korral oli ta süvenenud muinasjutumaailma. Teda köitis selle teema juures eelkõige hea ja kurja võitlus, mison elu reaalne probleem.
Erakordselt mitmekülgne oli ka helilooja viimase kolme aasta looming. 1891-1892 valmisid helge ja päikseline kammerlik-lüüriline ooper „Jolanthe“ ja ballett „Pähklipureja“. Samuti jätkas ta romansside ja kammerlike instrumentaalteoste kirjutamist.
7
Surm
Tšaikovski viimaseks tööks jäi 1893 aastal loodud Kuues sümfoonia, mida loetakse tema sümfoonilise loomingu tippteoseks. Tšaikovski oli oma eluajal hõivatud täielikult uue loomingu kirjutamisega. Ta küll reisis palju ning elas siin ja seal, kuid ei loobunud päevakski intensiivsest loometööst. Selle kõige kõrvalt leidis ta veel aega ka musikaalseks ühiskondlikuks ja dirigenditööks.
Peale oma Kuuenda sümfoonia isiklikku dirigeerimist jäi Tšaikovski raskesti haigeks . Tõbi osutus saatuslikuks. Pjotr Tšaikovski suri 6 novembril 1893.
8
Teosed
Ooperid:
„Vojevood“-1866
„Undiin“-1870
„Sepp Vakula“-1876
„Jevgeni Onegin“-1879
„Orleansi neitsi“-1881
„Mazepa“-1883
„ Padaemand “-1890
„Jolanthe“-1892
Balletid:
„ Luikede järv“-1877
„ Uinuv kaunitar “-1890
„Pähklipureja“-1892
Sümfooniad:
Sümfoonia nr 1 g- moll „Talveunelmad“-1866
Sümfoonia nr 4 f-moll-1878
„Manfred“-1855
Sümfoonia nr 5 e-moll 1888
Sümfoonia nr 6 b-moll „Pateetiline“-1893
9
Kokkuvõte
Pjotr Tšaikovski on tänaseks üks tuntumaid heliloojaid, kelle elu oli väga tihedalt seotud muusikaga. Ei möödunud päevagi muusika loomiseta. Sealjuures oli ta elu üsna rahulik, kuigi tihti jäi mulje, et ta ise sellega rahul pole. Tema teosteski väljendub tihtipeale rahulolematus eluga. Kõik tema kuulsad teosed kujutavad Tšaikovski enese elu, sest ta ei väljendanud kõige raskemaid emotsioone kunagi sõnades. Tema tuntuimad teosed on ballett „Luiked järv“, „Pähklipureja“ ja „Uinuv kaunitar“
10
Kasutatud kirjandus

„21 maailmakuulsat heliloojat“- Kirjastus Odamees , Koostaja Laura Grünberg, toimetaja Katri Liivas, 2005

„Tšaikovski. Inimene, helilooja, legend.“-Kirjastus Odamees, Koostanud Alo Särg, 2001

http://et.wikipedia.org/w iki/Pjotr_Tšaikovski
11