Närvid aktiveerivad lihaseid, mis lühenevad ja omakorda liigutavad keha ja stimuleerivad südant, kopse, veresooni, soolte ja näärmete tööd. Kui lihased lühenevad, tekib elektrivool, mida mõõdetakse elektromüogrammiga (EMG). Südametegevuse aktiivsust mõõdetakse elektrokardiogrammiga (EKG). Ajulained normaalsetes tingimustes tekitavad võnkeid 0-20 Hz, eritingimustes kuni 35 Hz. Süda tekitab võnkeimpulsse kuni 225 Hz, lihased aga kuni 250 Hz, sealhulgas peristaltilised lihased võnguvad 3 Hz juures, aga silmaliigutaja lihased 250 Hz, skeletilihased 40-120 Hz vahel.
Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rütmiline segmentatsioon. Peristaltilised lained: levivad piki peensoolt jämesoole suunas. Aeglane laineline protsess. Vastupidine peristaltika = okserefleks. Peristaltilised tõuked: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi .Seedimist soodustavd ja organismile vajalikud ained: kiudained ,ME-3, probiootilised bakterid,Omega- 3. 5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kôhunäärmenôre- ja sapi ülesanded). – Maks on sapi tekke
Kui on mingeid häireid, tekivad maohaavad; 2) Pepsiin, mis lagundab valke. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks. 3) Mao sisepinda katva epiteeli pidev kiire uuenemine (~500000 rakku / min). Epiteel uueneb iga kolme ööpäeva tagant. Maos toimuvad perioodilised kontraktsioonid. Sammuseadjad annavad signaali iga 5s järel. Periplastilised lained viivad toidu edasi. Aeglased lained 10 korda / min. Peristaltilised lained e. tugevad. Regulatsioon nii neuraalne kui ka humoraalne. Sümpaatiline aeglustab seedimist. Kui toit jõuab 12-sõrmikusse, siis see vähendab maomahla peristaltikat. Peristaltikat reguleeritakse humoraalselt. Toidu jõudmisel lukuti ossa vallandatakse gastriin, see omakorda pepsiini. Peensoole hormoonid reguleerivad samuti seedimist. SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA
Protsessis osaleb 20-30 eri lihast – õigeaegset kontraheerumist ka lõdvestumist juhib ajus neelamiskeskus. Neelamise ajal sulgub kõrikaas e epiglottis, mis võimaldab toidul üle trahhea makku libiseda. Söögitoru koosneb kahest lihaskestast, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Neelamise ajal avaneb söögitoru/mao sfinkter. Kui neelamise ajal neel aheneb, siis söögitoru ülemine sfinkter lõdveneb.Toit surutakse söögitoru ülemisse ossa ja peristaltilised lained juhivad selle makku. Kui toidupala jõuab söögitoru distaalsesse ossa, ülemine sfinkter lõdvestub. Kui esmaste peristaltiliste lainetega ei suudeta toit makku suruda, siis tekib teisene peristaltiline lainetus. Kui seda ikkagi ei suudeta teha, tekivad lihase spasmid ümber toidupala. Kui neelamist ei toimu, siis söögitoru on lõdvestunud, kuid ülemine ja alumine sfinkter on pidevalt ahenenud. Kui need sfinkterid ei ole
rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejrel imenduvad koos sapihappega lmfi, sealt edasi vereringesse, sealt edasi maksa. 18. PROBIOOTILISTE BAKTERITE LESANNE: 1. Tstavad organismi vastupanuvimet e. immuunsust 2. Hoiavad bakteriaalset tasakaalu 3. Hlbustab bakteriaalset tasakaalu. 19. TOIDU EDASILIIKUMINE SEEDETRAKTIS: Toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rtmiline segmentatsioon. PERISTALTILISED LAINED: levivad piki peensoolt jmesoole suunas. Aeglane laineline protsess . Vastupidine peristaltika= okserefleks. PERISTALTILISED TUKED: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi. 20. AINEVAHETUSE OLEMUS: Faioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksdatsiooni teel elutegevuseks sobivateks enregialiikideks. Biol. oksdatsioon toimub astmeliselt raku mitokondrites, selle tulemusel vabaneb energia jrk-
lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rütmiline segmentatsioon. Peristaltilised lained: levivad piki peensoolt jämesoole suunas. Aeglane laineline protsess. Vastupidine peristaltika = okserefleks. Peristaltilised tõuked: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi .Seedimist soodustavd ja organismile vajalikud ained: kiudained ,ME-3, probiootilisedbakterid,Omega- 3. 5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kôhunäärmenôre- ja sapi ülesanded). Maks on sapi tekke koht ja lisaks sellele täidab olulisi ül
näärmed nõristavad seedemahla, mis on fermentide poolest võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike ärritajate mõjul. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud amonihapped ja teised valgu seedeproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgiseid aineid. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?)
2. katterakud/parietaalrakud - valmistavad soolhapet (HCl) 3. kõrvalrakud - toodavad lima (muikoidi) 11 2. Mao lihaskest Koosneb 3 kihist silelihaskiududest, mis KINDLUSTAVAD MAO PIDEVA TOONUSE JA PERISTALTIKAGA. ● Toonuse tõttu ei lange toit makku nagu tühja kotti, vaid haaratakse aktiivselt mao seina poolt. ● Peristaltilised lained algavad u iga 20 sek järel funduse piirkonnast ja tugenevad püüloruse suunas, kus saavutavad tugeva ringlihaskihti tõttu maksimumi. ● Peristaltika viib edasi pindmisi, enim läbiseeditud toiduosi. Lihaskesta kihid: 1. Välimine pikikiht:tuleb söögitorult ja läheb üle peensoolele; nn maopaelad maokõverikel. 2. Vahelmine ringkiht:eelmisest tugevam, mao üleminekul peensooleks, lukutiosas moodustab sulgurlihased. 3
rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumi ioonid, HCl, sapp.... need vabastavad peensoole limaskesta I-akkudest – koletsütokiniini mõjul reguleeritakse kõhunäärme sekretsiooni ensüüme, Oddi sfinkter, küllastustunde teke, sapipõie kontraktsioon (WATWATWAT) Teine oluline hormoon kohunäärme nõre sekretsiooni puhul on sekretiin .............. Peensoole motoorika liigid 1) Peristaltilised liigutused – toimuvad ringlihaste abil; kusjuures kokkutõmbele eelneb lõõgastus; lõõgastuv koht laieneb ja kokkutõmbe käigus moodustunud soolesilaldise kämp lükatakse laiemasse ossa; lõõgastus- ja kokkutõmbelaine lähevad edasi ... suunas, 2) Rütmiline segmentatsioon – selles osalevad ringlihased, mis tõmbuvad üheaegselt kokku suhteliselt kitsal soolelõigul, aga erinevates kohtades;
toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin. Pidurdab sekretiin. pH tõus stimuleerib, langus pidurdab. 9. Mao motoorika ja selle regulatsioon. Mao tühjenemine. Söömisel adaptiivne lõtvumine reflektoorne lõtvumine, refleks käivitub neelamiskeskuse vahendusel. peristaltilised kontraktsioonid toidu edasilükkamiseks; proksimaalses osas nõrgad, distaalses osas ja pülooruses tugevad; koeral 15 sek intervall Kontraktsiooni ajal rõhk maos tõuseb < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline kompleks Kiskjatel mao tühjendamine mitteseeduvatest jääkidest oksendamise teel Regulatsioon: Närviregulatsioon
seeduvaks, 3) tapab baktereid) -lima – mao seina kaitseks eneseseedimise eest – kui lima hulk väheneb, tekivad maohaavandid Mao lihaskest – 3 kihti: a)Põikikiudude kiht – sisemine b)Ringkiht – üle kogu mao, eriti arenenud lukutiosas, mille lõpus moodustab lukutisulguri (sphincter pylori) c) Pikikiht – välimine, enamik kiude koondunud kõverikele (nn. maopaelad), ees- ja tagaseinas vähem Seedimine maos kestab 3 - 4 tundi, selle ajal liiguvad peristaltilised lained edasi-tagasi, seedimimise lõpus tugevnevad ülalt alla kulgevad lained, mis hakkavad maosisu edasi soolde lükkama. Mao väliskest: serooskest – peritoneum – katab igast küljest – intraperitoneaalne. Peensool: Peensool on seedekanali pikim osa – laibal (lihaskest pole toonuses!) 5-7m, elaval – 2-3m, läbimõõt alguses 4-5 cmm, lõpus 2-2,5 cm. Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude
Pankreasenõres on valke lõhustavad proteaasid trüpsinogeen ja kümotrüpsinogeen , mis aktiveeritakse duodenumis (2p) Kõhukelmesisesed elundid on täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Kõhukelmesisesed elundid on (nimeta) magu täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Suure lima nõrisrava näärmeväljana, milles on palju karikrakke, jämesoolekrüpte ja ei produtseerita seedeensüüme, on iseloomustatud (nimeta elund) jämesool? Rütmilised segmentatsioonid, pendelliigutused, peristaltilised liigutused ja hattude kontraktsioonid iseloomustavad motoorikat (nimeta elund) peensool (2p) Sinusoid on maksas asuv verekapillaar Sinusoid on suure läbimõõduga ja õhukuse endoteeliga B1 vitamiin talletatakse maksas ja imendub (nimeta elund) peensooles. Aktiivne D vitamiin toodetakse (nimeta elund) maksas ja neerudes ja talletatakse maksas (nimeta elund) 16
Vererõhu autoregulatsioon - Startum longitudinale (sees) - vererõhu langus arteriola afferensis kutsub esile reniini vabanemise -> - Stratum circulare (keskel) angiotensinogeen -> angiotensiin I - Startum longitudinale (väljas ja ainult vaagnaosas) - angiotensiin I -> angiotensiin II - Peristaltilised liigutused -> tõukab rütmiliselt paar korda minutis uriini tõstab vererõhku otseselt – tugeva vasokonstriktoorse ainena suurendab kusepõide see päsmakestes vere- ja filtratsioonirõhku - Uriini ühesuunalist liikumist reguleerivad lihaselingud -> kusejuha lõpposa
mõõdetakse: •suhtelise niiskusena •mahuniiskusena 14 Kuidas liigub vesi juurtes? Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu (apoplastiliselt) 15 Mis on akvaporiinid? -Valgud mis omavad veekanaleid 16 Kuidas liigub vesi puutüvedes? (mööda trahheesid)?? Tõusvat veesammast hoiavad koos rakuseinte ja veemolekulide vahelised molekulaar e. kohesioonjõud. •Puujuured pumpavad vett üles •tüve peristaltilised kokkutõmbed •aktiivne tõusev vool •transpiratsioon kui imipump 17 Kui toru diameeter väheneb kaks korda, kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles? Suureneb 16 korda (-2 astmel 4 = 16) 18 Kas vesi liigub üles kiiremini sama maltspuidu ristlõikepindala juures mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? rõngassooneliste 19 Kas vesi liigub üles kiiremini sama ristlõike pindala juures mööda
Maatriksjõud, kapillaarjõud, raskusjõud 15. Kuidas mõõta mulla veesisaldust? Suhtelise niiskusena või mahuniiskusena. (Kaalumisega enne ja pärast kuivatamist). 16. Kuidas liigub vesi juurtes? Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu (apoplastiliselt). 17. Mis on akvaporiinid? Spetsiaalse ehitusega valgud (akvaporiinid), mis omavad veekanaleid. 18. Kuidas liigub vesi puutüvedes? Puujuured nö pumpavad vett üles (tüve peristaltilised kokkutõmbed). Tõusvat veesammast hoiavad koos rakuseinte ja veemolekulide vahelised molekulaar e. kohesioonjõud (transpiratsioon kui imipump). 19. Kui toru diameeter väheneb kaks korda, kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles? Vedeliku liikumiskiirus torus on võrdeline tema raadiuse neljanda astmega. 20. Kas vesi liigub üles kiiremini sama maltspuidu ristlõikepindala juures mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? Rõngassooneliste 21
kantud ja emakas laskub allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja. Oksütotsiini vabanemine võtab aega umbes 30 sekundit- kui rinnaga on toidetud, võib vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on keskel, ei ole mitte kõigil inimsetel).
sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika. Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine. See toimub tänu peensoole seinas olevatele silelihastele. Peensoole seinas on ringlihased ja pikilihased. Nende vahel on närvipõimikud (lihasnärvipõimikud ja limaskesta närvipõimikud). Sooltelihaste kokkutõmmete liigid: Peristaltilised kokkutõmbed piki soolt laineliselt levivad ringlihaste kokkutõmbed, mis liiguvad mao poolt jämesoole suunas. Enamus peristaltilisi laineid toimuvad nii, et kokkutõmbele eelneb lõõgastus. 4 Segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga kitsalt piiritletud alal (cm- 2), korraga erinevates kohtades. Kui ühes kohas toimuvad ära kokkutõmbed, siis segment lõõgastub. Segmentliigutused segavad.
kantud ja laskub emakas allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja. Oksütotsiini vabanemine võtab aega umbes 30 sekundit- kui rinnaga on toidetud, võib vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on kesek, ei ole mitte kõigil inimsetel).
PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi portsjoniteks, samas aga ühineb jälle. Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise. PERISTALTILISED LIIGUTUSED seisnevad selles, et ringlihaste kontraktsiooniga ja sellest tingitud soole ahenemisega ühes osas kaasneb lihaste lõõgastumine ja soole laienemine distaalsemalt asuvas naaberlõigus. Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse, laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas
- haustrae coli käärsoolekopad - serooskest läheb umbes keskse ristikurru kõrgusel eesseinalt mehel sulci transversi (väljaspool) = plicae semilunares (seespool) üle kusepõiele ja naisel emakale - Funktsioon Funktsioon aeglased peristaltilised liigutused + pendelliigutused - vee ja soolade tagasiimendumine - taimsete seedejääkide bakteriaalne lagundamine 3-4 tugevamat tõuget ööpäevas - fekaalmasside formeerumine Serooskest - caecum + appendix veriformis + colon transversum + colon sigmoideum = intraperitoneaalselt
PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi portsionideks, samas aga ühineb jälle.Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise. PERISTALTILISED LIIGUTUSED seisnevad selles, et ringlihaste kontraktsiooniga ja sellest tingitud soole ahenemisega ühes osas kaasneb lihaste lõõgastumine ja soole laienemine distaalsemalt asuvas naaberlõigus.Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse, laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas
epiteelrakkudest jne Soolenäärmed-koosneb suurematest ja väiksematest foliikulitest Soolenäärmete peptiidhormoonid- neid toodavad endorkinotsüüdid, mõjutab seedimist läbi seedetrakti närvisüsteemi või läbi KNS Peensoole roll organismi kaitses-70-80% immuunrakkudest paikneb seedetrakti lümfikoes, erinevad sooleepiteelirakud toodavad alfa ja beeta defensiine. Peensoole liigutused-rütmiline segmentatsioon(nagu kaks peegeldunud siinust), peristaltilised lained ja hattude pumpavad liigutused 60.Jämesool Ehitus-jämesool, umbsool, ülenev käärsoo, ristikäärsool, sigmakäärsool ja pärasool. Üleminek peensoolelt-umbsoole e ussjätke juurest, mis on ka peensoole viimane osa, algab jämesool umbsoole klapiga. Jämesooles ei ole hatte, kuid näärmeid on palju. Arvukad karikrakud eritavad palju lima,mis teeb rooja libedaks ja kaitseb limaskesta. Funktsioonid- imendumata toiduosade väljutamine
makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin pH tõus stimuleerib, langus pidurdab 49) Mao motoorika ja tühjenemine. Mao motoorika: Proksimaalses osas nõrgad toonilised kontraktsioonid toidu edasilükkamiseks Adaptiivne lõtvumine reflektoorne lõtvumine mao täitumisel Distaalses osas ja pülooruses peristaltilised kontraktsioonid < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline komplekt motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat
b. maokeha- ja maopõhja näärmed toodavad maomahla ( lima, HCl, seedefermente, jne.) c. maopõhja näärmed toodavad lisaks maomahlale veel sisemist faktorit d. lukuti näärmed toodavad lima 2. maos on hästi arenenud limaskesta aluskiht, tänu millele tekivad mao limaskestal kurrud 3. lihaskest koosneb 3 kihist silelihaskiududest, mis kindlustavad mao pideva toonuse ja peristaltikaga. Toonuse tõttu ei lange toit makku nagu tühja kotti, vaid haaratakse aktiivselt mao seina pooltt. Peristaltilised lained algavad u. 20 sek. järel funduse piirkonnast ja tugevnevad püüloruse suunas, kus saavutavad tugeva ringlihaskihi tõttu maksimumi. Peristaltika viib edasi pindmisi kõige paremini läbiseeditud toiduosi a. pikisuunalised on välised, kõverikepiirkonnas enam arenenud lihaskiud b. ringjad vahelmised kiud, mao üleminekul peensooleks (moodustavadlukuti sulgurlihase) c. põikikiud seesmised, on enam arenenud lävise ja põhja piirkonnas
tervisele kahjulike bakterite tegevust tagavad bakteriaalse tasakaalu inimese seedetraktis, hõlbustavad seedimist ning vajalike toitainete imendumist. tugevdavad organismi vastupanuvõimet Toidu edasiliikumine Sooletraktis toimuvad liigutused jagunevad: 1) Pendelliigutused - Tekivad ringlihaskiudude ja pikilihaskiudude kontraktsiooni tulemusena 2) Rütmiline segmentatsioon – Tekib ringlihaste kontraktsioonil. Söögitorus. 3) Peristaltilised liigutused: Lained – levib alati piki peensoolt jämesoole suunas (erand 12sõrmiksool) Tõuked – aeg-ajalt tekkivad lained, mis ei kao lühikestel lõikudel vaid levivad pikalt soole ulatuskiirusega 25cm/sek. --- 6. Imendumine. Toimub peensooles. Seal suur pindala 18-40 hattu 1mm2. Hattude liikumine kuni 6x minutis. Imipumba efekt. Kui seedekulgkla on tühi, hatud ei liigu. Mehhaaniline protsess, ained pressitakse läbi soole seina. Vee ja soolade imendumine
stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab pärssima parietaalrakkude aktiivsust. Maomotoorika • Lisaks maonõre sekreteerimisele on maol veel toidu salvestamise funktsioon, kuniks seedetrakti alumised osad on valmis toitu vastu võtma • Mao tühjenemist kontrollivad ENS, autonoomne NS ja rida hormoone • Mao motoorika eest vastutavad silelihaskihid mao seinas • Mao ülemine osa toimib reservuaarina, pülooruse poolses osas algavad mao täitumisel peristaltilised lained, mille ülesandeks toidumassi segamine ja muljumine • Iga kontraktsioonilainega kaasneb pülooruse (привратник) lõõgastumine, küümus (химус) surutakse mõne milliliitri kaupa kaksteistsõrmiksoolde • Mao tühjenemise kiirust mõjutavad: – Mao täitumise aste (mida rohkem täis, seda kiiremini tühjeneb) – Maosisu koostis (rasvad, valgud, hapu ja soolane toit aeglustavad tühjenemist)
Mehaaniline seedimine toimub eelkõige mäludes, aga ka lihaskontraktsiooni abil , nt lindude lihasmaos selle ül.on sööda peenestamine. Mälumisprotsessis segavad imetajad sööda süljega, et seda pehmendada ja osaliselt lahustada ning muuta tükid allaneelamiseks piisavalt libedaks Mäletsejalistel reguleerib sülg ka eesmao pH-d. Teised mehaanilised protsessid tagavad söödatranspordi läbi seedetrakti. Söögitoru peristaltilised liigutused suunavad sööda makku. Söögitorus ja sooltes toimub sööda põhjalik segamine. Sooleperistaltikal on kaks funktsiooni: toidu läbisegamine ja transport. Transpordimehhanismid rakenduvad kogu seedetrakti ulatuses kuni roojamiseni. Keemiline seedimine toimub ensüümide abil. Seejuures eristatakse seedimist nii imetajate kehaomaste ensüümide kui ka mikroobide poolt produtseeritud ensüümide toimel. Viimastel on tähtis roll rohusööjate toitumises.
palpatsioon valulik. Kolmas faas (>12t), üldseisundi halvenemine: tekib palavik, süveneb hüpovoleemia seoses vedeliku kogunemisega kolmandasse ruumi, suureneb kõhupuhitus (dünaamiline soolesulgus). Objektiivne leid: Patsiendil sundasend (lamab, põlved krõnksus, pindmine hingamine), kõhulihased on pinges. Perkussioonil ülakõhus tümpaania õhust mao ja kõhuseina vahel. Peristaltilised hääled nõrgenenud või puuduvad. Labor: Algselt kerge leukotsütoos, 12-24t suur tõus. Kerge amülaasi taseme tõus. Piltdiagnostika: Kõhu tühiülesvõte vaba gaas diafragma all, positiivne 75% juhtudest. Ebaselgel juhul KT, mis tuvastab ka väga väikese koguse vaba gaasi. Diferentsiaaldiagnostika: Äge pankreatiit, äge koletsüstiit, äge apenditsiit, soolesulgus, müokardiinfarkt, KATE. Ravi:
seedemahla, mis on fermentide poolet võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike ärritajate mõjul. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud amonihapped ja teised valgu seedeproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgiseid aineid. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. 30. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis
makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin pH tõus stimuleerib, langus pidurdab 49) Mao motoorika ja tühjenemine. Mao motoorika: Proksimaalses osas nõrgad toonilised kontraktsioonid toidu edasilükkamiseks Adaptiivne lõtvumine reflektoorne lõtvumine mao täitumisel Distaalses osas ja pülooruses peristaltilised kontraktsioonid < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline komplekd motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat
Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine. See toimub tänu peensoole seinas olevatele silelihastele. Peensoole seinas on ringlihased ja pikilihased. Nende vahel on närvipõimikud (lihasnärvipõimikud ja limaskesta närvipõimikud). Sooltelihaste kokkutõmmete liigid: 1. Peristaltilised kokkutõmbed piki soolt laineliselt levivad ringlihaste kokkutõmbed, mis liiguvad mao poolt jämesoole suunas. Enamus peristaltilisi laineid toimuvad nii, et kokkutõmbele eelneb lõõgastus. 2. Segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga kitsalt piiritletud alal (cm-2), korraga erinevates kohtades. Kui ühes kohas toimuvad ära kokkutõmbed, siis segment lõõgastub. Segmentliigutused segavad. 3. Pendelliigutused toimuvad pikilihaste kokkutõmbe abil
Peensoole motoorika: 1. Soolehattude liigutused – soodustavad küümuse kontakti sooleepiteeliga ja toitainete imendumist 23 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 2. Sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused – segavad küümust 3. Peristaltilised lained – transpordivad edasi küümust Imendumine: Toitained viiakse läbi seedetrakti limaskesta epiteeli verre ja lümfi veeslahustuvate lõhustumisproduktide lõppastmena: aminohapped (valkudest), monosahhariidid (süsivesikutest) ja rasvhapped ning glütseriidid (lipiididest). Imenduvad mitte ainult lõhustunud toitained, vaid ka seedemahladena seedekulglasse viidud vesi ja teised organismile vajalikud ained. - suuõõne limaskest: siit imenduvad mõned lipiidides lahustuvad ained
lisandub peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Nende kahe nõre toimel jätkub seedimine tühi- ja niudesooles. Soolenõre sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme. Sooleseina läheduses toimub aktiivne toitainete lõhustamine - membraanseedimine Peensoole motoorika: 1. Soolehattude liigutused – soodustavad küümuse kontakti sooleepiteeliga ja toitainete imendumist 2. Sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused – segavad küümust 3. Peristaltilised lained – transpordivad edasi küümust Imendumine: Toitained viiakse läbi seedetrakti limaskesta epiteeli verre ja lümfi veeslahustuvate lõhustumisproduktide lõppastmena: aminohapped (valkudest), monosahhariidid (süsivesikutest) ja rasvhapped ning glütseriidid (lipiididest). Imenduvad mitte ainult lõhustunud toitained, vaid ka seedemahladena seedekulglasse viidud vesi ja teised organismile vajalikud ained. suuõõne limaskest: siit imenduvad mõned lipiidides lahustuvad ained
annaabi.ee 
