....................................11 EHITAMINE..........................................................................................................................................11 RHODOSE KOLOSS............................................................................................................................13 EHITUS. ..............................................................................................................................................13 PHAROSE TULETORN ALEKSANDRIAS......................................................................................15 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................................17 2 Sissejuhatus.
......................................................................................................3 2.Ehitised...............................................................................................................................4 2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4 2.2. Artemise tempel.............................................................................................................4 2.3 Pharose tuletorn..............................................................................................................4,5 3.Linnad..................................................................................................................................6 3.1. Linn Aleksandria............................................................................................................6 3.2. Pharos................................................................................................
7 MAAILMAIME Maailmaime Number Egiptuse püramiidid 6 Babüloni rippaiad 7 Zeusi kuju Olümpias 1 Pharose või Aleksandria tuletorn 5 Artemise tempel Efesoses 2 Halikarnassose Mausoleum 3 Rhodose koloss 4 · Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu (Heopsi) püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi
kuningannat. Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad. Aedade üldpindala oli ligikaudu 1200 ruutmeetrit ja need asusid kuningapalee kirdeosas. Terrasside platvormid olid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud kõrkjakihi ja asfaldiga. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja selle peal tinaplaadid, et vesi läbi pinnase alumisele korrusele ei valguks. Kõige peal oli paks mullakiht, kus võisid kasvada ka kõrged puud. Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Kuna sambad ulatusid umbes 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses. Rajatud aastal 550 e.m.a. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk.Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk
.............................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnassose mausoleum.................................................................. 8 6. Rhodose koloss.......................................................................................9 7. Pharose tuletorn Aleksandrias...........................................................10 7.1 Tuletorni ehitus ning välimus..............................................................................10 8. Petra kaljulinn..................................................................................... 11 9. Machu Picchu...................................................................................... 12 10. Chichen Itza.......................................................
Pharose tuletorn Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaaro Ptolemaios teine Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorni. Tuletorn sai valmis aastal 279 eKr. Tuld tehti puudega. Kütus tuleriida jaoks toimetati kohale mööda lauget keerdkäiku eeslite abil. Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Valgest marmorist tuletornil oli 3järku alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline, tuletorni tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju. Tuletorn sai kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365.ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326. aastal. Aleksandri tuletorn oli 122m kõrgune, tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Valgus oli nii ere, et ta paistis merele 56 km kaugusel. Tulevalgust peegeldati merele tohutu suure nõguspeegliga.
VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2
portikused, mille väljaspoolsed sambad olid dooria, seespoolsed joonia stiilis. Sissekäigust paremal, akropoli müüridest veidi väljaulatuval tornil, seisis väike joonia stiilis võidujumalanna Nike tempel. (Tavaliselt kujutati Niket tiibadega, kuid sealne Nike kuju oli tiibadeta, et ta ei saaks ära lennata). Sandaali siduv Nike. Marmorreljeef Athena Nike templilt Ateena akropolil. 5. saj. eKr. Akropoli peatempel – valgest marmorist PARTHENON, 5.saj. eKr.. (Hoone ehitasid arhitektid Iktinos ja Kallikrates Pheidiase juhatusel. Tempel oli 70 m pikkune ja 31 m laiune dooria peripteer, mida ümbritses 8x17 peaaegu 10 m kõrgust sammast. 1803-12 laskis lord Elgin enamuse kujusid Inglismaale viia ja müüs need Briti Muuseumile. Parthenoni on kasutatud kirikuna, türgi mošeena, 17. saj. sai hoone tugevasti kannatada, sest seal asus püssirohuladu).
Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid vägevatele kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud pealt kõrkjakihi ja asfaltiga. Nendel lasus kipsiga ühendatud tellistest vahekiht ja selle peal tinaplaadid, et vesi läbi pinnase alumistele korrustele ei valguks. Kõige peal oli nii paks mullakiht, et seal võisid kasvada ka kõrged puud. Terrassse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale olid paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Kõrgetele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid ca. 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele.
See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432430 eKr Vana-Kreekas Olümpias................................................................................................................ 9 Halikarnassose mausoleum.................................................................................... 9 Rhodose koloss..................................................................................................... 11 Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas..............................................13 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Oma töös sain väga palju uusi teadmisi vanaaja maailma imede kohta, kuigi me
Vanaaja maailmaimed 1. Cheopsi püramiid Egiptuses, 2. Semiramise rippaiad Babülonis, 3. Artemise tempel Ephesoses, 4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud
inimest töötamas. Vaaraosid väljendati aga nii kujutati suurena, pilk otse, käed kõrval rusikas ning vasak jalg natukene eespool. Skulptuur istus või seisis. Maalikunst Sageli kutsutakse seda pinnamoeks sest egiptlased maalisid reljeefe. Väga palju kasutati igal pool hieroglüüfe ehk piltkirju. Inimesi maalidel kujutati aga järgmiselt pea ja jalad liikumise suunas, silm ja õlad otse vaates. Egiptuse kunst hääbus 30ndatel aastatel e. Kr. kui Rooma alistus Egiptusele. EGEUSE ehk KREETAMÜKEENE KUNST 30001200 e.Kr. Arhitektuur Arhitektuur on tuntuks saadud suurepäraste lossiehitistega Kreeta saarel. Loss oli mitme korruseline, aknad puudusid, valguse saamiseks olid avarused laes. Seetõttu arvatakse, et seal tuleb sõna laborrünt. Kummalised olid ka sealsed sambad, mis kitsenevad allapoole. Osati ilma seguta ehitata kaari ja kupleid. Maalikunst
5) Artemise tempel oli jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses. Rajatud aastal 550 e.m.a. Selle mõõtmed olid uskumatud- 52meetrit lai ja 112 meetrit pikk. Sammuti oli templil 127 sammast. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 meie aja järgi. 6) Pharose tuletorn oli tuletorn Pharose saarel Aleksandria sadamasuus. Tuletorni tipus seisis kreeka erejumala Poseidoni kuju. Tuletorni valgus oli nii hele, et paistis merele 56 km kaugusele. Tuletorn sai kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365. ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326. aastal. 7) Zeusi kuju. Aastal 433 e.Kr. ehitas kreeka skulptor Pheidas Olümpiasse
1818 aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja kivisarkofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maail- ma kompaktseim ehitis.( Kinggi 1996:26-30) Kolmandaks Giza püramiidiks on vaarao Mykerinose püramiid (Cheopsi teine poeg). See on juba tunduvalt väiksem. Esialgiu oli ta 66,5 meetrit kõrge, praegu ca. 4 meetrit madalam. Ligikaudu 20 meetri kõrguseni oli püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Püramiidi mainib juba "araabia Herodotos", kes suri 956. aastal. Ta nimetab püramiidi "värviliseks" (ilmselt eri värvi katteplaatide tõttu) ning jutustab, et selles "puhkasid mustast graniidist sarkofaagides surnud jumalasulaste kehad ja igaühe kõrval lamas raamat, kuhu olid kantud tema ametisaladused ja tema teod aasta jooksul." Mykerinose poeg jätkas püramiidi ehitust. Ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega.( Kinggi 1996:32-34)
Antiik maailmaimed 7 maailmaimet · 7 antiik maailmaimet olid: Giza püramiidid Babüloni rippaiad Artemise Tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn Giza püramiidid · Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. · Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks. · Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid,
kodumaaga! Kas oled kuulnud midagi Orjaku sadamast, Suuremõisa kummitavast lossist või Baltikumi vanimast majakast? Kui ei ole, siis see on ainulaadne võimalus tulla ning teha kaks päeva tutvust kauni Hiiumaaga! Reis algab kell 8.00 Tallinnast Salme Kultuurikeskuse eest, kust sõidetakse Rohuküla sadamasse. Peale ligikaudu 1,5 tundi kestvat praamisõitu olemegi jõudnud Hiiumaale, kus esimesel päeval külastame Pühalepa kirikut, Suuremõisa lossi, Käina alevikku, Kassari saart, Orjaku sadamat, Sõru sadamat, Kõpu poolsaart. Ööbimine koos õhtusöögiga toimub Hiiumaa vanimas osas Kõpu poolsaarel. Teine päev algab hommikusöögi ning Kõpu tuletorni vallutamisega, kust edasi külastame Luidja randa, Kõrgessaare tööstusasulat, Reigi kirikut, Tahkuna poolsaart, Tahkuna tuletorni, Ristimäge ning viimasena Hiiumaa pealinna Kärdlat! Naasemine Tallinnasse ~20.00. Hiiumaast Hiiumaa on saar Läänemeres, Saaremaast põhja pool ning on
Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Uute ehituslike võtetena võtsid roomlased kasutusele ristvõlvi ja kupli. Sambad kaotasid oma endise tähtsuse ning muutusid hoonet ilustavateks detailideks. Keisririigi ajajärgul hakati püstitama kalleid ja uhkeid paraadhooneid mida kaunistasid arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti Euroopas roomlaste tasemele. Antiikajal, 3.sajandil e.Kr. väljavalitud seitse vanaaja maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust kutsutakse "seitsmeks maailmaimeks" ka tänapäeval. Sagedamini on nende hulka arvatud Egiptuse Giza püramiidid, Babüloni rippaiad, Rhodose koloss, Halikarnassose mausoleum, Zeusi kuju, Artemise tempel ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Püramiidid Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr
........................................................................................8 2.4. Zeusi kuju Olümpias...................................................................................................9 2.5. Halikarnassose mausoleum ......................................................................................10 2.6. Rhodose koloss..........................................................................................................12 2.7. Pharose tuletorn Aleksandrias...................................................................................13 3. Tänapäeva maailmaimed..................................................................................................14 3.1. Colosseum.................................................................................................................14 3.2. Tadz Mahal................................................................................................................15 3.3. Machu Picchu .
pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas, · Machu Picchu Peruus, · Chichen Itza Mehhikos, · Kristuse kuju Brasiilias, · Rooma kolosseuom Roomas, · Petra kaljulinn Jordaanias ja · Taj Mahal Indias. 2
Kolossiks nimetati esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Kolossi ehitati 12 aastat. Kuju kõrguseks arvatakse olevat olnud 37 meetrit. Rodoslased ei saanud oma kolossi üle kaua aega uhkust ja rõõmu tunda. Umbes 66 aasta pärast toimunud maavärina tõttu prantsatas kuju maha ja purunes paarist kohast, taastada enam ei suudetud. Tuhande aasta pärast müüdi see vanarauaks ning "üks Edessa juut" viis selle oma 980 kaameli turjal ära. Pharose tuletorn Aleksandrias Nüüdseks on peaaegu kõik Aleksandria muistsed ehitised täielikult hävinud. Aleksandria õpetlaste arvukad leiutised ja avastused tundusid nende kaasaegsetele imedena. Nende kavandatud oli ka Pharose tuletorn. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, ehitatigi kuulus tuletorn. Aastal 279 e Kr valmis tuletorn. Majakas
näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all · Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult · Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor · Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi
· Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia) 525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse 332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia. (Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles
Pole kindel, kes need algselt lõi, aga neid on omal ajal kasutanud ka Keldid, kes tulid Inglismaale 5. sajandil eKr. Keldid püstitasid ka ise megaliitehitisi. Stonehenge on üks kuulsamaid megaliitehitisi. Selle Inglismaal asuva vabaõhutempli (kromlehhi) raadiuseks on 60m ja valminud on ta u 2000 eKr. Keskel ohvrikivi üksikute sammastega, välisringi moodustavad muistsed hauakohad. Ehitamisel kasutatud kivid on 7-8 meetri kõrged ja kohale toodud 300 km kauguselt. Carnaci menhirid - Prantsusmaal Bretagne poolsaarel asuv suur menhirite ''parv''. Väljal asub u 3000 hiiglaslikku megaliit kivi suurte ridadena. Kromlehh- vabaõhutempelt (Stonehenge) Dolmen- kaks või enamat vertikaalset kivi, mille peal on üks horisontaalne kivi; tähistab hauakohta. Menhir- üks suur püstine kivi, selle otstarve on teadmata. Nad võivad moodustada ka suuri allesid või välju. (Carnaci menhirid, veel on neid leitud Skandinaaviast ja Saksamaalt)
4.sajandi keskpaigast eKr on pärit üks seitsmest maailmaimest Pärsia satraabi Mausolose hauakamber e Mausoleum Halikarnassose linnas Väike-Aasias. Selle kreekapäraselt lihtsa ja loogilise ehitise dekooris avaldusid idamaise toredusearmastuse mõjud. Püramiidja katuse tipus 40-50 m kõrgusel kroonis ehitist neljahobuserakend. Arhitektuur hellenismi ajajärgul Hellenismi ajajärgul said ülekaalu ilmalikud hooned. Suurim hellenistlik keskus oli Aleksandria, mille ette Pharose saarele püstitati järjekordne maailmaime 110 m kõrgune tuletorn. Tervikuna muutus arhitektuur mitmekesisemaks, ühendati eri stiile, lisandusid idamaised mõjud ning hooned muutusid toretsevaks, dekooriga ülekuhjatuks. Skulptuur Kreeka skulptuuri eripära varasematega võrreldes oli vabaplastika domineerimine. Alates 6.sajandist eKr kasutati enim marmorit. Arhailises skulptuuris on valdavad egiptuse mõjud. Keha hoiak ja ehitus on egiptuse pärane, kuid näod on naiivselt naerul
Millised ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Rikkalikumad ja toretsevamad joonia ja korintose stiil levisid rohkem kui lihtne ja range dooria stiil. Tihti polnud sammastel ja teistel arhitektuuri detailidel enam konstruktiivne ülesanne, vaid ainult dekoratiivne tähendus. 6.Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast? Hellenistliku aja maailmaimed on Pharose tuletorn Aleksandria lähedal ja Rhodose koloss. 7.Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuriasutust? Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur. Selle linna tähtsaim kultuuri asutus on Aleksandria raamatukogu. 8.Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Hellenistlikus skulptuuri oli tunnete väljendamine oluline. Väljendati piina, raevu,
glasuurplaadid, seitsmes Kuule - õhukesed hõbeplaadid ).Tsikuraadi välisküljel olid hiiglaslikud kivitrepid, neist keskmine viis kõige kõrgemal asuva pühamuni. ( Oleta - takse,et Paabeli torni kasutati ka astronoomilisteks vaatlusteks ). Astmike seinad olid liigendatud nisside ja eenditega, kolmanda astmiku seinu toetasid kaldu ehitatud tugipiidad. Protsessiooniteedest oli tuntuim u. 2. km pikkune tänav, mis sai alguse linna eelkindlustustest ning oli sillutatud valgest lubjakivist plaatidega. Tänava laius oli 7,5 ( sõidetav, sillutatud osa) kuni 16 m, kahel pool kõrguvad müürid ( kuningapaleede jm. komplekside välismüürid ) olid kaetud helesiniste glasuurtellistega ning neil kulges kogu tänava ulatuses kollase ja punaselakaliste lõvide ( lõvi oli Istari tunnusloom ) ja muude loomade rongkäik, mis tulid otse vastu värava suunas liikujatele. Väravate ees laienes tänav umbes 25 meetrini
Karüatiidid naiste kujud. Apolloni tempel on vanim. Paremini säilinud Poseidoni tempel. Jumalanna Artemise tempel maailmaime, sammas 18m. Tempel pandi põlema-- Aleksander Suur -- maavärin. Tähtsaim linn Ateena. Perikles taastas Ateena akropoli. Pantheoni tempel dooria stiilis. Värav ühendas all-linna ja ülalinna. Pinnakoteek maaligalerii. 7.Kreeka skulptuur. Kreeka skulptruurist on vähe säilinud aga me teame seda läbi Rooma koopiate. Põhilised materjalid olid marmor ja pronks. Kreeklaste jaoks kõige väärtuslikumad krüselefantiintehnikas skulptuurid, mis on segatehnika, kust kujul oli puust südamik, mis kaeti elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad tehti värvilistest kividest. Selles tehnikas Athena kuju ja Zeusi kuju. Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud
Pinakoteek - algselt Ateena akropoli propüleede tiibhoones paiknenud maalikogu; kunstiteosteruum rikaste kreeklaste ja roomlaste majades; votiiv maalide kogu; maaligalerii Mnesikles - arhitekt, Propüleed - Akropoli väravaehitis. 437-432 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon. 5.saj templite kulminatsiooni aeg TEATER Keskel Dionysuse altar Ajutiselt algselt puidust istmed Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse Rooma teater on autonoomne ehitis U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele Rooma teater ja amfiteater arenevad sellest edasi 4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille
profaan arhitektuuris polnud kindlat orderit vaid stiil. stiile on 3: doria, joonia ja korintose stiilis sambad. Dooria ja joonia sambad on vanemad ja kasutatud on neid vastavalt sellele, kus need rahvad elasid. viimane suurim sambastiil pärineb _ _ _ , see on korintose stiil. kõige olulisem on samba kapiteel, e. peaosa. doorial on lihtne kapitee, olemas on vaid 2 plaati, joonia voluut = kõver ehhiin. mustrite ja sellekõige kohta täpsemalt [53] Vana kreeka ja vana rooma maali- ja tarbekunst. vana rooma maalikunst on reeglina tehtud kreeklastest orjade poolt. roomalased ise ei maalinud, kuna seda peeti häbiväärseks. Kreekas hinnati maalikunstnikke väga kõrgelt. Kreeklaste jaoks oli maalikunst tähtsaim, ka meste jaoks oluline. Kreeklased võtsid esimesena kasutusele tahvelmaali [5.-6. saj]. See ujutab endast kokkulöödud puutahvlitele maalimist mida saab transportida. Tehti näituseid ja korraldati võistlusi
Vanima tänapäevani säilinud galeooni, Texase rannikul hukkunud San Estebani vrakk pärineb aastast 1554. Galeooni ehitus nõudis nii põhjalikke logistilisi ettevalmistusi, et eraisikutel käis selline üritus reeglina üle jõu. Isegi Hispaania meresõidu kuldajal ehitati nii suuri laevu ainult kahes piirkonnas – Biskaia lahe rannikul Astuurias ja Cádizi lahe ääres Lõuna-Andaluusias. Hispaanlastel oli mitu suurt sadamat ka Vahemere rannikul, kuid seal ehitati üksnes galeere, mille jaoks kulus rohkem materjali. Pärast Portugali vallutamist (1581) alustati galeoonide ehitust Tejo jõe suudmes ning alates 1620. aastast ka Kuubal ja nimelt Havannas. Kuubal valminud laevadel kasutati kere materjalina mahagonipuitu, mis oli Euroopas levinud puidust märksa vastupidavam. Vanas Maailmas ehitati laevakere tammest ning mastid enamasti männist. Seitsmesajatonnise
Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. 2.7 Rooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele
Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta
Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse. Amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht, mis oli ümbritsetud pealtvaatajate istekohtadega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
